Tuuli Muistna, Anna-Liisa Tamm, Ülle Parm, Aivar Voog

ALKOHOLI PIIRIKAUBANDUSE MÕJU INIMESTE OSTU- JA TARBIMISHARJUMUSTELE EESTIS

The effect of alcohol trade on people buying habits and consumption pattern

Tuuli Muistna, Anna-Liisa Tamm, Ülle Parm, Aivar Voog

Abstract

Although the consumption of alcoholic beverages in Estonia has decreased during the last few years, it has not yet attained a desired level. One of the reasons why people have started to consume less alcohol might be the alcohol excise tax that has been on the rise for the last few years in Estonia. As a result, many residents buy their alcohol from the neighbouring country Latvia.

The aim of research study was to examine how the cross border trading between Estonia and Latvia impacts consumer habits in Estonia. Study was conducted in collaboration with the research agency Kantar Emor. Estonian inhabitants in the age group of 18-74 years were involved in the study.

It appeared that the accessibility of low-priced alcohol in the neighbouring country Latvia does affect alcohol purchase of the inhabitants in Estonian. Namely, in December 2017 compared to December 2016, the purchase of alcohol from Latvia increased 100%. It became evident that in December 2017 most of the alcohol buyers travelled to Latvia from South Estonia (92%) and were primarily enterprisers. Although the research about the topic was thorough, conclusions about changes in consumption habits cannot be made due to a short survey period. The excessive amount of alcoholic beverages at people’s households that have been bought from Latvia might evoke the temptation to use it up more rapidly. It might also cause the resale of the beverages to

ARTIKLID RAKENDUSUURINGUTEST

grownups or to youngsters with the purpose of earning money. Therefore, it is important that the Estonian government focuses on a strict supervision and also on the prevention of illegal behaviour. It would also be helpful to create different projects that focus on decreasing the alcohol consumption among Estonian inhabitants.

Keywords: alcohol, excise tax increase, consumption, health

Sissejuhatus

Üks tähtsamaid tervisepoliitika eesmärke on vähendada elanikkonna alkoholitarbimist ning sellest tulenevaid tervise- ja sotsiaalprobleeme ühiskonnas (Global status … 2014). Takistuseks on aga alkoholipoliitika killustatus ja vastutuse jaotumine mitme ministeeriumi vahel. Alkoholi hinna tõus mingis riigis on soodustanud alkoholi hankimist naaberriikidest, kus see on odavam (Orro jt 2016). Ka Eestis on alates 2015. aasta lõpust alkoholi jaemüügihinnad aktsiisitõusu tõttu kasvanud, mille tagajärjel on hakatud tegema ostureise Lätti (Orro jt 2017). Ostureiside sagedus erineb maakonniti ja sõltub piiripunkti kaugusest (Norstat 2016), kuid selle kohta puudub täpsem ülevaade. 2018. a kevadel kaitstud lõputöö eesmärk oli hinnata, millise taustaga inimesed ja millisest Eesti piirkonnast soetavad rohkem alkoholi Lätist ning kuidas alkoholi aktsiisitõusust tingitud piiripoodidest ostetav alkohol mõjutab inimeste alkoholitarbimise harjumusi.

Uurimistöö eesmärk oli selgitada kuidas Eesti ja Läti vaheline piiriülene kauplemine mõjutab tarbimisharjumusi Eestis.

Võtmesõnad: alkohol, aktsiisitõus, tarbimine, tervis

Metoodika

Uuring viidi läbi koostöös uuringufirmaga Kantar Emor (Aivar Voog), mis on juhtiv teabe- ja uuringuteenuste pakkuja Eestis. See toimus veebipõhiselt (kontaktbaasis 33 000 vastajat) 2016. a augustis ja 2017. a

märtsis, augustis ning detsembris. 2017. a lisati ankeedile küsimused, mis puudutavad alkoholitarbimist. Inimeste hoiakute ja ostukäitumist näitavate esinduslike tulemuste tagamiseks kaasati valimisse proportsionaalselt sobiv arv erinevast soost, vanuserühmast, rahvusest ning elukohast pärit inimesi.

Uuringus osalemine oli vabatahtlik, anonüümne ja selles osales vaid täisealine elanikkond. Andmete statistiliseks töötlemiseks kasutati rühmade võrdlemisel 2-testi (tarkvaraprogramm Sigma Plot for Windows versioon 11.0 GmbH Formation, Saksamaa).

Tulemused Uuritavate üldandmed

Uuringus osales 2016. a augustis 495, 2016. a detsembris 802, 2017. a märtsis 1715, 2017. a augustis 1440 ja 2017. a detsembris 1067 18–74-aastast elanikku. Kuna erinevates uuringuetappides erinesid uuritavate sotsiaal-demograafilised andmed maksimaalselt 5% ega erinenud statistiliselt, siis ei esitata siin artikli mahu kokkuhoiu mõttes eri etappide uuritavate andmeid. Tabel 1 kajastab viimase etapi (detsember 2017) andmeid.

Tabel 1. Uuringus osalejate sotsiaal-demograafilised andmed seisuga detsember 2017 ja Lätist alkoholi ostjate osakaal kõigist vastavasse rühma kuuluvatest alkoholi ostjatest.

n =

Kõik

Kõik

Alkoholi ostjad Lätist ostjate

Välis- % kõigist maalt Lätist ostjatest 1067 901 519 434 48

Naised (%) 52 51 44 42 40

Eestlasi (%) 68 70 72 80 55

Vanuseline jaotus (%)

18–34 30 28 31 31 53

35–49 29 30 31 30 48

Kõik

Kõik

Alkoholi ostjad Lätist ostjate

Välis- % kõigist maalt Lätist ostjatest 50–64 27 28 27 27 46 65–74 14 14 10 12 41

Regioon (%)

Tallinn 33 33 27 24 35

Põhja-Eesti 16 17 16 17 48 Lääne-Eesti 12 12 13 15 60

Tartu piirkond 11 11 13 14 61 Lõuna-Eesti 13 12 19 23 92

Virumaa 16 15 12 8 26

Sissetulek pereliikme kohta eurodes (%)

< 400 19 19 19 19 48

400–700 33 34 30 31 44

> 700 33 34 36 36 51

Ei vastanud 16 14 15 15 52

Staatus (%)

Ettevõtja 9 9 13 14 75 Palgatööline 59 62 61 61 47 Pensionär 12 11 9 8 35 Õpilane/ üliõpilane 10 9 9 9 48 Muu 10 9 8 8 43

Ametikoht (%)

Tipp-/kesk- astme juht 6 7 8 8 55

Tippspetsialist 10 11 10 10 44

Kõik

Kõik

Alkoholi ostjad Lätist ostjate

Välis- % kõigist maalt Lätist ostjatest Keskastme spetsialist 15 14 14 13 45 Ametnik, kontoritöötaja 13 14 13 14 48 Oskus-/ lihttööline 17 18 19 19 51

2017. aasta detsembris oli kõikidest vastajatest alkoholi ostjaid 84% ja nendest 48% soetas seda muuhulgas Lätist. Kõigist alkoholi ostjatest hankisid Lätist seda sagedamini 18−34aastased võrreldes 65–74-aastastega (p < 0,001). Statistiliselt ostavad alkoholi Lätist sagedamini Lõuna-Eesti elanikud võrreldes Tallinna, Virumaa, aga ka Tartu piirkonna elanikega (kõik p < 0,001). Kõige vähem soetavad alkoholi Lätist Virumaa elanikud (26%).

Üldse on alkoholi ostjate ja eraldi nii Lätist kui ka mujalt välismaalt alkoholi hankijate kuusissetulek analoogne kogu uuringurühma sissetulekutega. Ligi kolmandikul osalejatel ja ka alkoholi ostjatel on kuu sissetulek kas 400–700 või > 700 eurot. Statistiliselt sagedamini ostavad alkoholi Lätist ettevõtjad võrreldes teiste ametialase staatusega rühmadega (kõik p < 0,001) ja palgatöölised võrreldes pensionäridega (p = 0,035).

Alkoholi ostmine ja selle osakaal Lätist

Alkoholi ostmise sagedust uuringueelsetel kuudel (augustis ja detsembris 2016. a ning märtsis, augustis ja detsembris 2017. a) kajastab joonis 5. 16% uuritavatest ei olnud alkoholi üldse ostnud ja 42% teeb seda harvem kui üks kuni kolm korda kuus. Lätist alkoholi ostjate osakaal on aga suurenenud. Kui 2016. a detsembris ostis Lätist alkoholi kõigist uuringus osalenutest 16%, siis aasta hiljem oli see peaaegu poole võrra suurenenud ning 2017. a detsembris oli see juba 41% (joonis 1). Sealhulgas oli 2017. a detsembris Lätist alkoholi ostjate osakaal kõige suurem Lõuna-Eestis,

ARTIKLID RAKENDUSUURINGUTEST

Tartumaal ja Lääne-Eestis ning kõige väiksem Virumaal. Võrreldes Virumaa elanikke Tartu regioonis ja Põhja-Eestis elavate inimestega on seal Lätist alkoholi ostjate osakaal väiksem (mõlemal juhul p < 0,001).

Joonis 1. Lätist alkoholi hankimise osakaalu muutused.

Alkoholitarbimine

Küsimus alkoholitarbimise kohta lisati uuringusse lõputöö autori ja juhendajate palvel pärast seda, kui alkoholi ostmist oli juba osaliselt jälgitud. Seetõttu kajastab seda kindlate järelduste tegemiseks liiga lühike ajavahemik (märts kuni detsember 2017). 2017. a detsembris (n = 1067) ei tarbinud alkoholi 16% vastanutest (joonis 2), mis on põhimõtteliselt võrdne mitteostjate osakaaluga. Sagedamini tarbitakse alkoholi üks kuni kolm korda kuus. Tähelepanuväärne on see, et mitu korda nädalas alkoholi tarvitajate osakaal on väikseim Lõuna-Eestis. Kõige enam alkoholi mittetarvitajaid oli 2017. a detsembris Virumaal (22%) ja Tartu regioonis (20%).

Joonis 2. Alkoholitarbimine märtsis, augustis, detsembris 2017.

Arutelu

Alkoholiaktsiisi tõstmise eeldav ja rahvale väljakuulutatud eesmärk oli peamiselt inimeste tervisekahjude vähendamine ning riigieelarve täitmine ravikulude katmiseks (Raudne 2015), kuid nagu ajalugu on näidanud (Ahven 2000, Norstat 2016, Orro jt 2016, Orro jt 2017), ei pruugi see alati anda soovitud tulemust. Ka käesoleva uuringu tulemused näitasid, et aktsiisitõus ei vähenda alkoholi ostmist.

Kuigi Lätist alkoholi ostjate osakaal on Eesti erinevates piirkondades erinev, siis üldiselt on see ajavahemikus detsember 2016 kuni detsember 2017 kasvanud kogu Eestis. Kõige väiksem on Lätist ostjate osakaal Virumaal, mida tingib kindlasti Läti kaugus ja Venemaa lähedus. Käesolev uuring ei käsitlenud Venemaalt alkoholi ostjaid ja teadaolevalt ei ole viimastel aastatel seda ka uuritud. Sagedamad Lätist alkoholi ostjad elavad Lõuna-Eestis, mida tingib ilmselgelt naaberriigi lähedus. Näiteks

ARTIKLID RAKENDUSUURINGUTEST

ostab siinsetest elanikest Lätist alkoholi kolmveerand ja nende osakaal on aastaga kasvanud 34%.

On tähelepanuväärne, et kõikidest alkoholi ostjatest käivad alkoholi enam Lätis ostmas küll palgatöölised (ilmselt seoses valimiga, sest neid oli valimis ja on populatsioonis rohkem), kuid suurim on ettevõtjate osakaal. Võib eeldada, et oste tehakse muuhulgas vaheltkasu saamise eesmärgil. Selle tõestuseks on näide, et 2018. a jaanuaris leidis Maksu- ja Tolliamet ühest Tallinna söögikohast üle 4200 pudeli maksumärkideta alkoholi. Etiketid olid pudelitel vahetatud eesmärgiga näidata, et tegemist oli baari enda alkoholiga. Siiski selgus, et tegemist oli Leedust pärit alkoholiga (Pärgma 2018b). Kahjuks ei selgitanud käesolev uuring, kui palju soetatakse alkoholi edasimüümise eesmärgil.

Kuigi elanike anketeerimine näitas, et alkoholitarbimine ei ole Eesti ja Läti vahelise piirikaubanduse tõttu suurenenud, on antud töö tulemuste põhjal veel vara järeldusi teha, sest vastav küsimus lisati uuringusse ja oli kasutusel vaid 2017. a. Üldiselt ei näidanud elanike anketeerimise tulemused muutusi alkoholitarbimises ning see oli meie vaadeldaval uuringuperioodil kogu Eestis stabiilne ja eriliste muutusteta. Seega võib oletada, et alkohol varutakse kodudesse ette valmis tulevasteks suuremateks pidustusteks või siis tegeldakse selle edasimüügiga. Tõsiasja, et alkoholi ostetakse pigem ärilisel kui otsesel joomise eesmärgil, tõestab ka see, et Tartu regioonis oli kõige rohkem mittetarbijaid ning Lõuna-Eestis kõige vähem mitu korda nädalas alkoholi joojaid, kuigi mõlemas piirkonnas oli Lätist alkoholi ostjate osakaal suurim.

Kuigi Laia jt (2004) uurimuses täheldatakse, et alkoholitarbimist on keelustamise ja piirangute abil võimalik vähendada, siis teisalt – nagu on näidanud ajalugu – võib see suurendada nn musta turu ning isevalmistatud alkoholitarbimist. Käesolevas uurimistöös ei uuritud, kui paljud alkoholi ostjatest on surrogaatalkoholi ostnud, ise kodus alkoholi valmistanud või illegaalset alkoholi tarbinud. Küll aga on varasematest uuringutest

selgunud, et ebaseaduslikku alkoholi on tarbinud kõige rohkem KirdeEesti elanikud ja selle tarvitamist mõjutab oluliselt inimeste sissetulek (Orro jt 2013).

Nagu eelpool öeldud, on alkoholiaktsiisi üks eesmärke riigieelarve täitmine inimeste ravikulude katmiseks. Samas selgub 2017. a alkoholi aastaraamatust, et alkoholiga seotud haiguste ravikulud on aastatel 2013–2016 kasvanud ligikaudu 1,1 miljonit eurot. See viitab siiski, et olukord alkoholi üldises tarbimises on mõtlemapanev. Muuhulgas selgus rahandusministeeriumi andmetest, et alkoholiaktsiisi laekus 2017. a riigieelarvesse 55 miljonit eurot ehk ligikaudu 20% prognoositust vähem (Klaos 2018). Seega ei vähenda meil aktsiisitõusu poliitika ilmselt mitte eelkõige alkoholitarbimist, vaid pigem seda raha, mis on mõeldud ravikuludele. Üldiselt võib öelda, et alkoholiaktsiisi tulud saab Läti riik, kuid ravikulud jäävad Eesti riigi kanda.

Alkoholi tarvitamise ennetamiseks ja vähendamiseks on läbi viidud mitmeid programme nii välismaal kui ka Eestis. Näiteks algatati 1997. a Islandil projekt, mille eesmärk oli vähendada alkoholi ja teiste mõnuainete tarbimist noorte seas, suurendades nende spordi- ja huvitegevuste võimalusi. Hilisemast uuringust selgus, et ligikaudu paarikümne aastaga oli Islandil nii alkoholitarbimine kui ka suitsetamine oluliselt vähenenud (Kristjansson jt 2015). Suure tõenäosusega väldiks sarnase projekti rakendamine noorte n-ö halvale teele sattumist ka Eestis. Eesti riikliku liiklusohutusprogrammi 2003–2015 üks eesmärke oli alkoholi tarvitamisest põhjustatud kahjude vähendamine liikluses. Aastatel 2002–2015 vähenesid nii joobes juhtide (avastatud) arv kui ka alkoholi tarvitanud isikute põhjustatud õnnetused (Kadõrova 2016). Samuti on välja töötatud programm „Kainem ja tervem Eesti“, et vähendada alkoholi liigtarvitamist ja sellega kaasnevaid kahjusid („Kainem ja …“ 2018).

Antud uuringu positiivseks pooleks võib pidada küllalt suurt uuritavate arvu ja uuringu järjepidevust. Nimelt kaasati Emori viimase uuringu

ARTIKLID RAKENDUSUURINGUTEST

(detsember 2017) valimisse umbes 0,1% Eesti elanikkonnast, mis annab aluse järelduste tegemiseks. Samas ei ole päris kindel, kas uuringuga jõuti nende inimesteni, kes tarbivad alkoholi iga päev. Sageli on sellised inimesed just need, kes ei kasuta üldse internetti või teevad seda väga harva (näiteks asotsiaalid). Samuti ei saa kindel olla, kui ausalt inimesed küsimustikule vastasid.

Järeldus

Piiriülese kaubanduse tulemusena on kasvanud alkoholi ostmine Lätist. Kuna inimeste alkoholitarbimist seoses aktsiisitõusu ja piirikaubanduse intensiivistumisega ole piisava aja jooksul uuritud, siis on praegu veel vara järeldusi teha, kuidas odavama alkoholi kättesaadavus on inimeste alkoholitarbimist mõjutanud.

Allikaloend

Ahven, A. (2000). Social problems in official statistics in Estonia in the 1980s and 1990s. Raamatus: Leifman, H., Henrichson, E. N. (Ed.-s). Statistics on alcohol, drugs and crime in the Baltic Sea region. Helsinki, Nordic Council for Alcohol and Drug

Research (NAD). http://www.dldocs.stir.ac.uk/documents/nad37.pdf (21.12.2017) Global status report on alcohol and health 2014. (2014). World Health Organization. http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/112736/1/9789240692763_eng. pdf?ua=1 (7.12.2016) Kadõrova, A. (2016). Eesti alkoholipoliitika meetmete analüüs. Tartu Ülikool, majandusteaduskond. Tartu. Bakalaureusetöö. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52512/kadorova_alina. pdf?sequence=1&isAllowed=y (14.09.2017) „Kainem ja tervem Eesti“ on pakkunud alkoholitarvitamise häire ravi 2185 inimesele. (2018). Delfi. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kainem-ja-tervemeesti-on-pakkunud-alkoholitarvitamise-haire-ravi-2185-inimesele?id=81370003 (17.05.2018) Klaos, K. (2018). 2017. aasta maksude eelarve täitus oodatud mahus. Rahandusministeerium. https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/2017-aasta-maksudeeelarve-taitus-oodatud-mahus (11.02.2018)

Kristjansson A.L., Sigfusdottir I.D., Thorlindsson T., Mann MJ., Sigfusson J., Allegrante JP. (2015). Population trends in smoking, alcohol use and primary prevention variables among adolscents in Iceland, 1997-2014. Addiction, 111(4): 645–652. Lai, T., Vals, K., Kiivet, R-A. (2004). Haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastad Eestis: seosed riskifaktoritega ja riskide vähendamise kulutõhusus. Tallinn: Sotsiaalministeerium. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/81/1/Sotsiaalministeerium2004_1. pdf (1.10.2017) Norstat. (2016). Eesti-Läti alkoholi piirikaubandus 2016. Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit. Orro, E. (2013). Illegaalse alkoholitarbimine ja kaubandus Eestis 2012 (elanike hinnangute alusel). Tallinn: Eesti Konjuktuuriinstituut. https://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Illegaalse_alkoholi_tarbimine_ja_kaubandus_Eestis_2012_(elanike_hinnangute_alusel).pdf (7.12.2016) Orro, E., Martens, K., Lepane, L., Josing, M., Reiman, M., Ahermaa, E. (2016). Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2016. Tallinn: Atlex AS. https://intra. tai.ee//images/prints/documents/148110851999_Alkoholi%20aastaraamat%20 2016_.pdf (4.01.2017) Orro, E., Martens, K., Lepane, L., Josing, M., Reiman, M. (2017). Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2017. Tallinn: Ecoprint AS. http://www.tai.ee/ et/valjaanded/trukised-ja-infomaterjalid/download/848 (6.11.2017) Pärgma, R. (2018b). Tallinna vanalinnas asuv baar pettis kliente Leedu alkoholiga.

Delfi. Ärileht. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinna-vanalinnas-asuv-baarpettis-kliente-leedu-alkoholiga?id=81754333 (15.04.2018) Raudne, R. (2015). Alkoholiaktsiisi tõus: selle mõju ja roll võimaliku eelarvelise katteallikana. MaksuMaksja, 5(207): 29–32. http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1704 (12.04.2018)