4 minute read
Eve-Merike Sooväli
PULMONAALSE REHABILITATSIOONIPROGRAMMI LOOMINE JA PILOTEERIMINE SA TÜK KOPSUKLIINIKUS
Autorid: Riina Kubja1, Krister Matto2, Liina Männiksaar3, Riina Sinisoo4 Juhendaja: Eve-Merike Sooväli
Advertisement
1 SA Tartu Ülikooli Kliinikum, projektijuht laanemaa.riina@gmail.com 2 AS Põlva Haigla 3 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 4 OÜ vinni Tervisekeskus
Tausta kirjeldus. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on pikkamööda progresseeruva kulu ja sagedaste ägenemistega haigus, põhjustades töövõimetust ning järjest suurenevaid tervishoiukulutusi. KOKipuhused muutused hingamisteedes on pöördumatud ja ravi eesmärgiks on ennekõike sümptomite leevendamine ning tuleviku riskide maandamine. Eestis on ligikaudu 40 000 erineva raskusastmega KOKi diagnoosiga patsienti, kes vajaksid osalemist pulmonaalses rehabilitatsiooniprogrammis (PR). Haiguse ägenemisperioodis vajavad patsiendid sageli hospitaliseerimist, haiguse aktiviseerumine põhjustab elukvaliteedi langust. Pulmonaalse rehabilitatsiooni abil saab suurendada patsiendi füüsilist võimekust, parandada üldist terviseseisundit, psühholoogilist heaolu, vähendada õhupuudust ja motiveerida teda paremini oma tervise eest hoolitsema. Helsingi Ülikooli Haiglas läbi viidud uuringu andmetel PR tulemusel vähenes 53% haiglas veedetud päevade arv võrreldes eelneva aastaga kui nad PRi ei olnud saanud. (Katajisto ja Laitinen 2017*).
Eesmärk. Koostöös interdistsiplinaarse meeskonnaga luuakse ning käivitatakse 2021 aastal Eesti KOK patsientidele sobiv pulmonaalse rehabilitatsiooniprogrammi pilootprojekt, mille eesmärk on võimestada patsienti ja 2022 aastal hinnatakse rehabilitatsiooni mõju patsiendi võimekuse muutusele.
Oodatavad tulemused. Programmi läbimine toetab haiguse kontrolli alla saamist ja elukvaliteedi parandamist. Patsiendil tõuseb funktsionaalne võimekus, pikeneb iseseisva toimetuleku ja võimekuse periood. Ta on omandanud õiged võtted füüsilise seisundi säilitamiseks, parendamiseks ja energia säästmiseks, harjumuse iseseisvaks ning järjepidevaks treeninguks kodustes tingimustes. Parema füüsilise ja vaimse tervisega inimesed on rohkem võimelised ühiskonnaelust osa võtma.
Põhitegevused. Regulaarne ja terviklik seisundi hindamine interdistsiplinaarse meeskonna poolt. Olulisel kohal on kolm korda nädalas 1 tund korraga 12 nädala jooksul kestev füsioteraapia programm, kus tegeletakse aeroobse treeningu, lihasjõu tugevdamise ning õige hingamistehnika õppimisega.
Eeldatav mõju. Rehabilitatsiooni pilootprogrammi läbinul tõuseb funktsionaalne võimekus, pikeneb iseseisva toimetuleku periood ja paraneb elukvaliteet. Ta on omandanud harjumuse iseseisvaks ja järjepidevaks treeninguks. Positiivne mõju on ka tervishoiusüsteemile, vähenevad kulutused ravile kuna patsientide haigusteadlikkus on tõusnud ning suurenenud ravisoostumus. Positiivse tulemuse korral, mis väljendub patsientide tervisliku seisundi paranemises või stabiilsuse säilimises, arendatakse programmi edasi ja laiendatakse väljapoole SA Tartu Ülikooli Kliinikumi. Projekti eduka rakendumise tulemusena võiks kujuneda laialt kasutatav KOKi haige pulmonaalse rehabilitatsiooni programm.
Võtmesõnad: krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), pulmonaalne rehabilitatsioon, interdistsiplinaarne meeskond
*Katajisto, M., Laitinen, T. (2017). Estimating the effectiveness of pulmonary rehabilitation for COPd exacerbations : reduction of hospital inpatient days during the following year. International Journal of COPD, 12: 2763–2769.
A gistritöödest kokkuvõtted m Artiklid j A
DEVELOPMENT AND PILOT TESTING OF THE PULMONARY REHABILITATION PROGRAMME IN THE LUNG CLINIC OF TARTU UNIVERSITY HOSPITAL
Authors: Riina Kubja1, Krister Matto2 , Liina Männiksaar3, Riina Sinisoo4 Supervisor: Eve-Merike Sooväli
1 Tartu University Hospital, project leader laanemaa.iina@gmail.com 2 Põlva Hospital 3 Tallinn Health Care College 4 foundation of vinni Health Center
Background. Chronic obstructive pulmonary disease (COPd) is a slowly progressive disease. It causes disability and increases healthcare costs to the society. COPd caused damages in the lungs are irreversible. The aim of the treatment is to alleviate the symptoms, prevent aggravations, delay disease progression, prevent exacerbations and decrease mortality. In Estonia, the estimated number of COPd patients is around 40000; they all need involvement in the rehabilitation programme. The goal of the programme is to enhance physical capacity, general health condition, psychological wellbeing as well as to decrease shortness of breath and motivate patients to take a better care of their health.
Aim. The major goal of the pilot project is to create and run a rehabilitation programme that is designed for the COPd patients in Estonia. The programme will be developed in cooperation with an interdisciplinary team. The pilot project on pulmonary rehabilitation aims to empower the patient and evaluate the impact of rehabilitation on the change of patient health capability.
Expected results. As a result of the project we expect to have a positive effect on patient health. Passing the pulmonary rehabilitation programme
supports taking control over the disease and enhances the quality of life. The functional capacity of patients will be higher and their ability to cope independently with their illness will be longer. They will be able to continue with the learned exercises independently and continuously in their home environment. The number of people whose quality of life is better will increase, independent coping will be improved and they will take actively part in society. They will be more sociable, active and capable of leading their lives.
Main activities. The main activities of the rehabilitation programme are patient health assessment and physiotherapy. Health assessment of patients will be performed on regular basis by an interdisciplinary team. Physiotherapy is a crucial part of the programme. It is a 12-week programme, 1 hour training 3 times a week. This concentrates on aerobic training, strengthening muscle power and learning the right breathing technique.
Expected impact. There is a direct expected effect of the project on the patients’ health. It is estimated that due to completion of the pulmonary rehabilitation programme the patients’ functional capacity is higher and their ability to cope independently with their illness is longer. Their quality of life is better. They have gained a habit to work out independently and continuously. There is also a positive effect on the Estonian healthcare systems. There will be a decrease of healthcare costs due to the improved knowledge about the disease and a better treatment acceptance among the patients. If the rehabilitation programme results are positive and the patients’ health condition is better or more stable, the programme will be developed further to expand it outside Tartu University Hospital. If the project implementation is successful, there might evolve a wider use of the pulmonary rehabilitation programme for the COPd patients.
Keywords: chronic obstructive pulmonary disease (COPd), pulmonary rehabilitation, interdisciplinary team