EUROOPA UUDIS
Kaugtöö – kuidas seda käsitletakse Euroopa Liidus Mõiste kaugtöö võib olla eri riikides erinevalt sisustatud. Selles artiklis käsitletakse kaugtööd kui palgatöötajate ametialast tegevust, mis leiab aset väljaspool ettevõtte ruume ja mida tehakse IKT-vahendite kaudu. Töö tegemise koht ja IKT-vahendite kasutamine on seega kaugtöö kaks põhiaspekti.
K
uigi nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil puuduvad konkreetselt kaugtööd käsitlevad direktiivid ja õigusnormid, on EL-il siiski kaugtööle kohalduvaid õigusakte, nimelt direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse kohta, direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse kohta, direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta EL-is ning direktiiv (EL) 2019/1158 töö- ja eraelu tasakaalu kohta. Liikmesriikides on olukord ja kaugtöö reguleeritus erinev. Enamasti on liikmesriikide tööõiguses teatavaid kaugtöö seisukohast asjakohaseid aspekte või kaugtööle laienevaid norme, näiteks tööaja kestus ja korraldus, tööõiguslik alluvussuhe ning töötervishoid ja -ohutus. Mõnes riigis on kehtestatud ka erisätteid.
Enne pandeemiat oli kaugtööl käputäis inimesi
Kaugtöö tähtsus ja sellega seotud töötajate hulk on praegu, võrreldes ajaga enne COVID-19 pandeemiat, oluliselt muutunud. Enne COVID-it, 2019. aastal, töötas EL-i 27 liikmesriigis regulaarselt kodust vaid 5,4% palgatöötajatest. Regulaarsete kaugtöötajate osakaal ei olnud sellele eelneva kümne aasta jooksul peaaegu üldse muutunud. Kasvas aga aeg-ajalt kaugtööd tegevate töötajate osakaal: 5,2%-lt 2009. aastal 9%-ni 2019. aastal. Võrreldes aga näiteks USA-ga oli rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) uuringute kohaselt EL-is kaugtöö osakaal
44
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021
REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees
(sh nn mobiilne kaugtöö) väike – kogu EL-i tööjõu seas 8%, seevastu USA-s 20% ja Jaapanis 16%. Ka EL-i liikmesriikides oli kaugtöö kasutamine erinev. 2015. aasta Euroopa töötingimuste uuringu andmetel oli kaugtööd tegevate töötajate osakaal suur kahel Põhjamaal – Taanis (37%) ja Rootsis (33%) – ning Madalmaades (30%), keskmine sellistes riikides nagu Luksemburg (26%), Prantsusmaa (25%), Eesti (24%), Belgia (24%) ja Soome (24%). Kaugtööd tehti vähe pooltes liikmes-
