Reet Urban

ABCDEF MEETMESTIKU KOHANDAMINE SA TÜK III ASTME INTENSIIVRAVI OSAKONDADES INTENSIIVRAVITEKKELISE DELIIRIUMI ENNETAMISEKS

Autorid: Anete Hütt1,2, Janar Hiljurand1,2; Maarja ämarik1 Juhendaja: Reet Urban

1SA Tartu Ülikooli Kliinikum, projektijuht anete.hytt@gmail.com 2 SA Tartu Kiirabi

Tausta kirjeldus. deliiriumi defineeritakse kui teadvushäiret, mida iseloomustab järsk algus ning muutused tähelepanus ja kognitiivsetes võimetes. Kui selline seisund avaldub intensiivravi osakonnas, on tegemist intensiivravi-tekkelise deliiriumiga. Ülemaailmsetest uuringutest ilmneb, et intensiivravi-tekkelise deliiriumi esinemissagedus on sõltuvalt osakonna spetsiifikast kuni 87%, märgatavalt sagedamini (64%) esineb seda kopsude kunstlikul ventilatsioonil olevatel patsientidel ja postoperatiivses perioodis olevatel patsientidel (51%). deliiriumist tingitud kahju mõjutab patsiendi elukvaliteeti ning pikendab nii intensiivravis kui ka üldiselt haiglaravil viibitud aega ja suurendab oluliselt ravikulusid (kuni 39%). Ülemaailmselt enim kasutatav strateegia intensiivravi-tekkelise deliiriumi ennetamiseks on standardiseeritud AbCdEf meetmestik (Assess and Manage Pain; Breathing Trials; Choice of Sedation; Delirium Management; Early Mobility and Exercise; Family Engagement and Empowerment). Meetmestiku rakendamise efektiivsusuuringutega on tõestatatud tugev seos nii haiglasisese elulemuse kui ka deliiriumivabade päevade arvu kasvuga.

Eesmärk on süsteemselt rakendunud AbCdEf meetmestik inensiivravitekkelise deliiriumi ennetamiseks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi III astme intensiivravi osakondades aastaks 2022.

Oodatavad tulemused. Meetmestiku süsteemse kasutamise tulemusena väheneb intensiivravi-tekkelise deliiriumi esinemissagedus vähemalt

20%, mis omakorda parandab oluliselt patsiendi heaolu. Risk deliiriumi tekkeks väheneb, kui patsient on valuvaba, spontaanhingamisel (esimesel võimalusel, kui seisund seda lubab) ja sedeerimata või võimalikult minimaalselt sedeeritud ning füüsiliselt maksimaalselt aktiivne. Järgides meetmestiku juhiseid, kasutatakse vähem vahendeid ja ravimeid, kiireneb somaatilistest haigustest paranemine, mille tulemusena lüheneb haiglas viibitud aeg. Meetmestiku kasutamine kiirendab patsiendi naasmist tavaellu võimalikult kõrge elukvaliteediga.

Põhitegevused on seotud meetmestiku tõlkimise ja kohandamisega SA TÜK III astme intensiivravi osakondades kasutamiseks, personali koolitamisega ning meetmestiku kasutamise piloteerimisega.

Eeldatav mõju. AbCdEf meetmestiku kasutamine parandab patsientide elulemust ja vähendab korduvaid intensiivravi perioode, mille tulemusena vähenevad potentsiaalselt intensiivravi osakondade voodihõive, töökoormus ja kulutatud ressursid. See omakorda võimaldab haiglal kasutada vabu ressursse teiste aktuaalsete probleemide lahendamiseks. Eeldatavasti vähenevad patsientide vajadused tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenuste järele haiglast välja kirjutamise järgselt, mis omakorda säästab nii rahalisi ressursse kui lühendab haiglaväliste teenuste järjekordi. Intensiivravil viibinud patsientide ja nende lähedaste parem elukvaliteet mõjutab kaudselt kogu kogukonna tervist ja heaolu. Standardiseeritud meetmestiku kasutuselevõtt tagab patsientide käsitlemisel ühtse standardi, mis võimaldab koguda ja analüüsida inensiivravi osakondade tööga seotud andmeid, neid võrrelda ning kasutada edasisteks teadusuuringuteks.

Võtmesõnad: intensiivravi-tekkeline deliirium, ennetus, AbCdEf meetmestik

A gistritöödest kokkuvõtted m Artiklid j A

ADAPTATION OF THE ABCDEF BUNDLE FOR THE PREVENTION OF INTENSIVE CARE DELIRIUM IN LEVEL III INTENSIVE CARE UNITS OF TARTU UNIVERSITY HOSPITAL

Authors: Anete Hütt1,2, Janar Hiljurand1,2; Maarja ämarik1 Supervisor: Reet Urban

1 Tartu University Hospital, project leader anete.hytt@gmail.com 2 foundation of Tartu Ambulance

Background. delirium is defined as a disturbance of consciousness characterized by a sudden onset and changes in attention and cognition. If this kind of condition appears in the intensive care unit, it is called intensive care unit (ICU) delirium. Worldwide studies show that ICUdelirium incidence is, depending on the specification of the department, up to 87%. The rates are found to be significantly higher in the ICU patients undergoing mechanical ventilation (64%) and in postoperative patients (51%). The negative effect associated with delirium affects the patients’ life quality and increases the length of ICU stay as well as the length of hospital stay and the treatment costs (up to 39%). globally the most widely used strategy for the prevention of ICU-delirium is the standardized AbCdEf bundle (Assess and Manage Pain; Breathing Trials; Choice of Sedation; Delirium Management; Early Mobility and Exercise; Family Engagement and Empowerment). Efficiency studies of the bundle implementation have shown a strong link between both an increase in the in-hospital survival rates and in the number of delirium free days and the use of the AbCdEf bundle.

Aim. Aim of the development project is the systemically implemented AbCdEf bundle for the prevention of ICU-delirium in level III ICU-s at Tartu University Hospital by the year 2022.

Expected outcomes. As the result of the systemic usage of the bundle, the incidence of ICU-delirium decreases at least 20%, which improves considerably the patients’ well-being. A risk for the occurrence of delirium will decrease, if the patient is pain free, breathing spontaneously (as soon as the condition allows), unsedated or minimally sedated and physically as active as possible. by following the bundle principles, less resources and medicines are used, the recovery from the somatic diseases is accelerated, which results in a shorter length of hospital stay. The bundle implementation accelerates the patients’ return to everyday life with the highest possible quality of life.

Main activities are related to translation and adaption of the bundle, for it to be suitable for using in level III ICU-s at Tartu University Hospital, personnel training and piloting the bundle implementation.

Expected impact. Implementation of the AbCdEf bundle improves patients’ survival and decreases repetitive intensive care periods, potentially resulting in the decreased ICU bed occupancy, workload and resources expended in the ICU. This in turn allows the hospital to use free resources to solve other current problems. Patients’ needs for health and social care services after the discharge are expected to decrease, which in turn saves both financial resources and shortens the queues for non-hospital services. A better quality of life for patients in intensive care and for their relatives has an indirect impact on the health and well-being of the community as a whole. The implementation of the standardized strategy will ensure a common standard for the treatment of patients, which will allow the collection and analysis of data related to the work of intensive care units, their comparison and their use for further research.

Keywords: intensive care unit delirium, prevention, AbCdEf bundle

A gistritöödest kokkuvõtted m Artiklid j A