Ernst Saare loodud organisatsiooni struktuur
Alljärgnevat materjali võib pidada jätkuks Kalev Konso sulest ilmunud Tartu vanima Kaitseliidu üksuse ajalooülevaatele (KK! 2/2015). Seekord oli ajaloolise tagasivaate andmiseks võimalik kasutada Vabadusristi Vendade (edaspidi V.V.) malevkonna seni avaldamata käsikirja.
AJALUGU
Põrandaalusest ühendusest Vabadusristi Vendade Malevkonnaks
Tekst: leitnant KRISTJAN BACHMAN, Kaitseliidu Tartu maleva esimese malevkonna pealik
Tegemist on unikaalse, kirjutusmasinal trükitud 234-leheküljelise ja enam kui saja originaalfotoga täiendatud käsikirjaga, milles antakse ülevaade V.V. malevkonna ja selle juurde kuulunud Naiskodukaitse tegevusest 10 tegevusaasta jooksul. Käsikirja koostamist alustas toonase malevkonna propagandapealik Johannes Voist 1934. aastal, malevkonna pealiku major August Kuhlbergi soovil ja lõppsõna allkirjastas ta alles 1944.
Nagu meie noor Vabariik, nii ka V.V. malevkond pidi omad esimesed elupäevad mööda saatma salaja – põranda all. Paistab imelikuna, miks riikliku iseseisvuse ja demokraatliku korra kaitseks asutatud organisatsioon peab pugema põranda alla sama valitsuse juures, millise kaitseks ta oli asutatud. Ja ometi oli see nii, seda just seltskonnas ja poliitilistes ringkondades
aasta varakevadel. Käsikiri on märgilise tähendusega, Kaitseliidu 100. juubeliaasta suurendab selle kaalu aga veelgi. Siinkohal tahaks loota, et täismahus käsikiri jõuab raamatuna lugejani juba sel aastal. Alljärgnevalt on lugejal võimalik tutvuda käsikirja „Tartu Maleva Vabadusristi Vendade Malevkond 1924–1934“ väljavõttega toonase esimalevkonna loomisest.
valitsevate meeleolude tõttu. Kuid suureks ja tugevaks kasvas see pisikesest rakukesest alguse saanud organisatsioon. Õigusega nimetatakse Tartu Kaitseliidu asutajaiks V. V. malevkonna asutamise mõtte algatajaid. Selles veendume, kui pilku heidame malevkonna tekkimise loosse. Möödas oli Vabadussõda. Suurte raskustega saavutatud võit polnud
väike; riik ja rahvas hakkas elama ning ehitama üles uut elu uues olukorras, olles ise eneste peremeesteks. Kui juba Vabadussõja raskeil heitluse päevil olid meeleolud ja soovid erinevad, siis rahu saavutamisega süvenesid, lahkarvamised ja vahed veelgi, ning alaline parteide vaheline võitlus ei andnud mahti jälgida sündmusi, mis arenesid kiiresti. 8 | 2018
63
