7 minute read

VIIS AASTAT TOOMPEA AKADEEMIAT

VIIS AASTAT TOOMPEA AKADEEMIAT

Viis aastat ja kolmkümmend loengut tagasi sündis Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna juurde Toompea akadeemia. Mitte tühjalt kohalt, vaid, nagu asjaosalised mäletavad, arutelust.

Tekst: kapten ILMAR RAAG, Toompea malevkond

Nimelt arutasid riigiteenistuse taustaga Toompea kaitseliitlased, et igatsevad taga oma ametkondade briifinguid. Näiteks kaitseväe kõrgemates staapides tehakse regulaarselt ettekandeid julgeolekuolukorra kohta. Ka rahuajal. Tarvidus nende järele on ilmne, sest tegeledes oma kitsal erialal näiteks väljaõppe või personaliga, on väga raske saada ekspertide tasemel ülevaadet. Tunnistagem, et tavalisest ajakirjandusest seda ei saa. Ametkondlikud briifid on tekstid, kus ei üritata kellelegi meeldida ega ära panna, tähtsad on vaid faktid ja analüüs.

Sealt edasi läks jutt sellele, et tavaline kaitseliitlane on tihti väga intelligentne inimene, aga Kaitseliidu rutiin ei näe ette talle suurema pildi kohta selgituste andmist. Kuid võitleja, kes ei mõista kõrgema juhtkonna otsuseid, kaotab kiiresti motivatsiooni.

Sealtsamast sündiski otsus alustada loengutega, et anda kaitseliitlastele parimal võimalikul tasemel infot meie teemade kohta.

KOHE ASJA JUURDE

Nii oligi üks esimestest loengutest Kaitseväe luurekeskuse analüüs Venemaa Föderatsiooni sõjaväe võimaliku taktika kohta Eesti maastikul.

Väga paljudele oli see loeng otse ilmutuslik, sest üsna konkreetsete faktide najal seletati, kuidas Eesti maastik võimaldaks Vene sõjamasinaga võidelda ja millised on meie nõrgemad kohad, mida tuleb kompenseerida.

Selle loenguga seati üles latt, mille alt ei sobinud edaspidi läbi joosta, vaid tuli üle hüpata. Sisuliselt tähendas see taotlust, et Toompea akadeemia loengud oleksid vähemalt Kaitseväe Akadeemia tasemel, kui mitte paremad.

Kui samal sügisel kõneles veel Eesti juhtiva droonitootja Threod esindaja droonide kasutamisest tänapäeva lahinguväljal, sai selgeks ka Toompea malevkonna ja Tallinna maleva eripära. Tallinnas on paratamatult koos palju oma ala asjatundjaid ja nende hulgast on lihtsam leida häid lektoreid kui mõnes väiksemas Eesti linnas. Toompea malevkonnas on üle 700 liikme, kellest umbes 100 töötavad igapäevaselt riigikaitselistel kohtadel ja omavad seega head ülevaadet laiast teemaringist. Niisamuti on malevkonnas kaks kompaniid, mille õppused on teinekord väga eriilmelised, ja see on pakkunud samuti proovikive. Näiteks osalesid kaitseliitlased üha tihedamalt õppustel koos liitlastega ning üks Taani ohvitser käis akadeemias rääkimas taanlaste soomuskompanii doktriinist ja võimetest. Üks taanlaste tookordne väide puudutas ka Eestis kasutusel olevat jalaväe lahingumasinat CV90, mil-le kohta taanlased enesekindlalt arvasid, et kohtumisest Vene BMP-2 või isegi BMP-3ga tuleks CV90 välja võitjana. Seda tänu parematele radaritele ja elektroonikale, mis tagab CV90 meeskonnale parema olukorrateadlikkuse ja seega suudavad nad esimesena reageerida.

Teisalt osutas nende taktika tõsiasjale, et kui eestlased ja taanlased peaksid sõdima kõrvuti, siis tekiks probleem kaitseliitlaste oluliselt väiksema mobiilsusega.

INNOVATSIOONIALLIKAS

Toompea akadeemia on kantud ka filosoofiast, et Kaitseliit võib olla innovatsiooniallikaks. Puutudes pidevalt kokku spetsiifiliste olukordadega, võtavad kaitseliitlased tihti appi lihtsaid, terve mõistuse pakutud lahendusi. Üks peamisi arusaamu seisneb selles, et tähtis on suurendada kaitseliitlase individuaalset efektiivsust. Kui mingi varustuselement takistab kaitseliitlasel tema füüsilise eripära tõttu ülesande täitmist, tuleb varustuselementi muuta. Nii näeme õppustel, kuidas paljud kaitseliitlased on oma varustust oluliselt modifitseerinud.

Akadeemia vaates tähendab see aga, et ideaalis tunneb kaitseliitlane oma varustuse võimalusi laiemalt kui et lihtsalt saabas pigistab või kõrvatroppidega ei kuule. Seetõttu pälvisid suurt huvi Raul Volke loeng isikukaitsevahenditest ning Gerri Kala loeng sisuliselt kaitseprillidest ja kõrvaklappidest.

Sealt samm edasi puudutab teemadering Kaitseliidu ülesannete spetsiifikat võrreldes Kaitseväe omadega. Nimelt tõstetakse Kaitseliit vähemalt teoorias PPA toetuseks jalule juba hübriidkriisi faasis. Nii käiski kriisireguleerimise ekspert Toomas Malva rääkimas PPA missioonidest rändekriiside valguses.

Hübriidsõja eripäraks on olulised piirangud jõu või sunni kasutamisel. Niisamuti tähendab see tunduvalt tihedamat suhtlemist tsiviilelanikkonnaga. Kui kriisi laienemine suudetakse selles faasis ära hoida, ei pruugi täismahus sõda järgnedagi. Nendel teemadel tehti algust mässutõrje teooria ja ajalooga, millest on rääkinud Ivo Juurvee ja Ilmar Raag.

Kui teoreetilises stsenaariumis peame olema valmis oma riiki stabiliseerima vastavalt mässutõrje õppetundidele, siis peame samas olema valmis ka vastupanuks tingimustes, kus Eesti võib olla ajutiselt okupeeritud. Sellele teemale keskendus Eerik-Niiles Kross oma loengus „NKVD meetoditest mässutõrjes“, puudutades tugevasti ka seda, millega pidid arvestama metsavennad.

Seejärel oli juba meil enne Ukraina sõja praegust kuuma faasi õppida Ukraina kogemustest. Lektoriteks olid nii Andrus Rumm MTÜ Vaba Ukraina esindajana kui ka külalislektor Pavel Netesov Ukrainast, kes rääkis Debaltsevo lahingust 2015. aasta jaanuaris.

Kaitseliitlaste innovatsiooni innustamise näiteks oli Soome erukolonel Mika Hyytiäise loeng „Miinid Soome tavatu sõja teoorias“. On huvitav, et mitmed tema 2018. aastal välja öeldud mõtted on praegu kasutusel Ukrainas. Üks tookordsetest ideedest oli näiteks seotud parvlemisega: kasutada suurt hulka odavaid droone selleks, et mingit piirkonda mineerida.

MAJA REEGLID

Kuuldes meie teemasid, on paljud kaitseliitlased üle Eesti soovinud saada loengumaterjale, aga siin põrkame aeg-ajalt kokku piirangute reaalsusega. Näiteks kui kindralmajor Neeme Väli käis rääkimas NATO toimimise loogikast või staabiveebel Siim Toomik Kaitseväe võimete ja hangete planeerimisest, pidime muidugi arvestama, et riigisaladusi seal ei lobiseta. Samas piirasime aeg-ajalt teadlikult auditooriumi ainult kaitseliitlastega, et lektorid ei peaks end liiga puiselt väljendama.

Vaikimisi kehtib Chatham House’i reegel, mis tähendab, et loengul kuuldut ei tohi avalikult tsiteerida. Selle reegli järgimine eeldab, et me usaldame oma kuulajaid. Probleem on muidugi laiem. Ühest küljest soovitakse ka Kaitseväes, et oleksime kõik võrdselt olukorrast teadlikud, ent teisest küljest muutub informatsioon kiiresti salajaseks.

Usun, et meie lektorid on üpris osavasti suutnud laveerida selles vees, kus ei räägita riigisaladusi, aga samas öeldakse tunduvalt rohkem kui mõnes ajaleheartiklis. Näiteks Eerik Heldna, kes rääkis organiseeritud kuritegevusest ja hübriidsõjast, vastas mõnele küsimusele kapo kohta lihtsalt naeratades: „Seda ma ei kommenteeri.“ Tema sõnum oli sellest hoolimata selge: korruptsioon tekitab paratamatult olukorra, mida vastane on tihti värbamiseks ära kasutanud. Korruptsioon ei ole mingil juhul ainult kodumaist valitsemist nüristav nähtus.

2020. aastal, COVID-19 liikumispiirangute ajal toimusid mitmed Toompea akadeemia loengud veebis, mis omal viisil laiendas osalejate arvu. Alustada võidi 30 kuulajaga, aga sõltuvalt teemast on jõutud ka 120 inimeseni. Sealt edasi tuli loogilise arenguna osa loengute salvestamine Youtube’i. Näiteks Raul Volke loengut on seal vaadanud 180 inimest.

Niisamuti toimib 2019. aastast koostöö Tallinna Ülikooliga, kes on meile andnud loengusaale ja samas oleme ise hea meelega kutsunud üliõpilasi oma loengutesse. Umbes samast ajast kureerib loengute toimumist nooremseersant Rene Toomas.

Tallinna Ülikoolil on soov, et tulevikus saaks loengud siduda riigikaitseõpetaja või mõne muu ühiskonnateaduste instituudi erialaga. Ja teistpidi – 2019. aastast alates on keskmiselt iga Tallinna Ülikoolis toimunud loengu kohta täitnud üks inimene avalduse Toompea malevkonnaga liitumiseks.

On kindel, et akadeemia jätkub. Mitmed loengud võiksid tulla ka kordamisele, sest viimase 3–4 aastaga on väga palju muutunud. Igal juhul on üldine loogika lihtne – mida laiem on kogu ühiskonna arusaamine kriisidest ja sõdadest, seda võimalikum on laiapindne vastupanu vastasele.

TOOMPEA AKADEEMIA LOENGUD 2018–2022

1. Kuidas sõdida taanlastega – Taani kaitseväe ohvitser

2. Organiseeritud kuritegevus ja hübriidsõda – Eerik Heldna

3. Miinid Soome tavatu sõja teoorias – Soome kaitseväe erukolonel Mika Hyytiäinen

4. Mässutõrje teooria ja Lääne missioonide praktika – kapten Ilmar Raag

5. Mõtestades strateegiat – kolonelleitnant Raivo Tamm

6. Ukraina õppetunnid „põllult“ – Andrus Rumm, MTÜ Vaba Ukraina

7. Infooperatsioonid – kapten Ilmar Raag

8. Kaitseliidu roll ja tulevik – kolonel Riho Ühtegi

9. EKV võimete ja hangete planeerimine – staabiveebel Siim Toomik

10. Tuumarelvade uus põlvkond ja Eesti kaitsmine – Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov

11. Debaltsevo lahing, kaasaegse sõja aspektid – Ukraina sõjaväelane Pavel Netesov

12. Relvakonflikti areng ja eripärad Ukraina kohtumiste põhjal – kapten Ilmar Raag

13. Venemaa sõjalised ja poliitilised eesmärgid Balti riikides – Eesti Välispoliitika Instituudi teadur James Sherr

14. NATO toimimise loogika – kindralmajor Neeme Väli

15. NKVD meetodid mässutõrjes – Eerik-Niiles Kross

16. Konfliktide faasid ja meie võimalused – kapten Ilmar Raag

17. Kuidas ühildada situatsiooniteadlikkus kuulmiskaitsega ning sidevahenditega? – ohutuse ja sidevahendite spetsialist Gerri Kala

18. Vaade Ukraina seest – Toomas Niinemäe

19. Mehitamata süsteemid ja konfliktid – kolonel Sten Allik

20. Riigipööre kui hübriidsõja element – Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur dr Ivo Juurvee

21. Rändekriis – PPA kriisireguleerimise ekspert Toomas Malva

22. Kas vastase käitumine on prognoositav? – major Andrei Slabovitš

23. Infosõda kui hübriidsõja instrument – Kaitseväe Akadeemia vanemteadur Voldemar Sazonov

24. Sõjakonflikti elu ja olu – kolonel Margus Koplimägi

25. Sõda Ukrainas: esmased õppetunnid ja arengustsenaariumid – major Andrei Slabovitš

26. Sõjameditsiin konfliktikoldes – dr Tiit Meren

27. Üksikvõitleja isikukaitsevahendid – eritehnika ja -vahendite spetsialist Raul Volke

28. Eesti Kaitseväe missioonid Malis. Ei võit ega kaotus – kapten Ilmar Raag

29. Parameediku tähelepanekuid Ukraina sõjast 2022 – Andrus Rumm, MTÜ Vaba Ukraina

30. Nartsissistid ja tuumarelvad – psühholoogiauuringute projekti teadur Terko Jakobson

This article is from: