13 minute read
Anna-Liisa Tamm
Advertisement
Kelly Leppik, Ülle Parm, Heilis veesaar, Anna-Liisa Tamm
Abstract
Food and fluid consumption (daily, pre-marathon and during the marathon) plays a role in sports performance and in maintaining a good health. There is no specific overview of eating habits, fluid, supplement and vitamin consumption of non-professional male marathoners in Estonia. It is possible that marathoners participate in the competition without a proper preparation, while risking their own health. The aim of this study was to assess non-professional male marathoners’ (≥45yr) eating habits and fluid consumption before and during the marathon. The sample consisted of all non-professional male marathoners (≥45 yr) who had registered to the Tartu Marathon Cube. Descriptive statistics was used for data analysis, the t-test, the Mann-Whitney or the χ2 test for comparing between the groups.
All of the marathoners were omnivores and their daily quantity of meals corresponded to the recommendations. 76.4% of the marathoners monitored the regularity of their daily eating and 72.8% while preparing for the marathon. 13.9% and 10.3% monitored their calorie intake daily and while preparing for the marathon, respectively. 73.5% visited the food stops in median of 4.8 ±2.5 times per marathon. In addition, gels, energy bars, and glucose tablets were brought along with themselves 36%, 16.2% and 3.7%, respectively. Marathoners were in danger of pre-marathon fluid over-consumption (1.9 ±0.8 l), but their fluid consumption during the marathon was optimal (534 ±0.4 ml/h). Magnesium was the most popular supplement daily (32.4%), and during the marathon (23.5%), but C and D vitamins were also quite popular. For conclusion and further suggestions individual dietary analysis is needed.
Keywords: marathon, non-professional, male marathoner, eating habits, fluid intake, food supplements.
Sissejuhatus
Seoses rahvastiku vananemisega ja sooviga enda kehalist võimekust tõestada on ka eakamate inimeste osalemine vastupidavusüritustel kasvanud (Lepers ja Cattagni 2012, Hanson jt 2015, Yaman jt 2017). Kuivõrd maraton nõuab suurt pingutust, siis on soorituse ja tervise säilitamise seisukohalt väga tähtis nii igapäevane kui ka maratonieelne ja -aegne toidu- ning vedelikutarbimine (Jeukendrup 2011, Škof ja Kozjek 2015, freitas jt 2018). Energia- ja toitainetevaese toidu söömisel ei ole regulaarsel kehalisel aktiivsusel inimese organismile tavapärast positiivset mõju. Aktiivse eluviisiga inimesed võivad lisaks tavatoidule vajada metaboolse tasakaalu säilitamiseks toidulisandeid (genton jt 2010).
Maratonidel osalejate jaoks on välja töötatud hulk soovitusi toiduvaliku ja vedelikutarbimise kohta, kuid sageli on need vastuolulised. Kuigi maraton on populaarne, puudub täpsem ülevaade, millised on Eesti mitteprofessionaalsete maratoonarite (kellele võistlustel osalemise eest ei maksta; Harrolle ja Klay 2019) toitumistavad, vedeliku-, toidulisandite ja vitamiinide tarbimine.
Uurimistöö eesmärk oli selgitada mitteprofessionaalsete ≥ 45-aastaste meesmaratoonarite maratonieelseid ja -aegseid toitumistavasid (sh segatoit vs. taimne toit, söömise regulaarsus, kalorsuse jälgimine; toidulisandite ja vitamiinide tarbimine) ning vedelikutarbimist. Tulemusi jälgiti ka võrdlevalt erinevates uuringurühmades (suusa-, ratta- ja jooksumaratonil osalejad).
võtmesõnad: maraton, mitteprofessionaalne meesmaratoonar, toitumistava, vedelikutarbimine, toidulisandid.
Andmeanalüüsi metoodika
Täpsemaks statistiliseks töötluseks kasutati andmetöötlusprogrammi Sigma Plot for Windows versiooni 11.0 (gmbH formation, germany). Andmete esitamiseks kasutati kirjeldavat statistikat (aritmeetiline keskmine ning standardhälve, mittenormaaljaotuse korral mediaan ja kvartiilid), rühmade võrdlemiseks arvuliste väärtuste korral olenevalt normaaljaotuse olemasolust kas t-testi või Mann-Whitney testi, mittearvuliste väärtuste korral χ2 testi. Statistiliselt oluliseks erinevuseks loeti p < 0,05.
Tulemused
Uuringu valimisse kuulusid kõik Tartu maratoni kuubiku kolmele etapile (suusa-, ratta- ja jooksumaraton) registreerunud ≥ 45-aastased mitteprofessionaalsed meesmaratoonarid, kes pärast teavitamist olid nõus uuringus osalema (n = 136).
Igapäevased, maratonieelsed ja -aegsed toitumistavad
Kõik maratoonarid olid omnivoorid ja 48,5% pidasid ennast teadlikuks soovitatavast toitumisest maratoniks ettevalmistuse ajal. vastavad teadmised pärinevad 64% juhtudest oma varasematest kogemustest, 42,6% internetist, 27,9% spetsialistilt, 19,1% sõpradelt ja 17,6% artiklitest. Toitumistavasid muutis enne maratoni 26,5% maratoonaritest ja söödi keskmiselt 3,3 toidukorda päevas. 17,8% täpsustas ka toidusedeli muutuste päevade arvu, mille mediaan on 7 (kvartiilid 3–14) ning minimaalselt 1,5; maksimaalselt 75 päeva. Andmed toitumise ajalise regulaarsuse ja kalorsuse jälgimise kohta on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Toitumise kellaajaline regulaarsus, kalorsuse jälgimine iga päev ja maratoniks ettevalmistamise ajal
Igapäevane regulaarne söömise
Regulaarne söömine maratoniks valmistumisel
Igapäevane kalorite jälgimine Kalorite jälgimine enne maratoni Kõik Suusatamine Rattasõit Jooksmine Täispikk maraton
Poolpikk maraton
Jah 17,6 16 20,7 19,2 16 22,2 Enamasti 58,8 61,7 48,3 61,5 64 44,4 Ei söö kindlatel kellaaegadel 16,9 16 20,7 15,4 15 22,2 Ei vaata üldse kellaaega, kui söön 8,1 7,4 10,3 7,7 7 11,1
Jah 13,2 11,1 20,7 11,5 14 11,1 Enamasti 59,6 63 44,8 65,4 61 55,6 Ei söö kindlatel kellaaegadel 23,5 23,5 24,1 23,1 22 27,8 Ei vaata üldse kellaaega, kui söön 3,7 2,5 10,3 0 3 5,6
Jah 2,9 1,2 3,4 7,7 3 2,8
Mõnikord 11 8,6 20,7 7,7 11 11,1
Jah 2,2 1,2 0 7,7 3 0
Mõnikord 8,1 4,9 13,8 11,5 9 5,6
Üle poole sööb enne maratoni nii, nagu tal on tavaks iga päev (joonis 1) ja eelistatakse süsivesikuterikast toitu.
Joonis 1. Eelistatav toiduvalik maratoniks ettevalmistumise ajal
Maratoni ajal käis toitlustuspunktis 73,5% kõikidest uuritavatest ning neid kordi oli ühe maratoni ajal keskmiselt 4,8 ±2,5 (vastavalt suusa-, ratta- ja jooksumaratoni keskmine 6,0, 1,6 ja 5,0 korda). Suusamaratonil oli seitse toitlustuspunkti, rattamaratonil kolm ja jooksumaratonil kümme. Harvem tarbiti maratoni ajal enda kaasavõetud, sh isetehtud toitu. Kaasavõetud toidust on sagedamad geelid (36%), energiabatoonid (16,2%) ning glükoositabletid (3,7%). Toitlustuspunktis kasutatu on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Toitlustuspunktides tarbitud toit
Sööb (%) Kõik Suusatamine Rattasõit Jooksmine Täispikk maraton Poolpikk maraton
Soolaleib 15,4 17,3 10,3 15,4 16 13,9
Soolakurk 27,9 33,3 20,7 19,2 31 19,4
Mustikakissell 24,3 40,7 0 0 32 2,8
banaan 12,5 12,3 6,9 19,2 14 8,3
Rosinad 19,9 21 20,7 15,4 21 16,7
Energiabatoon 9,6 7,4 20,7 3,8 11 5,6
Sai 2,9 4,9 0 0 4 0
Maratonieelne ja -aegne vedelikutarbimine
Maratonieelsel ööpäeval tarbiti keskmiselt 1,9 ±0,8 l vedelikku. Enne täispikka maratoni tarbiti rohkem vedelikku kui enne poolpika maratoni (2,0 l vs. 1,7 l, kuid see ei erinenud statistiliselt). Enamik osalejaid (59,6%) tarbis maratonieelsel ööpäeval vett, kuid 25,8% tarbis mineraalvett, 21,3% mahla, 18,4% spordijooki, 14,7% teed, 12,5% kohvi, 8,8% piima või keefiri ja 3,7% õlut.
Maratoni ajal tarbiti vedelikke keskmiselt 534 ±0,404 ml/h. Poolpika maratoni ajal tarbiti seda tunnis keskmiselt rohkem kui täispika maratoni ajal (734 ml vs. 462 ml; p = 0,009). Maratoni ajal tarbiti enim spordijooke ja erinevate vedelike tarbijate protsent toitlustuspunktides on esitatud tabelis 3.
Tabel 3. Maratoni alal toitlustuspunktides vedelike tarbijad (%)
Joomine (%) Kõik Suusatamine Rattasõit Jooksmine Täispikk maraton Poolpikk maraton
Spordijook 72,8 84 44,8 69,2 75 66,7
vesi 51,5 43,2 69 57,7 50 55,6
Tee 8,8 14,8 0 0 12 0
Kohv 2,9 4,9 0 0 4 0
Puljong 5,9 9,9 0 0 8 0
Igapäevane, maratonieelne ja -aegne toidulisandite ning vitamiinide tarbimine
veerand uuritavatest tarbis viimasel aastal mingi aja jooksul toidulisandeid. Erinevate toidulisandite ja vitamiinide tarbimine ning selle sagedus viimase aasta jooksul on esitatud joonisel 2. Spetsiaalselt maratoniks ettevalmistuse ajal tarbis neid 41,2%, kusjuures kõige rohkem kasutati magneesiumi (32,4%). Maratoni ajal tarbitavatest lisaainetest oli samuti populaarseim magneesium, mida tarbis ligi neljandik (23,5%).
Toitlustuspunktides tarbiti maratoni ajal ainult magneesiumi (30,1%) ja d-vitamiini (4,4%).
Joonis 2. Erinevate toidulisandite ja vitamiinide tarbimine ning selle sagedus viimase aasta jooksul
Arutelu
Töö tulemused näitasid, et uuringus osalesid väga kogenud maratoonarid, kes enamasti peavad oma söömis- ja joomistavasid tähtsaks. Endale sobivat toitumistava järgis iga päev kolmveerand maratoonaritest, kuigi selle sobivus või sobimatus ei leia antud töös kinnitust. Erinevatel etappidel osalenute toidusedelid ei erinenud, sest uuritavad osalesid erinevatel maratoni liikidel. Kuigi uuring ei võimaldanud täpsustada sobivat toitumistava, peavad osavõtjad toitumist siiski tähtsaks ja ligi veerandi (eriti jooksumaratonist osavõtjate) jaoks on ettevalmistus maratoniks piisav põhjus toitumistavade muutmiseks. Pikema kui 30 minutit kestva treeningu, sh maratoni tagajärjel tekkiva väsimuse üks peamisi põhjustajaid on süsivesikute ammendumine. Selletõttu tuleb taolise olukorra vältimiseks järgida süsivesikuterikast toiduratsiooni (burke 2010, Jeukendrup 2011, Stellingwerff 2013). Ka Heikura jt (2018) läbi viidud uuring näitas,
et ligi pool kesk- ja pikamaajooksjatest keskendusid treeningu eel ning ajal süsivesikuterikka toidu tarbimisele. Seda kasutasid ettevalmistuse ajal enim ka meie maratoonarid.
Ligi pool uuritavatest arvas, et on teadlikud, milline on sobiv toit maratoniks ettevalmistumisel. Enim lähtuti siiski enda varasemast kogemusest ja internetist saadud teabest. Alla kolmandiku küsis nõu ka spetsialisti käest, kuigi tööst ei selgu, keda spetsialistiks peetakse. varem on leitud, et maratoonarite seas on tavapärasest enam taimetoitlasi (Škof ja Kozjek 2015), kuid meie uuritavate seas olid kõik omnivoorid ning vähemalt nende päevased toidukorrad vastasid Tervise Arengu Instituudi soovitustele.
varasemast kogemusest lähtudes sööb maratoni ajal 68,4% osalejatest. Ligi kolmveerand maratoonaritest käis võistluse ajal toitlustuspunktis, st et üldiselt peatuti igas teises toitlustuspunktis. Enim tarbiti geele, rosinaid ja soolakurki. Ilmselt tarbitakse rosinaid enim glükoosi ning soolakurki naatriumi ja vee saamise eesmärgil. Kuna maratoni ajal on soovitatav energia-, vedeliku- ja toitainete vajaduste rahuldamiseks tarbida spordijooke, geele ning muid toidulisandeid (burke 2007), siis võeti neid ka sageli maratonile kaasa. Seega võib järeldada, et maratoonaritel on head teadmised maratoniaegsest energia- ja toitainete varude täiendamise vajalikkusest. Samuti on väga tähtsal kohal ka toitlustuspunktide olemasolu maratonidel. Kuivõrd maraton on mitteprofessionaali jaoks mingis mõttes ka seltskondlik üritus, siis kindlasti nauditakse toitlustuspunktides ka puhkepause.
Lisaks toitainete ja energiavarude tagamisele on tähtis jälgida, et maratoonarite organismi vedelikuvarud oleksid vedelikupuuduse vältimiseks nii ürituse eel kui ka selle vältel optimaalselt täidetud. Samas esineb ka oht vedeliku ületarbimisele, mis võib põhjustada hüponatreemiat (Jeukendrup 2011). Pitsi jt (2017) järgi on soovitatav tarbida vett päevas keskmiselt 31 ml/kg kehamassi kohta. Siiski tuleb arvestada, et vett saadakse päeva jooksul nii toidust kui ka ainevahetuse käigus keskmiselt
vastavalt 1,25 l ja 0,35 l. Arvestades, et antud uuringus oli maratoonarite keskmine kaal 81,5 kg, siis nende päevane vedelikuvajadus maratoni eel peaks keskmiselt olema 2,5 l.
Et saada teada, palju tuleb maratoonaritel vett lisaks juua, tuleb päevasest vedelikuvajadusest lahutada maha toiduga saadava ja ainevahetuse käigus tekkiva vee kogus, mille tulemusena selgub, et lisaks tuleb päeva jooksul tarbida keskmiselt 0,9 l. Kuna 4 h enne maratoni soovitatakse optimaalsete vedelikuvarude tagamiseks juua veel keskmiselt 6 ml vedelikku kg kehamassi kohta (Jeukendrup 2011), siis teeb see maratoonari kohta keskmiselt 0,49 l. Seega tuleb maratoonaril võistluseelsel ööpäeval tarbida keskmiselt 1,39 l vett. Tulemuste põhjal võib öelda, et meie maratoonaritel võib esineda oht pigem vedeliku ületarbimisele, sest enne võistlust tarbiti ööpäeva jooksul vedelikku keskmiselt 1,9 l.
Kogu maratoni vältel soovitatakse vedelikku tarbida 0,4–0,8 l/h (Sawka jt 2007). Antud uuringus selgus, et maratoonaritel on tavaks tarbida keskmiselt 0,5 l/h, mistõttu võib uuritavate võistlusaegset vedelikutarbimist pidada väga heaks. Kuna tarbitava vedeliku kogus on suuresti sõltuv keskkonnateguritest ja kliimast (Sawka jt 2007, Jeukendrup 2011), siis võivad suusa-, ratta- ja jooksumaratonidel osalejate vahel tekkida vedelikutarbimise kogustes erinevused, nagu on märgata ka uuringu tulemustest. Jahedamate ilmastikutingimuste tõttu on suusa- ja jooksumaratonil osalejate vedelikutarbimise kogus ühe tunni jooksul väiksem kui rattamaratonil osalenutel.
Peale selle on uuringute tulemusena leitud, et vesi imendub organismis paremini, kui sinna on juurde lisatud süsivesikuid ja naatriumi (nt spordigeelid ja -joogid; Jeukendrup 2011). Wilsoni (2016) korraldatud uuringus selgus, et peaaegu kõik maratoonarid tarbisid võistluse ajal vett ning rohkem kui kolmandik maratoonaritest tarbis spordijooke. Meie uuring näitas, et ligi kolmandik tarbis toitlustuspunktides enim just spordijooke ja pool uuritavatest vett. Suusamaratonil oli toitlustuspunktides
spordijookide tarbimine osalejate seas populaarsem kui ratta- ja jooksumaratonil ning vee tarbimine rattamaratonil populaarsem kui suusa- ja jooksumaratonil. Erinevalt teistest etappidest pakutakse suusamaratonil toitlustuspunktides peamiselt sooja saamise eesmärgil ka teed, kohvi ja puljongit.
Üle poole uuritavatest manustasid viimase aasta jooksul ja ligi kolmandik maratoniks ettevalmistuse ajal magneesiumi (Mg). Ka maratoni ajal ja toitlustuspunktides oli see kõige sagedamini võetav toidulisand. Mg tarbimine on populaarne, sest aitab vähendada väsimust, lihaskrampide ja laktaadi teket ning kiirendada koormusest taastumist (Zhang jt 2017). vastupidavusalade sportlastel võib tekkida Mg defitsiit rohke higistamise tõttu (Costill jt 1976, Mcdonald ja Keen 1988). Pole aga teada, kas kellelgi meie uuringus osalejatest oli Mg defitsiit või tarbiti seda pigem ennetavalt. Erinevalt teistest mineraalidest, mis peamiselt eritatakse uriiniga, ei imendu liigne Mg soolestikus ning seetõttu võivad suured annused olla lahtistava toimega (Terblanche jt 1992). Seega tuleb Mg tarbimisega olla ettevaatlik ja teha enne maratonile minekut / maratoniks ettevalmistumisel põhjalikud analüüsid.
Uuritavatest üle poole tarvitasid viimase aasta jooksul vitamiine, sh C- ja d-vitamiini, kuid maratoniks ettevalmistuse perioodil tehti seda vähesel määral. d-vitamiini lisatarbimine on Eesti kliimavöötmes vägagi soovitatav. „Kuna Eesti suved on lühikesed ja päikselisi päevi enamasti napib, siis ei tooda meie nahk päikese toimel d3-vitamiini suvel piisavalt (Kas Sinu… 2019).” Rattasõiduks ettevalmistumisel d-vitamiini ei kasutatud, sest üritus toimus mai lõpus ning ilmad olid juba päikselisemad – ilmselt proovisid maratoonarid d-vitamiini just päikese kaudu rohkem kätte saada. Miks tarbiti d-vitamiini maratoni ajal, jääb kahjuks selgusetuks. Cvitamiini soovitatakse tarbida aga külmal perioodil (sügisel ja talvel), kui keha on erinevatele haigustele vastuvõtlikum. See ergutab immuunsüsteemi ja lühendab haigestumise korral haiguse kestust (Israel 2019).
C-vitamiini tarbimine oligi kõige populaarsem just suusamaratoniks ettevalmistumisel.
Ligi kuuendik uuritavatest tarbis viimase aasta jooksul raualisandit. Tavalise maratoonari dieet/toitumine on üldjuhul suure kalorisisaldusega, kuid sageli pole toidus piisavalt rauda, mistõttu võib inimesel tekkida rauapuudus. Maratoonaritel on ka suur risk erütrotsüütide lagunemiseks, mistõttu on neil suurem rauavajadus kui toitumissoovitused ette näevad (Zourdos jt 2015). Ei ole teada, kas kellelgi maratoonaritest oli aneemia või vähene hemoglobiinisisaldus (väike rauasisaldus veres), kuid raualisandite tarbimine defitsiidi olemasoluta on ebaefektiivne viis sportliku sooritusvõime parandamiseks. See võib olla tervisele väga kahjulik, sest suureneb risk hemokromatoosi, rauamürgistuse ning isegi vähi tekkimiseks (Zourdos jt 2015).
Järeldused
Kõik uuritavad olid segatoidulised ja nende päevane toidukordade arv vastas Tervise Arengu Instituudi soovitatud toidukordade arvule. Toitumist peetakse tähtsaks ja kasutatavad dieedid on erinevad. Kuna tegemist oli staažikate maratoonaritega, kelle jaoks pingutus on tavapärane ja osalemine elustiil, siis selliste uuritavate alusel tehtavad järeldused ei haara ilmselt kõiki. Toitlustuspunktides pakutav täidab oma ülesande, vedelikutarbimisel tuleb pöörata tähelepanu pingutuse suurusele ja ilmale (temperatuur, õhuniiskus). Ohtu ei kujuta endast vaid vedelikupeetus, vaid ka ületarbimine. Toidulisandid on vajalikud vaid siis, kui vajadus, st vastava aine puudus, on kinnitatud. Seega on tähtis aeg-ajalt kontrollida oma verenäitajaid.
Allikaloend
burke, L. M. (2007). Practical sports nutrition. Champaign, IL: Human Kinetics, 109−140. burke, L. M. (2010). fueling strategies to optimize performance: training high or training low? Scandinavian Journal of Medicine & Science in Sports, 20 (2): 48−58.
Costill, d. L., Coté, R., fink, W. (1976). Muscle Water and Electrolytes following varied
Levels of dehydration in Man. Journal of Applied Physiology, 40(1): 6−11. freitas, A., Albuquerque, g., Silva, C., Oliveira, A. (2018). Appetite-Related Eating behaviours: An Overview of Assessment Methods, determinants and Effects on
Children’s Weight. Annals of Nutrition & Metabolism, 73: 19−29. genton, L., Melzer, K., Pichard, C. (2010). Energy and Macronutrient Requirements for Physical fitness in Exercising Subjects. Clin Nutr., 29(4): 413−423. Hanson, N., Madaras, L., dicke, J., buckwortj, J. (2015). Motivational differences between Half, full and Ultramarathoners. Journal of Sport Behavior, 38. https://www.researchgate.net/publication/277329613_Motivational_differences_ between_Half_full_and_Ultramarathoners (28.04.2020) Harrolle, M. g., Klay, M. (2019). Understanding the Role of Motivation in Professional
Athletes. Journal of Applied Sport Management, 11(1). Heikura, I. A., Stellingwerff, T., burke, L. M. (2018). Self-Reported Periodization of
Nutrition in Elite female and Male Runners and Race Walkers. Frontiers in Physiology, 9: 1732. Israel, M. (2019). vajalik aine C-vitamiin. Südameapteek. https://www.sudameapteek. ee/tervisenouanded/vajalik-aine-c-vitamiin/ (28.05.2020) Jeukendrup, A. E. (2011). Nutrition for endurance sports: marathon, triathlon, and road cycling. Journal of Sports Sciences, 29(1): 91−99. Kas Sinu organismis on piisavalt d-vitamiini? (2019). Synlab. https://minu.synlab. ee/kas-sinu-organismis-on-piisavalt-d-vitamiini (28.05.2020) Lepers, R., Cattagni, T. (2012). do older athletes reach limits in their performance during marathon running? Age (Dordrecht, Netherlands), 34(3): 773−781. Mcdonald, R., Keen, C. L. (1988). Iron, Zinc and Magnesium Nutrition and Athletic
Performance. Sports Medicine, 5(3): 171−84. Pitsi, T., Zilmer, M., vaask, S., Ehala-Aleksejev, K., Kuu, S., Lõhmus, K., Maser, M.,
Nurk, E., Lindsaar, M., Sooba, E., Sammel, A., Raukas, R., Parts, L., villa, I., Radin,
M., Liebert, T., Einberg, Ü., Simm-Pärle, P., Lamp, H., Hiis, T., Rajasalu, P., vacht,
P., vallikivi, L., Raudsepp, P., Praakle, K., Tuvike, A., Kanamäe, H., dreyersdorff, S.,
Eksin, M., vihalemm, T., Potisepp, S. (2017). Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut. Tallinn.
Sawka, M. N., burke, L. M., Eichner, E. R., Maughan, R. J., Montain, S. J., Stachenfeld,
N. S. (2007). American College of Sports Medicine Position Stand. Exercise and fluid Replacement. Medicine and Science in Sports and Exercise, 39(2): 377−390. Stellingwerff, T. (2013). Contemporary nutrition approaches to optimize elite marathon performance. International Journal of Sports Physiology and Performance, 8(5): 573−578. Škof, b., Kozjek, N. R. (2015). A comparison of dietary habits between recreational runners and a randomly selected adult population in Slovenia. Zdravstveno Varstvo, 54(3): 212–221. Zhang, Y., Xun, P., Wang, R., Mao, L., He, K. (2017). Can Magnesium enhance exercise performance? Nutrients, 9(9): 946. Zourdos, M. C., Sanchez-gonzalez, M. A., Mahoney, S. E. (2015). A brief review: the implications of iron supplementation for marathon runners on health and performance. Journal of Strength and Conditioning Research, 29(2): 559−565. Terblanche, S., Noakes, T. d., dennis, S. C., Marais, d. W., Eckert, M. (1992). failure of Magnesium Supplementation to Influence Marathon Running Performance or
Recovery in Magnesium-Replete Subjects. International Journal of Sport Nutrition, 2(2): 154−164. Wilson, P. b. (2016). Nutrition behaviors, perceptions, and beliefs of recent marathon finishers. The Physician and Sportsmedicine, 44(3): 242−251. Yaman, H., Akçay, İ., günay, g. (2017). Sudden Cardiac death in Athletes: Tips for
Prevention. Cyprus Journal of Medical Sciences, 2: 67.
