ENNE AJATEENISTUST KAITSELIITU: JAH VÕI EI?

ENNE AJATEENISTUST KAITSELIITU: JAH VÕI EI?

Kaitseliidu sõdurioskuste kursuse läbimist nähakse sageli ajateenistuse aseainena. On neid, kes soovivad nende vahele tõmmata võrdusmärki ja leiavad, et Kaitseliidus väljaõppe saanu ei peakski ajateenistuses käima. Kuid on ka neid, kelle arvates rikub Kaitseliit tulevase sõduri ära ja tema ümberõpetamine on keerulisem kui puhtalt lehelt alustava võitleja drillimine.

Tekst: KARMEN VESSELOV, vabatahtlik autor

Mida arvavad aga need, kes asjaga ise on kokku puutunud? Kas kaks eri süsteemi täiendavad või segavad teineteist? Uurisime seda suvel 1. jalaväebrigaadis ajateenistuse lõpetanud nooremseersant Alex Otsalt ja tegevväelasena ajateenijatega kokku puutuvalt Kuperjanovi jalaväepataljoni kompaniiülemalt leitnant Siim Vahkelilt. Mõlemad mehed on oma esimese laigulise vormi selga tõmmanud Kaitseliidu Pärnumaa malevas. Ots oli ajateenistuses 11 kuud ja vabanes sealt juunis 2021. Kaitseliidus alustas ta noorkotkana juba esimeses klassis, Kaitseliidu noorliikmeks astus 16aastaselt. Kursustel ja väljaõppes osales ta palju ja võttis juba noorliikmena aktiivselt osa kõikvõimalikest õppustest ja näiteks ka üleelamiskursustest.

KAKS ERI TAUSTA

Kuna noormeestel ei ole vaja mõelda, kas minna ajateenistusse või mitte, oli Otsal juba gümnaasiumieas plaan paigas ja ta otsustas kümnest nädalavahetusest koosneva sõdurioskuste kursuse Kaitseliidus vahele jätta. Põhjendusega, et ajateenistuses peab selle tee igal juhul läbi käima, jättis ta kursuse teadlikult hilisemaks ajaks. Samas omandas ta valiku sõdurioskusi õppustel ja väljaõppes osaledes.

Vahkel oli enne ajateenistust Kaitseliitu kuulunud umbes neli aastat. Erinevalt Otsast oli ta enne ajateenistust läbinud Kaitseliidus sõduri baaskursuse, kuulipilduja kursuse ning rühma väljaõppes harjutanud peamiselt jalaväejao drille.

Tegevväelasena enda ajateenistusele tagasi vaadates leiab Vahkel, et kogu ajateenistus tervikuna oli sellele vaatamata, et Kaitseliiduski sai sõduritarkusi kogutud, ikkagi kasulik. Midagi ära jätta ei oleks tema hinnangul saanud. Ajateenistusse tulles oli tal baaskursust kindlasti lihtsam läbida. Oli nii uusi teemasid kui ka neid, mida juba varem omandatud. Uued teemad said selgeks ja teemades, mis juba Kaitseliidust tuttavad, sai ta vilunumaks.

KORDA 10 000 KORDA

Siinkohal tuletab leitnant Vahkel meelde Kuperjanovi jalaväepataljoni endise ülema kolonelleitnant Tõniste sõnu: „Selleks, et saavutada vilumus, peab ühte ja sama tegevust tegema 10 000 korda.“

Arvestades ajateenija keskmist vanust ja Kaitseliidus oldud aega ning võttes arvesse, et Kaitseliidus tehakse väljaõpet nädalavahetuseti umbes üks või kaks korda kuus, julgeb Vahkel väita, et sellise tasemega ei olda ajateenistusse saabumise ajaks veel kõigis sõdurioskustes piisavalt vilumud.

„Võib-olla mõni Kaitseliidu taustaga ajateenija vastab teenistusse saabumise hetkel sõduri baaskursuse eksami standarditele, kuid kindlasti ei jookse kursusel saadud kogemus mööda külge maha ja selliseid erisusi Kaitseväes ei tehta,“ sõnas ta. „Esiteks tähendaks see seda, et mõned ajateenijad alustavad jätkukursustega enne teisi, mis ei sobitu Kaitseväe üldisesse väljaõppetsüklisse. Teiseks ei saa me olla veendunud, et kõik baaskursusel õpetatavad oskused on omandatud sellisel tasemel, nagu näevad ette meie õppekava õpiväljundid,“ täpsustas Vahkel.

Ja ometi – kas varasem Kaitseliidu kogemus annab noortele ajateenistusse saabudes olulisi eeliseid?

Kindlasti on siin määrav see, kui palju on varem väljaõppes osaletud. Kollane liikmepilet taskus iseenesest oskusi ja kogemust ei anna.

Vahkeli sõnul sõltub varasem ettevalmistus sellest, kui pikk on Kaitseliidus oldud aeg, millised kursused ja mis õppe on noor seal läbinud, milline on selle üksuse spetsiifi ka, mille liige ta on, ja ka tema isiklikust õppimisvõimest. Seda loetelu võiks veel jätkata.

ABIKS IKKA

Enamik ajateenistusse saabuvaid kaitseliitlasi oskavad juba mingil määral baaskursusel õpetatavaid teemasid. On ka neid, kel on väga erialaspetsiifi lisi oskusi, kuid pigem harva. Mainimata ei saa jätta neidki, kes on küll Kaitseliidu liikmed, kuid tulevad suhteliselt väikeste eelteadmistega.

Alex Ots väidab oma kogemuse põhjal, et varasema väljaõppe praktilised eelised tulevad välja ainult sõduri baaskursuse ajal. Enda sõnul tundis ta esimestel kuudel, et paljud asjad olid juba selged, samuti ei pidanud ta otseselt tegelema füüsilise poolega, vaid sai lihtsalt sisse elada.

Ka Vahkel toetab väidet, et kaitseliitlasel on õpetatavad oskused mingis osas selged ja ta saab ajateenistuses keskenduda mitte uue teema õppimisele, vaid selle kinnistamisele.

Ots soovitab kindlasti enne harjutada, aga mitte oma varasematele oskustele lootma jääda. Liigse enesekindlusega võib elu enda jaoks hoopis raskemaks teha.

KÕRGEM MOTIVATSIOON

Kui esimestel kuudel said Kaitseliidu kogemusega ajateenijad kaaslastele vahel ka kasulikku nõu anda, siis pärast noore-aja läbimist on Otsa sõnul tase ühtlustunud ja varasemal kogemusel suurt rolli pole. „Ei tasu selle peale lootma jääda, et see väga suureks toeks on,“ väidab ta. „Pigem tasub seda lihtsalt ära kasutada.“ Värske reservväelane tahab aga tuua välja selle, et pisike edumaa üldistes teadmistes annab soovi korral võimaluse teistest varem just endale sobiva eriala ja sõjaaja ametikoha valiku suunas kiikama hakata.

Vahkeli arvates on siiski üks asi, mille poolest Kaitseliidu taustaga ajateenijad teiste hulgast selgelt välja paistavad. Selleks on motiveeritus. „Kuna nad on juba varem teinud otsuse riigikaitsesse panustada, siis nende hoiakud ja motivatsioon erinevad keskmise ajateenija omast,“ sõnas ta. „See ei ole küll reegel, aga kui üldistada ja proovida selles väga mitmekesises seltskonnas leida mingi keskmine „persoona“, siis kaitseliitlased on tavaliselt teistest motiveeritumad. Õppimisvõime ja motiveeritus lihtsustavad nii tema enda kui üksuse väljaõpet.“

AGA MEIL KAITSELIIDUS

Kaitsevägi on suur, Kaitseliit samuti. Jaodrille ja sõdurioskusi õpetatakse samade kavade ja materjalide järgi, kuid siiski võivad mõned asjad teisiti olla.

Vanasti räägiti jutte, et kui ajateenistusse tuleb kaitseliitlane, siis on ta juba rikutud poiss ja temale tuleb eriti palju „tähelepanu“ pöörata.

Selliseid jutte mäletab ka Ots. „Enne ajateenistusse minekut hirmutati, et kui oled Kaitseliidus olnud, hakatakse sind rohkem kiusama ja proovile panema,“ meenutab ta, kuid lükkab selle väite kohe ümber. „Tegelikult nii ei olnud. Pigem just soositi varasemat kogemust. Seda küll uuriti, kes on varem Kaitseliidu tegevuses osalenud, kuid pigem selleks, et väljaõpe oleks sujuvam.“

Otsa sõnul üks erand siiski oli. Tiibu kärbiti neil noortel, kes olid liiga edevad ja arvasid, et teavad sõjandusest juba kõike.

Ka Kaitsevägi ei pea varem vabatahtlikuna harjutanud noori rikutuks. Vahkeli sõnul tuleb ikka ette, et keegi ütleb legendaarse lause, mis algab sõnadega: „Aga meil Kaitseliidus ...“ Ta kinnitab aga, et sellises ütluses ei ole midagi halba. Tihti tekivad erinevused sellest, et erineva spetsiifikaga üksused teevad mingeid asju erinevat moodi. Kui aga Kaitseväes tehakse midagi teisiti, kui noor on seni harjunud, soovitab Vahkel tal järele mõelda ja mõista, MIKS see variant on parem või halvem. Või äkki neil meetoditel ei olegi sisulist vahet?

ERINEVAD SÜSTEEMID

Mõnikord on siiski ümberõpet vaja. Tuleb ette, et kellelegi on midagi õpetatud vananenud õppematerjalide järgi. Kiiresti muutub näiteks meditsiiniõpe. Vahkeli sõnul arenevad seal kasutatavad võtted ja algoritmid käsikäes meditsiiniteadusega. Kui keegi tuleb ajateenistusse aastast 2000 pärinevate teadmistega, siis need ei ole detailideni samad, mis täna. Õnneks puututakse selle probleemiga kokku järjest vähem.

Otsa sõnul tema peas varem õpitud ja uute teadmiste vahel ajateenistuse jooksul vastasseisu ei tekkinud. „Midagi konkreetset ei mäleta, mida oleks pidanud ümber õppima,“ ütleb ta. „Peast käis küll vahel läbi, et seda asja tegime Pärnumaal veidi teisiti, aga nüüd tuleb nii teha. Midagi keerulist ei olnud.“ Ainus, mis muutus, oli kasutatav relv. Kaitseväes tuli Otsal luua sõprussuhted Galili ja Rahega. Kuigi ümberõppimine vajas harjumist, tuleb erinevate relvade tundmine igale võitlejale kasuks.

Mis oli aga ajateenistusse asumisel suurim üllatus? Teenistusse asumise järel sai Otsale kiiresti selgeks, et kogemusele loota ei tasu.

„Süsteem on nii teistsugune,“ sõnab ta. „Juba see teeb vahe sisse, et üks on vabatahtlikkusel põhinev ja teine kohustuslik.“ Kui enne mõtlesid, et mis siin nii erinevat saab olla, laigulised mehed mõlemas kohas, siis kohale minnes selgus, et sisu ja suhtumine on teistsugune.

Näitena toob Ots Kaitseliidus saadava avarama vaate kaitsevaldkonnale. Võiks eeldada, et erinevate ametikohtade sisusse saab rohkem piiluda just ajateenistuse jooksul. Otsa sõnul on tegelikkus aga teistsugune. „Pärast erialavalikut toimub Kaitseväe väljaõpe peaasjalikult oma eriala raamides ja näeb ainult oma eriala ametikohti,“ arvab ta. „Silmaringi mõttes saab ametikohtadest parema pildi Kaitseliidus.“ Tema hinnangul saab Kaitseliidus eri valdkondade inimestega rohkem suhelda ja nii ka nende tegevusest rohkem teada.

TÄIENDAVAD TEINETEIST

Varasem tegutsemine Kaitseliidus ja ajateenistuse läbimine on mõjutanud ka meeste edasist käekäiku. Leitnant Vahkel kinnitab, et just Kaitseliit tekitas temas huvi sõjaväelase elukutse vastu, mis omakorda tingis selle, et ajateenistus oli tema jaoks koht, kus ta tahtis olla, õppida ja pingutada. Sealt edasi tuli soov jätkata karjääri samas valdkonnas. Ja nüüd, kümme aastat hiljem, meenutab ta sooja sõnaga Kaitseliidu Pärnumaa maleva tegevväelasi, kes enda parimad teadmised ja oskused edasi andsid. Nooremseersant Ots küll tegevväelase karjääri ei valinud, kuid leidis ajateenistuses endale sõjaaja ametikoha. Varem oli ta õppustel teinud erinevaid asju ja täitnud kohti, kus parasjagu lisajõudu vaja oli. Olles nüüd saanud erialase väljaõppe, soovib ta keskenduda oma alale.

Nii et mõlemad noored mehed võitsid ühtviisi nii Kaitseliidus kui Kaitseväes õpitust. Kaitseliidu sõdurioskuste kursus ei asenda Kaitseväe sõduri baaskursust ega vastupidi, küll aga täiendavad need teineteist. Mida oligi tarvis tõestada.