Kui töö on nagu hobi, on elus rohkem värve

Veho AS sõiduautode müügijuhi Sergei Gontšarovi arvates saab müügitöös edukas olla vaid siis, kui see töö ka päriselt meeldib. Muidugi tuleb juurde õppida müügitehnikaid ja isegi psühholoogiat – ikka selleks, et klientidest paremini aru saada.

Sergeid iseloomustab kirg autode ja inimestega suhtlemise vastu, mistõttu sobib ta müügijuhi ametisse

Vehos ideaalselt. Ta naudib oma tööd ja suudab innustada teisi. Sergei lisab, et on Mercedes-Benzi kui brändi suur fänn.

„Minu jaoks on Mercedesed lihtsalt fantastilised! Mitte ükski teine autotootja ei oma sellist tootevalikut nagu Mercedes.“

Sergei sõnul võtab tema ajast päris suure osa just müügitiimi toetamine ja motiveerimine, lisaks tegevuste planeerimine ja eesmärgistamine. „Kuigi olen poole oma elust tegelenud müügiga, õppisin alles Vehos teadlikult planeerima – ilma selleta ei saa müügijuhina hakkama. Mul on alati kalender peaaegu täies mahus tegevusi täis kirjutatud.“ selgitab ta. „Eesmärgistamise oskus aitab seada sihte tiimile ja iseendale.“ Enese täiendamiseks loeb Sergei erialast kirjandust – ikka müügist, juhtimisstrateegiatest ja eesmärkide seadmisest. „Luge- mine aitab mind väga: see annab mulle motivatsiooni ja uusi ideid, kuidas saavutada soovitut.“

Standarditest algab kõik

Sergei ennustab turusituatsiooni peatset muutumist. Praegune müüjate turg lõpeb ja siis sõltub müügitulemus palju rohkem heast kliendisuhtlusest.

Sergei on Vehos töötanud kõigest kaks ja pool aastat, kuid ellu viidud muudatuste üle on Sergei seda uhkem. „Müügitöö kvaliteet ja meie teeninduse standardid on palju paranenud. Oleme oma müügiprotsessid samm-sammult üle vaadanud ja ümber korraldanud. Lisaks panustame autoloovutuste kõrgele tasemele,“ tõdeb ta. „Meie eesmärk on jälgida detaile – et autod oleks pestud, poleeritud, kriimuvabad, tangitud või laetud akuga. Me oleme teinud palju tööd, et oma standardeid tõsta, aga näen, et oleme alles poolel teel,“ on ta kompromissitu.

Tihedad tööpäevad

Müügijuhi tööks on sageli jooksvate probleemide lahendamine. „Ülemaailmsest kiipide defitsiidist alguse saanud tarneraskused on mõju avaldanud kogu autotööstusele.

Praegu on küll olukord paranenud, aga ikka tuleb ette tellitud sõidukite hilinemisi, mille juures tuleb leida lahendusi klientide rahulolu säilitamiseks,“ räägib ta.

Kui varem oli Sergei hallata kaks Veho autosalongi ja ka kasutatud autode müük, siis nüüd keskendub ta oma tiimiga ainult uutele Mercedes-Benzi sõiduautodele.

„Enne suutsin tegeleda ainult sellega, mis „põles“, nüüd saan rohkem keskenduda oma tegevustele. Lisaks komplekteerin müügistatistika põhjal demomasinaid ja nende lisavarustust,“ selgitab ta. „Ah, et kuidas ma suudan ette ennustada klientide soove?

Kuna ma olen autofanaatik, siis tean, mida selle hinnaklassi klient soovib – enamjaolt kõiki lisasid,“ muigab Sergei rõõmsalt. Vehos müügijuhi olulise omadusena nimetab Sergei üllatuslikult empaatiavõimet. „Mercedese ost on puhas emotsioon.

Sa ei osta mitte ainult autot, vaid tulevikku. Emotsiooni me siin aga müümegi. Muidugi läheb tarvis müügi- ja suhtlemisoskust, kuid olulisim on siiski kuulamisoskus. Kõige tähtsam on kuulata klienti,“ on Sergei veendunud.

Mitmekülgne kolleeg

Tihedate tööpäevade pingest aitab Sergeid välja tulla pere. „Mul on kodus kaks väikest last, kellele pühendun kodus olles 100%. Lõõgastuda meeldib mulle aianurgas sõpradega grillides. Ja muidugi ei saa ilma muusikata,“ räägib Sergei, kes juba väiksest peale on bändi teinud.

Muusikakoolis pole Sergei käinud, kitarrimängu õppis selgeks omal käel 13-aastaselt. „Õppisin videote järgi mängima. Olime oma reggae-bändi tegemisest nii haaratud, et esinesime isegi Õllesummeril,“ muigab mees. „Seejärel hakkasin õppima trummimängu, klaverit, basskitarri. Praegu oskan kõiki neid pille,“ loetleb ta. Kitarr on tal isegi töö juures kaasas.

Kooliaega jäi ka kooliteatris mängimine. Tagantjärgi hindab ta, et noorpõlvehobid on tal paljuski aidanud teha hiljem müügitööd. „Müüki tehes on vaja mängida oma rolli nagu teatris ja samas tuleb klienti kuulata nagu muusikat,“ mõtiskleb ta. Lapsepõlvest on pärit ka armastus autode vastu. Tehnikahuviline isa kinkis talle Zaporožetsi, millega Sergei eelteismelisena harjutas sõitmist maakodu lähedal metsateedel. „Kui olin 17, viis isa mind vana Žiguliga jäärajasõitu tegema. Sõitsin jäärada kolm talve järjest,“ meenutab Sergei. Majandust läks Sergei õppima soovist teada saada, kuidas raha mõjutab ühiskonda. Ise ta aga raha meelitustele järgi ei ole andnud. „Mercedese müümine ja minu tiim, see on mulle nüüdseks kui teine pere –isegi kui keegi mulle suuremat tasu pakuks, ei läheks ma kuhugi. Ma võtan oma tiimi tegemisi väga isiklikult ja püüan neile alati abiks olla ning leida paremaid lahendusi,“ tunnistab ta.

Huvitavaid väljakutseid on elus rohkelt ja aktiivsel inimesel on soov ette võtta võimalikult palju, ent Sergeil on siht selge: „Näen oma tulevikku siin. Tunnen, et ei ole oma oskuste lage veel saavutanud. Mul on veel palju õppida ja areneda ja samavõrd ka endast tiimile anda.“