POOL TUHAT MEEST METSAS EHK LÕUNA MAAKAITSERINGKONNA ÕPPEKOGUNEMINE

POOL TUHAT MEEST METSAS EHK LÕUNA MAAKAITSERINGKONNA ÕPPEKOGUNEMINE

Septembris toimus Lõuna maakaitseringkonna õppekogunemine, millest võtsid osa Põlva, Sakala ja Tartu maleva üksused. Põlva ja Sakala maleva väljaõpe tugines väikeüksuste taktikal ja Tartu maleva üksused keskendusid vastavalt osalevate üksuste eripärale.

Tekst: JULIA SIIMBERG, Lõuna MKR teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist

2021. aasta IV kvartalis jõudsid Põlva ja Sakala maleva juhtkonnad 2021.aasta selgusele, et kvaliteetse õppuse läbiviimiseks tuleb seljad kokku panna. Ka Tartu maleval oli 2022. aasta septembrisse planeeritud täiendõpe ning nii saigi Lõuna maakaitseringkonna ühine õppekogunemine kolme maleva aastaplaani.

PÕLVA JA SAKALA VÄLJAÕPE

Õppekogunemise tarbeks koostati lahingukompaniidele ainekava, mis tugines väikeüksuste taktika (VÜT1 ja VÜT2) õppekavadele. Õppekogunemise eesmärgiks oli, et täies mahus läbinud kaitseliitlased on võimelised täitma võimekirjeldusest tulenevaid ülesandeid maakaitsejao ja -rühma koosseisus. Lahingukompaniide lahinguvõimelisust hinnati rühma lahinglaskmistel, mille lisaeesmärgiks oli jagude oskus kombineeritud varitsuse korral kasutada kaudtule toetust.

Mõlemad malevad tegelesid esimesed kolm päeva individuaalse väljaõppega, kus võitlejad õppisid paremini käsitsema on uut relva (R-20) ning tuletasid meelde erinevaid erialarelvi (tankitõrjerelv, kuulipilduja, miinipilduja ja 90 mm kahur). Kätt harjutati ka käsigranaadi viskamisel ning arendati teadmisi suundlaengutest. Alates neljandast päevast oli fookus jao ja rühma taseme väljaõppel, kus läbivateks teemadeks olid varitsusõpe, luureõpe ning masinate ja isikute kontrollpunkti õpe. Neljandal päeval alustati ka rühmade lahinglaskmistega, kus igal rühmal oli võimalus läbi viia kombineeritud varitsus orgaaniliste relvadega, millele oli lisaks antud kasutada 2 x 90 mm kahurit ja 81 mm miinipilduja meeskonda.

Väljaõppe eest vastutava kapten Tarvo Plankeni sõnul sai lahinglaskmiste tulemusel järeldada, et kõige efektiivsemad relvad kombineeritud varitsuse korraldamisel on TT (tankitõrjerelv) ja MP (miinipilduja). „Laskmistel tuli välja see, et jao raskerelvade (kuulipilduja, TT) operaatorid vajavad veel paremat väljaõpet ning erialakursuse läbinud meeskonna liikmed on efektiivsemad kui jaost võetud asendusmehed. Lisaks tuvastasime mitmeid kitsaskohti nii ülemate kui ka üksuse väljaõppes, millele tuleb järgmisel väljaõppeperioodil rohkem tähelepanu pöörata,“ sõnas kapten Planken.

VABATAHTLIKE RÜHMAÜLEMATE HINNANG

Põlva maleva kaitseliitlane nooremveebel Rene Kintsiraud sõnas, et õppekogunemisel sai tema üksus eesmärgipäraselt hakkama. „Ülemana seadsin eesmärgiks ühtse algtaseme saavutamise uute relvasüsteemide ja uute lähenemistega. Minu hinnangul sai eesmärk täidetud ja ka üksus oli samal arvamusel. Ühtne tase on saavutatud ja siit on, kuhu edasi minna ja vastavalt vajadusele spetsialiseeruda,“ lisas nooremveebel Kintsiraud.

Ka Sakala maleva vabatahtlikud rühmaülemad hindasid õppekogunemist õnnestunuks ning nooremleitnant Tilk ütles, et üle hulga aja oli metsas väljas väga suur osa üksusest, mis andis võimaluse kõikidele võitlejatele baastõed meelde tuletada ning ka uusi oskusi õpetada. „Eriti positiivsena toon välja selle, et kõik, kes kohale tulid, tahtsid õppekogunemisest maksimumi võtta. Õppekogunemise ülesehitus oli kuni lõpuni välja hästi korraldatud ja läbimõeldud. Üksuse liikmetelt kostis ainult head tagasisidet. Arendamist vajab eelkõige liikmete üksikvõitleja taseme ühtlustamine ja sealt edasi üksuse koostöötamise oskus. Samas ainuüksi selle õppenädalaga tekkis juba palju parem pilt,“ lisas nooremleitnant Henri Paavo.

TARTU MALEVA VÄLJAÕPE

Eesmärgiks oli tõsta osalevate üksuste valmidust täita efektiivselt neile määratud sõjaaja ülesandeid, fookusega jaosuuruste üksuste tegevusel hajutatud lahingutegevuses.

Õppekogunemisel osalesid kaks maakaitsekompaniid, motoriseeritud üksus, pioneerirühm ja staabikaitserühm, kes kõik täiendasid oma oskusi erialapõhiselt. Maakaitsekompaniid keskendusid hajutatud lahingutegevusele, laskeõppele, pioneeriõppele ja harjutustele hoonestatud alal. Motoriseeritud üksuse võitlejad harjutasid üksuste rännaku julgestamist, alade ja marsruutide luuret ning täiendasid baasteadmisi ja üldisi sõdurioskusi. Motoriseeritud üksuse üheks olulisemaks ülesandeks on tagada üksuste liikuvus ja julgestatus, mistõttu on väga oluline harjutada koostööd teiste üksustega ning olla valmis tegutsema ööpäevaringselt.

Võitlejad said arendada ka oma pioneerioskusi, kus keskenduti laengute koostamisele ja lõhkamisele ning harjutati kätt signaallaengute paigaldamisel. Ühtlasi õpetasid pioneerid kaitseliitlastele, kuidas tõkestada sildu ning milliseid vahendeid ja taktikat kasutada, et vastasele rohkem peavalu tekitada.

JÄRELDUS

Oluline on, et väljaõppes osaleksid täiskoosseisud, sest ainult nii parandame me kokku töötamise kunsti ning võitlejad saavad oma ametikohtadel veel vilunumaks. Iga õppusega lihvime me sõdurioskusi, mis tagavad meie edu riigikaitses ning annavad eelise lahinguväljal. Pool tuhat meest metsas ehk Lõuna maakaitseringkonna õppekogunemine õnnestus ning kohale tulnud kaitseliitlaste moraal ja tahe on endiselt kõrgel.

Video: https://youtu.be/F9CUGvFa_kQ