- TEADUS -
Kuidas Baltikumis suhtutakse suurkiskjate salaküttimisse? TEKST TÕNU PÄRN
Esmaste hinnangute järgi on suurkiskjate salaküttimine haruldasem Lätis ja levinuim Leedus.
K
olm Balti riiki on üks piirkond, kuid igal riigil on eripärad. Ülevaate saamiseks, kuidas on viimase 16 aastaga muutunud suhtumine suurkiskjatesse, toimub 2022. aastal veebiküsitlusena Balti riikide ühisuuring. Vastuseid otsitakse paljudele küsimustele, sh ka neile, millest eriti rääkida ei taheta, kuid mis on vaieldamatult tähtsad ja vajavad vastuseid. Üks selliseid on salaküttimine. Suurkiskjate salaküttimise leviku hinnangu kohta annavad veebiküsitluse jooksvad andmed 1. juuni seisuga mõtlemisainet. Joonistuvad välja esimesed sarnasused ja erinevused. Suurim eristuja on Leedu. 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 %
21,92
27,09
9,09
4,87
25,09
22,96
27,75
30,74
16,15
14,34
Baltikum
Eesti
Väga haruldane
Haruldane
Levinud
23,02 5,19
20,99
11,96 19,44
Vastama oodatakse kõiki jahimehi
31,89
26,64 23,26 24,15
Läti Laialt levinud
Eestile ja Lätile, kus enamasti peetakse salaküttimist haruldaseks või väga haruldaseks. Esmaste hinnangute järgi on suurkiskjate salaküttimine haruldasem Lätis ja kõige levinum Leedus. Eesti olukord sarnaneb Lätiga, kuid hinnangute „haruldane“ ja „väga haruldane“ summa poolest poolel teel lõunanaabrite vahel. Seejuures ei tohi unustada, et riikide sees võivad olla suured piirkondlikud erinevused. Kuigi Baltimaad on maailma mõistes väikesed, on neis mitmekesine loodus ja palju omalaadseid piirkondi. Uuring alles käib, seega ei ole veel võimalik näidata hinnanguid, milline on salaküttimise mõju suurkiskjate populatsioonidele, samuti hinnangut salaküttimisele kui sellisele, seoseid ulukikahjudega ning vastajate (talunikud, jahimehed, tavakodanikud maalt ja linnas) vaatenurki, probleeme ega ka muud põhjalikumat analüüsi. Kõik need küsimused eeldavad ausaid vastuseid, mida pole mõjutanud teadmine teiste sama piirkonna (maakond, vald, Eesti piirkond jms) inimeste vastused.
13,46
Leedu Ei oska öelda
Joonis. Hinnang suurkiskjate salaküttimise levikule seisuga 1. juuni 2022. Eesti kohta torkab silma, et igal neljandal vastajal (27%) ei ole hinnangut suurkiskjate salaküttimise levikule, sarnane olukord on ka Lätis (23%). Lätlased peavad suurkiskjate salaküttimist kõige sagedamini (24%) väga haruldaseks. Leedu vastajad on tunduvalt kindlamad hinnangute andmisel, ainult ligikaudu igal kümnendal (12%) puudub hinnang salaküttimise leviku kohta. Veel rohkem eristub Leedu sellega, et üle poolte vastajatest (51%) peab salaküttimist levinuks või laialt levinuks. See on vastupidine
Kolmest Balti riigist oli 1. juuniks vastanuid 2112. Praegu on vastajate hulgas liiga vähe nende huvirühmade esindajaid, kelle arvamusi ja teadmist sooviks Tartu ülikooli terioloogia õppetool teada. Näiteks jahimehi on 600 ja talunikke 462. Suvekuudel polnud erilist vastamisaktiivsust. Seega soovime väga vastajaid juurde leida. Palume osaleda Baltikumi suurkiskjate uuringus, et täita lüngad asjatundliku teabega ja eeldatavalt muuta ka Eesti „Ei oska öelda“ protsent (27%) väiksemaks. Uuringu anonüümse veebiküsitluse leiab veebilehelt https://survey.ut.ee/index.php/541634?lang=et. See on avatud jõuludeni. Vastama oodatakse kõiki jahimehi, samuti ollakse tänulikud, kui jahimehed räägiks uuringust oma tegutsemispiirkonna maaomanikele ja põllumeestele ning kutsuksid neidki osalema. Mida rohkem ja mida erinevamaid asjaga seotud isikuid veebiküsitlusele vastab, seda parem pilt kujuneb, kuidas suhtuvad inimesed suurkiskjatesse, aga ka ulukikahjudesse, küttimise olukorda jne. Kui seoses uuringuga tekib küsimusi, võib pöörduda Tartu ülikooli terioloogia õppetooli poole ühel järgnevatest kontaktidest: Maris Hindrikson, maris.hindrikson@ut.ee; Egle Tammeleht, egle.tammeleht@ut.ee või Harri Valdmann, harri.valdmann@ut.ee.
ALLIKAD Tartu ülikooli terioloogia õppetool (2022). Algab Balti riikide ühine uuring ühiskonna suhtumisest suurkiskjatesse. Eesti Loodus, aprill 2022, lk 246.
22
