Sinu kodu.
SISUKORD KAUNIS KODU4 Kristiina pisike linna kodu: sisustuses domineerivad samad värvid, mis mu kolmevärvilisel kassil!
Veel on aega sügist nautida
KINNISVARA
6 Jaak Roos aare: kui alustaksin kinnisvarainvestori teed algusest, ostaksin kortereid mõnda väikelinna
10 Mida tähele panna, kui lähed vastvalminud korterit üle vaatama?
14 Uut katust saab paigaldada ka talvel
16 Soojuspumbad – milline sobiks just sinu koju?
SISUSTUS
20 Kuidas tunda end magamistoas hästi ja välja puhata?
22 Köögitrendid: marmormustrid, puidutoonid ja nutikad kodumasinad
AED
28 Maitsekas koduaed: värvilistel sillutuskividel sammuda on lausa lust
30 Suve lõpp ei tähenda terrassil istumise lõppu: muuda õhtud õdusaks ja päevad lilleliseks
Soe suvi on nüüdseks möödas ja ilmad hakkavad üha jahedamaks minema. Niisiis kolib meist enamik siseruumidesse ja hakkab tubaseid tegevusi tegema – olgu selleks raamatu lugemine, suurema koristussessiooni ettevõtmine või siis hoopis mõne toa ümber kujundamine.
Aga praegu on veel aega õues olla! Nagu kirjutame ka käesolevas Sinu kodu väljaandes aiarubriigi all, siis praegu kannatab veel oma päevi ja õhtuid terrassil või rõdul veeta. Selleks, et külm liigselt näpistama ei hakkaks, mässi end sooja teki sisse, võta kaasa tass kuuma teed ning vajadusel hangi ka soojuskiirgur.
Ja võib-olla istutaks veel nüüdki mõned lilled? On terve rida sügislilli, mis taluvad heitlikku ilma ja pakuvad silmailu, nii et ka sügisilmaga tasub ikkagi õue piiluda. Nagunii on terve külm ja pime talv vaja koduseinte vahel veeta.
Selle ks, et külm liigselt näpistama ei hakkaks, mä ssi end sooja te ki sisse, võt
Hea lugeja, soovin sulle kuldset ja meeleolukat sügist ning loodan, et leiad Sinu kodu ajakirjast nii mõndagi põnevat ja kasulikku lugeda.
LIINA METSKÜLA JUHTKIRI GRETE ELISABETH LAURIKRISTIINA PISIKE LINNAKODU: domineerivadsamadvärvid, mi
„Esimest kodu sisustama haka tespolnud mul mingisugust kogemust ega üüra tult raha. Seega alguses kolistasin ikka kõikvõimalikud ämbrid läbi tegin palju valikuid,mis juba mõne kuuga väga ebaprak tilisteks osutusid. Minu esimene ost siia korterisse oli pisikemarmorpinnaga abilaud. Seda ostutehespolnud mul ei külmikut, diivanit ega söögilauda mõistlik!“ seletab muusik ja kodublogija Kristiina Renser (30).
Oma lapse- ja nooruspõlve veetis Kristiina aga rahulikus Tallinna äärelinnas ruumikas eramus, kus oli ilus suur hoov ja viljaaed. „Tänaval, kus kõik naabrid tundsid üksteist ning kus kasvas palju lapsi, kellega koos hommikust õhtuni iga päev õues mängisime. Tagantjärele näen seda kui idüllilist ja ideaalset elu-
keskkonda, millest tänapäeval ilmselt unistavad paljud, aga mida üha raskem leida on,“ kõneleb ta.
Täiskasvanuikka jõudes tekkis aga soov elada hoopis linnakorteris. „Ma ei tahtnud midagi viljaaiast ega selle eest hoolitsemisest kuulda. Unistasin ainult, et saaks elada linnas ja korteris, üürikorterisse kolida aga siiski ei soovinud.“
Sisustus selline, mis sobib mänguhimulisele ka ssile
2015. aasta detsembris koliski Kristiina enda tolleaegsesse unistuste kodusse, kus elab praegugi – kahetoalisse 39ruutmeetrisesse linnakorterisse Tallinnas. „Aega võttis nii selle õige leidmine kui ka ootamine, kuna valituks osutus uusarendus, mille ehitus ostuhetkel veel alanud polnud,“ lisab ta.
Kristiina leiab, et tema kodu on küllaltki lihtne ja minimalistlik. „Võib-olla paljud vaidleksid selles osas mulle vastu, eriti mu inimesest elukaaslane – tema meelest on meil palju asju, aga minu meelest on kodu küllaltki minimalistlik. Seda suuresti meie kassist elukaaslase tõttu. Tema roll on selle kodu sisekujunduse ja just dekoreerimise osas olnud väga suur,“ muigab noor naine.
Kassitüdruk Sipsu on viimastel aastatel küllaltki palju rahunenud, kuid alguses oli ta korralik tulesäde. „Vaasid ja klaasid-kruusid purunesid pea iga päev. Mul oli kodus ka paar toataime – enam ei ole ühtegi. Esiteks väsisin mulla põrandalt koristamisest ning teiseks ta lihtsalt tükeldas need kõik julmalt ära. Lillevaasid olen samuti valinud selle järgi, kui suur on nende kokkupuutepind lauaga. Pikki kitsaid vaase ma kasutada ei saaks – need oleks esimeste minutitega ümber ja kildudeks. Laiemad ja raskemad vaasid
sisustuses s mu kolmevärvilisel kassil!
jäävad õnneks püsti. Ka nipsasjakesi või mingeid pisemaid asju meil olla ei saa, kuna need lõpetavad kohe põrandal,“ selgitab Kristiina.
Koju kardinate ostmine oli samuti pikalt kaalutletud otsus. „Lõpuks soetasime lihtsalt kõige soodsamad, sest teadsime, et see on ilmselt minutite küsimus, kui need pisikesi auke täis on. Ja ega me ei eksinud. Ühesõnaga meie kass dikteerib küllaltki palju, aga nüüdseks olen sellega leppinud ja tegelikult näen ka positiivsemat külge – meil on vähem tarbetuid asju ning niisama midagi kuskil naljalt laokil ei ole.“
Suurim pärl on marmorpinnaga laud
Kristiina toob välja ka ühe huvitava tähelepaneku – kodusisustuses domineerivad valdavalt samad toonid, mis kolmevärvilisel kassil. „Ei tea, kas see on juhus või jällegi tema
mõjutus, ilmselt vist siiski see viimane variant,“ naerab ta.
Ägedaid sisustusleide on Kristiina avastanud erinevatest kohtadest ning lemmikpoodide hulka kuuluvad näiteks tobias&ida, Snug, Konverter, Kaubamaja, Likvy, Muster, H&M Home, Zara Home ja Ikea. „Suurimad nii-öelda statement piece’id meie kodus on ilmselt Likvyst pärit marmorpinnaga laud, mille järele sõna otseses mõttes jooksin sekunditega, kui nägin seda nende Instagrami lehel. Ja teiseks tobias&ida kaudu soetatud Ferm livingu Pond peegel,“ toob Kristiina välja.
Väga rahul on ta ka oma köögiga. „See on muidu väga tavaline, aga pronksikarva käepidemed on minu meelest tore detail, mis seda veidi põnevamaks muudab. Rahul olen ka kalasabamustriga pritsmekaitsega, mille tarbeks õnnestus mingi ime läbi Plaadipunktist ideaalsed plaadid leida. Hiljem on nende plaatide kohta
minult palju uuritud, aga nagu aru olen saanud, siis täpselt selliseid ei olegi enam kellelgi leida õnnestunud,“ pajatab ta.
Veel üks tore ja kiiduväärt mööbliese on imeilus täispuidust kirjutuslaud. Selle ostis Kristiina Facebooki Marketplace’i kaudu ühe mehe pärleid täis Mustamäe garaažist.
Kodu, kus polnud hoiustamisruumi
Aga loomulikult on käinud suurte õnnestumistega üheskoos ka ebaõnnestumised. Üks märkimisväärne viga oli see, et Kristiina ei mõelnud kodus piisavalt hoiustamisruumile. „Valisin väikese korteri köögi ülemise kapirea asemele pisikese riiuli – ilmselgelt sellele mitte mõeldes, kuhu ma näiteks kokkamistarbed plaanin panna,“ kehitab Kristiina õlgu.
Sama vea tegi ta ka kõikides teistes tubades –ei mõelnud üldse asjade hoiustamisruumile.
MARTIN AHVEN / ÕHTULEHT Nüüd tunnen lõpuks suurt rahulolu, et olen selle korteri sisustamisega lõpule jõudnud – see võttis ainult seitse aa sta t aega !„Arvasin, et lahtiste riiulitega telekaalune kapp on tore ja selle saab esteetiliselt ühe raamatu ning küünlaga kaunistada. Reaalsus oli muidugi see, et poole aasta pärast olid sellesse kaunisse esteetilisesse riiulisse surutud ruumipuuduse tõttu kõikvõimalikud asjad – raamatud, lauamängud, erinevad juhtmed, karbid jms. Asi oli esteetilisest ilust kaugel,“ seletab Kristiina ja lisab: „Nüüd tean, et hoiuruum ja kinniste ustega kapid on võti pidevalt korras kodu saavutamiseks ning väikeses kodus ei ole ebapraktilistele valikutele mingit kohta.“ Samas on ta veendumusel, et kõik eelmainitud valikud võivad mõnda koju imehästi sobida, kuid lihtsalt mitte 39ruutmeetrises elamisse.
Nüüd unistab hoopis äärelinna s elamisest
Paar aastat hiljem kolis Kristiinaga kokku ka tema elukaaslane, kes otsustas ohjad enda kätte võtta ja nii soetati koju märksa praktilisemat (uste ja hoiuruumiga) mööblit. „Õppisin selle käigus, et praktiline võib ka ilus olla ning soovides nii odavat kui head eset, tuleb tihti teha kaks väljaminekut. Nüüdsest ostan ikkagi kohe selle hea ja praktilise eseme, mitte ei proovi säästa ning valida asja, mis on ajutine, mitte püsiv lahendus,“ kinnitab ta.
Kristiina on selles kodus nüüdseks elanud seitse aastat ja kogu selle aja käis teataval määral ka sisustamine. „Nüüd tunnen lõpuks suurt
rahulolu, et olen selle korteri sisustamisega lõpule jõudnud – see võttis ainult seitse aastat aega! Eks mingeid pisiasju on, mida veel võiks lisada, kardinad magamistuppa ning vannitoa peegli kohale pisike lamp, aga üldjoontes ei muudaks ma siin enam midagi,“ mõtiskleb ta. Kui suuremate kodudega on Kristiina arvates nii, et need ei saagi kunagi lõpuni valmis – sest alati on midagi lisada või muuta –, siis väikese kodu puhul lihtsalt ühel hetkel ei mahu enam midagi juurde. „Seetõttu ei ole enam viimasel ajal midagi uut minu koju lisandunud. Ei teagi, kas olen teinud nii õiged valikud, et millestki puudust ega tüdimust ei tunne või on see alles ees,“ nendib ta. „Kui sooviksin koju värskendust, siis ilmselt teeksin seda pisemate asjade väljavahetamise teel – paneksin diivanipatjadele uued katted või kõige lihtsam – tooksin vaasi ilusa kimbu. See on minu meelest parim viis koju värskust ja uut hingamist tuua. Lilled vaasis panevad kodu kuidagi eriliselt elama, soovitan proovida! Vahel võibki see olla see ainuke muutus või lisanüanss, mida kodu vajab!“ Rääkides tulevikuplaanidest, tunnistab Kristiina, et on juba mõnda aega hoidnud kinnisvaraturul silma peale. „Üllatus-üllatus –nüüd unistan sellest, mille eest veel mõnda aega tagasi põgenesin. Tahaksin elada vaikses piirkonnas, Tallinna äärelinnas, omada enda pisikest hoovi, kuhu istutada viljapuid ja -põõsaid,“ õhkab noor naine.
JAAK ROOSA kui alustaksin algusest, osta
„Kes
Möödunud aastate jooksul on olnud kinnisvarasse investeerimine tuntavalt tõusuteel. „Vaadates aga viimast aastat, siis on see ehk läinud veidi jahedamaks, sest hinnad on tõusnud ülikiirelt,” märgib Roosaare. Pealegi on turul ka palju suurinvestoreid ja fonde, kellel on üürimaju saja ja rohkemagi korteriga.
Kinnisvara ostu haripunkt oli Roosaare hinnangul ajal, kui teise samba pensioniraha vabanes. „Kel pensioniraha tuli kontole ja seda oli vaja kuhugi paigutada, siis kinnisvara tundus sõltumata üüritootlusest miski, mis seisab ja on olemas,” sõnab ta. Enamasti satutakse üüriärisse aga kahel põhiviisil: ostetakse uus kodu ja kui võimalik, jäetakse vana alles üürikorteriks või kokku saavad kaks inimest, kellel on oma kodu ja üks elupind antakse üürile.
Mida väiksem korter, seda suurem tootlus
Kinnisvara hinnad on aja jooksul tõusnud kiiremini kui üüri hinnad ehk siis tootlused on muutunud madalamaks. Kuus viimast kuud on ka Euribor kerkinud, mis tähendab, et marginaal on läinud järjest kehvemaks.
„Mina alustasin 2010. aastal ja siis oli rusikareegel, et tahtsid ikka 10% või enam tootlust. Sellest ajast saadik on kinnisvara hinnad kerkinud üle 100% ja üürid võib-olla 50%. Teisisõnu – tootlus on läinud alla. Ostes praegu Tallinnas kahetoalise Mustamäe korteri, saab tootluseks 5-6%. Praktikas seda kõike muidugi kätte ei saa, sest oma rolli mängivad vakants, kindlustuskulud ja midagi võib ka katki minna,” selgitab Roosaare.
Viimastel aastatel on alustavad investorid pööranud tähelepanu just sellele, et tootlus tuleb kinnisvara hinna kasvust, ütleb ta. „Kui kinnisvara hind kasvab aastas 10–15%, siis polegi tähtis, kas saad maksimumüüritootlust. Hinnakasvu võiks siiski boonusena vaadata, sest lõputult ei saa hinnad 15% aastas tõusta. Üldreegel olgu see, et tootlus on kaks korda kõrgem kui laenuintress.”
Kes tahab kõrgemat tootlust, siis tasuks järgida kahte reeglit: protsentuaalne tootlus on suurem, kui korter on väiksem ja eemal suurlinnadest. „Suurel Tallinna kesklinnakorteril on kehvem, ühetoalisel Võrumaa elupinnal parim tootlus,” lausub asjatundja.
Niisiis viskab Roosaare huvilistele õhku mõtte, et äkki võiks alustada oma kinnisvarakarjääri hoopis mõnes väikelinnas. „Kui ma nullist alustaksin, siis katsuksin mõnda väikelinna või väiksemasse piirkonda end sisse süüa. Lihtsalt sellepärast, et kinnisvara on seal väga odav,
MARTIN AHVEN / ÕHTULEHTARE: kinnisvarainvestori teed ksin kortereid mõnda väikelinna
ning üürida seda ka teistele. Uus trend pole korter, vaid metsamaja – inimesed otsivad ju elamusi,” mõtiskleb ta. „Tallinnas ostad 200 000 euro eest kahe-kolmetoalise ja saad selle eest küsida 50 eurot öö, mõne ürituse ajal võib-olla 100 eurot öö eest. Lisaks on alati risk, et sinna tulevad läbustajad. Maja ehitus on 50 000 või 100 000, aga küsid 200–300 eurot öö eest. Pealegi on metsamaja minimalistlik ja seal on vähem lõhkuda.”
Miljoni dollari küsimus on aga see, kuhu liiguvad kinnisvara hinnad. Kas on mõistlik praegu osta või ikka oodata langust? Jaak Roosaare arvates on raske näha, et kinnisvara hinnad veel liiga palju tõuseksid. „Võib olla on nii, et reaalhindades in atsiooniga võrreldes need kukuvad, aga nominaalnumber läheb järjest suuremaks. Sõltub, mis üldiselt majanduses toimub. On raske näha, et nominaal väga alla kukuks – siis peaks ilmselt palgad ka vähenema,” arutleb ta.
Ka üürihinnad liiguvad tõusvas joones. „Mina ise üürin välja kõige odavama otsa kortereid, 12–15 ruutu ja näiteks nende hinnad on tõusuteel. Absoluutne miinimum läheb pidevalt kõrgemaks, üür liigub sama jalga in atsiooniga,” lausub Roosaare.
Leia endale nišš või turueelis
võrreldes Tallinnaga, üürihinnad aga laias laastus samad. Ka toetused ja üldine in atsioon kerkivad igal pool. Ma arvan, et kõikjal Eestis on kahe-kolmetoalise üür vähemalt 200 eurot,” selgitab ta.
Raudtee-äärsed linnad kinnisvaraostuks
Aga millisesse väikelinna soovitaks investor siis korteri soetada? „Üks kõige lollikindlam plaan on ette võtta raudtee ja hakata selle äärest kohti valima,” vastab ta.
Väikelinna kinnisvara ostes on tegelikult ka mitu mõttekohta. Alustuseks tuleks küsida endalt, kas tulevikus on plaan see korter ära müüa, sest mõnes väiksemas kohas asuvat elupinda võib olla keeruline müüa.
Piirkonda oleks hea tunda, sest ka väikelinnades on kante, kus meelsamini elatakse ja nii võib uisapäisa ostja kehva olukorda sattuda. „See võiks olla paik, kus sul on turueelis. Näiteks: oled Võrust pärit ja sul on seal tuttavaid. Vanatädi kuulis, et naabrimees on ära surnud ja korter müüki pandud. Äkki tasub see kiirelt ära osta? Minul Ida-Virumaaga mingit seost ei ole ja kui ma ostaks Jõhvi korteri, oleks see päris suur tururisk. Ma võin küll maakleri appi võtta, aga siis on tootlus väiksem,” kõneleb Roosaare.
Mõistagi ei saa välistada seda, et ostetud korter mõnda aja tühjana seisab. „Mustamäel
üüritakse välja palju kahetoalisi ja huvilisi on palju. Teisalt – Jõhvis on vähem inimesi, kes üürivad, mis tähendab, et ei pruugigi kohe leida üürnikku,” seletab ta. Nii võib juhtuda, et kommunaal- ja laenumakset tuleb mõnda aega ise tasuda.
Enda kodulinnast kaugemal korterit ostes võib mure olla ka selles, et üürniku võimalikke probleeme on keerulisem hallata. „Ühe korteri häda on jah see, et kui vetsupott läheb katki, siis helistad remondimehele ja maksad poole kuu üüri parandamise eest ära. Kui oled aga piirkonnas, siis lähed ise rõõmsalt potti parandama.“
Soetaks hoopis maamaja, mida välja üürida?
Niisiis on soovitatav juba eos kaardistada kontaktid – kellele helistada hädaolukorra tekkides? „Mul on üürikorter Pärnus, kus sel suvel oli korraga uputus ja õhksoojuspump katki. Ma ei olnud varem selle peale mõelnud ja olin parasjagu puhkusel Hiiumaal. Hakkasin guugeldama elektrikuid ja parandajaid, see oli üsna stressirikas. Nii et nutikas on need variandid välja otsida. Kui on mitu korterit, muutub see veel olulisemaks,” räägib ta.
Peale üürikorterite ostmise annab Roosaare nõu mõelda Airbnb soetamisele mõnda suvituslinna või looduskaunisse paika. „Selle asemel, et osta suvila, võiks valida Airbnb suvemaja
Ostes praegu Tallinna s kahetoalise Musta mäe korteri, s aab tootluse ks 5–6%. Praktikas seda kõike muidugi kä tte ei s aa, sest oma rolli mängivad vakants, kindlustus kulud ja midagi võib ka ka t kiminna .
Väga palju liikumist on üüriturule toonud just Eestisse saabunud ukrainlased. Mis juhtub üüriturul aga siis, kui sõda saab läbi ja inimesed naasevad kodumaale? Roosaare usub, et paljud ukrainlased ei lähe siiski tagasi. „Kes on saanud ja tahtnud, on ilmselt juba tagasi pöördunud. Aga kes tulid Mariupolist, siis polegi kuhugi minna. Võib-olla töötavad nad end pigem Eestis üles ja kutsuvad vanaemad-vanaisad siia?” kõneleb ta.
Kes mõtlevad, et tahaks kunagi üürikinnisvara omada, neid julgustab investor esimest sammu tegema. „Aitab mõtteviis, et see pole üks tehing ja kõik. Lihtsam on võtta eesmärgiks, et mul on tulevikus kümme korterit. Kui alustad nii, et see ostetav korter on üks ja ainus, võib midagi viltu minna ja siis tekib kohe maailmalõputunne,” leiab ta.
Mõistlik on leida endale nišš või turueelis. „Näiteks tee viie minuti raadiuses oma kodu juures ring ja vaata, kuhu korter osta. See esimene üürikorter võiks olla seal, kuhu sul on muidu ka asja – näiteks naabermajas või samas trepikojas.“
Veel on oluline mängida kõik olulised numbrid läbi ja riskikohad ära kaardistada. „Tean, et pankadel on reegel, et nad mängivad inimeste laenuintressid 6%ga läbi. Seda võib ise ka pangakalkulaatoris teha – vaadata, mis maksed tulevad, juua tekiila-shot ja seejärel mõelda edasi,” räägib Roosaare muigega. Ta osutab, et Euribor tõuseb selleks, et majandust jahutada ja tegelikult tähendab see, et mõned töökohad võivad kaduda. „Seega ma mõtleksin esmalt natuke laiemas plaanis – milline on sinu koht tööturul, kas töökoht on kindel ja kas rahalised puhvrid on piisavad?”
MARTIN AHVEN / ÕHTULEHTMida tähele panna, kui lähed vast-
valminud korterit üle vaatama?
„2020. aasta alguses tekkinud buumi tulemusena oli uus arenduse korterit võimalik osta ainult nii-öelda paberilt, sest maja valmimise ajaks olid kõik korterid juba müüdud. Praeguseks on see tendents raugemasja ilmselt hakkab olema nii nagu varem: maja valmimise ajaks on umbes pooled korterid müüdud, aga ülejäänuid s aa vad ostuhuvilised vaada ta ja siis otsustada, millist korterit nad soovivad,“ kõneleb Uus Maa kutseline maakler Meelis Paldre.
Paldre sõnul oli tänu pankade madalatele laenuintressidele kuni selle aasta alguseni uusarenduste korterite müük väga edukas. „Selle aasta kevadest alates on üha rohkem märgata, kuidas kiire in atsioon, ostujõu vähenemine, Ukraina sõda ja intressimäärade tõus on tarbijate ebakindlust kasvatanud ning kõige selle tulemusena on märgata kinnisvaraturu aktiivsuse kahanemist,“ selgitab maakler. Ta osutab, et praegu tundub hoopis, et paljud ostjad on uusarenduse asemel valmis maksma ühe kuni kolme aasta vanuste korterite eest kõrgemat hinda – just selliste kodude müük on läinud väga hästi ja üha kõrgemate hindadega.
korterit vastu võtma, tuleb see-eest olla ekstra tähelepanelik.
Kortermaja ehituse käigus tulevast korteriomanikku tavaliselt ehitusobjektile ei lubata. „Kõik siseviimistluse valikud (seinte/lagede värv, parkett, keraamiline plaat) tehakse näidiste ja piltide põhjal. Kõik projekti muudatused (pistikupesade asukoht ja kogus, lae- ja seinalampide asukohad) tehakse jooniste järgi. Väga oluline on, et kõik ostja soovid oleksid kirjalikult dokumenteeritud, joonistele kantud ja allkirjastatud,“ räägib Paldre.
Korteri esimesel ülevaatusel tuleks kõigepealt veenduda, et siseviimistlus on teostatud vastavalt valikutele ja et kõik soovitud muudatused tehtud vastavalt kokkulepetele. „Üle võiks kontrollida, kas kõik aknad ja uksed sulguvad kergelt ja tihedalt või oleks midagi vaja reguleerida. Samuti võiks kontrollida, kas kõigist kraanidest tuleb piisava survega vesi ja kas kraanikausi, duši ja WC äravoolud töötavad,“ juhendab ta.
vitab maakler palgata spetsialisti – seda eriti juhul, kui hakata ostma kasutatud korterit või maja.
Kui kortermaja ehitab tuntud firma, siis võib eeldada, et neil on töö kvaliteedi üle kontroll paigas. Kui korteris siiski ilmneb hiljem mõni puudus või defekt, tuleb sellest arendajat või ehitajat teavitada ja puudus likvideeritakse garantiikorras. Uutele korteritele ja majadele annab ehitaja tavaliselt kaheaastase garantii. Võlaõigusseadusest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduste eest kolm aastat.
Väikesed puudused
paranda takse garantiiaja lõpul
Puudused, mis ei sega elamist, parandatakse tavaliselt garantiiperioodi lõpus kogu kortermajas korraga. Seevastu puudused, mis segavad elamist, parandatakse esimesel võimalusel (näiteks aken või uks ei sulgu; probleemid vee, kanalisatsiooni, kütte või elektriga).
Väga oluline on, et kõik ostja soovid ole ksid kirjalikult dokumenteeritud, joonistele kantud ja allkirja sta tud.
He a valgus aitabmärga ta puudusi
Siiski on väga palju neid, kes eelistavad jätkuvalt kodu nii-öelda paberilt osta. Siinkohal on eeliseks näiteks see, et ostja saab valida talle sobiva siseviimistluse ning lasta projektis teha väikseid muudatusi – muuta pistikupesade ja valgustite asukohti. Kui aga saabub aeg minna
Edasi peaks üle vaatama siseviimistluse kvaliteedi. „Kui märkate värvitud pindadel, parketil, plaatidel või akendel mingeid defekte, siis tuleb sellele tähelepanu juhtida ja järgmise ülevaatuse ajaks need kõrvaldatakse,“ lisab Paldre. Siseviimistluse defektide märkamiseks on hea valgus väga oluline. Võimalusel peaks korteri ülevaatuse tegema päevasel ajal. „Kuna vastvalminud korteris ei ole tavaliselt valgusteid, siis hämaramal ajal peaks ülevaatusel kasutama prožektorit, sest näiteks lae viimistluse ebaühtlus võib muidu nähtavale ilmuda alles siis, kui olete sisse kolinud ja oma lambi lakke paigaldanud,“ toob Paldre välja. Kui ise ei tunne end vastavas maailmas kuigi koduselt, siis soo-
Kortermaja valmimisel plaanitakse korteri ülevaatuseks tavaliselt üks tund. „Elu on näidanud, et inimeste iseloom ja põhjalikkus on väga erinevad – mõnel kulub ülevaatuseks 10 minutit ja teisel 1,5 tundi. Mõned inimesed on tähelepanelikumad – vaatavad kõik kohad hoolega üle ja märkavad iga pisikest kriipsu või värviplekikest. Teised leiavad, et kõik on väga hästi ja tahaks kohe sisse kolida. Nendega olen siis vahel ise aknaid ja uksi avanud ning kraanidest vett lasknud, et veenduda, kas kõik ikka ilusti toimib,“ seletab Paldre.
Ülevaatuse juures viibib alati ehitaja esindaja, kes paneb kõik puudused kirja ja märgistab probleemsed kohad värviliste teibitükkidega.
Uut katust saab paigaldada ka talvel.
Kuigi traditsiooniliselt on Eestis olnud ka tuse paigaldamise aeg suvi, siis tegelikult s aabmajale uue ka tuse panna kas või süda talvel.
Paljud inimesed arvavad, et katust ei saa sügisel ehitada seetõttu, et vihm võib tööde ajal elamisse tungida ja siseviimistluse rikkuda. „Tegelikult on täpselt sama risk ka suvel, sest ka suvekuudel sajab vihma. Seega tuleb sõltumata aastaajast katust ehitada nii, et vihmavesi ei kahjustaks maja ajal, kui vana katus on eemaldatud, ent uut ei ole jõutud veel paigaldada,“ märgib Eesti suurima kivikatuste müüja BMI Monieri tehniline konsultant Martin Paun.
MIDA PE AK SM A JA-
OM ANIK OM A KATUST
HOOLDADES JÄLGIM A?
Kas katus on okstestja lehtedest puhas?
Kas katusematerjal on terve?
Kasharjakivid või -plekk on omal kohal kinni ning harjatihend paigas?
Kasläbiviikude plast-ja plekkosad on kahjustamata ning kinnitatud?
Kasläbiviigud peavad vett ning tihendid on terved ja paigal?
Kas katuse aluskate on terve?
Kasvihmaveerennid ja -torud on terved ja roostevabad?
Kasvihmaveerennid ja -torud on puhtadja vee äravool toimib?
Kasvihmaveerennide kalle on õiges suunasja piisav?
Kasvihmaveerennide ja -torude ühendused peavad vett?
Kas käigusillad,redelid, katuseastmed, lumetõkked, turvakonksud
ja muu turvavarustus pole roostes ega paindunud?
Kas turvatooted on korralikult katuse külge kinnitatud?
Kas liikumisteed katusel on turvalised ja vastavad ohutusnõuetele?
Alus ka te pakub majale ajutist kaitset
Paun toob välja, et veekahjustuste vältimiseks on mitu võimalust. „Kui ilm on kuiv ning maja katus keskmise suurusega, võetakse vana katusekate maha ja paigaldatakse ühe päevaga veekindel aluskate. Kvaliteetsed aluskatted kaaluga vähemalt 160 grammi ruutmeetri kohta suudavad ajutise katusekattena kaitsta maja vee ja lume eest vähemalt neli nädalat.“
Samas, kui katusepind on suur või on vaja vahetada ka sarikaid, ei pruugi see meetod sobida. Sellisel juhul tehakse katusevahetust eraldi sektorite kaupa, et võimalikult väike osa majast oleks tööde ajal katusega katmata. „Vajadusel kaetakse katmata osad ajutiselt presendi või mõne muu veekindla materjaliga kinni. Kasutades tehases toodetud kandesõrestikku ehk ferme, saab lihtsama katusega eramajal need paika päevaga ning järgmise päeva õhtuks on veekindel aluskate majal peal,“ lisab Paun.
Külmakraadid välista vad vihma vee tuppa jõudmise
Muuseas, asjatundja hinnangul on veekahjustuste vältimiseks isegi kõige turvalisem teha katusevahetust külmakraadidega. „Kui ka öösel on sadanud lund, lükkavad katusemeistrid selle hommikul tööle tulles veekindla aluskatte või ajutise veekindla katte pealt ära ning katusematerjali paigaldustöö võib pihta hakata. Pole aga mingit ohtu, et vihmavesi kuidagi tuppa pääseks,“ kinnitab ta.
Sageli arvatakse, et talvel ei saa katust ehitada lihtsalt seepärast, et ehitajatel hakkab külm ning katuse paigaldus on komplitseeritud. Üldiselt on aga ehitajad harjunud ka külmaga töötama ning nende riietus ja töövahendid on ilmaoludele täiesti vastavad.
Paun toonitab, et talvel katust ehitades tuleb aga kindlasti paigaldada kvaliteetne aluskate, millel on topelt liimiribad (mitte ainult ühes servas). „Ainult nii nakkuvad aluskatte paanid korralikud teineteise külge, mis tagab ühenduskohtade vee- ja tuulepidavuse. Samuti tuleb silmas pidada, et suuremate külmade ajal vajavad rulltihendite liimuvad osad enne paigaldust fööniga soojendamist,“ sõnab tehniline konsultant.
Sama kehtib ka bituumensindlite paigaldamisel, kui õhutemperatuur peaks parima tulemuse saavutamiseks olema vähemalt +6 °C.
„Kui õhusooja on alla selle, tuleb materjali kaks-kolm päeva enne paigaldamist soojas (+20 °C) hoida. Siiski ei tohiks sindleid paigaldada miinuskraadidega, sest külmaga muutub materjal rabedaks ning võib murduda. Samuti ei toimi külmakraadidel korralikult liim. Töö ajal tuleb jälgida, et aluspinnal poleks lund, jääd ega niiskust.“
Kes kmise eramaja ka tusevahetuse ks kulub viis päeva
Majaomanikul tasub teada, et talvel katuse ehitamise üheks plussiks on see, et siis on katuseehitajatel sageli vähem tööd. Tänu sellele võib saada talvel uue katuse kiiremini, kvaliteetsemalt ja soodsamalt ehitatud, sest vaba ja kvaliteetset tööjõudu on rohkem kui suvel.
„Kogenud katusemeistrid saavad 200ruutmeetrise ilma vintskappideta eramaja katuse tehtud maksimaalselt viie päevaga – üks päev aluskatte paigaldamisele, teine roovidele ning siis kolm päeva katusekivide, äärekivide ja harja paigaldusele. Viiepäevase valmimistähtaja eelduseks on muidugi see, et kivid tõstetakse katusele tõstukiga ja kivipakid jaotatakse õige vahemaaga ära,“ selgitab Paun.
SOOJUSPUMBAD –milline sobiks just sinu koju?
soojuspump põhikütteks. Külmemal perioodil saab soojuspumpa ahiküttega toetada. Näiteks kodust ära olles hoiab soojuspump maja soojas ja kui pere kodus, siis köetakse ahju ning soojuspump saab puhata,“ osutab ta.
Õhk-õhk-soojuspumbad on ide aalsed ka jahutamise ks
Üldiselt on kliendi jaoks kõige soodsam lahendus õhk-õhk-soojuspump. Tegu on eraldiseisva seadmega, mis ei eelda küttesüsteemi (põrandaküte, radiaatorid) olemasolu hoones. „Plussiks on ka see, et õhksoojuspumpa saab kasutada palaval ajal jahutamiseks ehk konditsioneerina. Hinnaskaala ja seadmete valik on lai. Õhksoojuspump läheb koos paigaldusega maksma vahemikus 1500–3000 eurot, sealjuures Hiina tootjate seadmeid saab soodsamalt,“ selgitab Kalvik. Õhk-õhk-soojuspumba miinuseks on aga soojuse levimine eri tubade või korruste vahel. Näiteks sopilise planeeringuga hoones ei pruugi soe kaugematesse nurkadesse piisaval määral jõuda.
Õhksoojuspump on ideaalne nii põhi- kui ka abikütteks. „Näiteks ahiküttega hoones sobib
Õhk-vesi-soojuspump ammutab sarnaselt õhk-õhk-soojuspumbaga soojuse välisõhust. „See seade eeldab põrandakütet või madalal temperatuuril radiaatoreid. Samuti saab õhkvesi-soojuspumbaga toota sooja tarbevett,“ märgib Kalvik. Õhk-vesi-soojuspump sobib gaasikatla kõrvale põhikütteks. Käredama külma korral, kui soojuspumba jõudlus langeb ega kata enam maja küttevajadust, võetakse gaasküte appi. Õhk-vesi-soojuspumba maksumus koos paigaldusega umbes 200ruutmeetrisesse majja on suurusjärgus 10 000 eurot.
Maasoojuspump saab soojuse maapõuest.
„See eeldab sarnaselt õhk-õhk-pumbaga põrandakütet või madalal temperatuuril radiaatoreid ning saab toota sooja tarbevett. Maasoo-
juspump vajab maakontuuri jaoks ruumi ning maakontuuri mahapaneku puhul peab arvestama haljastustöödega,“ toob asjatundja välja. Maasoojuspumba maksumus on eelnevatest variantidest veel kõrgem – umbes 200ruutmeetrises majas läheb see maksma umbkaudu 15 000 eurot. „Maasoojuspumba eelised õhk-vesi-soojuspumba ees tulevad välja käredama pakasega, kui välisõhus sooja napib. Maapinna all aga valitsevad veel plusskraadid,“ lisab ta.
Nagu mainitud, siis jahutuseks kasutatakse enamasti õhk-õhk-soojuspumpasid. Õhk-vesi ja maasoojuspumpadega jahutamine eeldab, et maja küttesüsteemi projekteerimisel on sellega arvestatud. „Kõiki õhk-õhk-soojuspumpasid saab kasutada konditsioneerina. Vastupidi mitte – konditsioneeri nime all müüdavad kliimaseadmed ei sobi meie kliimas talviseks kütmiseks,“ toonitab Kalvik. Sealjuures on kuumad suved toonud soojuspumpade paigaldust varasemaks. Kui varem oli õhksoojuspumpade paigalduse tippaeg alates augusti teisest poolest, siis nüüd võetakse järjest tihedamini seadme soetamine ette juba kevadel. Arvestatakse ka suvise jahutamise võimalusega.
<<<
Õige soojuspumba valimisel on nüansse, mida arvesse võtta. Kogenud spetsialistid oskavad juhtida tähelepanu asjaoludele, mille peale tavakasutaja ei tule. „Kõige tähtsam on kirjeldada võimalikult täpselt oma kodu, suvilat või kontorit, et müügimees saaks välja pakkuda sobivad seadmed. Sealt edasi saab klient valiku teha, võttes arvesse hinda, soojuspumba tootjat ja muid faktoreid,“ juhendab Kalvik.
Mõeldes, milline soojuspump just sinu koju sobiks, tuleks mõtiskleda ruumide suuruse, paigutuse ja maja soojustuse peale. Samuti sellele, millise küttesüsteemiga koos soojuspumpa kasutatakse. „Üldreegel on, et 1 kW soojusvõimsusest piisab hea soojustusega hoones 20–25 ruutmeetri kütmiseks, kuid konkreetse mudeli ja seadme valikul tuleks suhelda müügiesindusega, kus osatakse tähelepanu pöörata olulistele detailidele ja saab esitada lisaküsimusi. Soojuspumpa osta ja ise paigaldada me ei soovita.“
Üldine tendents on aga, et pisemates kodudes kasutatakse tihedamini õhk-õhk-soojuspumpasid, suuremate pindade peal õhk-vesiseadmeid.
masse avatud ruumi. Sealt levib soe õhk edasi väiksematesse ruumidesse. Läbi väiksema toa suuremaid kütta ei ole eriti lootust. Soojuspump kütab pisikese ruumi soojaks ja jääb puhkama enne, kui soojus jõuab maja peale levida,“ annab Kalvik nõu.
Soojuspump ade kohta levivad vis alt müüdid
Kristjan Kalvik nendib, et reklaamides lubatakse soojuspumpade kasuteguriks tihti 5 (80% kokkuhoidu) ja enam. Samas reaalses kasutuses jääb meie kliimas kütteperioodi kasutegur siiski 3-4 juurde.
vast seadmest, valest paigaldusest jne. Suur energiakulu võib olla tingitud hooldamata või valesti seadistatud seadmest. Õhk-vesi-seadmel võib suur energiakulu olla põhjustatud liiga väikese võimsusega seadmest, mis hakkab välistemperatuuri langedes elektritenniga juurde kütma,“ osutab Kalvik.
Paigaldus jä ta spetsialistile, lihts am hooldus tee ise
Soojuspumpade paigaldus on põhjalik töö ning selle peaks kindlasti ette võtma spetsialist.
Plussiks on ka see, et õhksoojuspumpa s aab ka sutada pala val ajal jahutamiseks ehk konditsioneerina.
Soojuspumba paigaldusel tuleb leida kodus selleks täpselt õige koht. Näiteks tuleb soojuspumba välisosa paigaldada selliselt, et seadmest välja voolav sulatusvesi ei satuks maja seinale, akendele või trepile, kus see talvel jäätub. „Kivimaja puhul võib välisosa kinnitada seinale, puitkarkass- või palkhoone puhul tuleks eelistada välisosa paigaldust maaraamile. Õhk-õhk soojuspumba siseosa tuleks paigaldada suure-
„Ehk siis 1 kW elektrienergiat kulutades saab vastu 3-4 kW soojusenergiat, kokkuhoid 65–75%. Soojuspump tasub valida tuntud tootjalt isegi siis, kui tehnilised andmed jäävad alla tundmatu tootja mudelile. Elu on näidanud, et kõik, mis paberil kirjas, ei pruugi reaalses olukorras paika pidada. Mudel võiks olla selline, millist on meie kliimas juba paigaldatud. Siis on teada, kuidas soojuspump siin käitub. Seadme müüjal peab olema asjatundlik paigaldusmeeskond. Nii-öelda ühemehefirma käest seadet ostes võib ette tulla olukord, kus probleemide tekkimisel ei ole seadme müüjalt või paigaldajalt abi loota,“ seletab spetsialist.
Samuti liigub soojuspumpade ümber müüte, millest levinumad on müra, vibratsioon ja suur elektrikulu. Kõik need annab välistada, kui paigaldada asjatundliku tehniku poolt õigesti dimensioneeritud seade ja seda korrapäraselt hooldada. Müra ja vibratsioon on tavaliselt tingitud seadme rikkest, suure koormusega tööta-
Õhk-õhk-soojuspumba standardpaigaldus võtab aega 4-5 tundi, keerulisema paigalduse puhul kulub aega terve tööpäev. Õhk-vesi-seadmete paigaldus nõuab sõltuvalt töö mahust 1–3 tööpäeva. Seadmed on soovitatav osta koos paigaldusega. „Sellisel juhul kehtib garantii nii paigaldusele kui ka seadmetele. Kui osta ainult seadmed ja siis otsida paigaldaja, võib tekkida olukord, kus rikke korral veeretavad seadme müüja ja paigaldaja vastutuse teineteise kaela,“ toob Kalvik välja.
Soojuspumpade lihtsama hooldusega saab kasutaja aga ise hakkama – näiteks õhksoojuspumba siseosa filtrite puhastusega. Filtrid tuleb eemaldada kord või paar kuus ning seadmete kasutusjuhendites on seda protsessi kirjeldatud. „Korra aastas tuleks teha põhjalikum puhastus ja selleks on vaja juba hooldustehniku abi. Tehnik peseb kliimaseadme soojusvahetid ja kontrollib seadme tööd. Õhk-vesi-seadmetel puhastatakse hoolduse käigus mudafiltrid ja kontrollitakse rõhud küttesüsteemis,“ sõnab Kalvik.
Mõtleruumide suuruse, paigutuse ja maja soojustuse pe ale
Kuidas tunda end magamis-
ja välja puhata?
ju elektroonikat, siis neilt pühi tolmu tihemini kui tavaliselt.
„Uni on samasugune vajadus nagu söömine ja joomine. Uni aitab organismil taastuda ning mängib olulist rolli meie aju töös. Tänapäeva elu on väga kiire ning stressirohke ja me kipume sageli une arvelt kokku hoidma. Kuid unepuudusel on negatiivsed, sageli ka ohtlikud tagajärjed, mis mõjutavad nii vaimset kui ka füüsilist tervist,“ märgib Unikulma unespetsialist Karita Hommuk.
Hea une saavutame siis, kui kogu magamise keskkond on meeldiv ja tervislik. Seega tasub hoolikalt mõelda, kuidas oma magamistuba kujundada, et nii endal kui ka kaaslasel oleks seal mõnus olla.
Ideaalis oleks suurem magamistuba parem kui väike. „Asi on selles, et suurt ruumi on mööbli ümbert ja alt lihtsam puhastada. Kui võimalik, siis ehita endale eraldi garderoob, et riietele kogunev tolm ei satuks ruumi, kus sa magad. Kasuta magamistoas materjale, mida on lihtne hooldada, mis on antistaatilised ega kogu tolmu,“ annab Hommuk nõu.
Ühtlasi tasuks vältida magamistoas lahtiseid elektrijuhtmeid, mis koguvad enda külge palju tolmu. Võimalusel peita need spetsiaalsete liistude alla ära. Kui sul on magamistoas pal-
Magamistuba peaks olema vaikne, seega eelista niisuguseid aknaid ja uksi, mis ei lase välisel müral magamistuppa tungida. „Kõige paremini magad toas, milles on värske ja jahe õhk. Ideaalne temperatuur magamistoas on 18-21 kraadi. Tuuluta magamistuba alati enne voodisse minekut, sest umbses toas magamine ajab pea valutama,“ juhendab unespetsialist.
Magamistoa sväldi nii ala kui ka ülevalgustamist
Magamistoa valgustus olgu hubane ning vältida tuleb nii ala- kui ka ülevalgustamist. Mõlemad äärmused on inimese jaoks kurnavad. Muuseas, valgustus sõltub ka sellest, millise värvilahendusega on magamistuba – näiteks tumedad toonid neelavad valgust märksa enam kui heledad.
Üldiselt tuleb inimestel kõige parem uni pimedas toas. Kui oled üks neist, kes saab rahulikult puhata vaid toas, kuhu ei paista ükski valguskiir, siis on õige valik pimendava voodriga tekstiilkardinad, mis kataksid terve aknaosa. Muuseas, paksust materjalist pimendavatel kardinatel on teisigi plusse – näiteks isoleerivad õuest tulevat müra ning hoiavad temperatuuri stabiilsena.
Jätkates tekstiilidega, paneb Karita Hommuk inimestele südamele valida õiged vooditekstiilid. „Kasuta vaid selliseid vooditekstiile, mida saab kergesti masinas pesta. Voodisse tekivad tolmulestad, kellega koos ei taha meist keegi magada. Pese vooditekstiile 60 kraadi juures. Voodilinu on vaja pesta kord nädalas ja padjapüüre ehk isegi tihemini. Patja peaks pesema neli korda aastas ja tekki paar korda aastas,“ kõneleb unespetsialist. Patju ja tekke võiks ka regulaarselt tuulutada õues kuiva õhu käes – nii püsivad need kauem värsked ja puhtad.
Saadaval on voodipesu, mis on valmistatud nii looduslikest (puuvill, linane riie, siid) kui sünteetilistest materjalidest (satiin, spandex). Tekstiiliekspertide hinnangul on kõige parem voodipesu tehtud just puuvillast. Puuvillane kangas imab hästi niiskust, on piisavalt tugev ja näeb samas ka hea välja. Samamoodi on linane riie ja siid väga head materjalid, millest voodipesu oma kodus eelistada. Samas on need mõnevõrra kallimad.
Et kõik inimesed higistavad magamise ajal, tuletab Hommuk meelde, peaks voodiriietel laskma hingata. „Niiskus teeb su voodile halba. Seega lase voodiriietel pärast ärkamist paar tundi hingata, enne kui voodiriided kokku paned,“ lausub ta.
Loomulikult on magamistoa keskne koht mõnus ja mugav voodi. Selles, kas sul on hea magada, mängib märkimisväärset rolli just
madrats voodi peal. Hea madrats aitab leida kogu ööks õige magamisasendi, tänu millele saab inimene suurima kasu kosutavast ööunest. „Iga inimene on unikaalne, iga inimese keha on ainulaadne. Vanus, sugu ning elustiil määravad ära, mida me oma voodilt vajame,“ nendib Hommuk. „Mida mugavam on magamisasend, seda vähem ärkad öösel üles, et asendit vahetada ja nii puhkad paremini välja. Mida paremini magad, seda tegusam ja edukam on sinu päev.“
Liiga kõva madratsi peal magades kipuvad inimesel ära väsima ja kangeks jääma puusad, õlanukid ning ka alaselg. Liiga pehmel madratsil tekib aga augus magamise tunne, mis hakkab väsitama alaselga. „Kui su voodi või madrats on vanemad kui kümme aastat, kui sa ärkad hommikul kinnise nina ja rähmaste silmadega, kui sul on ärgates valu kaelas, jäsemetes või alaseljas või oled terve päeva väsinud ja uimane, siis vaata oma voodi kriitilise pilguga üle – on see ikka puhas ja hügieeniline ning ega madratsi vedrustus pole ära vajunud? Taoliste probleemide korral kaalu tõsiselt uue madratsi soetamist,“ räägib asjatundja.
Väga harva on kaheinimesevoodis magajad sarnase pikkuse, kaalu ning kehaehitusega. Lisaks magavad nad suure tõenäosusega erinevates asendites. Samas madrats ostetakse ikkagi selline, mis ei võta arvesse magajate eripärasid. „Sellisel juhul võib olla päris kindel, et kui ühele magajale on voodi mugav, siis teisele ei pruugi olla. Näiteks keha järgi valmistatud Unikulma madratsil saab magada eri asendites nii, et lülisammas ei keerdu ega kõverdu, sest sellise madratsi vedrustus järgib magaja keha, mitte vastupidi. Keha järgi tehtud vedrustuse disainivad madratsisse meie kogenud füsioterapeudid, kes tunnevad põhjalikult inimkeha vajadusi ning saladusi,“ selgitab Hommuk.
Tema sõnul on õige madratsi valimine paras teadus. „Kõige hullem on see, kui ostetakse voodi nii, et seda pole enne proovitud. Ei piisa sellest, kui voodi peale istuda, kindlasti peab heitma pikali – oluline, et just sellises asendis, milles inimene reaalselt magab,“ toonitab Hommuk.
Ka ttemadra ts aitab hoida vedrumadra tsi värs kena
Madratsit ostes ei tasuks ära unustada ka pealismadratsit, mis aitab hoida voodi puhtana, pikendab vedrumadratsi eluiga ning seda on lihtsam pesta või vajadusel välja vahetada kui vedrumadratsit ennast. Lisaks on tänu kattemadratsile võimalik reguleerida vedrumadratsi pehmust. „Liiga kõva vedrumadratsit saab lihtsamini pehmemaks teha, kui panna sellele peale suhteliselt paks ja pehme pealismadrats. Liiga pehme vedrumadratsi saamine kõvemaks on keerulisem ülesanne, kuna kehaasendi paneb paika ikkagi vedrustus ja vahet pole, mida liiga pehmele või äravajunud madratsile peale panna – keha võtab ikka selle asendi, kuidas vedrud keha raskuse tõttu vajuvad,“ märgib Hommuk. Pealismadratsit oleks mõistlik vahetada umbes iga viie aasta tagant.
Padi võiks olla ergonoomiline ja reguleeritav, mida iga magaja saab sättida oma kehast, madratsist ja magamise lemmikasendist lähtuvalt nii, et kael saab vajalikku tuge. „Siis saavad kaelalihased ja õlavööde magamise ajal lõdvestuda ning see omakorda leevendab piirkonnas lihaspinget ja valu,“ toob Hommuk välja. Õige padja leidmisel tuleb lähtuda õlgade laiusest, eelistatud magamisasendist ja olemasolevast madratsist.
„Patja peaks pesema aastas mitu korda ja selle välja vahetama iga kahe aasta tagant. Kui ärkad hommikuti rähmas silmade ja kinnise ninaga, siis on aeg padi minema visata ja uus osta,“ ütleb Hommuk.
Ideaalis võiks olla vähemalt kaks tekki –soojemaks ajaks õhem ja külmemaks ajaks paksem. „Kui hooaeg lõppeb, siis tuleb tekk ära pesta ning hoiustada seda soojas ja kuivas ruumis, nii peab tekk kauem vastu.“
SISUSTUS
KÖÖGITRENDID: marmormustrid, puidutoonid
ja nutikad kodumasinad.
Kuigi köögitrendidest s aab kõige parema ülevaa te aasta alguses, kui dis ainerid ja köögis alongid kogu maailmas teevad kokkuvõtteid eelmisel aastal esileker kinud uutest ilmingutest, nendib köögikujundaja (köögikujundaja.ee) Hiie Härm (pildil), et ka sügisel on tekkinud uusi ja huvita vaid suundumusi.
Trendide muutumine köögidisainis on tegelikult pigem aastatepikkune protsess, mis on mõjutatud inimeste käitumistest, mõtetest ja maailmas toimuvast. Näiteks koroonapandeemia tõi inimesed rohkem kodudesse. „Sundis kööki kokkama, elutoas töötama. Oli palju stressi. Aga stressimaandajaks on loodus oma igakülgses ilus – rohelus, puit, pruunid
toonid, kõrbeliivakarva toonid. Inimesed hakkasid hindama ka looduslikke materjale, sest veetsid rohkem aega siseruumides. Sellest kõigest lähtuvalt ongi praegu valitsevad trendid looduslähedus ning soojad toonid,“ osutab Härm.
Marmor rõhutab köögis isikupära
Üks suur trend köögi kujundamises on see, et tööpind ja taust on üha suurema ja intensiivsema marmorimustriga.
„Kui varasematel aastatel oli inimeste poolt väga armastatud heledad tööpinnad helehallide või beežikate marmoriveenilise mustritega, siis nüüd tulevad sellised hallid ja tumedad marmorimustrid, kus väga intensiivselt on näha värve, mustrit ja kontraste,“ selgitab Härm.
Üks kõige uudsem asi selle juures on tõik, et soovitakse rohelise marmoriga köögitööpinda. „Marmorit iseenesest kööki üldse panna ei soovitata, sest see materjal on väga poorne ning teda on raske hooldada. Kuid mina arvan, et hakkab tulema kvarts- ja keraamikatööpindu, millele on kantud rohelise marmori muster. Kui mitte varem, siis 2023. aasta lõpuks,“ lisab Härm.
Mainitud tööpindade trend on tema sõnul tekkinud rõhutamaks köögi isikupära – et tööpind tekitaks vau-efekti ja oleks tähelepanu keskpunkt. Marmoril see igal juhul õnnestub.
Muuseas, eestlaste suureks lemmikuks on pikalt olnud täispuidust tööpind, mis on muutunud üha populaarsemaks kogu maailmas. „Rõhutatakse puidu naturaalsust ja rustikaalsust. Kui naturaalsed maatoonid ja -materjalid on juba paar aastat trendid, siis rustikaalsete ehk maalähedaste esemete kombineerimine modernse köögimööbliga on tänavu tekkinud trend.“
Tulevikutrend: kumeram mööbel?
Ka põrandal eelistatakse näha suurt mustrit. Siin on aga naasmas aastakümnete tagant korduv trend: malemuster. „Sobilik on nii mustvalge maleruudustik põrandal kui näiteks marmorimustriga plaatidest tehtud ruudustik. Ikka tumedam ja heledam toon, nagu on male puhul, kuid marmorimuster annab köögile lisaks luksuslikku fooni,“ lausub Hiie Härm.
Köögi taustal soovitakse kasutada keraamilisi plaate. „Jah, võib olla meil Eestis mitte nii väga, kuid mujal maailmas on plaadid väga moes ja nendega tehakse valgeid ja heledates toonides, mitte värvilisi mustreid. Olgu selleks siis vertikaalselt kalasabamustrisse laotud plaadid või kuusnurksed, kaheksanurksed, marokostiilis või lihtsalt tähekese-kujulised plaadid. Järjest enam disainitakse erineva kujuga plaate, millest saaks kokku panna huvitavaid mustreid,“ kõneleb köögikujundaja.
Köögimööblina kasutatakse rohkem tumedat peitsitud sooja tooniga puitu. „Sageli tehakse sellest köögisaared, mis saavad rohkem vatti ehk seal on pidevam liikumine, ümber saare töötamine-olemine. Peitsitud puit ja üldse puidumustriga kapid on ka hooldusvabamad, kuna sealt ei paista plekid nii kergesti välja nagu valge köögimööbli pealt,“ toob Härm välja.
Asjatundja usub, et varsti hakkab laineid lööma kumera joonega mööbel. „Ümarvormid on juba olnud üldises sisekujunduses aasta või paar, kuid nüüd hakkavad inimesed järjest rohkem soovima seda ka oma köökidesse – kumerad kapiuksed, ümarad köögisaared, tööpinnadbaariletid, kumerate detailidega baaritoolid,“ loetleb ta. Kumerus toob kööki rohkem voolavust ja pehmust ning on laste jaoks turvalisem.
Huvitavatest trendileidudest võiks veel välja tuua riidest kupliga lambid köögisaare kohal, mis lisavad sooja hubast tunnet kogu köögile.
Tahad koduma sinaga rääkida? Aga palun!
Köögitehnika puhul on võtmesõnaks nutikus – järjest enam toodetakse rakenduste, telefonide ja wifi teel juhitavaid, nii suuremaid kui ka väiksemaid kodumasinaid.
„Näiteks Samsungi nelja uksega külmkapp koos Family Hubi seadmega tähendab seda, et ühel uksel on suur, uksesuurune, ekraan. See on loomulikult interaktiivne. Sa saad läbi oma telefoni sinna märkmeid ja teateid kirjutada. Oled kontoris tööl, aga saad läbi telefoni suurelt külmkapi uksele kirjutada teate lapsele: mine trenni! Sul ei ole vaja kirjutada, et too poest piima, sest kui oled poes, siis avad telefoni ja näed oma külmkapi sisu,“ kirjeldab Härm entusiastli-
kult. Muuseas, mainitud külmkapiga on isegi võimalik rääkida.
Üks väga huvitav seade on firmalt GE (Eestisse seda kahjuks ei tooda) Ameerika turul. „Pliidi kohal on õhupuhasti, mille esipaneel ei ole kapiukse taga peidus, nagu meie oleme harjunud, vaid on suur mikrolaineahju suurune ekraan. Sellelt ekraanilt saad valida sadade retseptide vahelt. Teed pliidil süüa, õhupuhasti töötab ja näed oma silmade kohal retsepti, näiteks kui palju soola lisada,“ seletab ta. Lisaks on seadmesse ehitatud kaks kaamerat. Üks kaamera on näoga kokkaja poole ja saad sama ekraani vahendusel rääkida oma emaga kas või teisel pool maakera ning kuulata tema õpetusi, kuidas toitu tegema peaks. Teine kaamera on suunaga pliidile ehk saad näidata, kuidas pannil või potil midagi teed.
Tehnikatrendidest liigutakse peamiselt häälkäskluste suunas. „Juba on olemas praeahjusid, mida saad juhtida häälega (inglise keeles), häälega avatavaid köögisegisteid, samuti kohvimasin, millele ütled läbi telefoni ja Alexa süsteemi, ise veel voodis olles: palun kohvi! Ja kui riidesse saad ning kööki jõuad, ongi kohv valmis,“ toob Härm välja.
Turule on tulnud ka näiteks häälkäsklusega kuumaõhufritter, puutetundliku ekraaniga ülikiire röster, kaalu ja äpiga blender, puutevaba seebidosaator, äpi ja Alexa toega kiirkeedupott (mis on ühtlasi kiirkeetja), riisikeetja, aurutaja, koogivalmistaja ja palju muud põnevat.
Ka s iga trendiga ta sub kaa s a minna?
Härmi sõnul on pead tõstmas üks huvitav trend: kui kodus on piisavalt ruumi, siis tehakse kaks kööki. „Ehk siis tegelikult abiköök ja köök, kus tehakse küll ka süüa, kuid peamine on külaliste võõrustamine ning köögidisaini kokkusobivus maja stiiliga. Abikööki peidetakse kodumasinad, mis muidu on tööpinna peal ning seal eraldi uksega suletavas ruumis tehakse ka koorimis- ja hakkimistöid.“
Paljudesse kodudesse jõuavad ka väliköögid. „See ei ole enam ainult suurte poiste mängumaa grilli ja pinkidega. Ei. Ka väliköögid muutuvad järjest enam pärisköökide sarnaseks. Seal kasutatakse tööpindu ja kappe asjade hoidmiseks, isegi seinakappe ning erinevaid aksessuaare oma väliköögi isikupärastamiseks. Loomulikult tuleb õues kasutada välitingimustesse sobivaid materjale,“ jutustab Härm.
Niisiis, trende ja suundumusi on palju. Aga kas neist kõigiga tasub kohe kaasa minna? Hiie Härm leiab, et köök võiks olla inimese nägu, kes seal toimetab. „Trendidega kaasaminek on üldjuhul alateadlik, sest moesolevaid värve ja stiile kohtab igal sammul, nii ajakirjanduses kui sõprade kodudes. See hakkab meeldima ning soovitakse endalegi sellist. Trendidega kaasa minnes kasutatakse ka uusi arendatud materjale, mis on aga palju hooldusvabamad kui varem. Seega, mõistlik on siiski lasta endale trende ligi. Viie aastaga ei juhtu midagi. Ja alati jääb võimalus midagi üle värvida, vahetada käepidemeid, tööpinda või siis tausta.“
Kuivara sema tel aa sta tel oli inimeste poolt väga arma sta tud heledad tööpinnad helehallide või beežika te marmoriveenilise mustritega, siis nüüdtulevad sellised hallidja tumedad marmorimustrid, kus väga intensiivselt on näha värve, mustrit ja kontra ste.
Skandinaavia kvaliteediga moodulmajad Eestist
Tallinnas 12.–14. oktoobril toimuva esimese rahvusvahelise taastuvenergia messi eel ja selle toodangust.
Sillutus kivid kesta vad üle põlv kondade, kuid ainult siis, kui neid hoolda takse.
MAITSEKAS KODUAED:
värvilistel sillutuskividel sammuda on lausa lust.
Majaomanikud pööra vad aiasta valiselt esimese asjana aiastähelepanu rohelusele, istutades ilupõõs aid, kauneid lilli ja igihaljaidpuid.Kuid aeda dis ainides tasub hoolikalt läbi mõelda ka see, kuidas erineva tele aladele kaunisraam luua või hoopiski midagieriliselt välja tuua Siinkohal võivad he aks abimeheks olla sillutuskivid, mis loovad aiale ala ti viis aka ja viimistletud ilme ning sobivad kasutamiseks ka iseseisva kujunduselemendina
Sillutuskividest laotud mustrid ja kujundid on koduaedade pärl. Tänapäeval on võimalik valida paljude eri kuju ja tooniga kivide seast just endale sobiv variant, millega luua mitmekesiseid ning efektseid mustreid nii kõnni- kui ka sissesõiduteedele. Erinevate värvidega mängides on võimalik saavutada tulemus, mis naabriski imetlust ja kadedust tekitab.
Eesti suurim betoontoodete valmistaja AS Framm oskab soovitada just selliseid kombinatsioone, mis arvestavad ka kliendi kodu fassaadija katuselahendustega. Toonitud sillutuskivide tootmisel lisavad nad betoonile erinevaid värvilisi mineraaliühendeid ehk pigmente. Hea on see,
et pigmenteeritud kivi värv ei kulu aja jooksul maha. Sillutuskive on võimalik toota nii läbinisti pigmenteerituna kui ka kasutada pigmenti pelgalt kivi pealmises kihis. Kuna pigmendi kulu on viimasel juhul väiksem, võimaldab see kahekihilisele toonitud kivile pakkuda soodsamat hinda.
Hoia vadjaladja käpad õigel rajal
Kivisillutisega kõnniteedega aiad on porivabad, murule ei teki sissetallatud radu ning ka vihmase ilmaga saab aias lilleõite ja kahjurite suhet kontrolli all hoida nii, et jalad jäävad kuivaks. Sillutuskivide paigalduseks on sobivaim aeg kevadest sügiseni, kui maapind ei ole läbi külmunud. Siis võib maapinna sulades pinnas ära vajuda ja põhjustada lohkude teket juba paigaldatud sillutisele.
Sillutuskivide paigaldus ei ole iseenesest keeruline töö, kuid eeldab kindlasti kvaliteetse aluskihi paigaldust: erinevad materjalikihid tuleb tasandada ja korralikult tihendada. Kvaliteetne aluskiht koosneb tavaliselt killustikust, liivast ja geotekstiilist. Juba aluskihi paigaldamisel on oluline jälgida, et kõik soovitud kalded saaksid õiged. Vastasel juhul võib hiljem hakata sademevesi sillutisele lompideks kogunema ning rikkuma nii kive kui ka kogu aia välisilmet.
Seepärast soovitab AS Framm alati kivide paigaldamisel kasutada professionaalide abi.
Sillutuskivide paigaldamisega käsikäes käivad alati ka äärekivid, millel on väga oluline funktsioon – nad hoiavad sillutuskive koos. Samas võib äärekivi olla ka omaette disainielement. Äärekivide toonivalik on lai ja nendega on võimalik lisada omapärast aktsenti ning detailsust juba loodud sillutuskivide mustrile.
Kivide külmakindluse tagab toodetes graniitkillustik. Sellisel juhul peab kivi vastu ka karmile lumerohkele talvele, ei kooru ega purune. Eeskujulikud ettevõtted kasutavad kivide tootmisel rohelist energiat, minimeerimaks ökoloogilist jalajälge. Küll aga ootavad igas suuruses jalgu enda peal tatsama sillutuskivid.
Sillutuskivid kestavad üle põlvkondade, kuid ainult siis, kui neid hooldatakse. ASi Framm spetsialistide sõnul on sageli näha, et vanemate kivisillutiste vuugid on rohelised. Tänavatolm ja lendlevad taimeseemned satuvad kivide vahel vuukidesse ja loovad sellega head kasvutingimused samblale. Tänapäeval on aga ehitus- ja aianduspoodides müügil suur valik vahendeid, millega saab kerge vaevaga sammalt ja muid taimekesi kivide vahelt tõrjuda. Samuti soovitatakse kive kord aastas harjaga pesta.
FRAMMValgusest tulvil kodu lapsepõlvemaal
Kristiine linnaosa roheluses peidab end valgusest tulvil kodu, kus põlvkondadevahelist sidet hoitakse lapsepõlvest tuttavale krundile kerkinud uues majas, mis valendab kesk sireleid ja õunapuid.
„Samal krundil kõrvalmajas asus minu vanaisa kodu. Vanaisa tegi kinnistu pooleks, tekkisid kaks 600ruutmeetrist krunti. Kui sai selgeks, et me saame siia kodu luua, hakkas projekt peagi füüsilist kuju võtma,“ meenutab peremees Indrek lapsepõlveradadele naasmise lugu.
Sobivat materjali otsimas
Et nii Indrek kui ka perenaine Maret kasvasid üles oma aiaga majas, oli sarnane kodu nende unistuseks. Enne projekti tellimist tuli aga teha nii mõnedki strateegilised otsused.
Ehitusel käed külge
Alguses oli pererahval soov bauroc-plokkidest kodu kerkimisel ka ise käed külge panna, ent müüriladumine jäi siiski professionaalide hooleks – Indrek adus, et ehitajal oli oma tööjärg ja ta oleks neid pigem seganud: „Kuigi hakkama oleks ma kinduroc-plokke ladudes sain tööst maitse suhu ja kindluse, et nii on tegelikult lihtne ehitada.“
Siiski sai pererahvas maja valmimisse oma panuse anda – koos isa ja vanaisaga freesis Indrek uue kodu elektrikaablitele sooned. „See töö sai õnneks kergesti valmis, sest baurocisse on lihtne süvistada, kui õigeid tööriistu kasutada,“ räägib ta.
Ehitus vältas natuke üle poole aasta, suure osa sellest võtsid sisetööd. „Esimese korruse müürid kerkisid nädalaga – seegi näitab sellest materjalist ehitamise mugavust,“ kiidab Indrek. „Lisaks on baurocist kodu õhutihe –esimeses projektis ei olnud meil ette nähtud sundventilatsiooniagregaati, sisse kolides selgus, et see on vajalik. Nii tegime garantiiaja lõpus parandused, nüüd jätkub ka suuremat seltskonda võõrustades toas värsket õhku.“
Kodu projekteerimisel tulid appi Erik Karjus ja Kristjan Virma, samuti jätkub pererahval kiidusõnu sisearhitekt Kard Männilile,
kes mõtles kaasa üldise arhitektuurse kontseptsiooni loomisel, pakkus välja alternatiivse lahenduse teise korruse ruumiplaanile, disainis trepilahenduse ja andis nõu akende paigutuse ja nende proportsioonide kohta.
Õu on toa pikendus
Kodu esimeselt korruselt leiab köögiga ühendatud elutoa, vannitoa, sauna ja abiruumid.
„Esiku kõrvale jääb aga tambur, mille taga on suur katlamaja,“ juhendab peremees Indrek avaras kodus ekskursiooni. „Ja algusest peale teadsime, et vajame mahukat riiulitega panipaika.“ (Olgu öeldud, et esialgses projektis oli projekteerija panipaiga ruutmeetreid paika pannes selle kogemata suisa eraldi toaks nimetanud – ruumi mõõtmed andsid selleks tiitliks mõõdud välja küll.)
„Kui hakkasime kodu planeerima, siis teadsime, et liiga suurt maja me ei soovi, samuti pani hoone mõõtmed paika krundi kuju, suurus ja ehitusalane pind,“ kirjeldab Indrek.
„Samuti arvestasime ilmakaartega – soovisime, et kodu oleks valgusküllane ja helge, seega on elutoal suured aknad ja tegime hoone erinevatesse külgedesse kaks terrassi, et saaksime osa nii hommiku-, päeva- kui ka õhtupäikesest,“ täiendab Maret.
Elutoadiivanil oma aiast pärit värskelt pressitud pirnimahla rüübates uitab pilk läbi suurte akende avarale terrassile. „Meil on hoov tõesti toa pikendus, juunis me toas ei söönudki,“ räägib Maret, et hoonele lisamõõdet andev terrass on usinas kasutuses.
Igal lapsel oma tuba
Teisel korrusel on oma loogilise koha leidnud teine vannituba ja magamistoad – üks mõlemale lapsele ja üks vanematele.
„Igaühel peab oma tuba ja õppimiseks oma laud olema,“ teab Indrek. „Ainuke ruum, millest kevadise kodusõppimise ajal pisut puudust tundsin, on eraldi kabinet, aga eks see on mõttekoht tulevikuks.“
Tõsi ta on – õige kodu ei saa kunagi päris valmis. Sellest hoolimata on tunda, et hoone on heas mõttes sisse elatud, asjad on leidnud oma loogilise paiga ning sisekujunduslahen-
dused on ühteaegu efektsed ja mugavad.
„Tegelikult elame siin juba 13 aastat,“ muigab Maret. „Lastetubades oleme jõudnud juba remontigi teha ja trepihalli oleme ümber kujundanud.“
Hoone on ka külalise pilguga hinnates ajale igati hästi vastu pidanud – seda nii välisviimistluse kui ka ajatu sisearhitektuurse lahenduse poolest – võib uskuda, et valgeks krohvitud kodu püsib sama kaunina ka järgmised aastakümned.
HEA TEADA:
• Maja on ehitatud bauroc-plokkidest –see materjal võimaldab kiiresti ehitada ja on energiasäästlik ning püsib ajas.
• Hoonet köetakse pelletitega oma katlamajast, põrandaküte on pererahva kinnitusel optimaalne ja toimiv lahendus.
„Soovisime ehitada materjalist, mis ajas kestab,“ teab Indrek. „Otsisime midagi sellist, mis sobiks siinse piirkonnaga ja vanaisa majaga, soovisime fungilikku stiili,“ täiendab Maret.
Nii langes kaalukauss kivimaja kasuks – vaatamata esialgsele kartusele, et kivimaja ehitamine võib kulukaks osutuda, ei tundunud kiired odavlahendused pikas perspektiivis mõistlikud –otsus tehti bauroci kasuks.
• Kokku on hoones 150 m2 pinda, millest alumisel korrusel 80 m2
SUVE LÕ ISTUMIS
Grillikaubamaja müügijuht Raido Rondo tutvustab, et nende valikus on nii infrapuna-, gaasi- kui ka diiselsoojuskiirgureid, millest igaühel on oma klientuur. „Infrapuna soojuskiirgureid on omakorda veel kolme tüüpi. Ühed soojendavad ainult kiirgatavat pinda, teised lisaks ka õhku ning kolmandad ainult õhku. Esimene variant sobib avatud terrassile, kus õhk liigub. Teist tüüpi kiirgureid kasutatakse kohtades, kus terrass on osaliselt kinni ja tuul soojendatavat õhku kohe ära ei puhu. Kolmanda tüübi puhul on parim paigalduskoht kinnine terrass või ruum, kus õhk ei liigu.”
Rondo tunnistab, et just sügis on soojuskiirgurite müümise kõrgaeg, kuna tegu on hooajakaubaga. „Sel ajal läheb kiirgureid palju. Muul ajal on klientideks pigem ärikliendid, kes siis näiteks restoranide väliterrassidele lahendusi otsivad, et inimesed saaksid ikka kauem restoranis viibida. Praeguses energiakriisis on eriti populaarsed diiselkiirgurid, millega köetakse eelkõige tööstuslikeks otstarveteks mõeldud ruume, näiteks garaažid, tootmised, müügisalongid jne. Suure kiirguriga on võimalik kütta umbes 300 ruutmeetri suurust ala ja küttekulu on sealjuures ligikaudu viis liitrit päevas, kui ruum on mõistlikult soojustatud. Kiirgureid saab panna ka mitu ja seeläbi suurendada soojendatavat ala lõpmatuseni.”
Kuula ta tule ks spetsialisti nõuandeid
Kui võimas kiirgur aga kodutarbijale sobiks? „Tavaliselt kodutarbimisse sobivad umbes 2 kW+-0,5 kW võimsusega kiirgurid. 10 ruutmeetri suurusele terrassile saab panna ka näiteks 1 kW seadme, kuid siis tuleb kiirgurile leida sobiv asukoht, et soojust maksimaalselt ära kasutada. Energia hinnad on pidevas muutuses, kuid keskmiselt võib arvestada umbes 35 sendiga tunnis,“ kõneleb Rondo. „Kuna kiirgurite võimsus on reguleeritav, siis soojust saab vastavalt vajadusele, aga eks kõik sõltub sellest, kui soe või külm parasjagu õues on. Kangemate kiirgurite pealispinnal võib temperatuur olla isegi 300 kraadi ehk siis nauditav temperatuur sõltub vägagi, kuidas ja kuhu on kiirgur paigaldatud ning kui võimas see on.”
Tulikuuma küttekeha kasutades peab aga kindlasti ka ohutusnõudeid silmas pidama. „Kuna kiirguri korpus läheb osal mudelitel päris soojaks, peab vaatama, mis materjal on seinas või laes, et see ei deformeeruks või muul moel kahju ei saaks,” õpetab Rondo.
Üldiselt kvaliteetsed kiirgurid nii kuumaks ei lähe, et sellest otsest süttimisohtu tekiks. Vältimaks aga ebameeldivaid olukordi, on mõistlik kiirgurit valida koos spetsialistiga. „Tihti valitakse omapäi vale või on ootused kõrgemad kui reaalsus ja siis pettutakse. Kui aga
Suvi võib olla küll ametlikult hobuselt maha hüpanud ja s adula sügisele loovutanud, kuid terrassil jutustamine ja õhtute nautimine ei pe a lõppema. Appi tulevad soojuskiirgurid ja taimed, mis külma esimesinäpistusi ei pelga.
PP
TÄHENDA TERRASSIL
E LÕPPU: muuda õhtud õdusaks.
spetsialistiga on arutatud, saab kindel olla, et valitud kiirgur teeb seda, mida soovite, ja seda muretult pikki aastaid. Meie pakutavad Veltroni soojuskiirgurid on kõik veekindlad. Tavaliselt neid ei kasutata, kui vihma sajab, aga otseselt ei pea neid saju ajaks õuest ära viima.”
Mida peavad aga silmas pidama need inimesed, kes eelistavad soojuskiirgurile hoopiski gaasisoojendit? Selgub, et gaasisoojenditega on eriti oluline just õhu liikumine – kui õhk liigub palju, siis see viib sooja ära. „Gaasisoojendid on paljuski visuaalse ilu loojad – elav tuli on silmale hea vaadata ja romantiline. Kuid on ka kiirgureid, mis annavad sealjuures korralikult sooja. Gaasikiirgur on hea kohtades, kus pole näiteks elektrit, siis saab mobiilselt toimetada kiirguriga seal, kus parasjagu vaja. Kuna kiirgureid on väga erinevate suuruste ja võimsustega, siis on raske otsest gaasikulu välja tuua. Kulu algab umbes 600 g/h. Nüüd, kui gaasi hind on pidevas muutuses, peab kindlasti vaatama, et kiirgur oleks kvaliteetne ja efektiivne. Sel juhul ei lähe õues veedetavate õhtute pikendamine kiirguriga liiga kulukaks.”
Loo terr a ssile pe ale soojuse ka ilu
Hortese kategooria juht Eevi Haav-Reemets leiab, et kui terrassil või rõdul on katus ja soojuskiirgur, saab aiamööblit veel pikalt õues
hoida ja mõnusal toolil istudes taimeilu imetleda. „Muidu tavatingimustes tuleks ikkagi sügisel aiamööbel ära panna, enne lund.”
Millised taimed on aga külmakindlad ja tasub veel septembris või oktoobris lillekastidesse või rõdupottidesse istutada?
Haav-Reemets toob välja viis taime. „Kanarbik on Eestis kõige enim levinud ja populaarseim sügistaim. Kindlasti eelkõige sellepärast, et ta kasvab ka looduses ja kestab ilusana väga kaua. Kanarbik hoiab oma ilu ja värvust kuni külmadeni, kannatab ka miinuskraade. Paljud hoiavad kanarbikku rõdukastides kuni kevadeni, sest need on talvel väga dekoratiivsed. Kui kanarbiku peenrasse istutad, siis kasvatab ta kui püsik,“ seletab Haav-Reemets.
Eerika sarnaneb kanarbikuga ning on peamiselt roosakates toonides. „Eerika hoiab oma ilu kuni miinuskraadideni, pärast seda muutub ta pruuniks. Padipõõsas on hallikates toonides taim, keda võib ilusti naabriks istutada näiteks kanarbikule või eerikale kontrastiks. Samuti püsib see kaua ilusana ja kannatab isegi kergeid miinuseid. Neljas taim on puismailane – ta on saadaval erinevates suurustes ja värvivariatsioonides. Ta on kergelt puitunud väike põõsas, kellel on ilusad värvilised õied, mis meelitavad mesilasi ligi. Puismailane suudab samuti oma ilu kuni külmadeni hoida. Teda sobib hästi ka üksikult rõdupotti istutada. Viies võimalus on
istutada endale lamav talihali. Ta on armas väikene puhmjas taim dekoratiivsete marjadega. Mida külmemaks läheb, seda rohkem taim koos marjadega punakaks värvub. Teda on samuti võimalik üle karge talve dekoratiivsena rõdukastis hoida nagu kanarbikku.”
Kuidas erineb aga sügislillede hooldus suvisest aiatööst? „Sügisesi taimi ööseks kinni katma ei pea. Kindlasti tuleb sügisel ka taimi kasta, seda unustatakse tihti teha, kuna sügiseti on ilmad rohkem sajused. Tegelikult vihmavesi tihtipeale potti või rõdukasti mulda ei jõua,“ selgitab taimespetsialist. „Püsikud ja muud dekoratiivsed taimed aias ja peenras tuleks aga tagasi lõigata, sealhulgas roosid ja lavendlid. Lavendlit talveks katta ei ole vaja, ta tahab õhu liikumist ja drenaaži. Roosid jällegi peaks kinni katma. Kui tulevad miinuskraadid, siis tuleks roosile peale panna kas kuiva turvast, kuuseoksi, plastpotid koos aukudega, koormakate vms.“
Samas toob ta välja, et mõnda kõrrelist ja hortensiat saab ka näiteks üle talve hoida, sest nad on ka talvel dekoratiivsed. Hea oleks lisada taimedele sügisväetist, et neid paremini talvitumiseks ette valmistada.
Praeguse nimega 4ROOM Interior OÜ eelkäijaks on 1959. aastal asutatud ja paljude eestlaste poolt väga austatud Estoplast. Tolleaegne toodang ja tehnoloogiad ning turud erinevad aga praegusest olulisel määral.
Mis on muutunud ja milliseid võimalusi pakub 4ROOM klientidele praegu, räägib lähemalt ettevõtte eestvedaja Anne Jaanus.
Suure tegija jälgedes
„Estoplast oli üle 1200 töötajaga suurettevõte, kuid 4ROOM tegutseb veidi teistes skaalades – siiski, haare on endiselt rahvusvaheline. Eesti turg on oluline, kuid ilma ekspordita tänapäeval hakkama ei saa,“ selgitas Anne Jaanus. Tava- ja eritellimusvalgustid.
Rätsepalahendus vastavalt kliendi vajadustele
4ROOM pakub oma klientidele väga põnevat lahendust –võimalust koostada ise oma valgusti.
„4ROOMis saab klient valida valgusti suuruse, värvi, kuju, otstarbe ning valgustusomaduste (kui palju ja millist valgust valgusti annab) vahel.
Valikus üle miljoni kombinatsiooni
Muidugi ei saa tänapäeval üle ega ümber keskkonnasäästlikkuse teemast, mida ka 4ROOM silmas peab. „Ise oma valgusti loomise ehk kombineerimise võimalus on oma olemuselt keskkonda säästev. Näiteks, kui teil on põrandalamp, mille kuppel või jalg saab vigastatud, ei pea tänu meie loodud lähenemisele kogu valgustit ära viskama ja seeläbi maailma prügi juurde tekitama, vaid saab tulla salongi ja tellida vaid vahetamist vajava detaili – on selleks siis kuppel, juhe, soklipesa või lambijalg.
„Meil on dekoratiivsemaid mudeleid, aga on ka selliseid, mis tõepoolest valgustavad,“ ütles Jaanus naljatades. „Nimelt on valgustite kohta levinud ütlus, et ühed valgustid on ilusad ja teised valgustavad. Mudeleid, kus need kaks külge harmooniliselt esindatud on, on veidi vähem, kuid ka selliseid mudeleid meie valikust leiab,“ selgitas Jaanus.
4ROOMi tootevalikuga saab tutvuda esindussalongides Tallinnas, samuti edasimüüjate juures Tallinna Kaubamaja koduosakonnas ning Tallinn Design House’is ja Rave Mööbli Järve keskuse salongis.
Lisaks leiavad huvilised palju põnevat ettevõtte kodulehelt 4room.ee.
Ootame tutvuma 4Room/Tarmo Luisk SAXO põrandavalgustitega meie esindussalongi Pärnu mnt. 110. alates neljas uues värvitoonis.Kanarbik hoiab oma ilu ja värvust kuni külmadeni, kanna tab ka miinus kraade.
Paljudhoia vad kanarbikku rõduka stides kuni kevadeni, sestneed on talvel väga de kora tiivsed.