3 minute read
TäIEGA KOLE BÜSS: KOROBOV TKB-022 PM
TäIEGA KOLE BÜSS: KOROBOV TKB-022 PM
Pärast Teist maailmasõda sai punaarmee uue automaatse vintpüssi, milleks oli legendaarne AK-47. Siis aga hakati otsima relvale väärikat järeltulijat. Vaatame ühte kandidaati lähemalt.
Tekst: RAIVO TAMMUS, vabatahtlik autor
Niisiis olid 1960. aastate alguseks AK-47 ja selle modifitseeritud variant AKM olnud Nõukogude Liidu teenistuses peaaegu 15 aastat. Nende kujundust oli jagatud poole tosina liitlasega, sealhulgas Hiina, Ida-Saksamaa, Ungari ja Egiptusega, kes töökindlast relvast oma versioone tegid.
1960. aastatel arenes aga välja mobiilse sõjapidamise uus etapp, mille käigus liikusid väed vähem jalgsi ning rohkem helikopterite ja soomustransportööride pardal. Et sõjaväelased masinatesse paremini ära mahuksid, otsustaski punaarmee uurida võimalusi lühema standardautomaadi väljatöötamiseks.
SÜNNIST SAATI VEIDER
Kuulutati välja võistlus, kus teiste hulgas osales ka andekas relvadisainer German Korobov. Eelmisel samalaadsel võistlusel oli tema disain alla jäänud Mihhail Kalašnikovi omale, kelle võidutöö oli eelmainitud AK-47.
Tollel võistlusel osales Korobov maailma ühe esimese hästi tehtud bullpup (käepide asub salvest eespool) ründerelvaga, milleks oli TKB-408 (tegelikult tähendab TKB tõlkes „Tuula disainibüroo“, mitte Täiega Kole Büss). Korobovi disain kaotas aga hilisemate ekspertide arvates Kalašnikovi omale ilmselt seetõttu, et nägi veider välja.
Olgugi et Korobov oli pärast lüüasaamist bullpup’i konfiguratsioonis pettunud, ei loobunud ta sellest kontseptsioonist ka järgmisel võistlusel. Vastupidi, selle mehe fantaasia alles sai tõeliselt hoo üles. 1962. aastal kujundas Korobov võistluse tarbeks TKB-022. See relv erines välimuselt täielikult kõigist teistest kaasaegsetest sõjaväeautomaatidest.
Päästik asus vintpüssi toru all ja vahetult integreeritud salve/püstolikäepideme ees. Sellel oli ka teine täiustatud disainilahendus. Nimelt kasutati vormitud plastmaterjali, mis pidi ideaalselt sobima sõduri käekujuga.
Pealegi otsiti ju võistlusel peaasjalikult võimalikult lühikest relva ning TKB kogupikkus oligi veidi üle 50 cm, millega relv oli oluliselt lühem AKM-ist (81 cm) ja ka AK-47-st (88 cm koos puidust kabaga). Kuigi Korobovi esialgne projekt jälle tagasi lükati, ei jätnud mees jonni ning jätkas oma TKB-022 arendamist.
Aastatel 1962–1968 ehitas ta veel mitu TKB-022 varianti. Üks silmapaistvamaid variante oli TKB-022PM nr 1. Salv ja kamber viidi päris püssi tahaotsa, samal ajal kui päästik liikus relva ette.
Sel hetkel oli Korobovi automaatidel ilmselt kogu maailma ründerelvade seas parim torupikkuse ja üldpikkuse suhe. Ebastabiilsest asendist tulistades oli TKB-022PM nr 1 ja TKB-022PM nr 2 täpsus kolm korda parem kui AKM-il.
Päästiku ja salve ebatavalise asukoha tõttu oli sellel tavapärase horisontaalse asendiga võrreldes ebatavaline vertikaalselt liikuv polt. See tähendas ka seda, et polt ei saanud tühja kesta välja tõmmata. Selle asemel konstrueeris Korobov U-kujulise lisajupi, mis tõmbas tühja kesta kambrist välja ja lükkas seejärel järgmise sisse. Tänu sellisele väljutusmehhanismile oli relvaga võimalik tulistada nii parema kui ka vasaku käe asendist. Nii et tegu oli igatpidi mugavalt kasutatava relvaga.
OMA AJAST EES
Nõukogude Liit aga ei võtnud TKB- 022-t kunagi kasutusele. Põhjuseks ilmselt taas püssi ebatavaline väljanägemine, mitte selle võimed.
Selline bullpup-relvakuju võeti laialdaselt kasutusele alles 1980. aastatel. Edukate näidetena võib tuua FN P-90 (sarja „Stargate SG-1“ ikooniline relv), FN F-2000 või Steyr AUG. Viimane oli ühe blondi pahalase relv filmis „Visa hing 1“, kuid Bruce Willise vastu jäi ka sellest vägevast automaadist väheks.
Tänapäeval kasutavad bullpup-tüüpi relvi ka mitme riigi armeed. Näiteks brittidel on SA80, Belgias ja Sloveenias mainitud FN F-2000 ja ka Vene eriüksused kasutavad erinevaid bullpup-relvi.
TKB-d aga ei võetud toona võib-olla kasutusele uudse plastikmaterjali tõttu. Ilmselt ei peetud seda äärmuslikes ilmastikuoludes piisavalt vastupidavaks. Samuti on võimalik, et TKB ebatavaline vertikaalne polt tekitas nõukogude kõrgemate konstruktorite seas muret. Olenemata põhjustest oli TKB-022 kõigis oma konfiguratsioonides ja variantides kahtlemata oma ajast tublisti ees.
TKB-022PM ARVUDES:
variant 1 kaal: 2,8 kg
variant 2 kaal: 2,34 kg
pikkus: 525 mm
padrun: 7,62 x 39 mm
tulekiirus: 560 pauku/min
salv: 30 padruniga
ALLIKAD:
• https://en.wikipedia.org/wiki/TKB-022PM
• http://modernfirearms.net/en/assault-rifles/russiaassault-rifles/korobov-tkb-022-eng/
• https://www.historicalfirearms.info/ post/61236629444/korobov-the-bullpup-rifle-and-thetkb-022-by-the