20 || Puhkus lätis
postimees, 20. juuni 2022
| www.latvia.travel
Teaduskeskus Vizium saab seni sadamalinnana tuntud Ventspilsi kindlaks visiitkaardiks.
Rõõmu erinevatest tegevustest jagub terveks päevaks.
TEINE REAALSUS. Teaduskeskuses Vizium saab nüüdsest isegi maavärinat kogeda.
«Üritame rahvast harida, mitte hirmutada» toimetaja
K
uidas saada juurde teadmisi füüsikast, loodusest, ainete vastasmõjust, helidest, valgusest, kogu maailmast? Täna Ventspilsis avatavas Viziumi keskuses saab vastuseid väga paljudele küsimustele. Ventspilsi digitaalkeskuse ja ka nüüdse Viziumi teaduskeskuse direktriss Elina Kronkalne ja projektijuht Kristine Bergmane-Korāte andsid «Puhkusele Lätis» ammendava ülevaate, mis vastvalminud hiigelsuures hoones toimuma hakkab. Mõtteid oli siinkandis teaduskeskuse vajaduse üle vahetatud juba kümme aastat ning nüüd on tulemus käes. Koos hoonega läks keskus maksma peaaegu 27 miljonit eurot, millest kaks miljonit moodustas kõik, mis maja sees on.
Hoone projekteerisid leedulased Direktriss Elina sõnul valmis uhke hoone eelmise aasta septembris ja ehitus kestis kaks aastat, tellijaks Ventspilsi linnavalitsus. Tegemist on naaberriigi Leedu arhitektuuriimega, loojateks ettevõtte Audrius Ambrasas Architects viis töötajat. «Ventspils on turistisõbralik linn ning just suvel saabub siia suur hulk inimesi Leedust, Eestist ja Rootsist, sest meil on Rootsiga toimiv laevaliin,» räägib Elina. «Mida aga pakkuda neile sügisel või talvel? Seni on meie linnake sel ajal elanud justkui tardunud vaikuses, tänavad inimestest tühjad. Nüüd on põhjust igal ajal siia tulla. Kuid kindlasti saavad meie peamisteks külastajateks kooliõpilased, noorem põlvkond.» Viimased üheksa kuud on tegutsetud seni tühjade ruumide sisustamisega ning juba mõni aeg tagasi hakkas asi ilmet võtma.
Simulaatorid, nutiseadmed… «Vaadake enda ümber – te näete simulaatorite, nutitehnoloogia, füüsika, geograafia, tervisliku eluviisi- ja lasteala, mis mõeldud kuni 6-aastastele, kuid tegevust leiab ka 2–3-aastastele,» viipab Elina enda ümber. Meie külaskäigu ajal käis peasaalis simulaatorite seadistamine, mistõttu võis veel hetk tagasi imestada lindil jooksva noormehe üle, kes – virtuaalreaalsuse prillid peas – paigaljooksul suunda muutis ja justkui kusagil orienteerus. Ei, ta polnud sugugi meelemõistust kaotanud, vaid oli lihtsalt üks testijaist-programmeerijaist. «Simulaatorid virtuaalreaalsusel, erinevatel virtuaalsetel keskkondadel põhinevadki,» selgitab direktriss. «Näeb tõesti veider välja,» kommenteerib ta naerdes sama noormeest. «Ta kasutab praegu multifunktsionaalset simulaatorit. Veel on kasutuses maavärina simulaator, mida inimesed saavad kogeda istudes.»
Nagu õudusfilmis? «Jah,» lausuvad Elina ja Kristine kooris. «Samal ajal saavad maavärina kogejad ekraanilt infot, miks on need nii tugevad, kui tihti ja miks toimuvad. Üritame rahvast harida, mitte hirmutada.» Suurimas simulaatoris saab korraga istuda kuus inimest ja seal saab virtuaalreaalsuse prille kandes kogemuse, justkui sõidaksite lõbustuspargi Ameerika mägedel. Mistõttu olevat sealt alatasa kisa kuulda. «Pakkusime seda ka ühele Läti naisajakirjanikule, kuid pisut asja proovinud, astus ta sealt välja, teatades, et ei soovita seda kellelegi,» naeravad direktriss ja projektijuht. Samas kinnitavad nad, et just simulaatorid annavad külastajatele kõige ebatavalisemaid ja unustamatumaid kogemusi.
On erinevaid puutetundlikke asjandusi, erinevaid displeisid. Elina ja Kristine demonstreerivad näiteks, kuidas puutetundlikul ekraanil saab osadest justkui mosaiikpildina kokku panna inimaju, mis ühtlasi aitab seda paremini tundma õppida. Sama saab teha ka 3D-formaadis. Puutüve läbilõiget uurides aitavad targad masinad huvilisele selgitada, kuidas määrata puu vanust ja isegi seda, millised sündmused puu kasvamise ajal on aset leidnud. Geograafia alal on aga näiteks võimalik uurida, millised on maailma soiseimad alad või mida ette võtta, et kliimamuutusi üle elada. Uurida loomaja linnuriiki, metsi ja mägesid. Veel leiab siit füüsika- ja matemaatikagalerii ning lasteala, kus kohtab muuhulgas lihtsaid konstrueerimisülesandeid ja võimalust liiklusmärgid selgeks õppida. On ka kohvik, kus saab nautida eeskätt tervislikke tooteid. On klassiruume ja auditooriume, kust kohalikud koolilapsed ilmselt igal nädalal vähemalt korra läbi astuvad. Tehnoloogialaboris saavad nad aga ise endale kasvõi T-särgi disainida. Kõike, mis majas sees, ei tellitud sugugi otse ühelt ettevõttelt, vaid eelnevalt viidi läbi põhjalik konkurss. «Me ei valinud võitjaid odavuse, vaid eeskätt disaini järgi, mis juhindub heledatest toonidest ja meenutab tulevikulinna,» avaldab Elina. Kogu hoone sisu on Läti ettevõtetelt.
Huvitav on siin ka kõige väiksematel.
Simulaatoritel on Viziumis tähtis roll.
Vt lähemalt vizium.lv/en Vt kaardil lk 2 nr 19
Verni Leivak
Suurim väljapanekuruum asub keskuse esimesel korrusel, kui tulija on oma 15-eurose pileti metroo sarnases turnikees valideerinud, kuid kokku on galeriisid seitse.
Keskendumist läheb elus alati vaja.
Virtuaalselt läbi sahiseva lume.
Maailmakaart, mille keskel on Läti Fuajees köidab tähelepanu selle põrand, mis koosneb 600 000 Murano klaasi tükkidest ning kujutab maailmakaarti, mille keskel asub mõistagi… Läti ja Ventspils. Elina usub, et lõplikult saab kõik valmis sügiseks. Just selleks ajaks, mil kooliaasta algab. Hoone Leedu päritolu arhitektid nimetasid oma tööd Dune’iks, kuid Vizium tundus lätlastele siiski rohkem sobivat.
Muljet avaldava fuajee põrandal on 600 000 klaasitükist koosnev mosaiik-maailmakaart.
Fotod: vizium
