5 minute read

NAISKODUKAITSEGA KRIISIKS VALMIS

NAISKODUKAITSEGA KRIISIKS VALMIS

Naiskodukaitse instruktorid ja vabatahtlikud jagasid kahe päeva jooksul organisatsiooni mitte kuuluvatele naistele ohutuslaagris „Ole valmis!“ teadmisi ja oskusi kriisiolukordades hakkama saamiseks.

Tekst: KRISTEL KITSING, Naiskodukaitse Viru ringkonna AVS erialagrupi juht

Laagri peakorraldaja, Naiskodukaitse Viru ringkonna instruktori Aili Ehamaa sõnul oligi laagri eesmärgiks tutvustada Naiskodukaitset ning anda osalejatele edasi igapäevase elu teadmisi ja oskusi. Koolitada neid, et nad oleksid teadlikumad ja oskuslikumad kodanikud.

Juba kolmandas sellises suurlaagris oli võimalus harjutada esmaabi andmist, proovida ise tuld kustutada ja õppida, kuidas tulepulkadega lõket süüdata või varjualust ehitada. Samuti oli osalejatel võimalik piiluda militaarmaailma ehk end maskeerida, proovida, kuidas sõdurid metsas süüa teevad, sõduritelgis magavad ja omavahel sidet peavad. Kaks töötuba keskendus toidu- ja evakuatsioonivarudele ning esmakordselt pakuti naistele relvatöötuba, kus sai paukpadrunitega lasta Rootsi automaatrelvast AK4.

„Osalejate tagasiside on väga positiivne ja võin kinnitada, et naised, kellest paljud võtsid kaasa ka oma lapsed, on saanud hulgaliselt praktilisi oskusi ja teadmisi teemadel, millega Naiskodukaitse igapäevaselt tegeleb,“ ütles Ehamaa, kes on kindel, et laagri läbiteinud õppisid ka igapäevaelus paremini hakkama saama.

Viru ringkonna instruktorina töötav Ehamaa tunnistas, et korraldusmeeskonnale seati suured ootused ja laagriliste rahulolu andis tagasisidet õnnestumisest. „Kui kasvõi üks naine neist otsustab meiega liituda, siis oleme väga õnnelikud. Ja loomulikult oleme õnnelikud, et oleme suutnud neid väärt teadmisi ja oskusi kõikidele osalejatele edasi anda,“ tähendas laagri peakorraldaja.

TARGEMAKS, TUBLIMAKS, TUGEVAMAKS

Rutjal käisidki nii lasteaiaõpetajad, koduperenaised kui ka poliitikud – üle saja Naiskodukaitsesse mitte kuuluva naise, kes täna oskavad kriisiolukordadeks valmistuda ja nendes hakkama saada ning saadud teadmisi paindlikult ka muutuvate ohtude korral kasutada.

„See kogemus tundus nii teistmoodi ja äge, tahtsin seda kõike proovida,“ ütles Virumaa Teataja reklaamitoimetaja Kairi Piip, kes oli end laagrisse registreerinud juba varakult. Kloogalt Rutjale kohale sõitnud Ene lisas, et värskendas oma teadmisi metsas ellujäämisest. „Tulin pigem selleks, et laps saaks nutimaailmast välja,“ tunnistas ta.

Vändra naised tulid aga midagi uut ja kasulikku hankima, samuti uusi tutvusi sobitama. „See on kõik kindlasti väga kasulik, mis me siin hakkame tegema. Eesmärk on targemaks saada ja silmaringi avardada,“ kõneles üks vändrakatest laagri kogunemise ajal.

Kambajõmmist tiimikaaslane selgitas, et elu on nii mugavaks ja tubaseks muutunud ja tema tahab end argirutiinist välja rebida. „Tahtsin iseennast proovile panna, tulla kodust välja sellisesse keskkonda, kus olin viimati vist lapsepõlves,“ rääkis ämblikke ja nendega telgis hakkamasaamist pelgav naisterahvas.

Paidest ja Türilt üheksaliikmelise pundiga saabunud lasteaiaõpetajad märkisid, et on alati millestki ekstreemsest ja huvitavast osa võtnud. „Lootus oli, et tuleb lihtsalt tore,“ sõnas ka oma kaks last laagrisse kaasa haaranud PAIde lasteaia direktor Ele Enn. „Mul on tütred kodutütred, aga ise ei ole suutnud laagris kaasa lüüa,“ lisas ta. Rutjale päralejõudmiseks poolteisetunnise bussisõidu teinud Enn ütles, et just meeskonnaga koos on vahva tegutseda. „Aga ma pole elus kordagi püssi lasknud, äkki see saab seekord tehtud,“ tunnistas ta.

TURVALISEMA ELU SUUNAS

Naiskodukaitse esinaise Airi Toominga sõnul on ohutushoiu laagrid populaarsed. Kahe aasta jooksul on Naiskodukaitse turvalisema elu suunas juhtinud ligi kolmsada inimest. „„Ole valmis!“ laagrid on populaarsed just seetõttu, et sealt saab teadmisi, nõuandeid ja praktilisi võtteid esmaabist enesekaitseni või massiüritustel käitumisest koduste evakuatsioonivarude soetamiseni,“ selgitas Tooming.

Tema sõnul on Naiskodukaitse üks eesmärke parandada inimeste teadlikkust ja valmisolekut kriisiolukordadeks. „Ohutushoiulaager on hea võimalus saada koolitust eluks nii vajalikel teemadel,“ kommenteeris Tooming.

Kaks päeva Rutjal ohutuslaagris veetnud Kadrina vallavanem Kairit Pihlak sõnas, et ohutuslaagri teemad suunasid mõtlema eelkõige oma võimele reageerida ja tegutseda ootamatutes olukordades. „Sain aru, kui elupäästvalt tähtis võib mingil hetkel olla lihtne teadmine ja oskus,“ sõnas ta. „Laager laiendas kindlasti ka silmaringi ja andis taustainfot, millega tegelevad töökoha koostööpartnerid või millega on kokku puutunud ajateenistuses käinud pojad.“

Ligi viie tuhande elanikuga valla juhi kinnitusel süvendas laagris osalemine tema arusaamist, et ühiskonna turvalisus ja laiapindne riigikaitse sõltub tõesti väga palju sellest, kuidas igaüks oskab käituda ohuolukorras, seda teadmist ja oskust ei ole kunagi liiga palju.

Rannamõisa lasteaia õpetajad, kes olid ühed teadlikumad laagris osalejad, kiitsid väga esmaabipunkte, kuhu instruktorid olid ette valmistanud reaalsete kannatanutega olukorrad.

„See oli väga õpetlik. Elulisi situatsioone tahaks veel rohkem kogeda,“ ütles üks neist. Naise hinnangul oli oluline, et kannatanuid mängisid päris inimesed. Kolleeg täiendas, et viis-kuus esmaabikoolitust saalis või konverentsil ei küündi ligilähedalegi sellele maksimaalselt tund aega kestnud situatsiooni lahendamisele, kus tuli reaalselt kannatanuid päästa.

EVAKUATSIOONIRÜHMA PROOVIKIVI

Kuna laagris oli koos suur hulk inimesi, anti Viru evakuatsioonirühmale ülesandeks harjutada evakuatsioonirühma protseduure.

„Meie ülesanded algasid juba väljaspool laagri territooriumi teede märgistamisega. Võtsime vastu külalised, suunasime parkimist. Kontrollisime COVID-tõendeid ja vajadusel suunasime testima,“ loetles Naiskodukaitse evakuatsioonirühma ülem Evely Press meeskonna ülesandeid.

Kõige suurem koormus oli Pressi ütlusel staabi inimestel, kes panid välitingimustes üles elektrivõimega staabi ja kasutasid osalejate ID-kaardiga registreerimiseks elektroonilist registreerimissüsteemi. Kokkuvõttes tuli ette mitmeid õpikohti. „Evakuatsioonirühm peabki sellega arvestama, sest me ei tea kunagi, mis meid ees ootab,“ tunnistas Press. Tuleb võtta parim ruumist, inimressursist ja vahenditest.

IGAÜHE VÕIMALUS JA KOHUSTUS

„Looda parimat, kuid valmistu halvimaks“ on teada-tuntud tarkusetera, mis on eestimaalasi läbi aja aidanud.

Naiskodukaitse arendab ühe olulise suunana elanikkonnakaitse valdkonda. Iga organisatsiooni liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Mida rohkem teadvustame eri ohte ja nende mõjusid oma igapäevaelule, seda paremini saame nendeks valmistuda. On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond mõtleks läbi ja teeks ettevalmistusi selleks, et oma elu, tervist, lähedasi ja vara kaitsta.

Ükski kriisiolukord pole teise sarnane, mistõttu võimaldavad põhjalikumad baasteadmised paljudes olukordades oma käitumist paremini kontrollida ja kaaluda ning teadlikumalt tegutseda.

Õpetamisega on oluline suurendada arusaamist igaühe vastutusest kriisiga hakkamasaamisel ning toetada isikliku vastutuse võtmist vastupanuvõime suurendamiseks ühiskonna igal tasandil. Mõistlik, minimaalne üldine valmisolek hädaolukorraks on see, mida igaüks saab teha ja peakski tegema.

Kui Naiskodukaitse loodud mobiilirakendusest „Ole valmis!“ leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks, siis ohutuslaager on pigem praktiline õpetus ennetamisest ja teadlikkuse suurendamisest.

OHUTUSNÕUANNETE TOP 3

ENNETA!

Ennetus on odavam kui kriisi lahendamine. Tutvu juhistega erinevates ohuolukordades käitumiseks ja järgi nende ennetamise soovitusi. Kui sõber on teadvuseta pikali, on vale aeg mõtlema hakata, mida peaks tegema.

VALMISTU!

Mõtle läbi, mis kriisid võivad sinu peret tabada, ning valmistu halvimaks. Kuidas sellises olukorras peaksid toimima, kas sul on selleks kõik abivahendid olemas? Varu vesi, toit ja hädaolukorraks vajalikud tarbed.

LAHENDA!

„Ole valmis!“ äpist leiad kiiresti kõik elutähtsad telefoninumbrid, kust häda korral otse rakendusest helistades abi või nõu küsida. Kui oled täitnud kaks eelmist punkti ehk ennetanud ja valmistunud, on sul teadmised, oskused ja vahendid, et kriisis hakkama saada ja arukalt tegutseda.

Foto: Kristel Kitsing

This article is from: