Aire Urbanovitš, Reet Urban

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST POLÜTSÜSTILISTE MUNASARJADE SÜNDROOMIGA KAASNEVAD ENAMLEVINUD TERVISEPROBLEEMID JA NENDEGA TOIMETULEKU VÕIMALUSED.

Health problems associated with polycystic ovaries syndrome and their solutions.

Aire Urbanovitš, Reet Urban

Abstract

PCOS-related health problems are not usually very acute and therefore little attention is paid to counselling women with PCOS. As a result of various studies, it is known that after receiving PCOS diagnosis, women did not receive enough information and advice to cope with the diagnosis. The aim of the study was to describe common health problems related to Polycystic Ovary Syndrome (PCOS) and give an overview of the possibilities to mitigate these problems. To achieve the aim of the research study 42 evidence based research articles were used, out of which 31 were original research articles and 11 were review articles. Used sources were released between the years 2007 to 2017.

The common health problems related to PCOS are irregular menses, hirsutism, weight problems, obesity, metabolic syndrome, infertility, acne, anxiety, depression, stress and low self-esteem. The most important possibility to mitigate these problems is a healthy lifestyle, starting with weight reduction through healthy nutrition and physical activity. The best results will be achieved through the cooperation between informed health care specialists and a motivated patient.

Keywords: Polycystic Ovary Syndrome (PCOS), health problems

Sissejuhatus

Polütsüstiliste munasarjade sündroom (Polycystic Ovaries Syndrome, edaspidi PCOS) on reproduktiivses eas naistel esinev endokriinne häire, mille korral tekivad munasarjades healoomulised tsüstid. PCOS-i tekkepõhjused ei ole teada, kuid mõnede uuringute tulemusena on järeldatud, et tegemist võib olla geneetilist laadi haigusega (Madnani jt 2013, Khomami jt 2015, Stadnicka jt 2015). Erinevate uuringute raames uuritud populatsioonist on PCOS esinenud kuni 21%-l fertiilses eas naistest (Garad jt 2011, Madnani jt 2013, Khomami jt 2015, Stadnicka jt 2015). Haldre (2014) sõnul puuduvad Eestis andmed PCOS-i levimuse kohta.

PCOS põhjustab naisel mitmeid elukvaliteeti mõjutavaid terviseprobleeme, eelkõige menstruaaltsükli häireid ja rasestumisprobleeme, mis omakorda mõjutavad naise psüühikat, und ning partnerlussuhteid. Uuringutes on leitud seoseid PCOS-i diagnoosi, 2. tüübi diabeedi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste esinemissageduse vahel (Holberey ja Coulson 2013, Khomami jt 2015, Stadnicka jt 2015). Siinkohal on PCOS-i tekkimisel tõenäoliselt määrava tähtsusega ka naiste seas levinud ülekaalulisus. PCOS-iga kaasnevad terviseprobleemid ei ole enamasti ägedaloomulised ja seetõttu pööratakse naiste nõustamisele vähe tähelepanu. Uuringute tulemusena on tõendatud, et pärast PCOS-i diagnoosimist ei ole naised saanud piisavalt teavet ega nõuandeid sellest sündroomist tulenevate probleemidega toimetulekuks. Patsiendid on tajunud ja järeldanud, et tervishoiutöötajatel ei ole selle sündroomi kohta piisavalt teadmisi, nende nõuanded ei ole põhjalikud ja on vahel vastuolulised. Samas rõhutavad uurijad, et PCOS-iga kaasnevad terviseprobleemid tuleb ära tunda ning selle järgi naisi nõustada, eelkõige selleks, et parandada naiste elukvaliteeti ja ennetada hilisemaid PCOS-iga kaasnevaid kroonilisi haigusi, nagu diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused (Avery ja Braunack-Maier 2007, Panchuk ja Lynam 2012, Holbrey ja Coulson 2013, Tomlinson 2013).

Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada teaduskirjanduse põhjal polütsüstiliste munasarjade sündroomiga kaasnevaid enamlevinud terviseprobleeme ja nende leevendamise võimalusi.

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

Uurimistöö ülesanded olid järgmised.

1. Kirjeldada PCOS-iga kaasnevaid enamlevinud terviseprobleeme. 2. Kirjeldada PCOS-iga kaasnevate terviseprobleemidega toimetuleku võimalusi.

Uurimistöö põhines teaduskirjanduse ülevaatel. Töö koostamiseks kasutati kokku 42 eesti- ja ingliskeelset teemakohast teadusallikat, millest 31 olid originaaluurimustel põhinevad artiklid ning 11 ülevaateartiklid. Lisaks kasutati Ohio toitumis- ja dieediakadeemia veebilehekülge.

Märksõnad: polütsüstiliste munasarjade sündroom, terviseprobleemid

Tulemused ja arutelu

Sagedamad PCOS-iga kaasnevate ja naiste elukvaliteeti halvendavate füüsiliste terviseprobleemide hulka kuuluvad ülekaal, rasvumine, ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel, hirsutism, viljatusprobleemid ning akne. Uuringute andmetel on 70–80% PCOS-iga naistest ülekaalulised (Bergh jt 2016). Ülekaalulisust peetaksegi PCOS-iga kaasnevaks esmaseks probleemiks. Psühhosotsiaalsete terviseprobleemidena tuuakse rohkem esile murelikkust, ärevust, stressi ja depressiooni (Moran jt 2009, Barr jt 2011, Boyle 2015, Khomami jt 2015, Stadnicka jt 2015, Panico jt 2017). Võib eeldada, et psühholoogilised probleemid tekivad füüsiliste probleemide tagajärjel, sest on täheldatud, et naised häbenevad oma keha erinevate füüsiliste probleemide tõttu, mis omakorda põhjustavad madalat enesehinnangut. Moran jt (2009) järeldasid oma uuringu tulemusena, et PCOS-iga naistel esinenud kõrgemad ärevus- ja depressiooninäitajad olid seotud suurenenud kehamassiindeksiga. Viljatusprobleemidega kaasneb hirm, mille põhjuseks on teadmatus oma tervise ja tuleviku osas. Naised kardavad ülekaalu, naiselikkuse vähenemist, seksuaalsuse kadu ja võimetust lapsi saada (Moran jt 2009, Zangeneh jt 2011, Khaomami jt 2015).

PCOS-iga naised vajavad psühholoogilist tuge ja nõuandeid. Kõige rohkem on uuringute järeldustes soovitatud liituda erinevate tugirühmadega, kus sama diagnoosiga naised saaksid oma kogemusi jagada ja üksteist toetada ning saada samas nõuandeid ka erialaspetsialistidelt. Osas riikides toimivad edukalt erinevad veebipõhised tugirühmad, kus probleeme arutatakse omavahel ja võimalik on esitada küsimusi, millele vastavad asjatundjad (Purdue 2010, Holberey ja Coulson 2013, Hadjiconstantinou jt 2017). Kuna psühholoogiliste probleemidega tegelemine on raske ja käib sageli üle jõu, on tugirühmade üks tähtsamaid rolle üksteise motiveerimine ja toetamine. Samas on psühholoogiliste probleemidega inimestel enesega tegelema hakkamiseks raske motivatsiooni leida. Siinjuures on teadmine, et tugirühmas on võimalik saada valdkonna spetsialistidelt teaduspõhistele uuringutele tuginevat teavet, ka üks põhjusi, miks naine üldse on nõus muutusi kaaluma.

Kindlaks on tehtud, et peamine PCOS-ist põhjustatud terviseprobleemidega toimetuleku viis on elustiili muutus (Sheperd 2010, Marzouk jt 2015, Bergh jt 2016). Elustiili muutuse all peetakse silmas kaalulangetamist toitumisharjumuste muutmise ja treeningute abil. Ühte ja kindlat kõigile sobivat soovitust ei ole leitud. Kahtlus, et PCOS-i põdevatel naistel ei ole organismi hormonaalsete muutuste tõttu kerge kaalu kaotada, pole kinnitust leidnud. Nikokavoura jt (2015) uurimuses võrreldi tervete ja PCOSiga naiste kaalulangust eksperimendis, kus mõlemad uuritavate rühmad olid vähese kalorsusega dieedil (600 kcal päevas). Uurimistulemustes järeldati, et nii PCOS-iga kui ka terved naised kaotasid kaalu võrdselt. Samas on teises uurimuses rõhutatud, et PCOS-iga naistel esinev insuliiniresistentsus ja androgeenide suurenenud sisaldus mõjutavad söögiisu (Garad jt 2016). Seetõttu on neil võrreldes tervete naistega palju raskem kaalu langetada (Lynam ja Panchuk 2012, Ahmadi jt 2013, Garad jt 2016). PCOS-iga naised vajavad spetsialisti nõuandeid, kuidas optimaalselt kaalu alandada. Wongi jt (2015) Ameerikas läbi viidud eksperimentaaluuringu tulemustest järeldus, et kaalulangetamiseks ja organismi rasvaprotsendi alandamiseks sobivad võrdse tulemuslikkusega nii väikese glükeemilise

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

indeksiga kui ka vähese rasvasisaldusega dieedid. Lisaks kaalulangusele mõjutab väikese glükeemilise indeksiga toiduvalik positiivselt ka ovulatsiooni (Bergh jt 2016).

Teine oluline elustiili osa on füüsiline aktiivsus. Intensiivne füüsiline treening parandab organismis insuliininäitajaid, mis on just PCOS-iga naiste puhul ülitähtis. Insuliininäitajate vähenemisega kahaneb ka oht 2. tüübi diabeedi tekkeks. Füüsiline treening vähendab PCOSist põhjustatud erinevaid terviseprobleeme, sealhulgas ka psüühilisi probleeme. Tähtis on rõhutada, et füüsiline treening mõjub kasulikult ka siis, kui sellega ei kaasne kaalulangust (Garad jt 2011). Füüsiline treening koos õige toitumisega annab paremaid tulemusi nii kehakaalu langetamiseks, psüühilise seisundi turgutamiseks kui ka hormonaalsete näitajate paranemiseks (Marzouk jt 2015, Salama jt 2016).

Nadjarazadeh jt (2013) ning Khani jt (2017) uurisid oomega-3-rasvhappeid sisaldavate toidulisandite mõju PCOS-iga naiste tervisenäitajatele. Mõlemast uurimustest selgus, et oomega-3-rasvhapete tarvitamise järel muutusid naiste menstruatsioonid regulaarsemaks. Nadjarazadeh jt (2013) uurisid naisi kaheksa nädala vältel, mistõttu võib oletada, et juba nii lühiajaline tarvitamine võib PCOS-iga naistele kasulikult mõjuda. Khani jt (2017) jälgisid naisi kuue kuu jooksul ning nad järeldasid, et lisaks menstruatsioonide regulaarsemaks muutumisele lühenes ka menstruatsioonitsükkel. Samas ei mõjutanud oomega-3-rasvhapete tarvitamine kehakaalu, puusaümbermõõtu, menstruatsioonide vereeritust ega hirsutismi.

Efektiivne õendus- ja raviplaan PCOS-iga kaasnevate terviseprobleemide lahendamiseks hõlmab toitumisnõustamist, sh abi menüüde koostamisel, füüsilise aktiivsuse alast nõustamist, vaimse ja emotsionaalse tervise toetamist ning koos patsiendiga tema kaalu ja stressi vähendamise strateegiate kokkuleppimist (Bergh jt 2016).

Järeldused

PCOS-iga kaasnevad enamlevinud terviseprobleemid võib jagada füüsi-listeks ja psühhosotsiaalseteks terviseprobleemideks. Enamlevinud füüsilised terviseprobleemid on probleemid menstruatsioonitsükliga, hirsutism, kaaluprobleemid, rasvumine, vöökoha suurenenud ümbermõõt, viljatus ja akne. Enamlevinud psühhosotsiaalsed terviseprobleemid on ärevus, stress, madal enesehinnang ja depressioon, mis on enamasti füüsiliste probleemide tagajärg.

PCOS-iga seotud terviseprobleemidega toimetuleku võimalused on kõige enam seotud kaalulangetamiseks vajaliku toitumise ja füüsilise aktiivsuse vahel tasakaalu leidmisega ning samal ajal psühholoogilise tervisega tegelemisega. PCOS-ist põhjustatud terviseprobleemidega tuleb teadlikult tegelda kogu fertiilse ea jooksul. Parim tulemus saavutatakse koos tervishoiutöötaja oskusliku nõustamise, õpetamise ja toetamise abil ning naise enda sooviga muutuda ja oma tervist hoida.

Allikaloend

Ahmadi, A., Akbarzadeh, M., Mohammadi, F., Akbari, M., Jafari, B., Tolide-Ie, H., R. (2013). Anthropometric characteristics and dietary pattern of women with polycystic ovary syndrome. Indian Journal of Endocrinology and Metabolism, 17(4): 672–676. Avery, J., C., Braunack-Mayer, A., J. (2007). The information needs of women diagnosed with Polycystic Ovarian Syndrome – implications for treatment and health outcomes. BMC Woman’s Health. Barr, S., Hart, K., Reeves, S., Sharp, K., Yanes, J., M. (2011). Habitual dietary intake eating pattern and physical activity of women with polycystic ovary syndrome.

European Journal of Clinical Nutrition, 65, 1126–1132. Bergh, C., M., Moore, M., Gundell, C. (2016) Evidence-Based Management of Infer- tility in Women With Polycystic Ovary Syndrome. Journal of Obstetric, Gynecologic&

Neonatal Nursing, 45(1): 111–122 Boyle, J., Cunningham, J., Norman, R., Dunbar, T., O´dea, K. (2015). Polycystic ovary syndrome and metabolic syndrome in Indigenous Australian women. Royal Australasian College of Physicians.

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

Garad, R., Teede, H., Moran, L. (2011). An evidence-based guideline for Polycystic

Ovary Syndrome. Australian Nursing Journal, 19(4): 30–33 Hadjiconstantinou, M., Mani, H., Patel, N., Levy, M., Davies, M., Khunti, K., Stone, M. (2017). Understanding and supporting women with polycystic ovary syndrome: a qualitative study in an ethnically diverse UK sample. Society for Endocrinology and

European Society of Endocrinology. Haldre, K. (2014). Polütsüstiliste munasarjade sündroom. On saabunud aeg diagnoosikriteeriumide ülevaatamiseks. Eesti Arst, 93(9): 537–539 Holbrey, S., Coulson, N., S. (2013). A qualitative investigation of the impact of peer to peer online support for women living with Polycystic Ovary Syndrome. BMC

Womans Health. Khani, B., Mardanian, F., Fesharaki, S. (2017). Omega3 supplementation effects on polycystic ovary syndrome symptoms and metabolic syndrome. Journal of Research in Medical Sciences. Khomami, M., B., Teherani, F., R., Hashemi, S., Farahmand, M., Azizi, F. (2015). Of

PCOC Symptoms, Hirsutism Has the Most Significant Impact on the Quality of

Life of Iranian Women. Plos One, (10)4: 1–10. Madnani, N., Khan, K., Chauhan, P., Parmar, G. (2012). Polycystic ovarian syndrome.

Indian Journal og Dermatology, Venerology and Leprology, 79(3): 310–321. Marzouk, T., Nabil, H., Senna, M. (2015). Impact of a Lifestyle Modification Program on Menstrual Irregularity among Overweight or Obese Women with Polycystic

Ovarian Syndrome. Korean Journal Of Women Health Nursing, 21(3): 161–170 Moran, L., Gibson-Helm, M., Teede, H., Deeks, A. (2009). Polycystic ovary syndrome: a biopsychosocial understanding in young women to improve knowledge and treatment options. Journal of Psychosomatic Obstetrics & Gynecology, 31(1): 24–31. Nadjarzadeh, A., Firouzabadi, R., D., Vazirl, N., Daneshbodi, H., Lotff, M., H., Mozaffarl-

Khosravi, H. (2013). The effect of omega-3 supplementation on androgen profile and menstrual status in women with polycystic ovary syndrome: A randomized clinical trial. Iranian Journal of Reproductive Medicine, 11(8): 665–672 Nikokavoura, E., A., Johnston, K., L., Broom, J., Wrieden, W., L., Rolland, C. (2015).

Weight loss for women with and without polycystic ovary syndrome following a very low-calorie diet in a community-based setting with trained facilitators for 12 weeks. Diabetes, Metabolic Syndrome and Obesity: Targets and Therapy, 8: 495–503.

Panchuk, K., Lynam, M., J. (2012). Polycystic Ovary Syndrome: Appreciating the

Complexities and Implications of Diagnosis for Primary Care. UBCMJ, (1)4: 10–15 Panico, A., Messina, G., Lupoli, G., A., Lupoli, R., Cacciapuoti, M., Moscatelli, F., Teresa

Esposito, T., Villano, I., Valenzano, A., Monda, V., Messina, A., Precenzano, F., Giuseppe Cibelli, G., Monda, M., Lupoli, G. (2017). Quality of life in overweight (obese) and normalweight women with polycystic ovary syndrome. Patient Preference and

Adherence, 11: 423–429. Purdue, G., L. (2010). Polycystic ovary syndrome: A threat to appearance, menstruation, and fertility. American Nurse Today, 5(9) Salama, A., A., Amine, E., K., Salem, H., A., E., Fattah, N., K., A., E. (2015). Anti-Infl ammatory Dietary Combo in Overweight and Obese Women with Polycystic Ovary

Syndrome. North American Journal of Medical Sciences, (7)7: 310–316. Sheperd, A. (2009). Current management strategies in the treatment of obesity. Nursing Standard, 25(14): 49–56 Stadnicka, G., Łepecka-Klusek., C., Kulesza-Brończyk, B., Pilewska-Kozak, A., B. (2015).

The quality of life of women suffering from polycystic ovary syndrome. Progress in

Health Sciences, (5)2: 61–68 Zangeneh, F., Jafarabadi, M., Nagihizadeh, M., M., Abedinia, N., Haghollahi, F. (2011).

Psychological Distress in women with polycystic Ovary Syndrome from Imam

Khomeini Hospital, Tehran. Journal of Reproduction and Infertility, (13)2: 111–115 Zhang, J., Liu, Y., Liu, X., Xu, L., Zhou, L., Tang, L., Zhuang, J., Guo, W., Hu, R. (2015).

High Intake of Energy and Fat in Southwest Chinese Women with PCOS: A PopulationBased Case-Control Study, Plos One, 10(5): e0127094. Tomlinson, J., Letherby, G., Pinkey, J., Milward, A., Stenhouse, E. (2013). Raising awareness of polycystic ovary syndrome. Nursing Standard, 27(40): 3539 Wong, J., M., W., Gallagher, M., Gooding, H., Feldman, H., A., Gordon, C., M., Ludwig,

D., S., Ebbeling, C., B. (2015). A randomized pilot study of dietary treatments for polycystic ovary syndrome in adolescents. World Obesity. Pediatric Obesity,.

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST