4 minute read
KUIDAS JÄRVA NAISED MEHED METSA SAASID
KUIDAS JÄRVA NAISED MEHED METSA SAASID
Traditsiooniliselt on Järva maleva patrullvõistluse korraldamine olnud maleva üksikkompaniide ülesanne. Ent miks ajada asju traditsiooniliselt, kui saab teisiti?
Tekst: KERLIN TEALANE, Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine
Iseäranis juhul, kui viimastel aastatel on malevas silmitsi seistud tõsiasjaga, et huvi võistlusel osalemise vastu ei ole enam nii suur, et see motiveeriks võistlust korraldama. Kui ikka läbi raskuste registreerib ainult 6–8 võistkonda, siis on üsna inimlik, et see ei kutsu võistlust korraldama.
Või siis sunnib asju ümber vaatama ja teistmoodi korraldama. Aastal 2019, pärast Türi üksikkompanii korraldatud patrullvõistlust, pakkuski naiskodukaitsja Kirsika Ilmjärv välja, et miks ei võiks naised ise meestele võistlust korraldada.
TÕEPOOLEST – MIKS MITTE?
Seda enam, et mõte meeldis ka malevapealik Gabriel Rikbergile. Viimane pani küll korraldajatele südamele, et kui naised juba võistluse teevad, siis tehku selline, et see sobiks kõigile – nii meestele, naistele kui ka noortele.
See eesmärk klappis ka korraldusmeeskonnale ... parandan, naiskonnale. Korraldada võistlus kõigile, sealjuures minimaalse kulu ja kirjadega. Kõlab nagu katastroofi valem, eks ole? Aga ei pruugi olla. Kui sul on korralik taustajõud. Just sellele – Järva ringkonna naiskodukaitsjate võimekusele – korraldajad panustasidki, eesmärgiga see maksimaalselt ära kasutada. Las aga malev ja kaitseliitlased puhkavad, küll naiskodukaitse korraldab.
Aga kui tõesti sein ees ja peaga läbi joosta ei õnnestu, siis kaasatakse mehed. Abi küsida ei ole häbiasi ning Järva malev ja kaitseliitlased on alati naisi toetanud. Niisiis tegudele!
AGA KUIDAS VÕISTLUST KORRALDADA?
Võistluse korraldamine ei ole kunagi liiga lihtne ülesanne. Eriti kui pead seda tegema muude tööde, toimetuste ja hoolitsust nõudvate laste kõrvalt. Siis tuleb leida enda kõrvale inimesed, kellele saad loota.
Õnneks selliseid inimesi leidub. Näiteks ajagraafi ku koostamise, võistlusraja ja kontrollpunktide asukohtadega seonduva võtsid enda kanda Siret Niinepuu ja Kristlin Kõrgesaar. Mõlemad on mitmesugustel võistlustel karastunud, mistõttu võis kindel olla, et nad leiavad veidikese teistmoodi
raja, kui võistlejad on muidu harjunud. Eesmärk oligi teadlikult panna võistkonnad rajal proovile erineva kiiruse ja maastikuga.
Veel sai paika pandud, et pühapäev peab kindlasti jääma puhkamiseks. Pigem panna raskuskese kiirele tempole öösel ning veidike teistmoodi ülesannetele. Osades kontrollpunktides said kohtunikud vabad käed, näiteks esmaabiülesanne ja laskmine Peetris. Ülejäänud kontrollpunktid sündisid patrullvõistluse tuumiku koostöös.
OOTA OOTAMATUT
Korraldustoimkonda said kaasatud ka Järva ringkonna instruktor Tene Metsma ja naiskodukaitsja Gerly Leit. Peakohtunikku valides oldi kindlad, et selleks peab olema nooremleitnant (reservis) Taive Saar. Tema on Järva ringkonnas kõige kõrgema auastmega naiskodukaitsja, kes sobib ka oma rahuliku ja analüüsiva oleku tõttu ideaalselt peakohtunikuks.
Aga hea meeskond ... parandan veel kord, naiskond, ei garanteeri veel, et kõik kulgeb viperuste ja ootamatute olukordadeta. Neid tuleb ikka ette. On selleks siis karu väljaheited ja jäljed värskelt kaardistatud rajal või kohalik jahimees, kes ei taha midagi kuulda oma küttimisalas korraldatavast patrullvõistlusest. Olgu öeldud, et olukord siiski lahenes ning lõpuks etendas ta luureülesandes olulist rolli akordionimängijana. Jahimees siis, mitte karu.
Enne, kui viimane kontrollpunkt paika sai, oli rajameistritel ja kontrollpunkti kohtunikel veel üks ärev hetk. Nimelt toimus jahimeestel põdrajaht ja kuidagi sattusid nad täpselt kontrollpunkti juurde. Ühtäkki olid meie juures kümned autod ja mehed. Tohutu suur põder jooksis mööda, jahimehed talle järele. Õnneks loetud tund enne kontrollpunkti avamist õnnestus jahimeestel oma saak tabada ja nad lahkusid kontrollpunkti alalt.
KÕIGILE MIDAGI
Üheks oluliseks eesmärgiks oli koostada kontrollpunkti ülesanded nõnda, et iga liige saaks anda oma panuse võistkonna edusse.
Osades kontrollpunktides pidigi võistkonna kapten jagama ülesanded teemade kaupa võistkonnaliikmete vahel ära. Võistluse tagasisidest jäi mulje, et see meeldis võistlejatele, sest välistas võimaluse, et üks teeb ja teised ilulevad.
Näiteks tujuka ohvitseri kontrollpunktis oli ülesanne lihtne – võistkond peab saabuma ohvitseri juurde ja kuulama käsku. Võistkond võttis neljakesi ohvitseri ette ritta ja selle järjekorra alusel sai iga liige ülesande. Esimene pidi malelaual malenupud õigesti panema, teine kallama klaasi täpselt 200 ml vett, kolmas võtma Kaitseliidu kaardimängust ühe kaardi ja vastama sellel olevale küsimusele, neljas võimalikult kiiresti laadima salve padrunitega täis ja seejärel ka tühjaks. Kõik liikmed said oma panuse anda, mõtlemisaega oli vähe.
Oli ka võistkondi, kes pidasid kontrollpunkte lihtsakoelisteks, kus nende jaoks midagi uut ei olnudki. Kuid mida lihtsamad ülesanded, seda vähem eksimisruumi ja võimalus on antud ka noortele, kes ei tea veel kõiki teemasid, mida kaitseliitlane valdab.
IGA SEKUND LUGES
Väga põnev oli jälgida võistkondade duelle. Terve võistluse vältel nägime, kui tasavägiselt võitlevad esimese koha pärast sõjakooli mehed ja meie maleva kaitseliitlaste võistkond.
Õige napilt, kõigest 5 punktiga, võitis võistluse Käpapatrull. Otsustavaks said kõigest 8 sekundit, mille võrra nad olid kiiremad 2,4 km lõpujooksus, mis sisaldas veetakistust ja liivas roomamist, samuti Merja mäel toimunud kanderaami ülesanne.
Teine duell käis Jõgeva noortejuhtide ja Rapla naiskodukaitsjate vahel. Kuigi lõpurivistusel kuulutati Rapla naised kolmanda koha võitjaks, selgus hiljem, et takistusjooksu tulemused olid tabelisse valesti sisestatud. Seega sai välja kuulutada ka teise kolmanda koha, Jõgeva noortejuhtidele. Eks selliseid asju on ikka juhtunud ja juhtub kindlasti edaspidigi, inimfaktori vastu ei saa.
NAISKONNATÖÖ
Kokkuvõttes täitis naiste proovikivi oma eesmärgi. Kui alguses oli varasemale kogemusele toetudes õigustatud kartus, et võistkondi tuleb väga vähe, siis reaalsus oli see, et võistlusele registreeris 17 võistkonda.
Kõige rohkem sai aga rahule jääda nende naiskodukaitsjate, kaitseliitlaste, kodutütarde ja noorte kotkastega, kes tulid võistlusele ja andsid endast parima. Eks igaüks õppis midagi uut, sai uue kogemuse või motivatsiooni edaspidiseks. Ja võib-olla tekkis kellelgi koguni tunne, et tahaks oma malevas veel parema patrullvõistluse korraldada.
Olgu aga veel kord öeldud, et selline võistlus õnnestub siis, kui on, kellega seda korraldada. Ja Järva ringkonnal on. Välja tuli ja võistlusesse panustas üle kolmekümne naiskodukaitsja, kes tegid isegi rohkem, kui neilt oodati. Näiteks täiesti juhuslikult oli viimane võistkond ringkonna naiste võistkond. Nad olid ka lõpujooksus viimasena rajal. Ja olid nii tublid, et korjasid lõpujooksu käigus ka 2,4 km ülespandud linte ära. Vaat see on tõeline meeskonnatöö. Parandan, naiskonnatöö!