Triin Põder, Liis Lozano, Siret Läänelaid

BARIAATRILISE OPERATSIOONI LÄBINUD TÄISKASVANUD INIMESTE KOGEMUSED SEOSES OPERATSIOONIKS VALMISTUMISEGA JA TOIMETULEKUGA IGAPÄEVAELU MUUTUSTEGA PÄRAST OPERATSIOONI

Experiences with bariatric surgery: preparations and coping with everyday life after surgery

Triin Põder, Liis Lozano, Siret Läänelaid

Abstract

Estonians’ experiences with bariatric surgery have not been studied before. The health-care workers could consider patient needs based on their experiences and provide appropriate measures of support. The aim of the final thesis is to describe the experiences of grownup patients, both before and after the operation. We have focused on their preparation before surgery and how they were able to cope with changes in everyday life after surgery. Here, we analyse qualitative and descriptive data collected from 12 subjects (10 female and 2 male) with directed open-ended interviews. The data was collected until the saturation of the database occurred. All the interviews were recorded, transcribed and analysed by the method of inductive content analysis.

As the result of the research study, it became clear that the reasons why people chose bariatric surgery were connected with overweight, health problems and difficulties in movement. They obtained information about bariatric surgery from doctors and the internet, including the social media groups of bariatric patients. Participants expressed the need of better information from their doctors. After surgery, many chronic health problems disappeared or eased significantly. The subjects experienced difficulties adjusting to changed food tastes and small portions. Furthermore, the subjects expressed a desire for further nutritional and psychological counselling before and after the surgery. The subjects experienced both support and condemnation from their relatives,

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

friends and society. After bariatric surgery, mostly positive changes occurred in self-esteem, but the worry of getting overweight again remained. Relationships and the quality of sex improved in most cases, but there were also the cases of increased relationship problems and breakups. Single people became more active in romantic relations.

Keywords: bariatric operation, experience, coping with everyday life.

Sissejuhatus

Maailmas, sealhulgas Eestis, suureneb pidevalt ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal. väga ülekaalulistel inimestel on normaalse kehakaalu saavutamine ainult konservatiivseid meetodeid kasutades (nagu dieet ja füüsilise aktiivsuse suurendamine) väga keeruline ja tihti jääb eesmärk kättesaamatuks (Reppo ja volke 2014). Seetõttu on bariaatriline kirurgia praegu üks tõhusamaid ja pikatoimelisemaid raskekujulise rasvumise ravimeetod. Eestis on välja töötatud küll nii patsiendijuhendid kui ka ravijuhendid bariaatriliseks operatsiooniks (bariaatrilise patsiendi... 2016), kus on välja toodud operatsiooni olemus, viisid ja ohud, samuti toitumissoovitused, nõuanded ning järelkontrolli tegemise kord, kuid sageli puudub inimestel teave, kuidas kohaneda elus toimuvate muutustega pärast operatsiooni. bariaatrilise operatsiooni läbimine tähendab patsiendi jaoks eelkõige suurt elumuutust, mille tõttu võib igapäevaeluga toimetulekust saada tõsine proovikivi. Muutused hõlmavad peamiselt inimese menüüd, enesetaju, sotsiaalsust ja lähedasi suhteid.

Tutvudes mujal maailmas tehtud uurimistöödega on näha, et bariaatrilise operatsiooni läbinud inimeste kogemustest ilmneb rohkema teabe vajadus toitumise ja sotsiaalse toetuse kohta igapäevaeluga toimetulekul. Eestis pole teadaolevalt varem bariaatrilise operatsiooni läbinute kogemuste kohta uurimistöid tehtud. Kirjeldades Eesti inimeste kogemusi seoses bariaatrilise operatsiooniga saame teada, missugused on nende vajadused ja võimalikud edaspidised toetusabinõud, mida tervishoiutöötajad saaksid operatsiooni läbinutele edaspidi pakkuda.

Kvalitatiivse uurimuse eesmärk oli kirjeldada bariaatrilise operatsiooni läbinud täiskasvanud inimeste kogemusi operatsiooniks valmistumisel ja igapäevaelu muutustega toimetulekul pärast operatsiooni. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgmised uurimisülesanded.

1. Kirjeldada bariaatrilise operatsiooni läbinud täiskasvanud inimeste kogemusi operatsiooniks valmistumisel/ettevalmistumisel. 2. Kirjeldada bariaatrilise operatsiooni läbinud täiskasvanud inimeste kogemusi seoses toimetulekuga igapäevaelu muutustega pärast operatsiooni.

võtmesõnad: bariaatriline operatsioon, kogemused, kohanemine igapäevaeluga

Metoodika

Kvalitatiivses fenomenoloogilises uurimistöös osalejad olid täiskasvanud (vähemalt 18-aastased) inimesed, nii mehed kui ka naised, kes olid läbinud bariaatrilise operatsiooni, rääkisid eesti keelt ja olid nõus vabatahtlikult uurimistöös kaasa tegema. Lõplik valim koosnes 12 inimesest (kümnest naisest ja kahest mehest) ja nad moodustasid käepärase valimi. Uuritavad leiti sotsiaalmeedia rühmast „bariaatrilise kirurgia patsiendid“. Uurimistöös osalemiseks saadeti nimetatud rühma kutse ja kutsuti inimesi uurimistööga liituma.

Andmete kogumiseks kasutati struktureerimata intervjuud. Intervjuu käigus paluti uuritavatel vabas vormis rääkida oma kogemustest seoses bariaatrilise operatsiooniga: ettevalmistustest enne operatsiooni ja igapäevaelu muutustest pärast operatsiooni. Intervjuude käigus esitati peegeldavaid ja täpsustavaid küsimusi. Intervjuusid koguti 2019. aasta augustist oktoobrini. Kõik intervjuud salvestati ning transkribeeriti TTÜ küberneetika instituudi foneetika- ja kõnetehnoloogia laboris välja töötatud veebipõhise kõnetuvastusprogrammiga (Alumäe jt 2018). Programmi

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

antud teksti võrreldi audiosalvestistega, nii et intervjuud said sõna-sõnalt üles kirjutatud.

Induktiivse sisuanalüüsi tegemisel lähtuti (Elo ja Kyngäs 2008) kolmest etapist: 1) kirjalikust andmestikust koondati kokku ühesuguse tähendusega lihtsustatud väljendid; 2) sarnase sisuga lihtsustatud väljendid koondati rühmadesse, millest hiljem moodustati alakategooriad; 3) alakategooriatest moodustati ülakategooriad, mis omakorda koondati peakategooria alla ehk toimus abstraheerimine (siirdumine üksikult üldisele mõistele).

Uurimistöö läbiviimiseks saadi Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba (protokolli nr 294/T-26, 17.06.2019).

Tulemused

1. Bariaatrilise operatsiooni läbinute kogemused seoses ope-

ratsiooni valiku ja selleks valmistumisega

Transkribeeritud intervjuude analüüsi käigus tuletati 48 esialgsest tähelepanekust 18 lihtsustatud väljendit, mis kirjeldasid bariaatrilise operatsiooni läbinute kogemusi seoses operatsiooni valiku ja selleks valmistumisega. Sisult sarnased lihtsustatud väljendid koondati kokku ning moodustati kolm alakategooriat; bariaatrilise operatsiooni valiku põhjused, bariaatrilise operatsiooni kohta teabe saamine, opereeritavate emotsioonid ja pere/sõprade suhtumine seoses bariaatriliseks operatsiooniks valmistumisega. Alakategooriast moodustus esimene ülakategooria „bariaatilise operatsiooni läbinute kogemused seoses operatsiooni valiku ja selleks valmistumisega“.

Esimese alakategooria „Bariaatrilise operatsiooni valiku põhjused“ moodustasid lihtsustatud väljendid: liigne ülekaal, tervislikud põhjused, liikumisraskused, arsti soovitus, sõbra/pereliikme soovitus/eeskuju, soov tulevikus pere luua, soov jõuda lastega tegeleda, soov olla tulevikus terve ja sale, perekondlik kalduvus ülekaalule, ühiskonna negatiivne suhtumine

ülekaalu. Uuritavate põhjused bariaatrilise operatsiooni kasuks otsustamisel olid enamasti seotud suure ülekaalu, sellest tingitud terviseprobleemide ja liikumisraskustega. Põhilised terviseprobleemid, mida välja toodi, olid kõrge vererõhk, 2. tüüpi diabeet (ka eeldiabeet), liigesevalud, kilpnäärme alatalitlus. Samuti toodi välja probleemid kehakaalu langetamisega. Kogeti ka teiste inimeste negatiivset suhtumist nende ülekaalu.

Näide andmebaasist: „Et võibki öelda, et põhilised põhjused olid siis nagu suur kehakaal ja kõrge vererõhk ja vähene jaks. Vähene liikumise võimalus ka, sest see põlv segas väga palju minu liikumist.“

Teise alakategooria „Bariaatrilise operatsiooni kohta teabe saamine“ moodustasid lihtsustatud väljendid: teabe saamine tervishoiutöötajalt, teabe leidmine internetist, teabe saamine teistelt operatsiooni läbinutelt. Uuritavad said teavet internetist, arstidelt ja teistelt operatsiooni läbinutelt. Mõnede uuritavate arvates jäi arsti selgitusest väheseks.

Näide andmebaasist: „Ise guugeldasin kõige rohkem ja ka arstide poolt ei olnud väga palju, väike infovoldik ja kogu lugu.“

Kolmanda alakategooria „Opereeritavate emotsioonid ja pere ning sõprade suhtumine seoses operatsiooniks valmistumisega“ moodustasid lihtsustatud väljendid: ootusärevus, hirm, teadmatus, toetav suhtumine, hukkamõistev suhtumine. Põhilised enne operatsiooni esinenud emotsioonid olid ootusärevus ja hirm. Enim kardeti operatsiooni tüsistusi, surma operatsiooni ajal ja ka seda, kuidas tullakse toime toitumisega pärast operatsiooni. Kardeti ka seda, kuidas teised inimesed reageerivad nende otsusele teha bariaatriline operatsioon.

Näide andmebaasist: „Ei, no ütleme hirmu selle operatsiooni ees, /.../ mul oli lihtsalt see, et ma äkki ära suren/.../.“

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

2. Bariaatrilise operatsiooni läbinute kogemused seoses iga-

päevaelu muutustega pärast operatsiooni

Transkribeeritud intervjuude analüüsi käigus tuletati 145 esialgsest tähelepanekust 28 lihtsustatud väljendit, mis kirjeldasid bariaatrilise operatsiooni läbinute kogemusi seoses igapäevaelu muutustega pärast operatsiooni. Sisult sarnased lihtsustatud väljendid koondati kokku ja moodustati seitse alakategooriat: tervisega seotud kogemused, toitumisega seotud kogemused, füüsilise aktiivsusega seotud kogemused, minapildi ja kehatajuga seotud kogemused, lähedaste ja ühiskonna suhtumine bariaatrilisse operatsiooni, kogemused psühholoogilises plaanis, seksuaalsuse ja paarisuhetega seotud kogemused. Alakategooriatest moodustus teine ülakategooria „bariaatrilise operatsiooni läbinute kogemused seoses igapäevaelu muutustega pärast operatsiooni“.

Esimese alakategooria „Tervisega seotud kogemused“ moodustasid lihtsustatud väljendid: operatsiooni tüsistused ja taastumine, üldine enesetunne, kehakaal, vererõhk, veresuhkur, liigesed, nahk, juuksed, küüned, kõrvetised, vitamiinipuudus, rauapuudus, muud tervisemuutused. Enamikul uuritavatel kulges operatsioon tüsistusteta, kuid esines ka komplikatsioone: suurem haav probleemide tõttu maksaga, palavik ja infektsioon, juuste väljalangemine. Positiivsetest tervisega seotud muutustest toodi välja vererõhu alanemine, veresuhkrusisalduse vähenemine, jalgade paistetuse ja valu vähenemine ning üldine toonuse tõus ja energia juurdetulek.

Näide andmebaasist: „Minul langesid juuksed välja täpselt neljandast kuni kuuenda kuuni ja ikka ohtralt. Praegu mühinal kasvavad tagasi... mul pole vist elu sees nii head juuksed olnud.“

Negatiivsetest muutustest toodi välja kõrvetiste teke, veresuhkrusisalduse kõikumine ja sellega seotud dumping’u sündroom, seedeprobleemid, naha kuivus, vitamiinipuudus, rauavaegusaneemia, menstruaaltsükli muutused, külmatunne.

Teise alakategooria „Toitumisega seotud kogemused“ moodustasid lihtsustatud väljendid: maitsemeele muutused, toiduvaliku muutused, toidukoguste muutused, vajadus toitumisnõustamise järele, toitumishäired. Toitumisega seotud kogemustest toodi kõige enam välja muutused toidukogustes, toiduainete valikus ja maitsemeeles. Samuti esines probleeme ülesöömise ja oksendamisega, kogeti dumping’u sündroomi ning tunti puudust professionaalsest toitumisnõustamisest.

Näide andmebaasist: „Ses suhtes, et ikkagi peab hästi mõtlema, et mida sa sööd. Pigem ütleks, et ta on raske, sellepärast, et paljud toiduained ei sobi enam. Et need tuleb nagu ise järgi katsetada ja vaadata, mis sobib ja mis ei sobi.“

Kolmanda alakategooria „Füüsilise aktiivsusega seotud kogemused“ moodustasid lihtsustatud väljendid: energia ja jõu muutused, liikumise mahu muutused. Liikumine muutus opereeritutele enamasti kergemaks ja rohkem meeldivamaks, läbitavad vahemaad pikenesid, oli rohkem jõudu ja energiat.

Näide andmebaasist: „Energiat tuli küll peale oppi kõvasti juurde. Töö tegemise osas läks ka paremaks /.../ võhma tuli kindlasti juurde.”

Neljanda alakategooria „Minapildi ja kehatajuga seotud kogemused“ moodustasid lihtsustatud väljendid: kogemused seoses minapildiga, kogemused seoses kehatajuga, riiete väljavahetamine ja stiilimuutused. Minapildiga seoses suurenes rahulolu iseendaga, oldi rõõmsameelsem, tunti ennast sotsiaalsema ja atraktiivsemana. Kehatajuga seoses tunti suurt rõõmu vähenenud kehakaalust, mis tõi enamasti kaasa vajaduse garderoobi uuendamiseks.

Näide andmebaasist: „Jaa, seda kindlasti, (enesekindlus on tõusnud). Ja muidugi. meeste tähelepanu on tõusnud, seda küll tõsiselt.“

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

viienda alakategooria „Lähedaste ja ühiskonna suhtumine operatsiooni“ moodustasid lihtsustatud väljendid: lähedaste suhtumine ja toetus, teiste inimeste suhtumine. Enamiku vastanute pere suhtus bariaatrilisse operatsiooni pigem positiivselt ja toetas opereeritavat igati, kuid esines ka vastupidist suhtumist. Sõprade, kolleegide ja tuttavate suhtumine osutus üldjoontes positiivseks, kuid esines ka negatiivseid arvamusi.

Näide andmebaasist: „Ma ei tea, oleneb, inimesi on nii palju erinevaid, mõni just ütleb, et aa näed, läks kergema vastupanu teed ja et ise ei viitsi liigutada ja siis on selliseid, kes siis pooldavad seda ja kes on just nagu nõus, et kui tõesti ei saa, et sa oled proovinud tõesti igasuguseid asju, et ma olin ju eelnevalt ka proovinud.“

Kuuenda alakategooria „Kogemused psühholoogilises plaanis“ moodustasid lihtsustatud väljendid: enesekindlus, hirmud ja kahtlused, psühholoogilised probleemid. Psühholoogilises plaanis kogeti enim muutusi enesekindluses, tunti ennast ühiskonnale vastuvõetavamana, vastassugupoolele külgetõmbavamana, naised naiselikumana. Suurim hirm oli, et kehakaal ei jää püsima ja minnakse taas paksuks tagasi. Mõningatel uuritavatel esines depressiooni ja unetust. Tunnistati ka suurt vajadust psühholoogilise nõustamise järele nii enne kui ka pärast operatsiooni.

Näide andmebaasist: „Ja niisugune suhtlemisjulgus tuli küll kõvasti juurde jah, et minna välja ja käia klubides. Ja mis veel muutus, oli see, et ma tüdinesin üks hetk ära oma tööst, mis ma tegin tol hetkel ja läksin uuesti kutsekooli õppima, /.../ ja siis vahetasin töökohta. /.../ Julgust tuli juurde, jah.“

Seitsmenda alakategooria „Seksuaalsuse ja paarisuhetega seotud kogemused“ moodustasid lihtsustatud väljendid: paarisuhted, seksuaalsus. Uuritavatel, kes olid enne bariaatrilist operatsiooni kooselus, muutus paari- ja seksuaalsuhe enamasti paremaks. Toodi välja ka paarisuhte halvenemist ja lahkuminekut. Samuti tuli ette abiellumist või uue elukaas-

lase leidmist ning lapse saamist. Oli ka neid, kes ei täheldanud suhetes ega seksuaalsuses mingeid muutusi.

Näide andmebaasist: „Kindlasti aktiivsemaks on kõik muutunud (seksuaalsuses) /.../ ja mina ise olen ilmselt aktiivsem, et ei ole nagu selline rutiinne enam kõik. Aga võib-olla ka see, et kõikide asjade vastu tunnen ikkagi rohkem huvi ja võib öelda, et ikkagi rohkem sellist uut hingamist on tulnud.”

Arutelu

Antud uurimistöös kattusid nii bariaatrilise operatsiooni valiku põhjused kui ka ootused tulevikule teiste maailmas tehtud uurimistöödes tooduga. Operatsiooni valiku põhjustena nimetati suurt ülekaalu, sellest tingitud terviseprobleeme, liikumisraskusi ning ootusi tulevikus toimuvatele positiivsetele muutustele, nagu parem tervis, pere loomine ja kenam välimus. Nagu Homeri jt (2016) ning Cohni jt (2019) uurimustes osalenud inimesed rõhutasid ka Eesti uuritavad ühiskonna negatiivset suhtumist ülekaalu.

väga tähtis osa operatsiooni soovitajana oli perearstil, meie uuritavad nimetasid soovitajatena ka eriarste. Antud uurimistöös ilmnes sõprade ja pereliikmete suur panus operatsiooni soovitajatena, mida teiste riikide uurimistöödes pole mainitud. Autorite arvates võib siin põhjuseks olla Eesti väiksus ja kompaktsus, elatakse lähestikku ning ollakse üksteise tegemistega rohkem kursis, seetõttu vahetatakse ka teavet ja kogemusi omavahel rohkem kui suurtes riikides. Eesti uuritavad ei toonud operatsiooni valimise põhjusena välja töö otsimist ega rahalisi kaalutlusi, nagu on välja toonud Oliveira jt (2014) ning Roberson jt (2016). Käesoleva uurimistöö tulemustele tuginedes võib oletada, et uuritavad ei näinud Eesti tööturul ülekaalu alusel diskrimineerimist probleemina.

Paljud uuritavad tõid esile oluliste tervisenäitajate paranemise – vererõhu alanemise, veresuhkru- ja kolesteroolisisalduse vähenemise ning valu

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

kahanemise, eriti jalgades. Autorite arvates on uuritavate tervisenäitajate paranemine bariaatrilise operatsiooni üks tähtsamaid positiivseid tulemusi, sest see parandab inimeste elukvaliteeti, pikendab eluiga ja vähendab tervishoiukulusid.

Toitumisega seotud kogemustest tõid meie küsitletud inimesed kõige enam välja muutusi toidukogustes ja toiduainete valikus. Umbes pooled operatsiooni läbinud muutsid oma toiduvalikut ja on oma toitumise paika saanud, kinnitades van Houti jt (2007) ning Opozda jt (2018) tulemusi. Teisel poolel esines algusest peale raskusi oma toitumisharjumuste muutmisega, esines ülesöömist, oksendamist ning seedeprobleeme. Meie küsitletud inimesed tõid välja ka selle, et paljud tuttavad maitsed muutusid vastumeelseks ja enne ebameeldivana tundunud maitsed muutusid hoopis meeldivaks. Uuritavad leidsid, et tervishoiutöötajate antud teabest ja kirjalikust juhendmaterjalist jäi väheks ning sooviti põhjalikumat juhendamist. Leiti ka, et professionaalset toitumisnõustamist on pärast operatsiooni ka hiljem vaja. Autorite arvates vajavad inimesed enne bariaatrilist operatsiooni kombineeritud toitumis- ja psühholoogilist nõustamist, et kindlaks teha inimeste toitumisharjumused ning nendega seotud psühholoogilised probleemid, näiteks milline on inimese toidusedel, kas inimene sööb liiga kiiresti, kas ta on emotsionaalne sööja, kas tal esineb liigsöömishäiret. Sel teel saab ennetada operatsioonijärgsete toitumisprobleemide teket. Operatsioonijärgset nõustamist toitumise teemal saab küll bariaatriaõdedelt, kuid nähes, kui tähtsad on teiste kogemused ja omavaheline suhtlus, võiks inimesi edaspidi konkreetsemalt nii individuaalselt kui ka internetipõhiselt nõustada. Hea näide on siin facebooki grupp „bariaatrilise kirurgia patsiendid“, kus toimub pidev kogemuste vahetus. väärteabe leviku ennetamiseks võiks sellises suhtluses osaleda nõuandjana ka professionaalne tervishoiutöötaja.

Liikumine muutus antud uurimistöös osalejatele enamasti kergemaks ja meeldivamaks, läbitavad vahemaad pikenesid ning jõudu ja energiat oli rohkem. Oli ka neid, kellel liikumine oli endiselt raske. Kingi jt (2016)

uurimistöös leiti, et lisaks vähenenud valuaistingutele (peamiselt liigestes) suurenes bariaatrilise operatsiooni läbinud patsientide füüsiline aktiivsus. Aktiivsem elustiil aitab ühtlasi kaasa tervisenäitajate paranemisele ja kergem on ka kehakaalu kontrolli all hoida.

Käesolevas uurimistöös osalenud inimeste lähedaste suhtumine bariaatrilisse operatsiooni oli vastuoluline. Enamiku vastanute pere suhtus sellesse pigem positiivselt ja toetas opereeritavat igati. Mitmel inimesel olid aga pereliikmed tugevasti vastu ega toetanud neid selle otsuse tegemisel. Sõprade, kolleegide ja tuttavate suhtumine osutus üldjoontes positiivseks, kuid esines ka negatiivseid arvamusi, mida on välja toonud ka bensondaviese jt (2013) ning Sharmani jt (2017) uurimistöödes. Põhjused, miks lähedaste ja sõprade suhtumine osutus negatiivseks, tõid uurimistöös osalejad välja, et operatsiooni peeti lihtsamaks pääseteeks, selle asemel et trenni teha ja vähem süüa. Samuti leiti, et operatsiooniga võib kaasneda tüsistusi ja et tervis võib hoopis halveneda. Arvati ka, et operatsiooni läbinu ei suuda nagunii oma toitumist muuta ja sööb end ülekaaluliseks tagasi. Kuna lähedased lähtuvad enamasti meediast ja tuttavatelt kuuldust, siis on siin autorite arvates abiks pereliikmete suurem kaasatus operatsiooniks ettevalmistumise perioodil, näiteks võiks minna koos arsti konsultatsioonile.

Psühholoogilises plaanis kogeti enesekindluse kasvu, suhtlemises oldi aktiivsem, sooviti oma elus leida uusi tegevussuundi ja tunti ennast väliselt atraktiivsemana. Esines ka enesekriitika suurenemist ja rahulolematust oma kehaga. Käesolevas uurimistöös osalejad tundsid ka suurt vajadust psühholoogilise nõustamise järele nii toidusõltuvuse, depressiooni kui ka hirmude tõttu. Enim kardeti seda, et kaal ei jää püsima ja endine kehakaal taastub. Samu aspekte tõid oma uurimistöödes välja Coulman jt (2017), Sharman jt (2017) ning benson-davies jt (2013). Uurimistöö autorid arvavad, et psühholoogiline nõustamine on vajalik juba enne operatsiooni, et vähendada inimese hirme ning tegeleda näiteks toidusõltuvuse ja madala enesehinnangu probleemidega.

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

bariaatrilise operatsiooni läbinute suhe partneriga muutus enamasti paremaks, aga tuli ette ka seda, et varem esinenud probleemid võimendusid ja mindi hoopis lahku. Seksuaalselt oldi enamasti aktiivsemad, kuid oli ka neid, kes ei täheldanud suhetes ega seksuaalsuses mingeid muutusi. vallalised hakkasid rohkem suhtlema ja väljas käima ning ka uusi romantilisi suhteid looma. Jolfaei jt (2016) uurimistöös vähenes vaatamata paranenud seksuaalsusele osalenute rahulolu oma abieluga, seega leiti, et postoperatiivselt oleks vajalik terapeutiline sekkumine paarisuhtesse. Ka käesoleva uurimistöö autorid leiavad, et operatsioonijärgsetele paarisuhetega seotud probleemidele tuleks Eestis samuti rohkem tähelepanu pöörata, sobiv oleks näiteks kompleksne psühhoteraapiline nõustamine.

Enamik käesolevas uurimistöös osalejaid tunnistasid, et nad tundsid vajadust põhjalikuma toitumis- ja psühholoogilise nõustamise järele. Seetõttu arvavad autorid, et edaspidi väärib uurimist bariaatrilise operatsiooni eelse ja järgse nõustamise teema. Inimeste kogemustest järeldus, et nõustamine võiks edaspidi olla individuaalsema lähenemisega ja kestma vajaduse korral kuni paar aastat pärast operatsiooni, hõlmama toitumist ning psühholoogilist nõustamist. Samuti peaks arvestama ka bariaatrilise operatsiooni mõjuga suhetele partneri ja teiste lähedastega.

Järeldused

bariaatrilise operatsiooni läbinud täiskasvanud inimeste kogemused seoses operatsiooniks valmistumisega/ettevalmistumisega olid järgmised.

1. Operatsiooni valiku põhjused olid enamasti seotud suure ülekaalu, sellest tingitud terviseprobleemide, liikumisraskuste ja sooviga tulevikus peret luua, lapsi saada ning tervem olla. 2. Teavet operatsiooni kohta saadi põhiliselt arstidelt, internetist, eriti sotsiaalmeedias teistelt sama operatsiooni läbinutelt ning sõpradelt/pereliikmetelt. 3. Uurimistöös osalejad soovisid, et tervishoiutöötajad annaksid neile põhjalikumat teavet bariaatrilise operatsiooni kohta.

4. Põhilised emotsioonid seoses operatsiooniks valmistumisega olid ootusärevus, teadmatus ning hirm tüsistuste ja surma ees.

bariaatrilise operatsiooni läbinud täiskasvanud inimeste kogemused seoses toimetulekuga igapäevaelu muutustega pärast operatsiooni olid järgmised.

1. Positiivsetest muutustest tervises toodi peale suure kaalulanguse välja ka vererõhu normaliseerumine, 2. tüüpi diabeedi, jalgade paistetuse ja liigesevalude tuntav leevenemine või isegi täielik paranemine. 2. Negatiivsetest tervisemuutustest nimetati juuste väljalangemist, kõrvetiste esinemist, raua- ja vitamiinipuudust ning liigse naha teket. 3. Toitumise puhul toodi enim välja raskusi kohanemisega muutunud maitsemeele ning toidukoguste ja -valikutega. 4. Liikumine muutus enamasti kergemaks, läbiti pikemaid vahemaid, jõudu oli rohkem ja energiat tuli juurde. 5. Suurenes rahulolu iseendaga, oldi rohkem suhtlemisaldis ja riietumisstiil muutus värvilisemaks ning paljastavamaks. 6. Nii lähedased kui ka ühiskond suhtusid bariaatrilisse operatsiooni nii toetavalt kui ka hukkamõistvalt. 7. Enim suurenes enesekindlus, tunti end ühiskonnale vastuvõetavamana ja sooviti elus uusi tegevusi (nt õppimine) proovida. 8. Muretseti liigse kehakaalu taastumise pärast ja tunnistati enesekriitilisuse suurenemist. 9. Paarisuhte ja seksi kvaliteet paranes enamikul, kuid esines ka suhtekriise ning lahkuminekut. vallalised lõid aktiivsemalt romantilisi suhteid, sest tunti ennast vastassugupoolele ligitõmbavamana. 10. Uurimistöös osalejad soovisid põhjalikumat toitumis- ja psühholoogilist nõustamist nii enne kui ka pärast operatsiooni.

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest Allikaloend

Alumäe, T., Tilk, O., Asadullah. (2018). Advanced Rich Transcription System for Estonian Speech. Frontiers in Artificial Intelligence and Applications; Ebook Volume 307:

Human Language Technologies- The Baltic Perspective. doi: 10.3233/978-1-61499912-6-1 bariaatrilise patsiendi käsitlus enne ja pärast kirurgilist sekkumist. Ravijuhend. (2016).

Tallinn, Eesti Haigekassa. benson-davies,S., davies, M. L., Kattelmann, K. (2013). Understanding Eating and

Exercise behaviors in Post Roux-en-Y gastric bypass Patients: A Quantitative and

Qualitative Study. Bariatric Surgical Practice And Patient Care, 8(3) Cohn, I., Raman, Y., Sui, Z. (2019). Patient motivations and expectations prior to bariatric surgery: A qualitative systematic review. Obesity Reviews,20 (11): 1608–1618. Coulman, K. d., MacKichan, f., blazeby, J. M., Owen-Smith, A. (2017) Patient experiences of outcomes of bariatric surgery: a systematic review and qualitative synthesis.

Obesity Reviews 18: 547–559. Elo, S. ja Kyngäs, H. (2008). The qualitative content analysis process. Journal of Advanced Nursing 62(1): 107–115. Homer, C. v., Tod, A. M., Thompson, A. R., Allmark, P., goyder, E. (2016). Expectations and patients’ experiences of obesity prior to bariatric surgery: a qualitative study.

British Medical Journal Open, 6(2): e009389. Jolfaei, A. g., Lotfi, T., Pazouki, A., Meybod, A. M., Soheilipour, f., Jesmi, f. (2016).

Comparison between Marital Satisfaction and Self-Esteem before and After bariatric Surgery in Patients With Obesity. Iranian Journal of Psychiatry and Behavioral

Sciences, 10(3): e2445. King W. C., Chen, J. Y., belle, J.Y., Courcoulas, A. P., dakin, g. f., Elder, K. A., flum, d. R., Hinojosa, M. W., Mitchell, J. E., Pories, W. J., Wolfe, b. M., Yankovski, S. Z. (2016). Change in Pain and Physical function following bariatric Surgery for Severe

Obesity. Journal of the American Medical Association, 315(13): 1362–1371. Oliveira, d. M., Merighi, M. A., Jesus, M. C. (2014). The decision of an obese woman to have bariatric surgery: the social phenomenology. Revista da Escola de Enfermagem da USP, 48(6): 970–6.

Opozda, M., Wittert, g., Chur-Hansen, A. (2018). Patients’ expectations and experiences of eating behaviour change after bariatric procedures. Clinical Obesity 8: 355–365. Reppo, I., volke, v. (2014). Rasvumise ja ülekaalu käsitlus. Eesti Arst. 93(10): 579–584. Roberson, d. W., Neil, J. A., Pories, M. L., Rose M. A. (2016). Tipping point: factors influencing a patient’s decision to proceed with bariatric surgery. Surgery for Obesity and Related Diseases, 2(5):1086–1090. Sharman, M., Hensher, M., Swilkinson, S., Williams, d., Palmer, A., venn, A., Ezzy, d. (2015). What are the support experiences and needs of patients who have received bariatric surgery? Health Expectations, 20(1): 35–46. van Hout, g. C. M., Jakimowicz, J. J., fortuin, f. A. f., Pelle, A. J. M., van Heck, g. (2007). L. Weight Loss and Eating behavior following vertical banded gastroplasty.

Obesity Surgery, 17(9): 1226–1234.

Artiklid lõputöödest