8 minute read
Kersti Suur, Merle Varik
The Influence of Ménière’s Disease's Main Symptoms on Patients’ Quality of Life: Alleviating the Symptoms
Advertisement
Kersti Suur, Merle Varik
Abstract
This research study was a literature review, the aim of which is to describe the main symptoms associated with Ménière’s disease, its influence on the patient’s quality of life and the ways to alleviate the patient's main symptoms. This thesis is theoretical and based on a literature review, which corresponds to the thesis purpose and research objective. In this paper there are 27 sources used, published in the years 2007–2017.
The main symptoms of Ménière’s disease involve hearing loss, tinnitus and episodic vertigo. The most common comorbid psychiatric disorders are anxiety and depression. The effect of Ménière’s symptoms on the patient's quality of life is limited activity due to tinnitus, hearing impairment, sound localization problems, vertigo and balance disorders. During the vertigo episode, the patient may be completely immobilized and any movement may cause a new attack. Impaired balance and vertigo cause a loss of physical capabilities, which in turn affects the quality of family life, professional and social activities, and leads to a decrease in the quality of life. According to a psychodynamic interpretation, vertigo is associated with separation anxiety. Lack of communication due to hearing loss causes sense of loneliness and social isolation.
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
The main symptoms of Ménière’s disease can be alleviated by providing psychological support to the patient, teaching correct nutrition and coping mechanisms, developing an appropriate interdisciplinary therapeutic plan, counselling for stress relieving methods, and evaluating the patient individually.
Keywords: Ménière’s disease, tinnitus, hearing loss, vertigo, balance disorders, alleviating symptoms, quality of life
Sissejuhatus
Ménière’i tõbi on idiopaatilise etioloogiaga krooniline haigus, mis seisneb sisekõrva funktsiooni häires. Iseloomustavad sümptomid on episoodiline vertiigo, tinnitus ja kuulmislangus (Pyykkö jt 2017, Manchaiah jt 2017). Ménière’i tõbi avaldub tavaliselt keskeas ning mõjutab ühtmoodi mehi ja naisi, kuigi naiste seas esineb haigust veidi sagedamini (Syed ja Aldren 2012, Manchaiah jt 2017).
Ménière’i tõve sümptomid võivad olla nii kohleaarsed kui ka vestibulaarsed. Kohleaarsed sümptomid on kuulmislangus, tinnitus ja survetunne kõrvas. Levinuim vestibulaarne sümptom on episoodiline vertiigo, millega võivad kaasneda kollabeerumisatakid ja tasakaaluhäired (Paparella 2008). Vertiigo episoodid võivad kesta mõnest minutist kuni 12 tunnini või isegi kauem, kuid sagedamini kestavad need siiski 1–2 tundi (LopezEscamez jt 2015, Syed ja Aldren 2012). Ménière’i tõve tekkepõhjust ei teata ja sellele ei ole leitud veel ka ravi, mistõttu saab haigust leevendada vaid sümptomaatiliselt (Qadri jt 2017, Pyykkö jt 2017). Ravimeetodite väljatöötamist raskendab asjaolu, et haiguse mehhanismi osas ei ole kokkuleppele jõutud (Foster 2015). Haiguse ravi kliiniline eesmärk on vähendada vertiigo episoodide esinemissagedust, leevendada tinnitust ning säilitada või parendada vestibulaarset funktsiooni ja kuulmist (Strupp jt 2008).
Hoolimata haiguse suurenevast levimusest ei teata haiguse etioloogiat, samuti ei ole ühtset haiguskäsitlust (Strupp jt 2008, Qadri jt 2017).
Strupp (2008) rõhutab, et enamik senistest uurimustest keskendub vaid Ménière’i tõve kõige raskemale sümptomile – vertiigo episoodile. Tähelepanu keskmesse on tõusnud patsientide elukvaliteeti toetavad tegevused. Näiteks Manchaiah jt (2017) ja Pyykko jt (2017) tõid Soomes läbiviidud uuringu tulemustes välja vajaduse arendada patsientide elukvaliteeti toetavaid meetmeid või tugiprogramme.
Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada Ménière’i tõve peamiste sümptomite mõju patsiendi elukvaliteedile ja sümptomite leevendamise võimalusi. Töö eesmärgist lähtuvad sõnastati järgmised uurimisülesanded.
1. Kirjeldada Ménière’i tõve peamiste sümptomite mõju patsiendi elukvaliteedile. 2. Kirjeldada Ménière’i tõve peamiste sümptomite leevendamise võimalusi.
Uurimistöö põhines teaduskirjanduse ülevaatel. Töös tegemiseks kasutati 26 allikat, mis olid välja antud aastatel 2007–2017, nendest 25 olid teadusartiklid.
Võtmesõnad: Ménière tõbi, tinnitus, kuulmislangus, vertiigo, tasakaaluhäired, sümptomite leevendamine.
Tulemused ja arutelu
Ménière’i tõvega võib kaasneda mitmeid erinevaid 5, Syed ja Aldren 2012, Furukawa 2013). Patsiendi heaolu saab parandada toimetulekumee- todite, hingamis- ja lõõgastustehnikate õpetamise, kuulmisabivahendite kasutamise, vestibulaarsesse taastusravisse suunamise ning tasakaalu parandavate harjutuste õpetamisega (Pullen 2017, Brantberg ja Baloh 2011, Syed ja Aldren 2012). Samuti peab tuvastama patsiendi koduses keskkonnas esinevad ohud, julgustama teda liikumisel abivahendit kasutama ning selgitama määratud ravimite manustamist ja kõrval- toimeid (Smeltzer jt 2010).
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
Haigusega kaasnevat tinnitust on võimalik leevendada tasakaalustatud toitumisega, medikamentoosselt, stressi maandamise ja mitmesuguste ravimeetoditega (Pullen 2017, Butcher ja Davies 2012, Smeltzer jt 2010). Õe ülesanne on õpetada patsienti piirama rohke soola- ja suhkrusisaldusega toitude tarbimist ning toituma regulaarselt, et vältida dehüdratsiooni, sealjuures tuleb patsiendi juures märgata dehüdratsioonile viitavaid sümptomeid ja jälgida vererõhku (Butcher ja Davies 2012, Smeltzer jt 2010). Pullen (2017) ja Foster (2015) täheldasid, et tasakaalustatud toitumine, soola- ja suhkrusisalduse piiramine menüüs, piisav vedelikutarbimine ning kofeiini, alkoholi ja nikotiini vältimine alandab sisekõrvas rõhku ning leevendab tinnitust. Samas leidsid Syed ja Aldren (2012), et ei ole kasulik sool täielikult menüüst välja jätta, eriti diureetilist ravi saavatel patsientidel, sest see võib tekitada raske elektrolüütide tasakaalu häire. Õde peab selgitama puu- ja juurviljade ning täisteratoodete tähtsust toidumenüüs ja soovitama poolfabrikaatide, konserveeritud ning külmutatud toitude tarbimise piiramist (Smeltzer jt 2010).
Ménière’i tõbe seostatakse tihti ka tugeva psühholoogilise stressiga, mis võib väljenduda sotsiaalses kohanematuses, ärevuses, depressioonis, depressiivses seisundis või düstüümias, mis mõjutavad üsna suurel määral patsiendi subjektiivset heaolu (Savasto 2007, Furukawa 2013). Tinnitust on võimalik leevendada ka stressijuhtimistehnikate rakendamisega, nagu sügavate hingetõmmetega meditatsioon, jooga ja trenn (Pullen 2017).
Tänapäeval on olemas ka medikamentoosse ravi võimalused diureetikumide ja histamiini analoogidega ning suukaudne hormoonravi (Foster 2015). Sealjuures tuleb patsienti julgustada väljakirjutatud ravimeid õigesti tarbima ja rääkida võimalikest kõrvaltoimetest (Smeltzer jt 2010). Kui konservatiivne ravi ei ole efektiivne, on võimalikud ka kirurgilised protseduurid, nagu sisekõrva hormoonsüsted, šuntide paigaldus ja ablatsioonid, kuid nende protseduuride tõhusust ei ole veel piisavalt tõendatud (Foster 2015).
Ménière’i tõvega seonduvaid soovitusi patsiendile ja tema lähedastele ning konservatiivseid sümptomite leevendamise võimalusi võiks Eestis nii eriala- kui ka populaarteaduslikes artiklites rohkem kajastada, sest haiguse olemuse seletamine võib aidata patsiendil olukorraga paremini toime tulla. Seejuures on ka tähtis, et õde hindaks patsiendi vajadusi, väärtusi, hoiakuid, ärevustaset ja aitaks leida sobivad toimetulekumehhanismid.
Järeldused
Ménière’i tõve peamised sümptomid on tinnitus, kuulmislangus ja episoodiline vertiigo, millega kaasnevad tasakaaluhäired. Sümptomid põhjustavad ebamugavustunnet, halvenenud motoorset võimekust ja stressi, mis piiravad funktsionaalset võimekust, enesehoolitsust ning võimalust osaleda igapäevategevustes. Häiritud on liikumisvõime ja tasakaal. Heli lokaliseerimisprobleemid ja raskenenud arusaamine teiste inimeste kõnest põhjustab suhtlemisvõimaluste vähenemist, mis toob kaasa üksindustunde, sotsiaalse isolatsiooni ning frustratsiooni. Haiguse sümptomitel on ka negatiivne mõju keskendumisvõimele, töötegemisele, unele ning perekondlikele ja intiimsuhetele.
Ménière’i tõve peamiste sümptomite leevendamise üks võimalusi on õpetada tasakaalustatud regulaarset toitumist, mis hõlmab soola- ja suhkruvaest dieeti, kofeiini ja alkoholi vältimist ning mõõdukat veetarbimist. Seejuures on tähtis tagada patsiendile psühholoogiline tugi, õpetada toimetulekumehhanismide rakendamist, hinnata patsienti individuaalselt ja nõustada stressi leevendavate meetmete suhtes. Eelnimetatud meetodite abil on võimalik leevendada tinnitust, vähendada vertiigo episoodide esinemissagedust ning säilitada või parendada vestibulaarset funktsiooni ja kuulmist.
Allikaloend
Baumann, I., Gerendas, B., Plinkert, P. K., Praetorius, M. (2011). General and disease- specific quality of life in patients with chronic suppurative otitis media - a prospective study. Health And Quality Of Life Outcomes, 29(9): 48.
ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST
Bisdorff, A., Brevernb, M., Lempertc, T., Newman-Tokerd, D. E. (2009). Classification of vestibular symptoms: Towards an international classification of vestibular disorders. Journal of Vestibular Research, 19(1–2): 1–13. Butcher, A. C. R., Davies, M. R. L. (2012). Tinnitus: diagnosis and management. InnovAiT, 5(7): 407–413. Brantberg, K., Baloh, R. W. (2011). Similarity of vertigo attacks due to Meniere’s disease and benign recurrent vertigo, both with and without migraine. Acta Oto-
Laryngologica, 131(7): 722–727. Foster, C. A. (2015). Optimal management of Ménière's disease. Therapeutics & Clinical
Risk Management, 11: 301–307. Furukawa, M., Kitahara, T., Horii, A., Uno, A., Imai, T., Ohta, Y., Morihana, T., Inohara, H., Mishiro, Y., Sakagami, M. (2013). Psychological condition in patients with intractable Meniere's disease. Acta Oto-Laryngologica, 133(6): 584–589. Kanzaki, J., Goto, F. (2015). Psychiatric disorders in patients with dizziness and
Ménière's disease. Acta Oto-Laryngologica, 135(5): 447–450. Lopez-Escamez, J. A., Carey, J., Chung, W., Goebel, J. A., Magnusson, M., Newman-
Toker, D. E., Strupp, M., Suzuki, M., Trabalzini, F., Bisdorff, A. (2015). Diagnostic criteria for Menière’s disease. Journal of Vestibular Research: Equilibrium & Orientation, 25(1): 1–7. Manchaiah, V., Kentala, E., Levo, H., Pyykkö, I., Zou, J. (2017). Patient-reported benefits from patient organization magazines and Internet-based peer support in
Ménière’s disease. Patient Preference and Adherence, 11: 1851–1857 Paparella, M. (2008). Benign paroxysmal positional vertigo and other vestibular symptoms in Ménière disease, Ear, Nose, & Throat Journal. 87(10): 562. Pullen, R. L. (2017). Navigating the challenges of Meniere disease. Nursing, 47(7): 38–45. Pyykkö, I., Manchaiah, V., Kentala, E., Levo, H., Juholag, M. (2017). Internet-Based
Self-Help for Ménière’s Disease: Details and Outcome of a Single-Group Open Trial.
American Journal of Audiology, 26(4): 496–506. Qadri, H. M., Dehadray, A., Kaushik, M., Andrabi, D. Z. (2017). Meniere’s Disease: A
Mystery! Our Way to Diagnose, Indian Journal of Otology. 23(1): 13–16.
Savastano, M., Marioni, G., Aita, M. (2007). Psychological characteristics of patients with Ménière's disease compared with patients with vertigo, tinnitus, or hearing loss. Ear, Nose & Throat Journal, 86(3): 148–156. Sinisalu, V., Kõrv, J., Tikk, R. (2009). Vertiigo – sagedasti esinev vaevus, Eesti Arst. 88(11): 761−763. Smeltzer, S. C., Bare, B. G., Hinkle, J. L., Cheever, K. H. (2010). Brunner & Suddarth's
Textbook of Medical-surgical Nursing. Lippincott Williams & Wilkins. 1819–1823. Strupp, M., Hupert, D., Frenzel, C., Wagner, J., Hahn, A., Jahn, K., Zingler, V. C.,
Mansmann, U., Brandt, T. (2008). Long-term prophylactic treatment of attacks of vertigo in Menie`re’s disease comparison of a high with a low dosage of betahistine in an open trial. Acta Oto-Laryngologica, 128(5): 520–524. Syed, I., Aldren, D. (2012). Meniere’s disease: an evidence based approach to assessment and management, International Journal of Clinical Practice. 66(2): 166–170. Tsukamoto, H. F., Costa, S., Silva, R. A., Pelosi, G. G., Marchiori, L. L., Vaz, C. R., (2015).
Effectiveness of a Vestibular Rehabilitation Protocol to Improve the Health-Related
Quality of Life and Postural Balance in Patients with Vertigo. International Archives
Of Otorhinolaryngology, 19(3): 238–247. Yoshida, T., Stephens, D., Kentala, E., Levo, H., Auramo, Y., Poe, D. Pyykko, I. (2011).
Tinnitus complaint behaviour in long-standing Menière's disorder: its association with the other cardinal symptoms. Clinical Otolaryngology: Official Journal Of Netherlands Society For Oto-Rhino-Laryngology & Cervico-Facial Surgery, 36(5): 461–467.
