6 minute read
Mõtestades end vabaks
from Radar
Politseinike silmad näevad tihti olukordi, mida on keeruline unustada ning millest on raske mitte mõelda ja üle saada nii, et see endast jälge ei jäta.
Kõige rohkem puutuvad taoliste olu kordadega kokku esmareageerijad, kes on sageli esimesena sündmuskohal ja kellel lasub suurim vastutus kriitilise olukorra lahendamise eest.
Ühtse meeskonna, vaimse tervise ja enda hoidmise nimel tuleb selle aasta sügisest pärast rasket sündmust osaleda kohustuslikus sekkumises ehk minna nõustamisele, korraldada järelarutelu ehk debriifing või valida muu endale sobiv meetod. Selle läbimine ja asjade läbiarutamine on ühtlasi eeldus tööle naasmiseks.
Arutlemine, mis läks hästi ja mis võinuks minna paremini, aitab pingeid maandada ning lööb õhu klaariks. Tähtis on, et enda muredest saaks rääkida juhiga, meeskonnas või üksustega, kellega koos sündmust lahendati. Kui kas või pooltele tekkinud küsimustele saab nii vastuse, on edasi minna kergem. Lisaks tugevdavad järelarutelud meeskonna üldist koostööd.
Kanname hoolt
„Kui meie inimene murrab töö käigus käeluu või saab mõne muu füüsilise trauma, ootame teda tööle alles siis, kui tervis on korras ja vigastused kadunud,“ ütleb PPA töökeskkonna grupijuht Kirsika Aas. „Sedasama põhimõtet rakendame vaimse tervise puhul. Ennekõike on seda vaja töötajale endale, et tulla ise raskete sündmustega toime, ent ka meeskonnale, kes rasketel sündmustel ja pärast neid üksteisele toetuvad.“ Kirsika sõnul on eesmärk aidata inimestel raskete sündmuste järel tõhusamalt enda eluga toime tulla. „Politseitöös on paratamatult olukordi, kus puututakse kokku sündmustega, mis võivad jätta sügava ja pikaajalise jälje. Selline vaade aitab neid kogemusi asjakohaselt töödelda, et vältida vaimse koorma kuhjumist ja tagada pikaajaline töövõime. Soovime hoiduda sellest, et rasketel sündmustel on meie inimeste vaimsele tervisele ränk ja pikaajaline mõju, ning tagada, et nad saavad asjakohast ja professionaalset tuge.“
Kohustuslikku sekkumist vajavad sündmused on kolleegi hukkumine või töövõimetuks jäämine teenistusülesandeid täites, õnnetuse või ründe tagajärjel, niisamuti juhtumid, kus politseiametniku tegevuse tõttu hukkub inimene või kui ametnik tekitab kellelegi raske kehavigastuse.
Enda eest tuleb hoolt kanda ka siis, kui lähedane kolleeg siitilmast lahkub; kui töötajat on rünnatud või on juhtunud õnnetus, mille tõttu said surma või raskelt vigastada kolmandad inimesed. Ka lapse surmaga lõppenud õnnetuse või kuriteoga kokkupuutumine ning lapsevastase raske vägivalla- või seksuaalkuriteoga tegelemise järel tuleb läbida nõustamine.
Oluline abi otsimine
Valdavalt on soovituslik sekkumine juhtumite puhul, kus politseiametniku tegevus pälvib meedia ja avalikkuse suurt tähelepanu, kui ametnikul on tööd mõjutavad sõltuvusprobleemid, raske sündmus isiklikus elus või muud juhud, kui vajatakse tuge.
Kohustuslikku sekkumist vajavad sündmused on kolleegi hukkumine või töövõimetuks jäämine teenistusülesannete täitmisel, õnnetuse või ründe tagajärjel. Niisamuti juhtumid, kus politseiametniku tegevuse tõttu hukkub inimene või kui ametnik tekitab kellelegi raske kehavigastuse.
„Mida lähemalt või tugevamalt puudutab sündmus inimest, seda suurem on tõenäosus pikaajaliste vaimse tervise probleemide tekkeks ning sellest tuleneb ka kohustuslik või soovituslik sekkumine,“ selgitab Kirsika.
Võimalikud toetusmeetmed nimetatud raskete juhtumite puhul on psühholoogiline esmaabi, järelarutelu, psühholoogiline nõustamine, supervisioon, kovisioon, taastavad aruteluringid ja kaplani nõustamine.
„Töökeskkonnaspetsialist ja personalijuht on igati valmis nõustama, kuidas inimest pärast raske sündmusega kokkupuutumist toetada, kuid kui ametnik tunneb end paremini oma vahetu juhiga võimalusi arutades, siis on ka see väga hea viis, et leida sobiv sekkumine,“ lisab Kirsika.
Pärast rasket sündmust võtab vahetu juht vajaliku toe saamiseks ühendust personalijuhiga. Tema suhtleb omakorda töökeskkonnaspetsialistiga, kes aitab leida vastavalt juhtunule ja inimesele sobiva sekkumise. Oluline on ka juhi tugi kogu protsessi jooksul.
Kui töötaja on jäänud haiguslehele, peab vahetu juht samuti hoidma temaga regulaarselt kontakti, et jälgida inimese enesetunnet ja pakkuda vajalikku tuge. Juhul kui ka tööle naasmise järel tuge vajatakse, tasub sellest kindlasti teada anda, sest sellisel juhul aitavad töökeskkonnaspetsialistid leida sobiva viisi edasiseks.
Võimalikud sekkumised
Psühholoogiline esmaabi
Psühholoogiline esmaabi on füüsiline, praktiline ja emotsionaalne toetus inimesele vahetult pärast rasket sündmust.
Eesmärk: esmalt stabiliseerida inimese vaimne ja füüsiline seisund, et aidata tal paremini toime tulla esialgse šoki ja stressiga.
Ajaraam: sündmuse käigus kuni 24 tunni jooksul pärast sündmust.
Järelarutelu ehk debriifing
Järelarutelu on kindla struktuuri alusel ja kindlate komponentidega (info jagamine, sündmustiku järjestamine, ventileerimine, refleksioon, eneseabivõtted, edasiste otsuste väljatöötamine) juhitud rühmavestlus, mille käigus arutletakse juhtunut.
Eesmärk: taastada adekvaatne arusaamine juhtunust ning tajutud kontrollitunne olukorra, oma tunnete ning mõtlemise üle.
Ajaraam: 24–72 tundi tundi pärast sündmust.
Psühholoogiline nõustamine
Eesmärk on pakkuda töötajatele emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, eelkõige isikupärast kohtlemist. Keerulisemate sündmuste puhul kasutatakse seda pikaajalisema protsessina. Psühholoogilist nõustamist saab rakendada erinevate sündmuste puhul.
Supervisioon (individuaalselt ja/või rühmas)
Supervisioon on juhitud ühekordne või harveneva sagedusega vestlus, mis korraldatakse individuaalselt või rühmas, et aidata töötajal mõista ja toime tulla traumaatilise sündmusega.
Eesmärk: taastada inimese normaalne igapäevane funktsioneerimine.
Ajaraam: vajaduse korral kuni kuus kuud pärast sündmust. Selle aja vältel peaks selguma, kas inimene taastub või kujuneb traumajärgne stressihäire.
Kovisioon
Kovisioon on samade kogemustega või samasisulist tööd tegevate inimeste regulaarne kohtumine, kus üksteise kogemuste ja teadmiste koondamisel leitakse lahendusi oma tööalastele olukordadele.
Eesmärk: leida süsteemselt keerulistele olukordadele lahendusi ning õppida üksteise kogemustest.
Taastavad aruteluringid
Taastavad aruteluringid on samas olukorras olnud inimeste väljarääkimise võimalust pakkuvad arutelud.
Eesmärk: anda osalejatele hääl ning võimalus jagada neutraalses keskkonnas hinnanguvabalt oma mõtteid ja tundeid, mis on tekkinud seoses mõne olukorra või sündmusega; kuulda teiste arvamusi ning vaadata tulevikku.
Ajaraam: vajaduse korral, võib rakendada iganädalasel nõupidamisel.
Kaplanite nõustamine
Lõuna prefektuuris: Valdo Lust 5330 8489, Põhja prefektuuris: Priidu Ellam 5190 9275, Lääne ja Ida prefektuuris: Tuuli Raamat 523 6270.
Arutelu kui depressiooni ennetus
Raskete sündmustega kokkupuutumine võib politseiametnikel, parameedikutel, päästjatel ja teistel suurendada haavatavust depressiooni või posttraumaatilise stressi suhtes. Uurimused on näidanud, mida vahetumalt sellega tegeleda, seda paremad väljavaated on tervenemisele.
Korduv kokkupuude traumaatiliste sündmustega võib üle koormata võime emotsioone töödelda, mis võib viia kroonilise stressi ja mõnel juhul depressioonini. Ajakirjas Journal of Traumatic Stress avaldatud uurimuse kohaselt pakuvad psühholoogilised arutelud struktureeritud keskkonda nende emotsioonide töötlemiseks. Juhtumist rääkimine aitab reageerijatel mõista toimunut, vähendades abituse ja emotsionaalse tuimenemise tundeid, mis viivad sageli depressioonini.
Esmareageerijad võivad tunda end oma raskustega üksikuna, uskudes, et nende emotsionaalsed reaktsioonid traumale on ainulaadsed või viitavad nõrkusele. Rühmaarutelud loovad toetava keskkonna, kus reageerijad saavad jagada oma kogemusi ning mõista, et nende tunded on tavalised ja aktseptitavad. Niisugune ühine töötlemine on näidanud, et see vähendab depressiooni sümptomeid, edendades ühendustunnet ja vastastikust mõistmist.
Kogunenud stress, mis tekib lahendamata emotsionaalse pinge kuhjumisest mitmete traumaatiliste sündmuste tõttu, on oluline depressiooni ennustaja esmareageerijate seas. Iga juhtumi järelarutelud võimaldavad pingetega järk-järgult tegelda, takistades nende süvenemist. Töötervishoiu psühholoogia uurimustes on rõhutatud, et nende probleemidega varakult tegelemine võib vähendada pikaajaliste depressioonisümptomite riski.
Peegeldamiseks ja toimetulekustrateegiate leidmiseks loodud ruum parandab reageerijate võimet psühholoogilisi nõudmisi käsitleda, vähendades depressiooni tõenäosust. Vaja on usalduslikku ja mittehinnangulist õhkkonda, et osalejad oleksid avameelsed ning tunneksid end mugavalt.
Traumaga varakult tegeldes, ühendustunnet soodustades ja vastupidavust tugevdades toimib arutelu ennetava meetmena depressiooni vältimiseks, võimaldades esmareageerijatel jätkata oma elutähtsat tööd enda heaolu ohverdamata.
Maria Meus, PPA kommunikatsioonibüroo
