6 minute read
Pille Põldaru, Liis Toomsalu, Kirkke Reisberg
KAS VÄHIHAIGE PATSIENDI MASSAAŽ ON OHUTU JA TÕHUS?
Advertisement
Pille Põldaru, Liis Toomsalu, Kirkke Reisberg
Abstract
Th e purpose of this study was to determine important aspects of massage therapy for the oncological patient and to fi nd out whether massage is safe and eff ective for the oncological patient. Th e study is based on a literature review. Firstly, it was concluded that safe massage for the oncological patient is possible only when the patient, the healthcare providers and the masseurs cooperate eff ectively. Acceleration of blood and lymph circulation caused by massage is not a cause of metastatic spread. In conclusion, massage does not promote the formulation and spreading of metastases from the primary cancer. When applying massage, it is important to take into account the peculiarities caused by the illness and treatment, and changes should be made in the massage techniques, if needed. Th e location and the stage of the cancer and overall patient well-being should also be taken into account. It is forbidden to do massage in the location of cancer and metastases, it is also suggested to avoid direct massage nearby the cancer. Massage might be contraindicated in cases of increased risk for possible complications. Secondly, massage reduces anxiety and fatigue in oncological patients. Some studies have found reduction of depression, stress and/or distress and improvement of the quality of sleep after massage. On the other hand, some studies do not confi rm these fi ndings. Massage reduces nausea and vomiting, also short-term pain. Long-term pain reduction has not been observed. Th erefore, massage has positive eff ects on psychological and physical symptoms of oncological patients. Specifi cally for breast cancer patients after lymph nodes removal massage helps to reduce pain
in short-term and improve the range of motion of the upper limb. Nevertheless, defi nite and reliable conclusions cannot be made because of a small number of participants, diff erent study designs and methodologies. Additionally, the number of randomized controlled trials has been limited. Th irdly, massage may lead to increased number of natural killer cells and lymphocytes in early-stage breast cancer patients. Th e eff ect of massage on immunological balance (Th 1 and Th 2 cells ratio) was not observed.
Keywords: oncology, massage therapy, safety, psychological and physiological symptoms, immune system.
Sissejuhatus
Onkoloogiline ravi areneb järjest enam ja on saavutatud patsientide pikem elumus, kuid sellega kaasnevad nii kasvajast kui ka ravist tulenevad kõrvalmõjud, mida tuleb patsiendi heaolu nimel leevendada. Sageli otsivad patsiendid abi tavapärast ravi toetavatest meetoditest, sh massaažist. Esineb veendumus, et massaaž on vähihaigetele patsientidele vastunäidustatud. Seetõttu seati uuringu eesmärgiks anda ülevaade massaaži kasutamise olulistest aspektidest vähihaige patsiendi puhul. Püstitati kaks ülesannet: 1) selgitada, kas massaaži tegemine vähihaigele patsiendile on ohutu; 2) milline mõju on massaažil patsiendi psühholoogilistele ja füüsilistele sümptomitele ning immuunsüsteemile.
Märksõnad: onkoloogia, massaaž, ohutus, psühholoogilised ja füüsilised sümptomid, immuunsüsteem.
Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi kirjanduse analüüsil põhinev uurimistöö. Allikate kogumiseks kasutati peamiselt teaduskirjanduse elektroonilisi andmebaase. Töö koostamiseks kaasati 170 kirjandusallikat aastatest 1986–2014.
Tulemused ja arutelu
Massaaži lõimimisel vähihaige patsiendi ravisse on mitmeid väljakutseid, sh ka see, milline on ravi tõhusus ja ohutus. Tihti on patsientidele massaaži tegemiseks piirangud, sest ei olda kindlad selle ohutuses. Uuringud näitavad, et onkoloogid peaksid jagama patsientidele teavet massaaži kohta ja aitama vajaduse korral otsida sobivat massööri (Corbin 2005, Th omas jt 2010). Ohutuks masseerimiseks on vajalik massööri teavitamine patsiendi diagnoosist, kaasuvatest haigustest, ravist ja ravile allumisest (Gecsedi 2002). Massaaž ei aita kaasa metastaaside tekkele ega latentsete kasvajarakkude levikule algsest piirkonnast (Corbin 2005, Collinge jt 2012). Klassikalise massaaži kasutamisel ei ole täheldatud tõsiseid kõrvalmõjusid ja üksikute kõrvalmõjude tekkimise põhjuseks olnud sobimatute massaaživõtete kasutamine või massaaži teostamine ebapädeva massööri poolt (Ernst 2003). Uuringutes on kõige sagedamini rakendatud õrna klassikalist paikset või üldmassaaži (erinevatele kehaosadele). Peamiselt kasutati silumisvõtteid (effl eurage), lisaks hõõrumisvõtteid (friction) ja muljumisvõtteid (petrissage) ning kompressiooni, üksikutes uuringutes ka löökvõtteid (tapotement) ning vibratsioonvõtteid (vibratio). Protseduuride kestus varieerus 3–60 minutini. Massaažiprotokollid olid erinevad, mis tegi tulemuste omavahelise võrdlemise keeruliseks. Metodoloogilistele puudustele vaatamata näitasid uuringute tulemused massaaži kohest/lühiajalist (5−20 minutit pärast protseduuri) valu tugevuse, iivelduse ja oksendamise, väsimuse ning ärevuse vähenemise trendi. Leidsime vastuolulisi tulemusi massaaži toimes stressile, depressioonile, une- ja elukvaliteedile. Soovisime selgitada massaaži mõju ka vähihaige immuunsüsteemi näitajatele ning jõudsime järeldusele, et massaaž suurendas varajases staadiumis rinnavähiga haigete loomulike tapjarakkude ja lümfotsüütide arvu, kuid tulemuste kinnitamiseks on vaja teha veel randomiseeritud kontrollitud uuringuid. Massaaži mõju immunoloogilisele tasakaalule (Th 1 ja Th 2 rakkude suhtele) ei täheldatud. Leidsime, et massaaž aitab rinnavähiga haigetel lümfi sõlmede eemaldamise järel lühikeseks ajaks valu leevendada ja parandada ülajäseme liigesliikuvust. Uuringute tulemused näitavad, et massaažil on lühiajaline
positiivne toime kaugelearenenud pahaloomulise kasvajaga patsientidel esinevatele psühholoogilistele ja füüsilistele sümptomitele. Kõigis uuringutes leiti positiivseid tulemusi vähihaigete lapspatsientide sümptomite paranemisel, kui kasutati massaaži. Lisaks sellele aitab lapsevanematele tehtud massaaž vähendada vanematel endil lapse haigusest tingitud ärevust (Post-White 2006, Post-White jt 2009). Kokkuvõtteks leidsime, et uuringute tulemuste võrdlemine oli raskendatud, sest valimi suurus, uuritavate vanus ja terviseseisund, uuringu kavand, massaažiprotokollid, mõõdetavad näitajad ning mõõtmisvahendid varieerusid. Edasistes uuringutes on oluline välja selgitada optimaalne massaažiprotseduuride kestus ja see, milliste intervallide järel tuleks massaaži tõhusust hinnata, samuti tuleb parandada uuringute metodoloogilist kvaliteeti (suurema valimiga rangemad randomiseeritud kontrollitud uuringud, kus on võrdselt esindatud nii mees- kui ka naissoost patsiendid).
Järeldused
Vähihaigele patsiendile on massaaž ohutu vaid siis, kui patsient, tervishoiutöötajad ja massöörid teevad tõhusalt koostööd. Massaažiga esile kutsutud vere- ja lümfi voolu kiiruse suurenemist ei peeta metastaaside leviku põhjuseks. Seega ei soodusta massaaž latentsete kasvajarakkude aktiviseerimist, metastaaside tekkimist ega levikut kasvaja algsest piirkonnast. Masseerimisel tuleb arvestada patsiendi haigusest ja ravist tulenevate eripäradega ning kohandada vajaduse korral olenevalt kasvaja asukohast, staadiumist ja patsiendi üldisest seisundist massaažitehnikat. Masseerimine on keelatud kasvaja ja metastaaside piirkonnas, samuti soovitatakse vältida otsest massaaži kasvajat ümbritsevate kudede piirkonnas. Kui on olemas suurenenud risk masseerimise käigus tüsistuste tekkimiseks, võib massaaži tegemine olla vastunäidustatud.
Massaaž vähendab vähihaigetel patsientidel ärevust ja väsimust. Osades uuringutes on leitud massaaži depressiooni, stressi ja/või düstressi vähendav ning unekvaliteeti parandav toime, ent osad uuringud seda ei kinnita. Massaaž vähendab iiveldust ja oksendamist ning leevendab
lühiajaliselt valu, pikaajalise valu puhul ei ole seda täheldatud. Seega on massaažil positiivne mõju vähihaigete patsientide psühholoogilistele ja füüsilistele sümptomitele. Spetsiifi liselt rinnavähiga haigetel aitab massaaž pärast lümfi sõlmede eemaldamist lühiajaliselt valu vähendada ja parandada ülajäseme liigesliikuvust. Siiski ei saa massaaži toime kohta väga kindlaid ja usaldusväärseid järeldusi teha, sest uuritavate arv on olnud väike, sekkumiste metoodikad ja uuringute kavandid erinevad ning vähe on tehtud randomiseeritud kontrollitud uuringuid.
Massaaž võib tingida loomulike tapjarakkude ja lümfotsüütide arvu suurenemise varases staadiumis rinnavähiga haigetel. Massaaži mõju immunoloogilisele tasakaalule (Th 1 ja Th 2 rakkude suhtele) ei täheldatud.
Allikaloend
Collinge, W., MacDonald, G., Walton, T. (2012). Massage in Supportive Cancer Care.
Seminars in Oncology Nursing, 28(1): 45–54. Corbin, L. (2005). Safety and effi cacy of massage therapy for patients with cancer.
Cancer Control, 12(3): 158–164. Ernst, E. (2003). Th e safety of massage therapy. Rheumatology, 42: 1101–1106. Gecsedi R. A. (2002). Massage Th erapy for Patients With Cancer. Clinical journal of
Oncology Nursing, 6(1): 52–54. Post-White, J. (2006). Complementary and Alternative Medicine in Pediatric Oncology.
Journal of Pediatric Oncology Nursing, 23(5): 244–253. Post-White, J., Fitzgerald, M., Savik, K., Hooke, M. C., Hannahan, A. B., Sencer, S. F. (2009). Massage Th erapy for Children With Cancer. Journal of Pediatric Oncology
Nursing, 26(1): 16–28. Th omas, J., Beinhorn, C., Norton, D., Richardson, M., Sumler, S.-S., Frenkel, M. (2010).
Managing Radiation Th erapy Side Eff ects with Complementary. Medicine Journal of the Society for Integrative Oncology, 8(2): 65–80.
