NOORTE OLÜMPIA - VAIMU JA FÜÜSISE ARENDAMISEKS!

NOORTE OLÜMPIA - VAIMU JA FÜÜSISE ARENDAMISEKS!

Peatselt lõppev 2022. aasta jääb noorkotkastele ja kodutütardele meelde erilisena. Nimelt toimusid üle nelja aasta taas üle-eestilised Kaitseliidu noorteorganisatsioonide olümpiamängud.

Tekst: TEA RAIDSALU, Naiskodukaitse Sakala ringkonna avalike suhete grupi liige

MARKUS SEIN, Kaitseliidu noorteorganisatsioonide avalike suhete spetsialist

Tänavused Kaitseliidu noorteorganisatsioonide olümpiamängud said alguse Viljandi kesklinnas Vabaduse platsil, kuhu sammusid noored 15 malevast: Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Pärnumaa, Põlva, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valgamaa, Viru ja Võrumaa.

Kõigile jagati tõrvikud, millest süüdati suur olümpiatuli, selle võistlusplatsile viimise auväärne ülesanne oli Sakala noortel Jürgen Aasal ja Kädi-Lii Välil. Viljandi Jakobsoni kooli balletistuudio neiud aga esitasid tantsu „Oja“, mille saatelaulu sõnad „Iga vesi jõuab ükskord jõkke, ta selleks ületab kõik tõkked ...“ olid eesseisvat üritust silmas pidades vägagi kõnekad.

KEDAGI EI JÄETA MAHA

Oma parimad soovid edastasid võistlejatele Kodutütarde ja Noorte Kotkaste peavanemad. „See on äge sündmus ja ma usun, et te naudite seda! Soovin teile homseks kerget jalga, osavust ja kiirust. Liikumises peitub elu ja tervis. Aitäh, et te olete teistele eeskujuks!“ kõneles Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm.

Kodutütarde peavanem Ave Proos rõhutas, et olümpiamängude eesmärk on püüelda rahumeelsema ja parema maailma poole. „Ma loodan, et lahkute siit uue kogemuse võrra rikkamana. Pidage meeles, et rajale ei jäeta kedagi maha!“

„Tervist, meie lootus ja tulevik!“ hõikas Sakala maleva pealik Andres Sarits tervituseks. „Erinevalt teistest eakaaslastest, kes kaubanduskeskustes hängivad ja mõttetustega tegelevad, olete teie siin, arendate vaimu ja füüsist. Just teist on palju abi teie lähedastele ja riigile laiemalt. Õnne ja edu võistluste möllus!“

Viljandi linnapea Madis Timpson rõõmustas, et külla on tulnud palju noori toredaid inimesi. Ta arutles, et olümpiamängud ei ole tavaline spordivõistlus, vaid neis on peidus väärtuste komplekt, nendel mängudel unustatakse alati sõda ja vaen. „Kerget jalga ja rahulolu endaga!“ lisas meer.

Viljandi saab olla uhke, sest sealt on pärit ka sportlane, kes on välja võidelnud olümpiamedali – sõudja Kaspar Taimsoo võitis 2016. aastal suveolümpiamängudel pronksi. Nüüd avatseremoonial kinnitas ta, et seekordsete mängude avamise pidulikkus ja uhkus ei jää palju maha päris olümpiamängudest.

„Uhke! Suur rõõm on seda siin kogeda! Pidage meeles, et tuleb austada konkurenti, pakkuda abi ja küsida temalt, kas kõik on hästi. Meeskonnana suudad alati rohkem kui üksi!“ jagas Taimsoo õpetussõnu.

UUED JA VANAD ALAD

Avamistseremooniale järgnes peavanemate juhtimisel 157 osalejaga rongkäik Viljandi linnastaadionile. Rongkäik võttis ennast vilkuritega politseiauto sappa ning algaski teekond läbi õhtuse Viljandi. Vihma ja tuult trotsides peeti veel samal hilisõhtul maha ööjooks. Vanuserühmade kaupa jooksid nii tüdrukud kui poisid 20 minutit ühtejutti. Kel pärast esimest võistlust jalad ei tulitanud ja jaksu jagus, said oma ööbimispaigas Jakobsoni koolis veel diskotada.

Laupäeval algas aga tihe rebimine. Aastaid Suure-Jaanis vanade olümpiaalade võistlusi korraldanud peakohtuniku Aivar Hommiku käe all olid kavas kilbijooks, paigalt kaugushüpe koos raskustega ning granaadiheide ja kuulitõuge (mõlemat vahendit pidi viskama nii vasaku kui ka parema käega). Arvestus käis kodutütardele ja noorkotkastele eraldi vanuserühmade kaupa: 7–12aastased ning 13–18aastased.

Ilmataat võistlejaid ja korraldajaid ei hellitanud, kallas kõiki korduvalt üle tiheda külma vihmaga ja lasi siis tuultel raputada. Kui ta aga aru sai, et neid vintskeid tüüpe ei kohuta miski, joonistas lõpuks üle staadioni ja Viljandi järve kauni vikerkaare.

Päeva lõpuks oli kavas meeleolukas teatejooks, kus tuli teha kotisjooksu, liduda nii, et ühel vahetusel jalas lestad, teisel minisuusad, siis pajakindas käega palli veeretada, läbida vahemaa, ees topsidest tehtud prillid, ja taltsutada kepphobuseid.

SAKALA RIISUS KOORE

Kui vilkad staabitöötajad olid tulemused kokku löönud ja diplomid kirjutanud, algas autasustamine. Individuaalselt selgitati välja mõlema vanuseklassi parim kodutütar ja noorkotkas. Nooremate kodutütarde arvestuses tuli võitjaks Marit Võhma ja vanemas võistlusklassis Kati-Ly Randviir, kes mõlemad esindasid Viru ringkonda. Noorkotkastest tegi parima tulemuse nooremas võistlusklassis Keorg Latt Harju malevast ning vanemate poiste arvestuses Jürgen Aas Sakalast.

Võistkondlikel aladel olid ühiselt võistlemas nooremad ja vanemad liikmed, tulemusi arvestati kodutütardel ja noorkotkastel eraldi. Parimaks Kodutütarde ringkonnaks osutus Jõgeva, kes edestas napilt Sakala ja Viru ringkonda. Noorte Kotkaste arvestuses tegid parima tulemuse Harju maleva noorkotkad. Nende selja taha jäid Pärnumaa ja Sakala maleva poisid.

Üldvõitja selgitati välja Kodutütarde ja Noorte Kotkaste koondarvestuses. Üldarvestuse võitjaks tuli, nagu neli aastat tagasigi, Sakala maleva võistkond, keda autasustati rändkarika ja medalitega. Teise ja kolmanda koha saavutasid Jõgeva ja Harju maleva võistkonnad.

Üllatusena toimus ka esindajate võistlus. Noortega kaasas olnud esindajad pandi proovile lisaraskusega hoota kaugushüppes. Kolme katse järel hüppas parima tulemuse välja Lääne maleva esindaja Alari Viigipuu.

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude eesmärk on propageerida kodutütarde ja noorkotkaste hulgas sportlikke eluviise, tutvustada uusi spordialasid, olümpiamängude ajalugu ja traditsioone ning selgitada välja parimad sportlased.

Video: https://youtu.be/65k5oX4tDkA

Foto: Gunnar Teas