SÕDADES KARASTATUD KNINI KINDLUS

SÕDADES KARASTATUD KNINI KINDLUS

Krka jõge teate? On üks tore jõgi Horvaatias. Enam kui 70 kilomeetri pikkune, mitmete jugadega ja voolab läbi rahvuspargi. Aga selle loo peakangelane pole mitte Krka jõgi, vaid hoopis selle jõe lätte lähedal üle Knini linna kõrguv kindlus.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Mis kindlus? Muidugi Knini kindlus. Muide, väidetavalt Euroopas suuruselt teine. Asub see 345 meetri kõrgusel merepinnast, järskude nõlvadega Spasi mäe tipus. Võimas kindlus koosneb kolmest kaitsemüüridega eraldatud, ent massiivsete väravate ning ülestõstetavate sildadega ühendatud sektsioonist.

Alustati Knini kindluse rajamist juba üheksandal sajandil. Aastasadade jooksul on see vallutatud, lammutatud ning siis uuesti üles ehitatud nii ungarlaste, veneetslaste, türklaste, prantslaste kui austerlaste poolt. Oma praeguse vormi sai kindlus millalgi 18. sajandil. Nende sajandite jooksul mängis kindlus Horvaatia ajaloos kas just esimest viiulit, aga kindlasti olulist rolli.

Ja sama kindel kui kindlus on see, et tänapäeval lehvib selle tipus Horvaatia kõige olulisem lipp. Kõige. Olulisem. Lipp. Horvaatia rahva vapruse ja mehemeele sümbol.

Nimelt heisati see sinna esmakordselt operatsiooni Torm päevil 5. augustil 1995, mil Knin, mis oli vahepeal kuulutatud naaberriigi Serbia toel kohalike serblaste moodustatud Krajina vabariigi pealinnaks, vabastati.

Lipu heiskajaks oli legendaarne, võiks vast isegi öelda kurikuulus Horvaatia kindral, Pumade juht Ivan Korade, kes pärast vabadussõda kogus kuulsust peamiselt oma ultravägivaldse käitumisega.

Tagantjärele on teda süüdistatud isegi sõjakuritegudes. Nimelt pandi Koradele süüks, et just tema käsul hukkasid Puma võitlejad 1995. aasta septembris viis end sõjavangi andnud serblast.

KANGELASE LANGEMINE

Asi hakkas Koradel aina enam käest minema. Just käest. Paremast. Vasakust jäi ta ilma 1992. aastal lahingutes Dubrovniku pärast. Vaid kaks nädalat hiljem oli Korade aga rivis tagasi ning siis saigi temast vastloodud Pumade juht.

1997. aastal sunniti Korade aga pärast jalgpallimatši ajal suuremat sorti mäsu korraldamist erru minema. Paraku puudus sõjakangelase errusaatmisel soovitud teraapiline mõju. Pigem vastupidi. Järgnevatel aastatel lisandus Korade toimikusse ohtralt süü- ja kuritegusid. Sealhulgas peksmised ning purjus peaga roolikeeramine.

2008. aasta 27. märtsil võttis allakäiguspiraali viimastele keermetele jõudnud Korade aga noa ja püstoli ning korraldas oma kodukülas Velika Veterničkas tapatalgud. Vabadussõja kangelase käe läbi jätsid elu 16aastane poiss, poisi sugulane kuuekümnendates eluaastates naisterahvas ja veel kaks meest. Ohvreid oli nii pussitatud kui ka näkku tulistatud.

Võttes arvesse Korade vägivaldset minevikku, sai korrakaitsjatele üsna kähku selgeks, kes võiks mõrvadest midagi teada. Paraku ei saanud Koradet küsitleda, sest too oli kodukülast kuhugi kadunud.

Kuhu, seda hakkasid sajad politseinikud helikopterite kaasabil välja selgitama. Mõne päeva möödudes leitigi metsaservalt Korade sõiduk. Kohe termokaameraga metsa kamminud politseinikele jäi puude vahel silma ka keegi, kes meenutas profiililt Koradet. Tol ööl meest siiski tabada ei suudetud.

Aprillikuu kolmandal päeval jäi aga otsijatele sealsamas Velika Veterničkas silma üks purustatud aknaruuduga maja. Nad hakkasid hoone poole jalutama, et seda põhjalikumalt inspekteerida, kui järsku avati hoonest nende pihta tuli.

Ehkki mõned aastad juba erus, ei olnud Korade oma laskmisoskust minetanud. Üks politseinikest sai Korade tulistatud kuulist nii tõsiselt haavata, et heitis veel enne haiglasse jõudmist hinge. Temast sai Korade viies ohver sel kevadel.

Samal ajal piirasid teised politseinikud hoone ümber ning hakkasid loopima sinna pisargaasigranaate. Kui politseinikud viimaks majja siseneda söandasid, leidsid nad eest lõhkekehadest ja relvadest ümbritsetud Korade.

Ametlike andmete põhjal oli Korade pärast oma viimaseks jäänud lahingut vabasurma läinud. Kohalikes lehtedes aga sahistati, et ta leidis oma lõpu siiski politseinike kuuli läbi.

IGAVENE MÄLESTUS

Kõnealune intsident ei vähenda aga kuidagi Knini kindluse massiivset, kohati pisut raskepärast ja metsikut kiviklibust ilu. Ega ka mitte operatsiooni Torm tähendust ja tähtsust Horvaatia ajaloos. Ning rahvuslipp, nagu öeldud, kõrgub kindluse kohal tänase päevani.

Meenutamaks ja mäletamaks igavesti Horvaatiale vabaduse toonud võidukat sõda nende maal laiutanud serblaste vastu, on ühes kindluse paljudest saalidest üles seatud operatsioonile Torm ja selles osalenud võitlejatele pühendatud näitus.

Kes aga loodab sealt leida ja oma käega katsuda sõjas kasutatud relvi ja muud ajakohast ning asjasse puutuvat kraami, peab mõneti pettuma. Need esemed on seal küll olemas, aga peamiselt nähtavad sellest ajast ja sõjast pärinevatel fotodel, selgituseks sildid kohalikus keeles. Ent pildid räägivadki tuhat korda enam kui sõnad. Kui te tahate eesti keeles lugeda operatsioonist Torm, siis selle kohta leiate põhjalikumat infot näiteks ajakirja Kaitse Kodu! 2022. aasta seitsmendast numbrist.

Mis aga Krka jõkke puutub, siis nii nagu horvaadid ise, on sealsed kaladki – peamiselt forellid – kuulu järgi visad võitlejad, kes end kodusest keskkonnast naljalt välja sikutada ei lase.

Video: https://youtu.be/8KHr905Jk5k