AASTA KAITSELIITLANE ANTI ALTEMENT - ALATI VALMIS AITAMA

AASTA KAITSELIITLANE ANTI ALTEMENT - ALATI VALMIS AITAMA

Aasta kaitseliitlane Anti Altement (49) on metsas luuret tegemas juba enne, kui õppus algab. Ta on tulihingeline kaitseliitlane ning Valgamaa malevas peaaegu polegi üritust või õppust, kus ta ei osale.

Tekst: PAUL PODERAT, Valgamaa maleva teavituspealik

Seersant Anti Altement on põline tõrvakas ja teenib igapäevast leiba puidutöökojas liinioperaatorina. Oma lastele on ta hea isa, kellele meeldib veeta aega looduses ja oma mõnusas maakodus.

JUHUSLIKULT KAITSELIITU

1991. aastal teenis Anti aega piirivalves, kuid riigikaitse tema südant siis veel ei võitnud, sest piirivalvetöö meenutas liiga palju tavalise kontoriametniku tööd. See ei olnud tema jaoks. Ta väsis sellest ega näinud end tegevana Kaitseliidus ega militaarvaldkonnas üldse. Ometi leidis ta üheksa aastat tagasi pooljuhuslikult ikkagi tee Kaitseliitu.

Ühel toredal koosviibimisel ütles tuttav kaitseliitlane nooremleitnant Riho Karu talle, et üks õige eesti mees peab olema Kaitseliidus ja seisma oma kodumaa eest. Kuna Anti soovis olla tõeline eesti mees, siis andis ta juba järgmisel hommikul oma liitumisavalduse Rihole, kes selle loomulikult rõõmuga vastu võttis. Ja nii Anti teekond Kaitseliidus alguse sai.

Ta möönab, et tegelikult oli tavaelu tema jaoks liiga rutiinseks muutunud ning Kaitseliit tundus huvitav. Nii saigi mugavustsoonist välja tuldud ja midagi uut proovitud. Õnneks kogetu meeldis talle ning nüüd pole malevas peaaegu ühtegi üritust, kus ta ei osale. Naljaga pooleks lubab Anti Kaitseliidus olla seni, kuni jõuab noorte poistega mööda metsa joosta.

Anti jaoks on Kaitseliit kui turvavaip, mis katab tervet Eestit. Ta leiab, et kõigepealt peavad riiki kaitsma need, kellel on seda millegagi kaitsta. Kaitseliitlaste eelis on see, et nad tunnevad oma kodukanti ja saavad seal panustada. „Et vastane ei saaks liikuda, tuleb hästi tunda oma piirkonda,“ on Anti veendunud.

Tema sõnul on väikesel riigil oluline oma kaitsetahet näidata. See tõestab liitlastele meie pühendumust ning selle peale tulevad nad ka appi. Anti usub, et need noored, kes mingil põhjusel praegu kaitseväest kõrvale hiilivad, liituvad olukorras, kui riik vajab abi, ning seisavad nagu üks mees isamaa eest.

TÄPSELT PARAS PINGUTUS

Kaitseliidus jaoülemana tegutsev seersant on väga uhke oma ametikoha üle ja kuigi ta on kuulnud, et jaoülema töö pidi olema üks raskemaid, pakub see temale just täpselt parajat pingutust.

Septembris osales Valgamaa malev koos Põlva ja Võrumaa malevaga Lätis õppusel Namejs 2021. Ka Anti oma üksusega oli seal kohal lõunanaabritele vastutegevust tegemas.

Foto: Erakogu

„Meil on hea meeskond, kes hoiab kokku ja töötab hästi,“ ei ole Anti kitsi kiidusõnadega oma võitluskaaslaste aadressil. See muidugi ei tähenda, et kõik alati tõrgeteta sujub. Ta meenutab Lätis peetud lahingut, millest terve nahaga pääses ainult üks mees. „Õnneks oli see ainult õppus, aga paneb mõtlema, mida me tegime valesti ja mida saame teha paremini,“ leiab seersant Altement. Tänukirjade ja tunnistuste sein Anti kodus on kirev, mis tähendab ka seda, et ta võtab osa väga paljudest tegevustest. Pärast nooremallohvitseride kursuse lõpetamist 2017. aastal on ta pühendunud sõduri ja jaoülemana aktiivselt osalenud erinevatel väljaõppeüritustel – Siil, Kevadtorm, Sibul jne. Peale selle on ta koos oma jaoga mitu korda käinud ka Kotkalennul.

NOORED ON JÄRELKASV

Ta on abis käinud nii sõpradel kui ka Noortel Kotkastel ja Kodutütardel, samuti aidanud läbi viia mitmeid riigikaitselaagreid. „Kaitseliit on meil vananev organisatsioon, kuid noortest tuleb meile järelkasv,“ on Anti veendunud.

Ta on aidanud läbi viia ka noorkotkaste ja kodutütarde laagreid, kus on õpetanud noori ise kalaõnge tegema, vibu laskma, tulepulgaga lõket süütama ning muid kasulikke oskusi. Anti sõnul on see kõik tähtis just sellepärast, et Kaitseliidu ridadesse astuks uusi liikmeid, kes oleksid nõus isamaa eest seisma. Ta peab lastega tegelemist väga oluliseks, sest tuleb mõista, et riigikaitse ei tähenda ainult püssiga metsas ringi jooksmist, vaid selliseid teadmisi, mida läheb ka igapäevaelus vaja. Ta on kaasa löönud ka Tõrva kodukohvikute päeval, kus jagatakse suppi, tutvustatakse noortele Kaitseliitu ja selle võimalusi. Ta tõdeb, et Tõrvas on riigikaitse pisut soiku jäänud, kuid leiab, et olukord paraneks ja kõike saaks kõige paremini teha, kui Tõrvas oleks Kaitseliidu hoone kenasti korras.

Aasta kaitseliitlase tiitel tuli Antile ootamatult, kuid tal on selle üle hea meel. „See aasta oli minu kord, järgmine aasta on teiste kord,“ ütleb ta naljatamisi. „Ise püüan teha nii palju, kui saan ja oskan, kuid see tunnustus näitab, et järelikult olen midagi õigesti teinud ja seda on märgatud,“ lisab ta.

Märgatud on teda kindlasti, sest Anti üritab üritustel kaasa lüüa nii palju kui võimalik. Tema peale võib alati kindel olla. „Kui teil on abi vaja, siis öelge mulle. Ma olen alati valmis appi tulema!“ lubab Anti.

Tunnustust ei pea ta ainult enda tööks, sest tema kõrval on seisnud terve malev, kompanii ja sõbrad, kes on sellel teel teda innustanud ja toetanud.

Foto: Paul Poderat