LASTEGA VÄLISMAAL - KUIDAS KRIISI VÄLTIDA VÕI KRIISI KORRAL KÄITUDA?

LASTEGA VÄLISMAAL - KUIDAS KRIISI VÄLTIDA VÕI KRIISI KORRAL KÄITUDA?

Kaitse Kodu! kuuendas numbris kirjutasin sellest, kuidas vältida suuremasse kriisi sattumist välismaal ja kuidas kriisi korral käituda. Seekord keskendun nõuannetele, mida on kasulik teada lastega välismaale reisides ja nendega seal viibides. Ühtlasi jagan teisigi näpunäiteid, mis aitavad kaasa, et välisreis mööduks probleemideta.

Tekst: TIINA KALLASMAA, välisministeeriumi konsulaarabi büroo nõunik, NKK Tallinna ringkonna Lääne jsk tegevliige ja Tallinna maleva Lääne mlvk personalipealik

LAPSED KOOS OMA VANEMATEGA

Kõige turvalisem on alaealistel lastel välismaal viibida koos oma vanematega, kes nende eest hoolitsevad ja vastutavad. Siiski tuleb aeg-ajalt ette, et lapsed unustavad kusagile oma passi või ID-kaardi koos raha-, selja- või muu kotiga või pudenevad dokumendid jopetaskust ja viimasel ajal ka nutiseadme kaante vahelt. Sel juhul on abiks, kui dokumendist on varem tehtud pilt ja see on salvestatud telefoni või on lapsevanem selle saatnud oma e-postkasti. Koopia ei asenda küll originaaldokumenti, kuid koopia omamine võib kaasa aidata olukorra kiiremale lahendamisele. Nii mõnigi transpordifirma on nõus dokumendikoopia alusel võtma lapse või täiskasvanu Eesti suunas liikuva sõiduki peale.

Tasub aga silmas pidada, et Euroopa Liidu välispiiri (ei EList välja ega sisse) dokumendikoopia alusel ületada ei saa. Kui pere on EList väljaspool, siis jääb dokumendi kaotamisel ainsaks võimaluseks taotleda lähimast Eesti saatkonnast, aukonsulaadist või nende puudumisel EL liikmesriigi saatkonnast Eestisse tagasipöördumist võimaldav ajutine reisidokument. Kui dokument kaob poolel teel sihtkohta (näiteks oli plaanis sõita Egiptusse, Türki või Taimaale ja transiitlennujaamas enam passi üles ei leia), peab leppima sellega, et sõit jääb pooleli ja tuleb pöörduda tagasi Eestisse. Seega on vaja passi ja/või IDkaarti hoida hoolikalt ning kõige kindlam on, kui vanem võtab lapse dokumendid enda kätte.

Reisiplaane tehes ja pileteid ostes tasuks kohe pilk heita ka enda ja pereliikmete dokumentide kehtivusajale. See võib säästa hilisemast šokist, kui alles lennujaamas selgub, et mõne pereliikme dokument on kehtivuse kaotanud. Sel juhul katkeb reis plaanitust varem ja ükski vägi ei aita. Parimal juhul saab politsei- ja piirivalveametist taotleda kiirkorras uue passi, kuid sellekski kulub vähemalt kaks tööpäeva ning siis ei pruugi sihtkohta enam lennupileteid saada. Kindlasti maksaksid uued lennu- vm piletid ka tunduvalt rohkem, kui esialgu plaaniti.

LAPSED ÜHE VANEMAGA

Tihti uurivad vanemad, kuidas toimub piiriületus siis, kui neil on lapsega erinevad perekonnanimed või kui välismaale läheb lastega koos ainult üks vanematest.

Juhul, kui teine hooldusõigusega vanem reisile kaasa ei tule, oleks kõige kindlam täpsustada sihtriigi võimudelt (piirivalvelt, saatkonnast jms), kas ja millises vormis peab mittereisiv vanem andma nõusoleku, et alaealine laps võib koos teise vanemaga välisriiki sõita. Nõusoleku näidistekst eesti ja inglise keeles on leitav välisministeeriumi hallatavalt lehelt https://reisitargalt.vm.ee/wp-content/ uploads/2022/09/lapsega_reisimise_nousoleku_naidisvorm.pdf. Erinevate perekonnanimede puhul on abiks, kui võtta kaasa kas lapse ingliskeelne sünnitõend või rahvastikuregistri väljavõte, kus on toodud andmed vanemate kohta. Neid dokumente saab pere küsida elukohajärgsest omavalitsusest.

Võimalik, et piiril ega lennujaamas volitust ega lapsi saatvat isikut üldse ei kontrollitagi, kuid selliste nõuete eesmärk on takistada lapserööve, kus üks vanem viib lapsed välismaale ilma teise nõusolekuta (ja seda juhtub!). Kui mingil põhjusel peaks toimuma tihendatud kontroll ja volitust esitada ei ole, võib sõit jääda pooleli või venima, millega omakorda võib kaasneda tõrkeid kojujõudmisel. Sellisel juhul on ka Eesti riigil väga keeruline peret aidata,

sest välisriigi piirivalve või transpordifirma töösse Eesti saatkond ega välisministeerium sekkuda ei saa. Vanemate nõusolekut kontrollides teeb piirivalve või transpordifirma lihtsalt oma tööd, et ennetada lapseröövi, ja teine riik ei saa asuda nõudma, et otsekohe lubataks reisil olevat vanemat koos lastega liikuda edasi või tagasi Eesti poole. Probleemi peavad lahendama lapsevanemad ise.

Sageli aitab olukorrast välja Eestis viibiva vanema kirjalikult esitatud nõusolek, mis saadetakse kontrolli teostavale ametnikule või firmale. Kõik see võib aga aega võtta ning olukorra lahenedes on lennuk, rong või buss, millega liikuda plaaniti, juba lahkunud. Tuleb soetada uued piletid, teinekord leida välismaal ööbimiskoht jm ebameeldivused. Lihtsam on hoida paberid korras ning enne reisile minekut selgitada välja, kas ja mis vormis volitus on vajalik ilma vanema(te)ta reisimiseks.

LAPSED MUU SAATJAGA – NOORTEJUHI, TREENERI, KLASSIJUHATAJA, VANAVANEMATE, LÄHISUGULASTE, PERETUTTAVATEGA

Selliselt reisides on riske kõige rohkem. Lapsed on küll neile tuttava, kuid siiski kolmanda isiku hoole all ja kui tegemist on grupisõiduga, on ühel saatjal hoolealuseid rohkem kui tavapärasel perereisil.

Kõige tavalisemad probleemid dokumendikaotuse kõrval on õnnetused ja haigestumised, millega võib kaasneda arstiabi vajadus. Siin on äärmiselt oluline, et hooldusõigust omavad vanemad on vormistanud kirjaliku nõusoleku lapse reisimiseks ja märkinud seal ära, kes on lapse eest vastutav saatja. Nii on saatjal õigus ja võimalus kohe pöörduda arsti juurde või haiglasse ja lapsel saada vajalikku abi. Kui selgub, et laps vajab tõsisemat ravi, siis saab haigla kiiresti vanematega ühendust võtta ja ühiselt edasist tegevust planeerida.

Grupisõitude korral (kodutütarde ja noorkotkaste rühmad, klassiekskursioonid, treeninglaagrid, spordi- jt võistlused) soovitame lapsi lähetaval asutusel (noorteorganisatsioonil, tava-, spordi-, huvikoolil) teha omalt poolt laste saatjatele kaasa ametlik ingliskeelne kiri, millele on lisatud grupi nimekiri koos reisijate sünniaegade ja dokumendinumbritega (ID-kaartide või passide numbrid) ning selgitus reisi eesmärgi kohta (kuhu, millal ja miks sõidetakse). Nii on gruppi saatval täiskasvanul võimalik vajadusel asukohariigi võimudele kohe selgitada, kes ja miks seal riigis viibivad, ning küsida vajalikku abi.

Välisministeerium või asukohariigis olev Eesti saatkond saab välismaal viibivate alaealistega seoses kiiresti reageerida, kui kogu grupp on registreeritud ka välisministeeriumi hallataval lehel https://reisitargalt.vm.ee/ registreeri-reis/. Registreerimine tagab, et vajalikud isikuandmed on konsulile või konsulaarosakonna töötajale juba kättesaadavad ja ta saab kohe asuda gruppi saatvat täiskasvanut nõustama. Täpsete andmete puudumise korral kulub kõigepealt aega, et saada selgust, kes konkreetselt missugust abi vajavad ja kus nad asuvad.

Soovime kõigile lastele ja neid saatvatele täiskasvanutele kriisivabalt mööduvaid väljamaasõite!