ALUTAGUSE MALEV - EESTI EEST!

ALUTAGUSE MALEV - EESTI EEST!

Kaitseliidu Alutaguse maleva piiriks on Narva jõgi – jõgi, mida ajalooliselt on peetud ida ja lääne vaheliseks piiriks. See piir aga ei jookse maleva sees. Vastupidi – Alutaguse malev on malev, mis need kaks väge ühendab. Selleks, et ajada ühist asja – Eesti asja!

Kaitse Kodu! küsimustele vastab Alutaguse maleva pealik major ERKKI KARUKS

Mida teete selleks, et maleva liikmeskond kasvaks?

Kaitseliiduga liitumise eelduseks on inimeste tahe osaleda riigikaitses ning organisatsiooni hea maine. Selleks, et viia inimesteni teadmine Kaitseliidust, tuleb kasutada riigikaitseteavitust ja -haridust koolides, ühisüritusi kohalike omavalitsustega. Samuti suuremat meediakajastust, et anda täpsemat informatsiooni Kaitseliidu tegemistest ja erinevatest võimalustest panustada riigikaitsesse. Avalikkusele tundub ilmselt, et Kaitseliit tegeleb ainult sõjalise väljaõppega, aga see ju ei ole tegelikult nii – kõikidele soovijatele on võimalik leida temale sobiv panustamisviis. Suured ootused ja lootused on ka noorkotkastel, et nad vanuse täitudes Kaitseliidu tegevliikmeks hakkaksid.

Millised on olulisemad kokkupuutepunktid kohaliku kogukonnaga?

Alutaguse malev annab koostöös maakonnalehega Põhjarannik välja Kaitseliidu tegevusi kajastavat igakuist lisa Malevlane. Väga hea koostöö on maakonnas asuvate riigiametitega: politsei- ja päästeamet, maksu- ja tolliamet, vanglateenistus.

Osaleme mälestustseremooniatel üle maakonna, viime läbi riigikaitseõpet koolides, korraldame maakaitsepäeva ja muudki.

Aga teiste malevatega?

Tulenevalt kuulumisest Kirde maakaitseringkonna koosseisu on meil pidev koostöö Viru, Jõgeva ja Järva malevatega. Väljastpoolt maakaitseringkonda on välja kujunenud väga hea koostöö Lõuna maakaitseringkonna tagalakompaniiga, kellega koos viime läbi erialaõppusi, vahetame kogemusi ja teadmisi.

Üsna palju kasutame ka kaitseväe erialaspetsialistide ja instruktorite abi.

Suurõppustele Kevadtorm ja Siil, kui meie üksus otseselt ei osale, on küsitud meie inimesi vahekohtunikeks ja ette on tulnud ka osalemist OPFORi koosseisus.

Mil moel osaleb, toetab või kaasab malev noorkotkaste ja kodutütarde tegevust?

Loomulikult tagab malev eriorganisatsioonidele nende tegevuses administratiivse toetuse. Lisaks, vastavalt taotlustele ja vajadusele, abistame väljaõppel ja koolitustel ka instruktoritega nii tegevväelaste kui ka vabatahtlike seast.

Samuti kaasame noorkotkaid ja kodutütreid maakaitseringkonna matkeõppustele arvutioperaatoritena.

Millised on koostöökohad Naiskodukaitse kohalike rakukestega?

Kuna Naiskodukaitse on maleva üks osa, siis on kokkupuutepunkte palju. Koostöö on igapäevane. Alustades rahuaja toimetamistest ja lõpetades sõjaaja ülesanneteks treenimisega.

Kui intensiivne on väljaõppetsükkel? Keskmist on raske välja tuua – viimasel kahel aastal on koroonaviirus väljaõpet seganud. Kindlasti ei toimu väljaõpe igal nädalavahetusel ega ka üle ühe – vabatahtlikel on oma pered ja kodused toimetused, mis samuti vajavad tähelepanu. Väljaõpe on ka eri allüksustes erineva intensiivsusega.

Mis motiveerib malevlasi väljaõppel osalema?

Tegevuse eesmärgistatus. Kui vabatahtlikud näevad, et pakutav väljaõpe on vajalik ja asjalik, siis on neil motivatsioon ka edaspidi osaleda. Väljaõpe ei tohi muutuda passimiseks ja mittemidagitegemiseks.

Kuidas seda motivatsiooni veelgi tõsta?

USA president J. F. Kennedy on öelnud: „Ärge küsige, mida riik saab teha teie jaoks – küsige, mida teie saate teha riigi jaoks.“ Oluline on pakkuda tegutsemisvõimalusi, tunnustada vabatahtliku panust ja võimaldada neile tegutsemiseks vajalikke vahendeid, nagu tehnikat, relvastust jm.

Sportimine on alati olnud Kaitseliidus au sees. Millist rolli mängib (militaar-) sport teie malevas?

Esikohal on vaieldamatult laskesport, olenemata relvaraua pikkusest või sihtmärkide kaugusest!

Kui nüüd maleva peale veel kord vaadata, siis mida sooviksite malevapealikuna paremaks või teistsuguseks muuta?

Suurt revolutsiooni kindlasti ei tule, sest malevas on loodud toimiv süsteem nii sõjalises kui ka mittesõjalises väljaõppes.

Kuna sõjalise väljaõppega võib suures plaanis rahul olla, siis mina pööran oma sihiku senisest rohkem mittesõjalisele väljaõppele, millel on põhiülesande täitmises, Eesti riigi kaitses, toetav roll. Soovin lõpule viia aastaid vindunud Muru lasketiiru väljaehitamise.

Foto: Indrek Jurtšenko