11 minute read
Kristi Vahur, Mai Treial, Alli Alas, Kairi Kiho
Advertisement
Kristi Vahur, Mai Treial, Alli Alas, Kairi Kiho
Abstract
Shift work is common in society, occurring most often in various fi elds of work such as customer services, health care and industry. As the manufacturing and services are increasing and becoming more and more available, it will inevitably increase the number of shift-work employees. Depending on the work, the work schedule and the nature of human organism it aff ects the health of shift workers.
Th e purpose of this research study was to clarify shift work employees’ opinions regarding health eff ects. To achieve the purpose potential and experienced health problems of shift work were identifi ed, comparing these health issues on the basis of the duration of working experience and the work schedules. A questionnaire survey was carried out online (connect.ee) in order to involve as many shift-working people as possible. Th e target group was reached by sharing the questionnaire on social network (Facebook). Th e sample consisted of all shift-working adults who were willing to fi ll out the questionnaire. A total of 610 shift workers were included in the study. It was found that 77.4% of the respondents believe that shift work can aff ect health and the majority of them mentioned the potential health problems like trouble falling asleep, intermittent sleep, headaches, mood swings and depression. Furthermore, the relationship between the duration of service and health problems was studied. It was found that the longer the person has had shift work, the greater the
risk of developing health problems. Th e risk of various health problems is also increased if the person works in night shifts in addition to day shifts.
Keywords: shift work, night (shift) work, health issues, awareness, work schedule, shift type.
Sissejuhatus
Suure osa oma elust veedavad inimesed töökeskkonnas ning seal valitsevad (ohu)tegurid võivad avaldada mõju tervisele. Üheks riskiteguriks on vahetustega töö. Euroopa täiskasvanud elanikkonnast teeb vahetustega tööd 15–30% ja sellest 19% töötab teadaolevalt vähemalt 2 tundi ajavahemikus 22.00 ja 05.00 (Boudreau jt 2013). Ameerika Ühendriikides töötas 2004. aastal vahetustega tööl ligi 15 miljonit inimest (Work schedules…2015).
Uurimistöö eesmärk oli selgitada vahetustega töötajate arvamust vahetustega töö mõjust tervisele. Sellest lähtuvalt püstitati järgmised ülesanded: (1) selgitada terviseprobleeme, mis võivad töötajate arvates kaasneda vahetustega tööga ja millised terviseprobleemid neil ka esinevad; (2) võrrelda erinevates vahetuses töötavatel inimestel esinenud terviseprobleeme; (3) võrrelda erineva tööstaažiga inimestel tekkinud tervisehäireid seoses vahetusega tööga.
Märksõnad: vahetustega töö, öötöö, töötajate arvamus vahetusega töö mõjust tervisele
Metoodika
Andmete kogumiseks kasutati ankeetküsitlust, mis viidi läbi connect.ee keskkonnas. Küsitluse linki jagati sotsiaalmeedia (Facebook) vahendusel. Uuring viidi läbi ajavahemikus 13. jaanuar 2016–29. veebruar 2016. a. Ankeedi koostamisel kasutati erialast kirjandust ja eelnevalt Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis läbiviidud lõputööd (Rebaste 2011). Valimiks planeeriti vahetustega töötavad täisealised Eesti Vabariigi kodanikud. Antud
töös loeti vahetusega tööks (Shift work 2004, Work schedules…2015, What is…2016) töötamist muul ajal kui tavalisel tööajal (8.00–16.00 või 9.00–17.00). Nendeks oli töötamine õhtuses vahetuses, öötöö, roteerivad vahetused ning igasugune ebaregulaarse graafi ku alusel töötamine. Öötööks loeti (Öötöö sihtkontrolluuring 2014) töötamist ajavahemikus kell 22.00–06.00. Tööstaaži ja tervisehäirete vahelise seose leidmiseks grupeeriti valim kolme gruppi: kuni 5-aastase, 5–10-aastase ja üle 10-aastase tööstaažiga töötajad. Valim grupeeriti ka vahetuse tüübi järgi – päevane vahetus, öine vahetus, päevane ja öine vahetus. Andmete statistilisteks analüüsiks kasutati Pearsoni χ2-testi, šansside suhte (OR) arvutamist ja tulemused loeti statistiliselt erinevaks kui p < 0,05.
Tulemused
Et küsimustikule vastas 627 uuritavat, sest 17 ankeedis oli vastustes puudusi või oli vastaja alaealine, siis kujunes lõpliku valimi suuruseks 610. Küsitlusele vastanutest 80,2% (n = 489) olid naised. Uuringus osalejate keskmine vanus oli 28,4 ±9,4 ja keskmine tööstaaž 7,5 ±8,5 aastat. Enamik vastajatest (81,5%) töötas 8–16-tunnistes vahetuste., 17–25-tunnistes vahetustes töötas 12,8% ja <8-tunnistes vahetustes 5,2% uuritavatest. Kolm vastanut oli märkinud oma vahetuse pikkuseks pikem kui 26 tund ning ühel juhul oli vahetuse pikkus 36 tundi või rohkem.
Uuringus osalenud töötasid sagedamini klienditeeninduse, tervishoiu, müügi ja kaubanduse valdkonnas ning tööstuses 14,8%. Täpsemad andmed on esitatud joonisel 1.
Joonis 1. Uuritavate töövaldkond
Kuna varasemad uuringud on näidanud, et töötamine vahetustega tööl võib mõjutada tervisekäitumist (Bushnell jt 2010), siis paluti uuringus osalejatel oma tervisekäitumist hinnata. Ligi pool (44,7%) uuringus osalenud naistest leidis, et nende suitsemisharjumus on suurenenud. Sama väitis 31% meestest. Alkoholi tarbimise suurenemist täheldasid 13,7% naistest ning 11,5% meestest. Vastanutest 42,5% leidis, et nende kehaline aktiivsus on vähenenud, kuid 30% see suurenes. Toitumisharjumused halvenesid 62,5% vastanutest ja paranesid 8,4%-l.
Ligi ¾ vastajate arvates võib vahetustega töö mõjutada tervist. Nende arvates võivad vahetustega tööga kaasneda eeskätt järgmised tervisehäired: probleemid uinumisega (95,1%), katkendlik uni (94,1%), peavalu (91,5%), tuju kõikumised (88,4%) ning depressioon (86,6%).
Vastajad pidasid vahetustega tööst tulenevaks neil esinevaid järgmisi tervisehäired: peavalu (76,7%), probleemid uinumisega (70,8%), katkendlik uni (70,7%) ja tuju kõikumised (64,3%). Analüüsiti töövahetuse tüübi
mõju tervisehäirete esinemisele ja leiti, et teatud tervisehäirete esinemine erinevate töövahetuse tüüpide korral on statistiliselt erinev (joonis 2). Rohkem on tervisehäireid nii päevases kui öises vahetuses töötajatel ja mitteootuspäraselt on neid kõige vähem vaid öötööd tegijatel.
Joonis 2. Erinevates vahetustes töötajatel esinenud tervisehäired
Selgus, et töötajate tervislikku seisundit võib mõjutada tööstaaž. Töötajatel, kes on töötanud üle 10 aasta, on võrreldes töötajatega, kelle tööstaaž on alla 5 aasta, ligi kolm korda suurem võimalus isu puudumise, kaks korda suurem võimalus iivelduse ja ligi seitse korda suurem võimalus peavalu tekkeks. Samuti esineb üle 10-aastase staažiga töötajatel võrreldes töötajatega, kelle tööstaaž oli 5–10 aastat, ligi kolm korda suurem võimalus isu puudumise, kaks korda suurem võimalus iivelduse ja köha tekkeks. Tabelis 1 on esitatud need tervisehäired, mida esinemises mõnes tööstaaži grupis statistiliselt esinevalt.
Tabel 1. Erineva tööstaažiga vastajatel esinenud tervisehäired (statistiliselt olulised erinevused on esitatud „paksus kirjas“)
Tervisehäire < 5 a vs. 5–10 a OR (95% UV) <5 a vs. >10 a OR (95% UV) 5–10 a vs. > 10 a OR (95% UV)
Ülekaalulisus 1,2 (0,8–1,9) 0,3 (0,2–0,5) 0,2 (0,2–0,5)
Isu puudumine 1,0 (0,7–1,5) 2,5 (1,6–4,0) 2,5 (1,4–4,3) Kõrvetised 0,6 (0,4–0,9) 0,7 (0,4–1,0) 1,2 (0,7–1,9)
Iiveldus 1,2 (0,8–1,8) 2,3 (1,4–3,6) 1,9 (1,1–3,4)
Köha 0,8 (0,6–1,3) 1,3 (0,9–2,0) 1,6 (1,0–2,7)
Peavalu 1,1 (0,7–1,9) 6,5 (4,2–10,0) 1,5 (0,9–2,7)
Tabel 2. Vahetuse tüüp ja vastajatel esinenud tervisehäired (statistiliselt olulised erinevused on esitatud paksus kirjas)
Tervisehäire Päevane vs. öine OR 95% CI Päevane vs. päevane ja öine OR 95% CI Öine vs. päevane ja öine OR 95% CI
Isu puudumine 0,7 (0,3–1,9) 1,5 (1,0–2,1) 2,0 (0,8–5,2) Katkendlik uni 0,2 (0,05–1,0) 0,6 (0,4–0,9) 2,8 (0,6–12,6)
Kõrvetised 1,4 (0,4–5,0) 0,5 (0,3–0,7) 0,3 (0,1–1,3)
Kõhukinnisus 7,4 (1,0–56,4) 0,9 (0,7–1,3) 0,1 (0,02–0,9)
Köha 0,9 (0,3–2,3) 1,6 (1,1–2,2) 1,8 (0,7–4,9)
Nohu 1,4 (0,5–3,7) 1,5 (1,1–2,1) 1,1 (0,4–2,8)
Analüüsiti ka vahetuse tüübi ja vastanutel esinevate tervisehäirete vahelisi seoseid. Tabelis 2 on välja toodud need tervisehäired, mida esines mõnes töö valdkonnas statistiliselt erinevalt. Nagu tabelist näha, on neil, kes töötavad päevases vahetuses, võrreldes öise vahetuse töötajatega seitse korda suurem võimalus kõhukinnisuse tekkeks ning võrreldes uuritavatega, kes töötavad nii päevases kui öises vahetuses, ligi kaks korda suurem võimalus köha ja isu vähenemise tekkeks. Samas võrreldes öises vahetuses töötajatega, on päevases vahetuses töötajatel vähem unehäireid
ja kõrvetisi. Samas on vaid öises vahetusel töötajatel mõneti väiksem võimalus kõhukinnisuse tekkeks kui neil, kes töötavad nii päevase kui ka öövahetuses. Arutelu
Vahetustega töö on levinud ja sellega puutuvad kokku paljud inimesed. Seetõttu on oluline suurendada töötajate teadlikkust tööga kaasnevatest riskidest, leida võimalusi terviseprobleemide ennetamiseks ja töökeskkonna ohutumaks muutmiseks. Vahetustega tööd tehakse enam teenindussektoris. See tingis olukorra, et valimi moodustasid eeskätt klienditeeninduse ja tervishoiu valdkonna töötajad ning see tingis olukorra, kus enamik vastajatest olid naised.
Uuringus osalejatest üle poole arvas, et vahetustega töö võib mõjutada tervist. Sagedamad vahetustega tööga seonduvateks terviseprobleemideks peeti unehäireid (katkendlik uni, uinumisraskused), peavalu, meeleolu muutusi ning depressiooni. Kuna vahetustega töö tähendab mitte tavapärastel kellaaegadel töötamist ja võib sisaldada ka öötööd, on loogiline, et probleeme seostatakse peamiselt une ja selle häiretega. Ka varasem (Gold jt 1992) õdede seas läbiviidud uuring näitab, et kõige rohkem kogesid une katkemist need, kes töötasid nii päevases kui öises vahetuses. Pikad vahetused ja öötöö on organismile kurnav ja stressi tekitav, ning see võib olla põhjuseks, miks vastajad märkisid tervisehäiretena ka peavalu ja depressiooni.
Organismi normaalse funktsioneerimise eelduseks on häireteta uneärkveloleku rütm. Selle korral saab inimene ennast välja puhata. Öösel töötamine seda ei võimalda, sest loomulik ööpäevarütm häirub. Selle tagajärjeks on immuunsüsteemi nõrgenemine. Ka meie uuring näitas, et nii päeval kui ka öösel töötajatel oli sagedamini hingamisteede infektsioone (köha, nohu) kui vaid päevases vahetuses töötajatel. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et haigustele vastuvõtlikkust mõjutab ka töötaja vanus. Vahetustega töötajad peavad viibima suurema osa tööajast kunstliku valgusega keskkonnas, mis pärsib melatoniini tootmist ja võib
suurendada haigestumise riski (Smith jt 2012). Kokkupuudet kunstliku valgustusega seostatakse ka rinnavähi tekkimise riskiga (Davis jt 2001, Kakizaki jt, 2008). Käesoleva uuringu tulemustest pahaloomuliste kasvajate ja vahetustega töö vahel seost ei leitud. See on tõenäoline, et vastava diagnoosi korral on vahtustega tööst loobutud.
Ka seedetraktiga seotud probleemide tekkimise üheks põhjuseks on peetud ööpäevarütmi häirumist (Guo jt 2013). Seda siiski ei kinnitanud antud töö tulemused. Näiteks kõhukinnisust esines just rohkem vaid päevasel kui öisel ajal töötajatel ja neil esines rohkem isu vähenemist võrreldes nii öösel kui ka päeval töötajatega. Seega antud töö põhjal ei saa seedetrakti häirete tekkimise põhjuseks pidada ööpäevarütmi häirumist, küll võib selle põhjuseks olla vahetustega töö tõttu ebaregulaarne toitumine. Knutsson ja Boggild (1999) on näidanud seost vahetustega töö ja kardiovaskulaarsete haiguste esinemise vahel. Costa (2010) leidis, et võrreldes päevasel ajal töötajatega oli vahetustega töötajatel 40% suurem risk haigestuda südame isheemiatõppe. Antud uuringus see kinnitust ei leidnud. Põhjuseks võib olla uuringu lühike läbiviimise aeg, vastajate vähesus ja ka vastajate suhteliselt madal keskmine vanus (30 a) ning tööstaaž (8 a). Ka siin on ilmne, et rasked südame-veresoonkonnaga seotud probleemid ei võimalda vahetustega töötamist.
Vahetustega töö, pikad töövahetused, öötöö ning ebaühtlane graafi k võivad tekitada stressi. Sellega toimetulekuks hakatakse suitsetama selle arvatava „rahustava” mõju tõttu. Costa (2010) sõnul suureneb vahetustega töötajate seas suitsetatud sigarettide arv ja seda näitavad ka meie uuringu tulemused, kus ligi pool suitsetajatest tunnistasid suitsetamisharjumuse suurenemist (seega ka suitsetatud sigarettide arvu suurenemist) alates vahetustega tööle asumisest. Samas alkoholi tarbimine suurenemist seoses vahetusega tööl töötamisega uuritavad ei täheldanud.
Uuringust selgusid mõningad vastuolud arvamuste ja uuritavatel tegelikult esinenud tervisehäirete vahel. Nimelt arvati kõige enam, et vahe-
tustega tööga kaasnevad uinumisprobleemid, kuid tegelikult see häire ei esinenud statistiliselt erinevalt erineva tööstaažiga ning ka erinevas vahetuses töötavatel uuritavatel. Peamiste tervisehäiretena seoses vahetustega tööga nimetati ka isu suurenemist, depressiooni, tuju kõikumist ja mäluhäireid. Seega võib eeldada, et vastavad häired süvenevad pikema tööstaaži keerulisema töögraafi kuga. Statistilise töötluse käigus ilmnes, et erinevate tööstaaži pikkuste ning vahetuse tüüpide korral nende häirete esinemine statistiliselt ei erine ja seega võib väita, et ilmselt on pigem tegemist individuaalse probleemiga.
Antud uuringu positiivseks küljeks tuleks lugeda valimi suurust (n > 600). See näitab, et inimesed tunnetavad oma tööga seonduvaid probleeme ja on selle uurimisest huvitatud. Parem teave võimaldab vahel midagi ette võtta. Teisalt peab keegi nende teadmistega edasi tegelema, arvestades, et teatud elukutsete juures on vahetustega töö vajalik. Töö nõrgaks küljeks võib pidada kontrollgrupi puudumist, mistõttu ei saa väita, et töös esitatud terviseprobleemid esinevat sagedamini vahetustega kui vahetusteta töö korral. Kuna vastamine toimus multimeedia keskkonnas, siis ei saa täiesti välistada, et vastajate seas võis olla ka nn tavalisel tööajal töötavaid uuritavaid.
Järeldused
Töötajate arvates on vahetustega töö seotud nende terviseprobleemide tekkega, mis väljenduvad eelkõige uinumisraskustega, peavalu ja meeleolu muutustega. Enim väljenduvad need vahetustega, st nii päeval kui ka öösel, töötajatel. Samuti mõjutab terviseprobleemide teket tööstaaž. Nimelt oli suurem võimalus tervisehäirete esinemiseks > 10-aastase tööstaažiga isikutel ning väiksem < 5-aastase tööstaažiga isikutel.
Allikaloend
Boudreau, P., Dumont, G. A., Boivin, D. B. (2013). Circadian adaptation to night shift work infl uences sleep, performance, mood and the autonomic modulation of the heart. PLoS ONE 8(7): e70813.
Bushnell, P. T., Colombi A., Caruso, C. C., Tak S. (2010). Work schedules and health behavior outcomes at a large manufacturer. Industrial Health, 48: 395–405. Costa, G. (2010). Shift Work and Health: Current Problems and Preventive Actions.
Safety and Health at Work, 1(2): 112–123. Davis, S., Mirick, D. K., Stevens, R. G. (2001). Night Shift Work, Light at Night, and Risk of Breast Cancer. JNCI Journal of the National Cancer Institute; 93(20): 1557−1562. Gold, D. R., Rogacz, S., Bock, N., Tosteson, T. D., Baum, T. M., Speizer, F. E., Czeisler,
C. A. (1992). Rotating Shift Work, Sleep, and Accidents Related to Sleepiness in
Hospital Nurses. American Journal of Public Health, 82: 1011−1014. Guo Y., Liu Y., Huang X., Rong Y., He M., Wang, Y., Yuan, J., Wu, T., Chen, W. (2013).
Th e Eff ects of Shift Work on Sleeping Quality, Hypertension and Diabetes in Retired
Workers. PLoS ONE 8(8): e71107. Kakizaki, M., Kuriyama, S., Sone, T., Ohmori-Matsuda, K., Hozawa, A., Nakaya, N.,
Fukudo, S., Tsuji, I. (2008). Sleep duration and the risk of breast cancer: the Ohsaki
Cohort Study. British Journal of Cancer, 99(9): 1502–1505. Rebaste, K. (2011). Päästeteenistujate teadlikkus vahetustega tööga kaasnevatest terviseriskidest Tartu päästekomando näitel. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, tervisekaitse spetsialisti õppekava. Tartu. Lõputöö. Shift work. (2004). ILO. http://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/--protrav/---travail/documents/publication/wcms_170713.pdf Smith, M. R., Eastman, C. I. (2012). Shift work: health, performance and safety problems, traditional countermeasures and innovative management strategies to reduce circadian misalignment. Nature and Science of Sleep, 4: 111–132. What is shift work? (2016). https://sleepfoundation.org/shift-work/content/whatshift-work Work schedules: Shift work and long hours. (2015). http://www.cdc.gov/niosh/topics/workschedules/default.html Zhu, J. L., Hjollund, N. H., Olsen, J. (2003). Shift work, duration of pregnancy, and birth weight: Th e National Birth Cohort in Denmark. American Journal of Obstetrics and Gynecology, 191(1): 285–291. Öötöö sihtkontrolluuring 2014. https://www.ti.ee/fi leadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/
Toeoekeskkonna_uelevaated/2014/Ootoo_SK_2014.pdf
