KUIDAS SAADA KUIVAKS?

KUIDAS SAADA KUIVAKS?

Saapaid ja vormiriideid märjaks saada on lihtne – selleks piisab läbi vihmamärja võsa või üle heinamaa jalutamisest, rääkimata kraavi astumisest. Mõnevõrra suuremat pingutust nõuab aga varustuse kuivaks saamine.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Aga kuivatada te varustust tahate, sest on vähe tegureid, mis mõjuksid moraalile halvemini kui lirtsuvad saapad või märjad, tuule käes kiiresti jahtuvad riided. Seega tuleb vettinud kehakatted ja jalavarjud esimesel võimalusel kuivade vastu välja vahetada. Või siis peatuda ja neid kuivatada nii palju kui võimalik. Aga kuidas on võimalik?

Vaatame kõigepealt saapaid. Kuivatamiseks on need mõistlik esmalt jalast võtta. Seejärel suurem mustus eemaldada. Selleks, et saabas saaks kuivada, peab sealt ju vesi välja aurama. Igasugune mustusekiht aga takistab aine muutumist vedelast olekust gaasiliseks. Liiatigi veel pori, kus omajagu niiskust sees. Seega – saapad puhtaks!

Seejärel eemaldage saabastelt sisetallad – kui vesi on tunginud saapasse, siis on see tõenäoliselt imbunud ka sisetalda või vähemalt selle alla. Lisaks sisetaldadele võtke saabastelt ka paelad. Esiteks on needki tõenäoliselt märjad ja teiseks saate paelteta saapal keele lahti tõmmata, et jalanõu sisemus saaks rohkem õhku.

Nüüd, mil ettevalmistused tehtud, ongi aeg hakata kuivatama. Et saabas kuivaks ehk selles olev vedelik auruks, läheks vaja sooja ja õhku. Veel parem, nende koosmõju. Kõige lihtsam on asetada saapad päikese kätte. Laost antavad sõdurisaapad on musta värvi, must värv aga akumuleerib sooja ja ei kulugi teab mis kaua aega, kuni saapad päikese ja liikuva õhu mõjul kuivad on. Aga kindlasti kulub selleks aega rohkem, kui te arvestanud olete. Veelgi kauem kulub aega siis, kui pole päikest ehk soojust ja peate lootma vaid liikuvale õhule. Ja mida intensiivsemalt see liigub, seda parem –võimaluse korral riputage saapad kuhugi maapinnast kõrgemale. Aga mitte nii kõrgele, et te neid pärast kätte ei saa.

KUI ON KIIRE

Nagu öeldud, ehkki loodus on paganama võimas ning päike ja tuuleõhk meie liitlased, võib ainult neile lootes võtta kogu kuivatamisprotsess rohkem aega, kui teil varuks on. Sestap ei tee paha kasutada lisakuumust ehk lõket.

Jällegi, lõkkekuumusega ei tasu liiale minna. Asetate saapa lõkkele liiga lähedale, ei ole tulemuseks mitte ainult kuivanud, vaid ka kahjustatud saabas. Hullemal juhul põlevad läbi õmblused, sulavad liimitud kohad ning kägardub tald. Sellisest saapast on veel vähem tolku kui märjast saapast. Seega asetage saabas lõkkest mõistlikule kaugusele – et oleks soe, aga poleks veel kuum. Testida saate näiteks käega. Mõistlik oleks saabas avatud ehk sääreosaga lõkke poole pöörata, et soe õhk sisse pääseks.

Sedasi saab saapad juba märksa kiiremini kuivaks kui päikesesoojusele lootes. Aga mida teha siis, kui lõket teha pole võimalik, päike ei paista ja tuult kah nagu eriti pole? Sellisel juhul tuleb kasutada alternatiivseid imavaid või soojendavaid vahendeid. Näiteks keemilised käesoojenduspadjad. Aktiveerite need ja topite saapasse. Kiirguva sooja mõjul hakkab ka saabas kuivama.

Kui käesoojenduspatju pole või te ei raatsi neid kasutada, siis ehk on teil kotis rull tualettpaberit või ajalehed. Need küll ei soojenda, ent see-eest imavad. Ning just seda teil vaja ongi – niiskus saapast välja saada. Oluline on mõista, et imavaid abivahendeid, vähemalt saabaste puhul, tuleb kasutada seespidiselt. Ärge mässige saapaid ajalehe sisse, vaid toppige ajalehed saapasse. Ning kontrollige aeg-ajalt – kui paber on niiskuse mõjul märjaks muutunud, tuleb see välja võtta ja uuega asendada.

Niiskust saab saapast välja meelitada ka riisiga – puhul, kui teil on seda kaasa pakitud. Aga ka kuivtoidupakkides jmt kohtades leiduvate niiskust koguvate do-not-eat-kotikestega. Need ei ole söömiseks, eks.

RÕIVAD RIPPU

Mis riiete kuivatamisse puutub, siis põhimõte on sama, aga vahendid vähe teised. Püksitaskusse ajalehe või riisipakkide toppimine suuremas pildis erilist efekti ei anna. Küll aga, jah, saame ja peame siingi lootma soojusele ja õhu liikumisele.

Ehk siis pärast seda, kui te olete riided puhastanud ja väänates neist suurema vee välja pressinud, asetage need kuivama nõnda, et õhk ja soojus ligi pääseks. Näiteks nöörile. Nöör on teil ju rännakul kaasas, eks? Kui ei ole, siis sobivad ka telginöörid. Või sobival kõrgusel puuoks.

Kui kohe kuidagi riputada ei saa, siis sobib ka laotamine. Näiteks päikese käes soojenenud kivile või kasvõi telgi katusele. Sedasi talitades on soovitatav riietel aeg-ajalt teist külge keerata.

Ning jällegi saab kogu protsessi kiirendada lisakuumust andes. Lõkkega. Ent siingi kehtib loogika, et parem karta kui kahetseda – ärge riideid lõkkele liiga lähedale riputage.

Jälgige ühe silmaga ka tuule suunda ja lõkke olemust. Liigne toss ja sädemed – need on need, mida tahate oma riietest eemal hoida. Nii et riiete kuivatamiseks tuld tehes on mõistlikum kasutada kuiva lehtpuud kui märga okaspuud.

Aga mida teha siis, kui tuld teha ei saa ning ka ilmastikuolud pigem niisutavad kui kuivatavad riideid? Sellisel juhul ei jää üle muud, kui riided telki või varjualusesse kuivama sättida. Võtab küll rohkem aega, aga on vähemalt elementide eest kaitstud.

Ent, nagu alguses öeldud, märg olla on ebamugav ja kõige parem viis riideid ja saapaid kuivaks saada on neid mitte märjaks teha. Püsige terved. Püsige kuivad.

Vaja läheb:

nööri, tuletegemisvahendeid, käesoojenduspatju, ajalehti, tualettpaberit, riisi.