MALEVKOND SURNUPEALUU MÄRGI ALL

MALEVKOND SURNUPEALUU MÄRGI ALL

„Üks kord kuperjanovlane, alati kuperjanovlane!“ Sel aastal loodi Tartu maleva koosseisu Kuperjanovi malevkond, mis koondab mehi ja naisi, kes on kunagi teeninud Kuperjanovi jalaväepataljonis.

Tekst: JULIA SIIMBERG, Tartu maleva teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist

Eriliseks teeb Kuperjanovi malevkonna asjaolu, et liikmeks saavad astuda ainult need, kes on läbinud kohustusliku ajateenistuse või teeninud tegevväelasena Kuperjanovi jalaväepataljonis.

Lühikese aja jooksul on malevkonnaga, millega püütakse tugevdada koostööd Lõuna-Eesti regioonis tegutsevate Kaitseliidu ja Kaitseväe allüksuste vahel, liitunud juba arvestatav hulk vabatahtlikke ning huvi malevkonna tegevuse vastu aina kasvab. Kuperjanovi malevkonna pealiku leitnant (reservis) Paap Villako sõnul ongi praeguseks malevkonnaga liitunud peamiselt Kaitseliidu uued liikmed, kelle liitumise ajendiks on seos Kuperjanovi jalaväepataljoniga. Nii on malevkonna üheks olulisemaks põhiväärtuseks ühtekuuluvustunne, millele annab lisaväärtuse hea teenistuskogemus, saadud väljaõpe ja ühine kaitsetahe.

KUNI SURMANI

Malevkonnapealik Villako ise on läbinud ajateenistuse Kuperjanovi jalaväepataljonis 2005.–2006. aastal. Asudes 2011. aastal tegevteenistusse, täitis leitnant Villako pataljonis ülesandeid rühmaülemana, kompaniiülema abina ja 2. jalaväebrigaadi staabiohvitserina. Et Villako kuulub Kuperjanovi pataljoni ohvitseride kogusse, on side pataljoniga endiselt tugev. Lisaks kuperjanovlase taustale on leitnant Villako aktiivne kaitseliitlane, kes panustab vabatahtlikult riigikaitsesse alates 2006. aastast.

„Tahan oma tegevväelase ja kaitseliitlase kogemusega anda panuse malevkonna ülesehitamisse ja arendamisse. Peamiste eesmärkidena näen malevkonna liikmeskonna kasvatamist, oma traditsioonide kujundamist ja kinnistamist. Samuti tugeva koostöösuhte loomist Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Tartu linnaga. Püüan pataljonile omase kõrge väljaõppetaseme üle tuua ka malevkonda ning teha meie üksusest koht, kus on põnev ja ühtlasi meeldiv teenida,“ loetles Villako oma soove ja eesmärke malevkonnapealikuna.

Praeguseks on malevkonnal seljataga juba mitmeid üritusi. Esimene suurem väljaõppepäev oli 4. septembril. Külastati Kuperjanovi jalaväepataljoni ning Nursipalu harjutusvälja, kus uued liikmed tutvusid automaatrelvaga R-20.

Kuperjanovi jalaväepataljonis võttis kaitseliitlasi vastu pataljoni veebel staabiveebel Tõnu Tuul, kes tutvustas pataljoni ajalugu, hetkeseisu ja tulevikuplaane. Pärast sissejuhatust viidi endised kuperjanovlased ringkäigule Taara linnakusse. Nii mõnigi kaitseliitlane avastas, et ajaga on palju muutunud ja Taara linnak on uuenenud.

Staabiveebel Tuul võrdles Kuperjanovi malevkonda esimeste Vabadussõjaaegsete kuperjanovlastega, kes olid samamoodi kirju tausta ja välimusega seltskond (Eduard Grosschmidt, „Pealuu märgi all“). Ta märkis, et muidugi on varustusega asjad tänapäeval õnneks palju paremad, ning pidas peamiseks, et Kuperjanovi vaim on säilinud ja malevkonna loomiseni viinud. Tuul toonitas, et kes kord surnupealuumärgi oma vasakule õlale on kinnitanud, jääb kuperjanovlaseks surmani.

MIKS MITTE MALEV?

Väljaõppepäev jätkus kaitseliitlastele Nursipalu harjutusväljal, kus Kuperjanovi malevkonna liikmed said võimaluse tutvuda ja kätt harjutada uue automaatrelvaga R-20. Uus relv nõudis vabatahtlikelt veidi ümberharjumist, kuid oskused omandati kiiresti ja harjutused kulmineerusid laskevõistlusega. Väljaõppepäev lõpetati planeerimisseminariga ja malevkonna asutajatele asutajamärkide üleandmisega.

Seega, nagu Villako kinnitas, on malevkonnaga edukalt algust tehtud, motivatsiooni ja pealehakkamist on küllaga ning seltskond on vägev. „Lähiaja eesmärkideks on mehitada lahingukompanii, pikem siht on ühtne ja hästi välja õpetatud kuperjanovlastest koosnev Kaitseliidu üksus – miks mitte ka malev!“

MIKS KUPERJANOVI MALEVKOND?

KUTSE KÕNETAS

Lipnik ERKKI TIKK, malevkonna juhatuse liige

„Kaitseliiduga liitumine oli mul juba pikka aega plaanis, kuid erinevatel põhjustel ei olnud seda seni lõpuni viinud. Kutse liituda vastloodava Kuperjanovi malevkonnaga oli kirjutatud justkui täpselt mulle ja sellel lainel edasi purjetades leidsin ka soovi ja võimaluse panustada malevkonna juhatuses. Ootan Kuperjanovi malevkonnas eelkõige vanade ja uute relvavendadega kohtumisi, lahinguteadmiste värskendamist ja laskmisi.“

KAMRAADLUS JA TRADITSIOONiD

Lipnik MARGO METS

„Pärast ajateenistust teadsin, et tegevväelasena ma karjääri teha ei soovi, kuid siiski tahtsin osa saada Kaitseväe tegevustest. Seega mõtlesin Kaitseliiduga liitumisele ning liitusin kohe, kui kuulsin Kuperjanovi malevkonna loomisest. Mul on väga hea meel, et sain osa võtta millegi loomisest, kus austatakse traditsioone, liikmed hoiavad kokku ning tehakse koos midagi põnevat ja arendavat.“

EMBLEEM LOEB

Nooremseersant PRIIT ASSAK

„Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, alustaksin vabatahtlikuna kaitseressursside ametisse minekust sooviga minna aega teenima Kuperjanovi pataljoni. Kuperjanovis oldud aeg meeldis väga ja seal vaid kinnistusid mõtted riigikaitsega edasi tegelema jääda. Mõtted liikusid nii sõjakooli kui Kaitseliidu suunal. Siiski ei soovinud ma loobuda välja teenitud embleemist.

Kuuldes Kuperjanovi malevkonna loomisest, teadsin kohe, et see on koht just mulle. Koos oldud aja jooksul on juba saanud meenutada olnut ja vahetada kogemusi. Kord kuperjanovlane, alati kuperjanovlane. Äratundmisrõõmu jagub.“

Foto: Julia Siimberg