10 minute read
Ave Kutman, Birgit Hüneva
Occurrence of Pediculosis in Pre-School Children and Parents’ Awareness of it
Advertisement
Ave Kutman, birgit Hüneva
Abstract
The aim of the research study was to find out the occurrence of head lice infestation in pre-school children and their parents’ awareness of the disease.
At the end of 2019 and at the beginning of 2020, a web-based questionnaire was carried out in various internet environments. Parents’ awareness was explained by 20 statements. The study involved parents (n=1141) of pre-school children, the median age of respondents was 32.7 years. The survey included participants from all the counties in Estonian, the majority of respondents were from Tartu city and Tartu county.
The results showed that pediculosis occurred in 30.9% of children studied. The parents, whose children had had pediculosis, used different medications; in 98.6% of the cases parents rated the chosen treatment as effective. Head lice were most common in children aged 4–6 years and the study also found that most of the children with pediculosis went regularly to the kindergarten or day care facility. The parents’ average awareness score was 13.2 out of 20 points per respondent. 1% of all the respondents knew all the statements correctly, 3.6% of respondents answered 10 statements correctly and 5 respondents or 0.4% of the whole sample did not have the correct answer to any of the statements.
The subjects with medical education (n=130) had the highest level of awareness of head lice and pediculosis. The comparison of different levels of education
Artiklid lõputöödest
Artiklid lõputöödest
(excluded medical education) demonstrated the highest level of awareness among the parents with secondary education.
Keywords: head lice, head lice disease, pediculosis, kindergarten, spread of head lice, preschool children, head lice occurrence, head lice treatment, parental awareness, head lice awareness, Pediculus humanus capitis
Sissejuhatus
Peatäide levik Eestis ja mujal maailmas on endiselt aktuaalne terviseprobleem. Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) andmetel on täitõbi laste seas probleem nii arengumaades kui ka arenenud maades (gratz 1997). Terviseameti sõnul on peatäitõbi ehk pedikuloos viimastel aastatel (2016–2019) levima hakanud eeskätt laste- ja hoolekandeasutustes. Täid levivad peamiselt tiheda kontakti kaudu ning lasteasutused loovad selleks soodsa keskkonna, sest seal mängitakse ja viibitakse alatasa koos (Täitõbi on... 2019). Rohkem levivad täid tüdrukute seas, sest pikad juuksed soodustavad seda. Uuringud on kirjeldanud arvukamat täidega nakatumist riikides, kus on suur rahvaarv ja tihe asustus (falagas jt 2008). Arusaam, et peatäid tekivad vaid vähese hügieeni ja mustuse tõttu, on ekslik. Pedikuloos võib esineda sõltumata vanusest, soost või sotsiaalsest kuuluvusest, mis tähendab, et valvsad peavad olema kõik. Leviku tõkestamist raskendab asjaolu, et täid võivad peanahal elutseda kuid, enne kui neid märgatakse (Peatäitõbi i.a.).
Uurimistöö eesmärk oli selgitada peatäitõve esinemist eelkooliealistel lastel ja lapsevanemate teadlikkust peatäidest.
võtmesõnad: peatäid, peatäitõbi, lasteaed, eelkooliealised lapsed, täide levik, peatäide ravi, lapsevanemate teadlikkus, pediculus humanus capitis
Metoodika
Uuringu valimisse planeeriti kõik lapsevanemad, kellel oli vähemalt üks eelkooliealine laps. Andmed koguti veebipõhise ankeetküsitlusee google
formsi keskkonnas ajavahemikul detsembrist 2019 kuni veebruarini 2020. Küsimused koostasid uurimistöö läbiviijad, küsimuste koostamisel võeti eeskuju teistest samalaadsetest uuringutest (Albashtavi 2012, ElMaghrabi jt 2015) ja Terviseameti teabematerjalidest peatäide kohta. Lapsevanemate teadlikkuse väljaselgitamiseks oli eraldi plokk, mis koosnes 20 väitest. Nendele sai vastata variantidega „õige”, „vale” või „ei oska öelda”. Keskmine punktisumma arvutati õigete vastuste osakaalu põhjal, mida omakorda võrreldi erinevate sotsiaal-demograafiliste rühmade vahel. Teadmisi väljaselgitavas plokis hinnati lapsevanemate teadmisi peatäist, tema elutsüklist, ravist ja levinumatest müütidest.
Küsitluses osalenud lapsevanemad rühmitati andmetöötluseks sotsiaaldemograafiliste ja sotsiaal-majanduslike taustaandmete alusel. Pedikuloosi esinemise mõjuritena võrreldi eelkooliealiste laste arvu ja vanust, lapsevanemate vanust (mediaanvanusena), elukohta maakondade lõikes, elukoha piirkonda (linna- või maapiirkond), haridustaset (põhi-, kesk- või kõrgharidus), uuriti, kas vastajal on haridus tervishoiuvaldkonnas. väidete plokile vastasid kõik uuringus osalejad, olenemata sellest, kas nende peres on esinenud peatäitõbe või mitte.
Uuringukeskkonnast google form saadud andmed eksporditi esmalt tabelarvutusprogrammi MS Excel 2016. Seoste leidmiseks töödeldi saadud andmeid andmetöötlussüsteemi SPSS 23.0 (Statistical Package for School Science) abil, milles erinevate rühmade keskmiste teadlikkushinnangute võrdlemiseks kasutati dispersioonanalüüsi ANOvA (Analysis of Variance). Kõikide andmete analüüsimiseks koostati tulemuste põhjal sagedustabelid, kust saadi erinevad sotsiaal-demograafilised andmed ja protsendid väidete plokist. Elukoha, vastaja soo ja teiste keskmiste väärtuste võrdlemiseks kasutati t-testi, mittearvulise väärtuse korral χ2 testi, samuti risttabeleid, mille abil hinnati näiteks erinevate ravimeetodite tõhususe protsenti. Ttestide abil võrreldi ka väidete õigsuse punktisummasid, keskmise punktisumma põhjal tehti järeldusi õigete ja valede vastuste kohta. Statistiliselt oluliseks seoseks peeti, kui pväärtus oli alla 0,05. Nominaaljaotusega muutujate korral kasutati Craméri V-kordaja testi.
Artiklid lõputöödest
Artiklid lõputöödest Tulemused
Lõplik valim oli 1141 lapsevanemat, kellest 97,5% olid emad. 61,4% vastanute peres kasvas üks ja 33,5% peres kaks eelkooliealist last ning 5,1% peres kolm või enam kooliealist last. vastajaid oli kõikidest Eesti maakondadest, enim oli Lõuna-Eestist, linnadest oli enim vastajaid Tartust. vastajatest 39,4% oli kõrg- , 51,4% oli kesk- ja 9,2% oli põhiharidusega. Tervishoiuvaldkonna haridus oli 11,4% vastajatest. Enim vastajaid oli vanusevahemikus 27–37 aastat. Täpsemad andmed vanuse ja teadlikkuse kohta on toodud joonisel 1. Lapsevanema vanust ja nakatumise määra võrreldes leiti, et mida vanem on lapsevanem, seda suurema tõenäosusega oli lapsel esinenud pedikuloosi (p < 0,000). Kuni 25-aastaste vanemate laste seal oli nakatumise määr 20%, 26–35-aastaste vanemate laste seas 27,4%, 36–45aastaste vanemate lastel 41,5% ning 46-aastaste ja vanemate lapsevanemate laste seas 57,9%.
Joonis 1. Uuringus osalenud lapsevanemad ja nende teadlikkuse skoor vanuselise jaotusena.
vastajatest 30,9% lapsel või lastel oli esinenud pedikuloosi. 60,1% vastanutest kontrollis profülaktiliselt oma laste päid ja 40,2% kinnitas, et nende laps on peatäitõbe põdenud üle ühe korra. Peatäi on lähikontaktil
kergesti nakkav parasiit, mistõttu on peresisene nakatumine potentsiaalselt suurem. Kaks kolmandikku vastajatest ütlesid, et peatäid olid levinud ka teistele pereliikmetele, enamasti täiskasvanule. 92,4% lastest, kellel oli esinenud peatäitõbe, käis regulaarselt lasteasutuses (97,1% lasteaias ja 2,9% lastehoius). Enamik (71,3%) lapsevanemaid teadis, kust laps täitõve oli saanud, kõige levinum vastus oli lasteasutus (64,3%), veel vastati, et sõbralt või vanemalt õelt-vennalt. 98,6% vastanutest tegi lapsele täitõrjet, 6% ei ravinud, 0,4% lapsevanematest ei mäletanud, kas peatäide ravi sai tehtud või mitte.
Kas ja kuidas lapsevanemad on lapse peatäidest vabanenud, uuriti, millist ravimeetodit selleks kasutati. Etteantud valikud olid nahalahus, täišampoon, täiõli, täikamm, elektriline täikamm ja „muu“. Enim kasutati täišampooni ja täikammi, suur osa vastajatest kasutasid erinevate ravivahendite kombinatsiooni. 94,1% uuringus osalenutest pidasid nende valitud ravimeetodit tõhusaks, 5,3% ei pidanud ja 0,6% ei osanud ravimeetodi tõhususe kohta hinnangut anda. Kui perekonnas esinesid peatäid, pidasid 80,7% vastanutest tähtsaks ravida profülaktika mõttes ka teisi pereliikmeid, 18,4% seda ei teinud. Ravimeetodi ja tõhususe vahelise statistilise seose arvutamiseks võrreldi konkreetset meetodit kõikide teiste ravimeetoditega. Ravimeetodid ja nende tõhususe hinnang on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Peatäitõve raviks valitud meetodid ja hinnang nende tõhususele. Ravimeetodite vahel puudus statistiline erinevus.
Täitõrje vahend Kasutajate arv Hinnang tõhususele
Nahalahus 57 89,5%
Täišampoon
Täiõli
Täikamm 295
109
302
Elektriline täikamm 70 93,9%
94,5%
94,4%
90%
Muu 28 92,9%
Artiklid lõputöödest
Artiklid lõputöödest
Lapsevanemate teadlikkuse keskmine skoor oli õigesti vastanutel 13,9. väidete kohta, mis selgitasid lapsevanemate teadlikkust peatäidest ja pedikuloosist, oskasid õigesti vastata 11 inimest, mis on 1% kõikidest vastajatest, ning mitte ühelegi väitele ei osanud õigesti vastata 5 inimest ehk 0,4% kogu valimist. Tabelis 2 on toodud uuritavate vastused protsentuaalselt.
Tabel 2. Peatäide ja pedikuloosiga seotud väited ja uuritavate vastused protsendina.
VÄIDE Õigesti vastanud Valesti vastanud Ei osanud vastata
Peatäi on verdimev parasiit (õIgE) 68,4% 15,6% 16%
Peatäid elavad ja toituvad ainult inimese peanahal (õIgE)
Peatäid suudavad elada inimese peas kuni aasta (vALE)
Täi sureb 2–3 päeva jooksul, kui ta peast maha kukub (õIgE)
Peatäid kooruvad 10–14 päeva jooksul ja saavad täiskasvanuks 8–10 päevaga (õIgE)
Peatäi muna ehk ting võib olla eluvõimeline kuni 2 nädalat (õIgE)
Kõige rohkem peatäisid elab kaelapiirkonnas (õIgE)
Peatäid suudavad lennata/hüpata inimeselt inimesele (vALE)
Peatäi tinge on juustest kerge eemaldada (vALE)
Peatäidesse nakatumine on levinud ainult arengumaades (vALE)
Poisid nakatuvad peatäitõppe tihemini kui tüdrukud (vALE) 63,6% 22,3% 14,1%
19,8% 20,2% 60%
40,7% 17,5% 41,8%
65,2% 4,6% 30,2%
74,5% 2,5% 23%
36,7% 23,8% 39,4%
57,1% 25,1% 17,9%
82,1% 9,0% 8,9%
90,7% 1,1% 8,2%
69,7% 0.8% 29,5%
VÄIDE Õigesti vastanud Valesti vastanud Ei osanud vastata
Peatäitõve esimene sümptom on pea sügamine (õIgE)
Peatäidest tingitud sügamine võib põhjustada peanahal põletikke ja haavu (õIgE)
Peatäitõve võib saada ka loomadelt (nagu kassid või koerad) (vALE)
Peatäide ülekandumise peamine viis on pikaajaline otsene kontakt juba nakatunud inimesega (õIgE) 83,6% 5,8% 10,6%
88,6% 1,9% 9,5%
52,2% 11,9% 35,8%
62,6% 23,8% 13,7%
Peatäid levivad kätlemisel (vALE) 76,6% 3,0% 20,4%
Nakatunud inimese kammide, patsikummide ja klambrite kasutamine ei levita täisid (vALE)
Ravikuuri alustades tuleb ka kõik riided ja voodipesu (tekid, padjad) kuuma veega läbi pesta (õIgE)
Peatäitõppe nakatuvad peamiselt vähese hügieeniga inimesed (vALE)
Mida suuremas koguses ravimit kasutada, seda kiirem ja tõhusam on tulemus (vALE) 94% 3,8% 2,2%
97,6% 0,9% 1,5%
89,9% 4,1% 6%
73,3% 6,4% 20,2%
Pedikuloosi läbi põdenud laste vanematel olid paremad teadmised kui neil, kelle lapsed olid sellest pääsenud (p < 0,000). vanuselises võrdluses esines teadlikkuse osas erinevusi (p < 0,005) vanuserühmades kuni 25 aastat ja kahe kõige vanema vanuserühma vahel. võrreldes 26–35-aastaste vanuserühma, on 36–45- ja 46-aastaste ning vanemate vastajate teadlikkus suurem (p < 0,005). Lapsevanemate teadlikkuse keskmine skoor ei erinenud sõltuvalt laste arvust peres (p = 0,067), st ei olnud tähtis, mitu last peres kasvas.
Artiklid lõputöödest
Artiklid lõputöödest
Kõrgharidusega inimeste keskmine teadlikkuse skoor oli 13,6, keskhariduse korral 14,1 ning põhiharidusega vastajatel 13,6. Keskharidusega inimeste teadmised olid paremad (p = 0,028) kui kõrg- ja põhiharidusega vastajatel. Tervishoiualase haridusega vastajaid oli 130 ja nende teadmised olid teistest vastajatest kõige paremad (p < 0,001).
Elukoht linna- või maapiirkonnas ei mõjutanud vastajate teadlikkust peatäidega seonduvast, mis tähendab, et teadmised olid sarnased sõltumata elukohast (p = 0,5929).
Arutelu
Uuringus osalenud 1141 lapsevanemast kolmandik kinnitas, et peres oli esinenud pedikuloosi. See näitab, et levik Eestis on pigem suur. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et levimus varieerub 0,7–59% vahel (borges jt 2007), Euroopas on levimus väiksem, arengumaades suurem. Sarnased tulemused leviku osas on saadud Türgis, kus visuaalsel läbivaatusel avastati täid 31,2% lastel. Sarnane tulemus saadi ka Egiptuses, Inglismaal on täide levik algkoolilaste seas umbes 37,4% (falagas jt 2008). Enim esines täitõbe 4–6-aastaste laste seas. Jordaanias läbi viidud uuringus leiti, et alla 7-aastaste laste nakatumise määr oli märkimisväärselt kõrgem kui üle 7-aastastel (ALbashtawy 2012). Selles vanuses lapsed käivad juba kollektiivis (lasteaias või lastehoius), trennides ja on rohkem sotsiaalsed ka väljaspool kodu, näiteks külastavad rohkem sõpru, kuid samas on nende hügieenist kinnipidamine kindlasti kehvem kui kooliealistel lastel.
Uuringus osalejaid oli igast Eesti maakonnast, nii linna- kui ka maapiirkondadest. Teadlikkus täitõvest ei sõltunud elukohast, mis võib olla seletatav sellega, et Eestis ei ole piirkonniti erinevust hariduse või meditsiini kättesaadavuse osas, samuti ei ole Eestis suurt sotsiaalset kihistumist. Seevastu esines peatäitõbe rohkem linnades kui maal, mis võib olla tingitud sellest, et linnadest oli rohkem vastajaid, kuid ka sellest, et maapiirkondades on lasteasutuste rühmad väiksemad ja lastele pakutavate trennide ning huviringe valik piiratud. Seevastu näiteks Poolas läbi
viidud uuringu tulemused olid vastupidised – maal esines täitõbe rohkem (3,52%) kui linnas (0,98%) (bartosik jt 2015).
Lapsevanemate teadlikkust hinnati 20 väite abil, millele sai vastata „õige”, „vale” või „ei oska öelda”. Keskmiselt vastati rohkem kui pooltele vastustele õigesti. Austraalias läbi viidud uuringu valimis osales 1338 lapsevanemat, nendest vastas kõikidele väidetele õigesti 7,1% ja kuni pooltele vastustele ei osanud õiget vastust anda üle kolmandiku lapsevanematest (Counahan jt 2007). Saab väita, et Eesti inimene oli pedikuloosist ja täidest pigem teadlik olenemata haridustasemest. Paremad teadmised tulid esile juhul, kui vastaja oli omandanud kõrghariduse meditsiinivaldkonnas.
Järeldused
Pedikuloosi oli esinenud kolmandikul uuringus osalenud lapsevanemate eelkooliealistel lastel. Lapsevanemate teadlikkus pedikuloosiga seonduvast on hea. Erinevates sotsiaal-demograafilistes rühmades olid teadmised erinevad, näiteks keskharidusega vastajate teadlikkus oli parem võrreldes põhi- ja kõrgharidusega vastanutega, seevastu tervishoiualase haridusega vastanute teadmised olid muu valimiga võrreldes kõige paremad.
Allikaloend
Albashtawy, M. (2012). Knowledge, attitudes, and practices of parents/ guardians regarding pediculosis in the Umm el-Jimal district of Jordan. Journal of Research in Nursing, 19(5): 390–399. bartosik, K., buczek, A., Zając, Z., Kulisz, J. (2015) Head pediculosis in schoolchildren in the eastern region of the European Union. Annals of Agricultural and Environmental Medicine, 22(4): 599–603. borges, R., Silva, J.J., Rodrigues, R.M., Mendes, J. (2007). Prevalence and monthly distribution of head lice using two diagnostic procedures in several age groups in Uberlândia, State of Minas gerais, Southeastern brazil. Revista da Sociedade
Brasileira de Medicina Tropical, 40(2): 247–249. Counahan, M.L., Andrews, R.M., Weld, H., Helen, W., Speare, R. (2007). What parents in Australia know and do about head lice? Rural and Remote Health, 7(3): 687.
Artiklid lõputöödest
El-Maghrabi, N.M., El-Houfey, A., Rashad, S. Screening for Prevalence and Associated
Risk factors of Head Lice Among Primary School Students in Assiut City. Advances in Environmental biology, 9: 87–95. falagas, M.E., Matthaiou, d.K., Rafailidis, P.I., Panos, g., Pappas, g. (2008). Worldwide
Prevalence of Head Lice. Emerging Infectious Diseases, 14(9): 1493–1494. gratz, N.g. (1997). Human lice – their prevalence, control and resistance to insecticides. https://www.who.int/whopes/resources/who_ctd_whopes_97.8/en/ Täitõbi on Eestis süvenev probleem. (2019). Terviseamet. https://www.terviseamet. ee/et/uudised/taitobi-eestis-suvenev-probleem
