- RAAMAT „Vereta jaht 25“ esitlus Rahva Raamatus. (Paremalt) Hendrik Relve, Indrek Ilomets ja Urmas Tartes.
Vereta jahi veerandsada
TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD ANDRA HAMBURG
Sel kevadel möödus 25 aastat esimesest „Vereta jahi“ fotovõistlusest. Aasta oli siis 1997, kui Väätsa jahimajandi maile kogunes kümme nimekat loodusfotograafi, et selgitada välja, kes on nende hulgast kõige osavam ja õnnelikum.
M
uuseas, üldse esimene „Vereta jahi“ kajastus ilmuski meie Jahimehe ajalehes, autor Peeter Ernits. Algusest peale on fotojahi peakorraldaja olnud Tiit Hunt, kellel on olnud alati kõrval palju häid abilisi ja sõpru. Ent võib kindlalt öelda, et Tiit Hundi huumorimeel, kiiksuga vaatenurk ja vahetu suhtlemine andsid „Vereta jahile“ kätte just selle õige tooni, mille pärast paljud Eesti loodusfotograafid ootavad seda kevadist kokkusaamist alati pikisilmi. Ka esimene „Vereta jaht“ oli mõeldud pigem mõnusa seltskondliku üritusena. Nii meenutas Peeter Ernits 1997. aasta mai Jahimehes toonast üritust: „Võisteldi neljal alal. Esimesel õhtul tuli jäägrite
KOOSTAJA INDREK ILOMETS
Vereta Jaht 25 • •
Konsultandid Tiit Hunt ja Hendrik Relve Aasta Raamat OÜ, 2022
70
välja loositud positsioonidelt „küttida“ kopraid, järgmisel hommikul oodata, millised metsloomad tormavad välja ajust, seejärel pildistada murdmaastikul pagevaid poliitilisi loomi, viimaks aga osaleda nn tunnijahil. Iga mees võis siinkohal pildistada tunni vältel ükskõik mida looduses.“ „Poliitilised loomad“ tähendasid, et metsas uitasid mõned tuntud poliitikud, kes tormasid üle lagendiku või läbi kuusetihniku ja järasid lisasöötmiskohas kuuse otsa riputatud porgandeid. Selline fotograafide veider mitmevõistlus oli mõistagi Tiit Hundi välja mõeldud. Esimene „Vereta jahi“ võitja oli Arne Ader, kes sai pähe muistsete viikingite sarvedega kübara, millest kujunes iga-aastase fotovõistluse rändauhind.
