MIINIPILDUJAPATAREID KASVATASID MUSKLEID

MIINIPILDUJAPATAREID KASVATASID MUSKLEID

„Rühm, mõjuv tuli, neli korda kildu, laadida!“ kõlas raadiosaatjast käsk miinipildujapatareile. Väike viivitus ja hetk hiljem kaikusid 120 mm miinipildujate kärgatused üle Nursipalu õppeväljaku.

Tekst: SANDER SILM, vabatahtlik kaasautor

Nursipalu õppeväljakul toimus 13.–17. septembril Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna miinipildujapatarei reservõppekogunemine. Kaitseliidul on kaks miinipildujapatareid – Põhja ja Lõuna maakaitseringkonnal – ning Põhja maakaitseringkonnas oli miinipildujapatarei RÕK olnud nädal varem ehk 6.–10. septembril. Nii Lõuna kui Põhja ringkonna meeste päevi kestnud treening lõppes 120 mm torudest teravmoona laskmisega.

Lõuna maakaitseringkonnas jõudis väljaõppe kulminatsioon – lahinglaskmine – kätte õppekogunemise eelviimasel päeval, patarei andis järjepanu tuld nii päeval kui ööpimeduses.

Meestele ei antud armu ka torude puhkamise ajal. Lisaks laskmisele harjutati logistikat. Patarei juurde toodi moona, mis siis autost jooksujalu maha laeti. Samuti viidi läbi taktikalist tankimist. Paljudele võib tunduda, et mis see põllul tankimine ikka ära ei ole, kuid tegelikkus on sootuks teine. Korrektse tankimise tagavad väga paljud pisiasjad, mis peavad kaitseliitlastel samuti lihasmälus olema.

HARJUTASID KOKKU

Lõuna miinipildujapatarei on mehitatud Põlva ja Võrumaa maleva kaitseliitlastest. Kui Põlva maleva kaitseliitlastel on varasem 81 mm miinipilduja kogemus ning nende meeskond oli varem kokku töötanud, siis Võrumaa maleva miinipildujarühm on noorem. Sestap oligi õppekogunemise eesmärk lihvida patarei koostööd.

Lihvimine andis ka tulemuse. Patarei ülema abi lipnik Kasper Keps võis õppusega enam kui rahul olla. „Mulle meeldis, et õppuse käigus saime eelkõige keskenduda väljaõppele,“ rääkis ta „Öösel oli „admin-aeg“, mehed magasid Nursipalu linnakus, kus nad said välja puhata ning järgmisel päeval puhanud peaga väljaõppele keskenduda. Teatud väljaõppe juures on kurnatus oluline, kuid õppimiseks on vaja puhanud pead.“

EESMÄRGID TÄIDETUD

Viis päeva kestnud õppekogunemisse mahtus lisaks lahinglaskmistele käsitulirelvade väljaõpe ning mängiti läbi ka gaasirünnak. Kuigi gaasirünnakud on Genfi konventsiooniga keelatud, kasutatakse neid siiski mitmetes konfliktides ning parem karta kui kahetseda. Nii tuli ka kaitseliitlastel pähe tõmmata gaasimaskid ja -ülikonnad, ennast korralikult kinni teipida, käia ära jooksuliinidesse rajatud nn gaasikambris ning pärast läbi viia degaseerimine.

Kõige põnevam oli kaitseliitlastele loomulikult lahinglaskmine. „Lahinglaskmise juures meeldis mulle kõige enam öine „hüpe“, kus liikusime patareiga ühest asukohast teise. Alustasime „hüpet“ hämaras, kuid teisele positsioonile jõudsime juba pimedas. Nii miinide ettevalmistamine kui laskmine pimedas oli väga hea kogemus,“ meenutas Keps.

Patareiülem kapten Villu Vasilkovski ütles samuti, et jäi õppusega rahule, sest kõik püstitatud eesmärgid said täidetud. „Need õppused olid omapärased selle poolest, et keegi ei dikteerinud mulle midagi, koostasin ise väljaõppeplaani ja seadsin eesmärgid, mis polnud üldse väikesed.“

Vasilkovski lisas, et kuigi osavõtule vajutas oma pitseri koroonaviirus, jäid kohaletulnud õppusega väga rahule ja patarei tugevdas omavahelist koostööd veelgi.

MEESKONNAMÄNG

Viis aastat tagasi loodud Lõuna miinipildujapatarei on nende aastatega kasvanud ühtehoidvaks tuumikuks, kus mehed saavad aru, et neil pole luksust õppustelt viilida. Relvameeskonnas peab tuumik kohal käima, vastasel juhul torud ei tulista.

„Mul on hea meel, et meeste vahel on tekkinud mõnus sünergia, sest kui seda ei oleks, siis ei käidaks ka kohal,“ tunnustas Vasilkovski.

Korralikult kokku töötanud miinipildujapatarei on aga vastasele paras peavalu, sest kui kaitseliitlastel on kaugtulevõime, siis ilmselgelt pole nendega sõdimine just morsipidu. Eriti oluline on kaugtulevõime hajutatud lahingutegevuses, kus patarei võib võtta ka väiksemateks osadeks ja toetada jalaväge erinevates kohtades.

Foto: Sander Silm