SAKALA MALEVA SAUNAAUTO: OMADELT OMADELE, SÜDAMEGA

SAKALA MALEVA SAUNAAUTO: OMADELT OMADELE, SÜDAMEGA

See oli 2015. aastal, kui toonane Kaitseliidu Sakala maleva pealik Ahto Alas tuli mõttele ehitada üks teenistusse jäänud ZIL-idest ümber maleva saunaautoks. Idee sündis, nagu see tihti juhtub, konkreetsest vajadusest ning sai teoks tehtud oma maleva meeste kuldsete käte abil.

Tekst: Marek Tiits, vabatahtlik autor

Ahto Alase sõnul hakati autot ehitama veel siis, kui Sakala maleva uus ja moodne malevahoone oli alles projekteerimisel ning malev toimetas küll juba Tallinna maanteel, ent veel endise veterinaarlabori hoones. Sauna seal muidugi polnud, õieti polnud peaaegu ühtki mugavust, millega tänased malevlased on harjunud oma teises kodus, Eesti ühes moodsamas staabihoones. Mehed aga käisid siis ja käivad nüüdki aastaringselt õppustel. Mõnikord on õppused õige pikad ja metsast või laskeväljalt ei pääse minema päevade kaupa, nii et sooja veega pesemise tungiv tarvidus ajas tegutsema.

„Suvel on näiteks Väluste laskeväljal toimetades lihtne,“ lausub Alas eaka, ent väljastpoolt ideaalsesse korda sätitud ZIL-131 kongi ust avades. „Pärast õpet või kasvõi lõunapausi ajal saab seal tuletõrjetiiki hüpata, et ennast pesta või jahutada. Aga mehed on metsas ja põllul aasta ringi ning kui saad pärast rasket õppepäeva ikka miinuskraadidest sauna hüpata ning hiljem puhta ja kuiva pesu selga tõmmata, on kohe inimese tunne sees.“

Varem mobiilse töökoja ülesandeid täitnud ZIL-i kongi ronides lööb ninna ehtne saunalõhn. Ja miks ei peakski: kõik on seal olemas, alates kerisest ja kuumaveepaagist ning lõpetades haavalauaga üle löödud seinte ja kahe lavaga.

Saunaauto kõrval seisavad samal platsil ka samasugune töökojaks ehitatud masin ning elektrigeneraatorit kandev ZIL, kõik laitmatus, et mitte öelda perfektses korras.

Alase sõnul otsustati saun toona just ZIL-131 baasil ehitada seetõttu, et malevasse olid hakanud saabuma DAF-id ja muud uuemad masinad ning kütuseröövlitest sovjetimasinate mahakandmiseks tekkis ülaltpoolt teatav surve. „Meie saime need ZILid, ei mäletagi, äkki kaheksa tükki, omal ajal I jalaväebrigaadilt. Malevas on neid hooldatud ja korras hoitud ja praegu peaks neid siin neli tükki alles olema. Osa andsime üle Tallinna malevale, samuti töökorras ja toimivad masinad. Nad on ju töökindlad, praegu Ukrainas peetavas sõjaski kasutavad neid ühtviisi nii agressoridvenelased kui ka kodumaad kaitsvad ukrainlased.“

Sauna valmisehitamise eest seisis hea kohalik ehitus- ja meistrimees, kuldsete kätega teenekas malevlane Enn Aedna. Tema juhtimisel sai varem tööriistu ning puur- ja treipinke ringi vedanud masinast ehtne tulikuum, leili- ja eesruumiga saun.

„Kõik tööd said Ennu valvsa pilgu all ära tehtud malevas, siinsamas platsil, kus auto praegu seisab,“ räägib Ahto Alas. „Kes oskas ja tahtis, pani käed külge. Kõik ehitamiseks tarvilik tuli maleva oma vahenditest ja mehed panustasid tööjõuga. Ega ta kalliks läinudki, kõige kallim asi siin ongi vast keris. Oma töötunde selle ehituse juures ei lugenud ega arvestanud rahaks muidugi keegi.“

Ehkki Põlva ja Järva malevates oli sääraseid saunamasinaid juba nähtud, ei tõtanud Sakala mehed neist snitti võtma. Kui näiteks Põlva masinasse mahtus neli-viis meest korraga, siis Alase vaimusilmas pidi Sakala maleva omasse mahtuma ära terve jagu.

„Siia mahub korraga sisse kaheksa kuni kümme meest,“ kõneleb Alas. „Ja kui sa vaatad, siis keris on leiliruumi kubatuuri kohta justkui hirmus suur. Aga see on vajalik, sest idee järgi pidi saun olema võimeline kolme-nelja tunniga ära teenindama terve kompanii jagu mehi ning kui keris kord juba üles köetud, siis pidi leili jätkuma kõigile. Nii see ka välja kukkus.“

Suur keris kütab saunaruumi kõrval ka vett: mitmesajaliitrise külmaveetünni ja vabavoolulise boileriga, mille küttetorud jooksevad läbi kerise, saab ajada nii leili- kui pesuvee kuumaks, nii et jagub tervele kompaniile. Kui talviti täidab saun esmajoones külmunud kontide ja kerede soojendamise eesmärki, siis suviti saab masina kõrvale püstitada pesutelgi ning vee sinna leiliruumist voolikuga sisse tuua.

Alase sõnul ei täida saunaauto aga metsas või õppustel üksnes hügieeni otstarvet, vaid on harjutustel viibivatele meestele ka motivaatoriks ning vaimseks tugikeskuseks õppuste raskete päevade talumisel.

„Saun on käinud teenindamas nii baaskursusi kui laskepäevi ja manöövreid,“ räägib Alas. „Paljudel meestel on raskeid õppusi ja rõskeid telgiöid palju lihtsam taluda, kui meeles mõlgub teadmine, et hiljem saab tulises saunas kondid pehmeks ja pea klaariks aurutada.“

Küsimusele, kas saunamasin ka tsiviilüritusi teenindamas on käinud, raputab Ahto Alas vastuseks pead. „Masin on väga vana ja tema ressurss piiratud. Kui me temaga külakorda käiksime, jääks tal malevlaste teenimiseks sellevõrra ressurssi vähemaks. Ta sai ikka omadelt omadele ehitatud ja seda otstarvet on seni ka truult täitnud.“

Eestlased on ja jäävad saunarahvaks ning improviseeritud saunad on eranditult alati kerkinud eestlaste ettevõtmisel ka kõige kaugemates maailmanurkades peetud missioonidel. Sakala maleva saunaauto teenib kohalikke malevamehi veel kaua, sest on tehtud omadelt omadele ja sooja südamega. Hüva leili!

LISATEAVE:

SÕDA VÕIB KESTA NÄDALAVAHETUSEST KAUEM

Ilmar Raag, kaitseliitlane, üks mittetulundusühingu Saunad Ukrainasse eestvedajaid, kes on hea seisnud juba mitme ühisrahastuse toel valminud mobiilse sauna- ja pesukompleksi saatmise eest Ukraina vabastamise eest võitlevatele rindesõduritele, ütleb, et saun muutub sõduri jaoks oluliseks siis, kui püssi all tuleb veeta rohkem kui üks nädalavahetus.

„Sõda võib kesta kauem kui nädalavahetuse,“ nendib ta. „Olen kuulnud kaht huvitavat väidet: esiteks aitab saun kiiremini taastuda kergematest põrutustest, kui oled terve päeva istunud suurtükitule all. Ja teiseks, kui oled talvel läbi külmunud, aitab saunas käimine hiljem paremini uinuda. Uni aga on sõdurile väga oluline.“

Mitmel Kaitseväe missioonil Aafrikas osalenud Raag toob välja ka Malis kogetu. „Sealsel missioonil oli saun üks peamisi meeskonnatunde alalhoidjaid. Operatsioonide vahelisel ajal oli vähe tegevusi, mis oleks mehi sellisel viisil kokku toonud. Lisaks muidugi teadmine, et meil, eestlastel on selline imelik kiiks, mis eristab meist teistest rahvastest, kui muidugi soomlased välja arvata.“

Video: https://youtu.be/QqGP5qcxads