Eve-Merike Sooväli

ERIÕE VASTUVÕTT KUIVA SILMA SÜNDROOMIGA PATSIENDILE SA TÜK SILMAKLIINIKUS

Nurse specialist appointment for patients with dry eye syndrome in the Eye Clinic of Tartu University Hospital

Autorid: Signe Koort1, Maili Lepp1, Helena Rannala1, Anna-Liisa Ruut2 Juhendaja: Eve-Merike Sooväli

1 SA Tartu Ülikooli Kliinikum, projektijuht signe.koort@kliinikum.ee 2 SA viljandi Haigla

Abstract

Dry eye syndrome (DES) is a chronic multifactorial eye disease that develops when the number or function of teardrops is inadequate and results in an unstable layer on the ocular surface. The estimated prevalence of DES in Europe ranges from 7 to 22%. DES is likely to escalate in the future, due to ageing population and the lifestyles that are becoming increasingly dependent on multiscreen technologies. Moderate to severe dry eyes affect a person’s quality of life and limit daily activities such as reading, driving, using digital devices, and so on. Further dryness can cause eye pain, lack of sleep or energy. In addition to physical complaints, mental problems such as depression and anxiety can often occur. Risk factors for DES are age, gender, environmental factors, usage of electronics, indoor ventilation etc. Some medications might also worsen the symptoms of DES, for example diuretics, glaucoma medications, antidepressants, beta blockers etc.

According to statistics, one in three patients with dry eye syndrome requires repeated visits to a healthcare professional. They need personal counselling in order to maintain their quality of life. A doctor’s appointment is often too limited to advise patients with such a serious need for knowledge. The aim of the development project is to open an independent nurse specialist appointment for patients with dry eye syndrome and for their relatives, from March 2020.

Keywords: dry eye syndrome; risk factors; nurse specialist appointment.

Sissejuhatus

Kuiva silma sündroom (KSS) on mitmeteguriline silmapinna haigus, millele on iseloomulik pisarakile homöostaasi kahjustumine ja sellega kaasnevad silmasümptomid. KSS on tingitud pisarakile ebastabiilsusest ja hüperosmolaarsusest, silmapinna põletikust ja neurosensoorsetest muutustest (Nelson jt 2017). KSS-i peamine tekkemehhanism on aurustumisest tingitud pisarate hüperosmolaarsus, mis on silmapinna kahjustuste ja põletikuni viivate protsesside käivitaja (bron jt 2017). KSS-i põhjustab ka pisarate veekomponendi vähene tekkimine. Mõlema tekkemehhanismi puhul suureneb pisarakihi osmolaarsus, mille tagajärjel silmapinna rakud kahjustuvad ja tekib krooniline põletik. Krooniline põletik kahjustab omakorda silmapinna rakkusid ja halvendab pisarate tekkimist (Pauklin 2015). Iseloomulikud sümptomid on pidev võõrkeha- ja ebamugavustunne silmades, silmade kuivus ning kiire väsimine. Nägemine võib kohati muutuda uduseks, eriti lugemise või arvutiga töötamise ajal.

Maailmas hinnatakse kuiva silma sündroomi levimust 5–50%-ni (Stapleton jt 2017). Euroopas esineb seda hinnanguliselt 7–22%-l elanikkonnast (Rolando jt 2017). KSS-i esinemisele ja patogeneesile on viimastel aastatel aina enam tähelepanu pööratud. KSS-iga patsientide arvu suurenemine ja elanikkonna vähene teadlikkus haigusest on märkimisväärselt suurendanud silmaarsti vastuvõtule soovivate patsientide arvu. Tear film and Ocular Surface Society (TfOS) ja dry Eye Workshopi (dEWS) II raportist selgub, et kuiva silma sündroom on üks sagedamaid kaebusi, mille tõttu silmaarsti vastuvõtule pöördutakse (Stapleton jt 2017).

KSS esineb erinevas vanuses täiskasvanutel (farrand jt 2017). KSS-i tekke riskitegurid on vanus, sugu, väliskeskkond, elektrooniliste

A gistritöödest kokkuvõtted m Artiklid j A

kommunikatsioonivahendite kasutamine, östrogeenasendusravi, vereloome tüvirakkude siirdamine, väike õhuniiskus, ruumiõhu sündroom, siseruumide tugev ventilatsioon jne. KSS-i sümptomeid võivad tugevdada ka ravimid (nt glaukoomiravimid, diureetikumid, antihistamiinikumid, antikolinergilised ravimid, antidepressandid jt), kontaktläätsede kandmine (Craig jt 2017, gomes jt 2017, Stapleton jt 2017, ben-Eli jt 2019) ja silmatilkade liiga sage kasutamine (s.o rohkem kui neli tilka päevas) (Akpek jt 2018). Uuringutest on leitud, et näiteks glaukoomiravimit kasutavatest patsientidest 59%-l ilmnevad ühe kasutusaasta järel kuiva silma sündroomi nähud. Shirmeri testi tulemused näitasid uuringus 61%-l patsientidest pisaraerituse vähenemist pärast üheaastast glaukoomiravimi kasutamist (Leung jt 2008).

Silmade mõõdukas kuni tugev kuivus mõjutab inimese elukvaliteeti ja piirab igapäevaseid tegevusi, näiteks lugemist, autojuhtimist, digitaalsete seadmete kasutamist jne. Lisaks võib kuivustunne põhjustada silmade valu, unepuudust, energiavähesust, üldise tervise halvenemist ja depressiooni (Uschino ja Schaumberg 2014). Kuna KSS on krooniline ja patsiendi eluolu häiriv haigus, siis tuleb patsienti käsitleda holistlikult, mitte ainult KSS-i kontekstis. Lisaks füüsilistele kaebustele võivad tihti lisanduda ka psüühilised probleemid, näiteks depressioon, ärevus jne. Wan jt (2016) jõudsid tulemuseni, et KSS-iga patsientidel on umbes kolm korda rohkem depressiooni ja ärevust, mis mõjutab patsiendi heaolu ning toimetulekut (Stapleton 2017).

Statistika andmeil vajab iga kolmas kuiva silma sündroomiga patsient korduvaid visiite. Eestis on KSS-iga patsiendid seniajani üldjuhul pöördunud oma probleemide ja küsimustega oftalmoloogi vastuvõtule. Selline töökorraldus pikendab tunduvalt silmaarsti vastuvõtule pääsemise järjekordi ja samas ei ole arsti vastuvõtuaeg piisav kroonilise kuiva silma sündroomiga patsiendi nõustamiseks.

Samas on põhjalik nõustamine tähtis, sest aitab ära hoida KSS-ist tingitud tüsistuste tekkimist, ennetada püsivat nägemiskaotust või inimese sattumist statsionaarsele ravile, mis omakorda hoiab kokku tervishoiusüsteemi kulusid. Eriõel on pädevus võimaldada KSS-iga patsiendile sündroomikeskset õpetust ja nõustamist.

Patsientide jaoks on tähtis täpse, asjakohase ja põhjaliku teabe saamine KSS-i kohta, et säilitada igapäevast elukvaliteeti. Samuti on tal vaja kindlustunnet, et on olemas võimalus pöörduda spetsialisti vastuvõtule. Eestis puudus spetsiaalselt KSS-iga patsientide ja nende lähedaste nõustamisteenus. Tõenduspõhine kirjandus kinnitab, et patsiendid vajavad KSS-i dünaamika jälgimist, põhjalikku nõustamist KSS-i riskitegurite ja KSS-iga toimetuleku osas. Eriõe iseseisev vastuvõtt ja nõustamine suurendab patsientide ning ka nende lähedaste teadlikkust ja oskust KSS-iga toime tulla.

Arendusprojekti eesmärk oli, et kuiva silma sündroomiga patsientidele ja nende lähedastele on avatud eriõe iseseisev vastuvõtt SA TÜK silmakliinikus alates 2020. aasta märtsist.

võtmesõnad: kuiva silma sündroom (KSS), riskitegurid, eriõe vastuvõtt

Projekti tegevused ja tulemused

Arendusprojekti idee oli tingitud reaalsest vajadusest lühendada patsientide ooteaega vastuvõtule pääsemisel, samuti KSS-iga patsientide järjest suurenev hulk ja silmaarstide rahulolematus, sest neil ei piisa vastuvõtul aega KSS-iga patsiendi nõustamiseks. Projekti ideed tutvustati SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatusele ja SA TÜK silmakliiniku juhtkonnale. Koostöös SA TÜK silmakliiniku juhtkonna ja finantsteenistusega koostati/ planeeriti eelarve ning tehti statistiliste andmete analüüs koostöös Eesti Haigekassa ning TÜK analüüsi- ja kvaliteediteenistusega.

A gistritöödest kokkuvõtted m Artiklid j A

vastuvõtuaja optimaalse pikkuse arvutamiseks korraldati arendusprojekti raames miniuuring. Mõõdeti erinevatele tegevustele ja protseduuridele reaalselt kuluvat aega, mida on vaja selleks, et KSS-iga patsient saaks vastuvõtu jooksul kvaliteetse teenuse. Kliinikumi juhtkonnaga arutati töökorralduslikku poolt, tagati vajalikud tingimused vastuvõtuks (personal, kabinet, tehnika, vahendid) ja koostati eriõe vastuvõtujuhend. vastuvõttudeks planeeriti kaks eriõde, edasine lisapersonali koolitamine toimub vajaduspõhiselt. Eesti Oftalmoloogide Seltsi kaudu toimusid läbirääkimised Eesti Haigekassaga uue teenuse lisamiseks Haigekassa nimekirja. Patsientide vastuvõtugraafik kooskõlastati TÜK analüüsi-marketingiteenistusega.

Teenuse standardi koostamise käigus töötati välja kindel vastuvõtu struktuur ja tehtavate uuringute järjekord, et tagada võimalikult kvaliteetne KSS-i hinnang ning dünaamika jälgimine. KSS-i hindamiseks kasutatakse maailmas tunnustatud standardiseeritud silmapinna haiguse indeksi küsimustikku (Ocular Surface Diseast Index, OSdI).

KSS-iga patsiendi ja tema lähedastega tegeleb spetsiaalse ettevalmistuse saanud eriõde, kes lähtub töös holistilisest põhimõttest ja toetab kroonilise haigusega toimetulekut. vastuvõtu käigus tehakse haiguse dünaamika jälgimiseks ja silma seisundi hindamiseks vajalikud uuringud. Patsienti nõustatakse, antakse olulist teavet KSS-i kohta ja patsient koos lähedastega kaasatakse aktiivselt raviprotsessi. Eriõe vastuvõtuaja pikkus võimaldab patsiendile põhjalikult selgitada haiguse olemust, profülaktikat ja ravi. Individuaalne lähenemine ja pikema aja pühendamine aitab haigusega paremini toime tulla, hoida ära selle süvenemist, võimalike tüsistuste teket ning parandada patsiendi emotsionaalset seisundit. Samuti on eriõel võimalik vastuvõtu käigus hinnata patsiendi olukorda ja vajaduse korral soovitada tal pöörduda teiste tervishoiuspetsialistide poole (psühholoog, perearst). vajaduse korral võib KSS-iga patsiente vastu võttev eriõde suunata patsiendi kiiresti silmaarsti konsultatsioonile.

KSS-iga patsientidele on alates 2020. aasta septembrist avatud eriõe vastuvõtt. Tänapäevane tehnika ning sujuv, personaalne ja tõenduspõhine lähenemine annavad patsiendile turvatunde. Eriõe vastuvõtu tulemusena lühenevad ravijärjekorrad ja tervishoid on ühtlasi rikastunud uue vajaliku teenusega. Professionaalse nõustamise ja õpetamisega saame suurendada elanikkonna teadlikkust. Elanikkonna terviseteadlikkuse parandamisega on võimalik ära hoida edasisi haigestumisi.

Projekti riskid ja mõju

Projekti riske hinnati projekti planeerimisel väga väikeseks. Riskina võib välja tuua ohu, et KSS-iga patsiente tuleb järjest juurde ja seetõttu tekivad ka eriõe vastuvõtule liiga pikad järjekorrad. Samuti võib riskiks kujuneda olukord, kus raskekujulise KSS-i vormi korral jääb vastuvõtuajast põhjalikuks nõustamiseks ikkagi väheseks. Eelpool mainitud riski maandamiseks on vajalik eriõdede koolitamine ja lisavastuvõttude avamine vajaduspõhiselt. Projekti planeerimisel ei nähtud ette COvId-19-st tingitud olukorda. visualiseeritud teabematerjali koostamine ja info levitamine eriõe vastuvõtukabineti avamisest SA TÜK kodulehel ning partneritele (TAI, perearstide selts, pereõdede selts, töötervishoiuarstid, EOS) on praegu seoses COvId-19 pandeemiaga edasi lükkunud.

Eriõe vastuvõtu kabineti avamisega kuiva silma sündroomiga patsientidele ja nende lähedastele on loodud tervishoiusüsteemi uus teenus. Lühenevad ravijärjekorrad ja tervishoid on juurde saanud uue vajaliku teenuse. Professionaalse nõustamise ja õpetamisega saame suurendada elanikkonna teadlikkust. Elanikkonna terviseteadlikkuse parandamisega on võimalik ära hoida edasisi haigestumisi. Seeläbi paraneb patsientide rahulolu tervishoiuteenusega, kahanevad ravikulud ja ravijuhu maksumus. Sujuval ja kvaliteetsel teenusel on positiivne mõju tervisenäitajatele, vähenevad ka tüsistused. Eriõe vastuvõtt aitab kaasa võimalusele panustada arstil rohkem aega raviprotsessile ja vähendada töökoormust visiitide arvelt, kus kontakt arstiga ei ole tingimata vajalik. Nii pääsevad

A gistritöödest kokkuvõtted m Artiklid j A

Rolando, M., Stern, M. E., Calonge, M. (2017). Modern Perspectives on dry Eye disease.

European Ophthalmic Review, 11: 2–6 Stapleton, f., Alves, M., bunya, v. Y., Jalbert, I., Lekhanont, K., Malet, f., Na. K-S.,

Schaumberg, d., Uchio, M., vehof, J., viso, E., vitale, S., Jones, L. (2017). TfOS dEWS II Epidemiology Report. The Ocular Surface. 15(3): 334–368.

A gistritöödest kokkuvõtted m Artiklid j A