10 minute read
Vaimne tervis on auasi
from Radar
Esmareageerijate vaimne tervis ei tähenda raudseid närve või emotsioonitust. Sageli jäävad tunded pinna alla ning tugev kest võib peita muremõtteid. Kuidas saame organisatsioonina enda inimeste vaimset tervist hoida?
Politseinikud puutuvad kokku keeruliste ja konfliktsete olukordadega, mis pikemas perspektiivis võivad põhjustada stressi ja ärevust ning viia lõpuks läbipõlemiseni. „Et ennetada ja leevendada võimalikku vaimset koormust, on oluline, et politseinikud saaksid töötada toetavas ja turvalises töökeskkonnas. Siin mängivad rolli näiteks meeskonna toetus, juhtide empaatia ning pärast sündmusi järelarutelud,“ räägib PPA personalibüroo töökeskkonna grupi juht Kirsika Aas.
„Ühiskonnas mõjuvad esmareageerijad tihti kui külma närviga inimesed, kes liiguvad väljakutselt väljakutsele, kuid vormi sees on päeva lõpuks ikkagi inimene enda murede ja rõõmudega,“ nõustub ka personalibüroo juht Katre Loo ja lisab: „Seetõttu peame organisatsioonina kõike seda arvesse võtma ning toetama enda inimesi nii enne kui ka pärast keerulisi juhtumeid. Vaimse abi vastuvõtmine ei ole märk nõrkusest, vaid on täiesti normaalse elu osa.“
Vaimse jõu taastamine
Vajadus puhata, normaalses keskkonnas töötada ja olla rahul sellega, mida tehakse, tuli korduvalt esile möödunud aastal PPAs tehtud rahulolu-uuringust. Sündis vaimse tervise edendamise projekt, mille eest vastutab Lääne prefekt Kaido Kõplas ning mille töörühma kuulub ka Kirsika. „Näiteks pakume kõigile meie inimestele nii individuaalselt kui ka rühmas tasuta nõustamist, mida keeruliste perioodide ületamiseks kasutada saab. Teenus on tasuta ja nõustamiste arv ei ole piiratud,“ ütleb Kirsika. PPA puhul on erisuseks kaplanite olemasolu, kelle poole saab pöörduda igas prefektuuris. Kõik kaplanid on andnud pihisaladuse vande ning neil puudub raporteerimiskohustus.
„Kõik vaimse tervisega seotud pöördumised on täielikult konfidentsiaalsed,“ rõhutab Katre. „Privaatsuse tagamine annab kindlustunde, et nad võivad oma muredega pöörduda abi saamiseks hirmuta, et nende pöördumise sisu jääks kuhugi kirja. Niisugune tugi aitab ennetada tööga seotud stressi kuhjumist ja loob turvalise ruumi, kus politseinikud saavad oma raskustest avatult rääkida.“
Lisaks pikaajalistele vaimse tervise võimalustele saavad PPA inimesed end turgutada ka tervisepäevadega. Aastas on kasutada kuni viis tasustatud tervisepäeva ja kolm tasustamata tervisepäeva. „Tervisepäevadel saavad töötajad vaimset jõudu taastada ning ära hoida tööväsimust, mis muidu võib põhjustada läbipõlemist või töölt puudumist. Statistika on näidanud, et tasustatud tervisepäevad on positiivse mõjuga – politseinikud saavad nende päevade toel lühendada haiguspuhkust või vältida haiguslehe võtmist üldse,“ sõnab Katre.
Nii Katre kui ka Kirsika ütlevad, et PPA inimeste, eelkõige esmareageerijate vaimse tervise eest hoolitsemine on vältimatu. Inimestel peab olema hea töökeskkond, kuhu nad tahavad tulla ja enda panuse anda. „Nii saame kõik koos paremini hakkama stressirohkete olukordadega ja püsida terved, et täita oma rolli turvalise ühiskonna hoidmisel,“ lisab Katre.
Tunnustus
Sel aastal sai PPA kinnituse, et vaimses tervises on võetud õige suund. Peaasi.ee annab kord aastas välja vaimset tervist väärtustava organisatsiooni märgiseid. See on ellu kutsutud, et tunnustada neid organisatsioone, kes väärtustavad oma töötajate vaimset heaolu ning astuvad teadlikke samme selleks, et inimeste tervis oleks tööl hoitud.
Marge Sillaots, PPA kommunikatsioonibüroo
Siseministeerium pakub paindlikku tööaega ja -kohta
Siseministeeriumi jaoks on kõige tähtsam vaimse tervise probleemide ennetamine tööl. Selleks pakume töötajatele paindlikku tööaega ja -kohta, et hoida töö- ja eraelu tasakaalu. Meil võib võtta 5 energiapäeva, et inimesed saaksid vajaduse korral taastuda nii haigusest kui ka pingelisemast perioodist.
Lisaks toetame vaimset tervist liikumise ja spordi kaudu, sest terves kehas on terve vaim. SiMis toimetavad spordientusiastid, kes korraldavad terve aasta igas kuus erinevaid spordiüritusi, alustades matkast ning lõpetades enesekaitsekursustega. Hea panuse tervisesse annab Stebby kasutamise võimalus. Regulaarselt korraldame vaimse tervise teemalisi loenguid, kus jagame osalejatele praktilisi tööriistu, et toetada vaimset heaolu igapäevaelus.
Nagu kõigis meie valitsemisala asutustes on ka SiMis tähtis vaimse tervise hoidmise tugisammas tööpsühholoogi nõustamisteenus, mis on töötajatele kättesaadav kõigi vaimse tervise murede korral. Tööpsühholoog aitab leida lahendusi nii tööalase stressi kui ka isiklike probleemide puhul, pakkudes tuge ja praktilisi nõuandeid. Selleks on SiMil lepinguline partner, kes seda teenust meile osutab. Tervisekindlustuse prooviuuringu raames oli kõigil töötajatel võimalus kasutada psühholoogi teenuseid ka tervisekindlustuse kaudu. See andis neile suurema ligipääsu vaimse tervise toetusele ja professionaalsele nõustamisele.
Meie töötajad kasutavad vaimse tervise nõustamist üsna avatud meelega, me ei ole kohanud valehäbiga seotud takistusi. Julgus otsida abi ja hoolitseda enda tervise eest on muutunud üsna loomulikuks osaks meie töökultuurist.
Avatus ja julgus häirekeskuses
Vaimse heaolu tagamisel lähtume seisukohast, et igaühele ei sobi sama lähenemine. Seega proovime pakkuda võimalikult palju erinevaid viise, kuidas vaimse tervise teemade olulisust esile tõsta. Meil on olemas vaimse tervise esmaabikapp, kust töötaja saab iseseisvalt enda vaimse heaolu tagamiseks infot omandada. Pakume psühholoogilisi nõustamisteenuseid ning toome võimaluste korral nõustajaid kohapeale kord aastas, et tagada vahetu tugi töökohal. Laiendasime ka teenusepakkujate võrgustikku, et iga töötaja leiaks endale sobiva.
Häirekeskuse jaoks on nii vaimse kui ka üldise heaolu tagamine terviklik eesmärk. Seetõttu oleme tähelepanu pööranud töö- ja eraelu tasakaalu tagamisele ning hinnanud kaugtöömõjusid ja sõlminud kokkuleppeid. Peadirektor Kätlin Alvela rõhutas vaimse tervise kuu avasõnas töötajaskonnale, kui oluline on hoida end aasta ringi. Ta lausus, et enese kuulamine ja ei ütlemine on vajalikud oskused selleks, et mitte võtta ülearu kohustusi ning nende all murduda.
Töökonfliktide ja -kiusu ennetamiseks ja lahendamiseks oleme sisse töötanud kindla protseduuri ning parandanud töötajate teadlikkust infopäevade ja koolituste kaudu. Lisaks saavad kõik teha ettepanekuid töökeskkonna edendamiseks „Räägi kaasa!“ platvormi kaudu. Üksteise märkamiseks ja tunnustamiseks võib esile tuua tublisid kolleege, et luua positiivne ja toetav töökeskkond. Selleks ei pea ootama aasta suurüritust, vaid tunnustada võib kasvõi iga päev. Oleme algatanud erinevaid siseaktsioone, näiteks meeskondlikud sammuvõistlused, maalimisteraapia ja lugemismaraton, mille laiem eesmärk on toetada töötajate vaimset tervist ning tuua neid samal ajal üksteisele lähemale. Näeme edusamme, et vaimse tervise abi kasutamine on tõusutrendis ning ka peaasi.ee emotsionaalse enesetunde testi tulemused on viimase aastaga paranenud. Jagame regulaarselt töötajate kogemuslugusid ning peadirektori sõnavõtte, mis on saanud palju positiivset tagasisidet. Avatus ja julgus nendel teemadel rääkida on meile väga hea märk, mille põhjal saab veelgi paremaid tegevusi rakendada ning töötajaid kaasata. Meie jaoks on oluline hoida neid teemasid fookuses aasta läbi, et suurendada teadlikkust ja motiveerida töötajaid hoidma oma vaimset tervist.
Vaimne tervis kui sisekaitseakadeemia strateegiline suund
Üks sisekaitseakadeemia strateegiline siht on väärtustatud ja motiveeritud inimesed ning nende heaolu. Vaimne tervis on selle sihi tähtis osa. Meie pühendumust tõestab 2023. aastal pälvitud peaasi. ee vaimset tervist väärtustava organisatsiooni hõbetase ning Tervisliku Ülikoolilinnaku rahvusvahelise programmi, mille üks oluline teemavaldkond on vaimne tervis, kõrgeim ehk plaatinatase. Astume teadlikke samme, et tagada kõigi akadeemia töötajate ja õppurite vaimne heaolu ning luua toetav ja hooliv keskkond.
Sisekaitseakadeemia pakub kõigile õppuritele ja töötajatele tasuta psühholoogilist nõustamist, olgu see siis isiklike küsimuste arutamiseks või kaaslase toetamiseks. Igaühel on võimalik saada kuni neli nõustamiskorda, vajaduse korral lepitakse kokku lisasessioonid.
Teenuse kasutamine on sisekaitseakadeemias perioodiline, õppeaasta kestel on vajadust rohkem ning suvisel ajal vähem. Õppurid saavad vestelda erinevate murede korral ka rühmavanemaga või õppekorralduse spetsialistiga. Iga kuu toimuvad enesearengu miniloengud veebis, mis keskenduvad erinevatele vaimse tervise toetamise teemadele. 2024. aastast on need loengud kättesaadavad peale töötajate ja õppurite ka kõigile valitsemisala töötajatele. Loengutes on käsitletud näiteks järgmisi teemasid:
1) psühholoogiline turvalisus töökohal;
2) lugemise ja (käsitsi) kirjutamise mõju vaimsele tervisele;
3) suhtlemine negatiivselt meelestatud kolleegide või klientidega;
4) enesekindluse ja enesehinnangu kujundamine;
5) tööstress ja vaimne tervis.
Inimese heaolu on terviklik, seetõttu väärtustab sisekaitseakadeemia ka sportlikke eluviise ning liikumisharjumisi. Õppurid ja töötajad saavad osa võtta sportlikest tegevustest alates sportmängudest kuni erinevate treeninguteni. Igaühele leidub midagi.
SMIT: olgem vaimse tervise teemadel avatumad
Töötajate vaimse tervise heaolul on otsene seos pühendumusega, mis mõjutab omakorda organisatsiooni eesmärkide saavutamist.
Veedame tööülesandeid täites ligikaudu kolmandiku oma päevast, mistõttu on suure mõjuga igapäevatöö korraldus ja juhtimiskvaliteet.
Töötervishoiu ja tööohutuse põhimõtetes oleme kirjeldanud psühhosotsiaalseid ohutegureid ja juhiseid, kuidas neid märgata. Oma siseveebis oleme toonud esile soovitused vaimse tervise hindamiseks töökohal ning kirjeldanud, miks peab vaimse tervise peale mõtlema. Julgustame inimesi peaasi.ee lehelt vaimse tervise teemal täpsemalt lugema. Toetame inimeste aktiivset liikumist ning mikropauside tegemist, sest kehaline ja vaimne tervis on omavahel tihedalt seotud. Eelmisel aastal alustasime siseveebis iganädalase soovitusega mikropausiks, mis on enamasti füüsilise iseloomuga, kuid oleme andnud soovitusi ka vaimse tervise, toitumise ja unekvaliteedi kohta. Tegemist ei ole ühekordse tegevusega, vaid meie kultuuri juurdunud protsessiga, kus tuletame oma inimestele meelde vaimse ja kehalise tervise tähtsust.
Vaimse tervise abi saamiseks võimaldame oma töötajatel võtta konfidentsiaalselt ühendust tööpsühholoogiga Võõras Sõber. Näeme, et igas kuus smitikad seda võimalust ka kasutavad. Lisaks sellele saavad kõik valida endale kas tervisekindlustuse või Stebby kaudu vaimse tervise toetamise võimalusi.
Keeruliste perekondlike sündmuste korral antakse töötajale vaba päev olukorra lahendamiseks või vajaduse korral ise hetkeks aeg maha võtta näiteks lähedase kaotuse puhul. Viimati mainitud näite puhul maksame töötajatele ühekordset toetust, mis vähendab samuti vaimset pinget. Kriisiolukordades oleme pakkunud kriisinõustamist.
SMITis võivad kõik tiimid igal aastal kasutada nn motivatsioonifondi, et tugevdada meeskonnatunnetust vabas keskkonnas ja hoida head sidet tiimikaaslaste vahel eriti olukorras, kus paljud meie töötajad teevad tööd paindlikult endale sobivas kohas ja iga päev silmast silma ei kohtu.
Meie tavapärase kultuuri osa on silmast silma kohtumised juhi või kolleegiga, kus saab oma töömuredest märku anda ning vajaduse korral abi küsida.
Kontoris on lõdvestumiseks kasutada massaažitool ning mõne korra kuus kutsume kohapeale massööri pimemassööride ühingust. Tööpauside ajal saab kontoris mängida noolemängu või lauajalgpalli, käia jõusaalis ja saunas. Igal korrusel on puhke- ja kööginurk. Oluline on oskuslik juhtimine, mille kaudu on võimalik märgata ja ennetada tööstressi, läbipõlemist ning tööalaseid konflikte. SMITis pöörame teadlikult tähelepanu juhtide arendamisele. Igas kuus koguneb parimate praktikate jagamiseks juhtide klubi, vajaduse korral toimuvad kovisioonid. Kõikidele smitikatele pakume mentorlust ja organisatsioonisisest arengutreeningut. Meie tavapärase kultuuri osa on silmast silma kohtumised juhi või kolleegiga, kus saab oma töömuredest märku anda ning vajaduse korral abi küsida.
Üldiselt on märgata, et inimesed on vaimse tervise teemadest rääkides avatumad. Sellega kaasnevad võimalikud stereotüübid ja tabud on järk-järgult muutumas müüdiks ning vaimse tervise eest hoolitsemine on normaalsus. SMITil on tööandjana teadlikkuse suurendamiseks veel palju teha, samas oleme astunud need vajalikud sammud ja pälvinud 2023. aastal peaasi.ee tunnustusena vaimse tervise kuldmärgise.
Päästeametis suurem teadlikkus ja võimalused
Peaasi.ee on viimastel aastatel jaganud vaimset tervist väärtustava organisatsiooni märgiseid. Päästeamet on pälvinud 2023. ja 2024. aastal vaimset tervist väärtustava organisatsiooni hõbemärgise, mis ei ole tulnud iseenesest. Eelmisel aastal toimusid koostöös MTÜga Peaasjad vaimse tervise teemalised loengud ning lisaks korraldati nendega koostöös viis vaimse tervise esmaabi koolitust. Sel aastal on olnud meil vaimse tervise esmaabi värskenduskoolitused ning on peetud erinevaid miniloenguid enesearengu teemadel.
Selle kõrval pakume kõigile teenistujatele võimalust nii era- kui ka tööelus ettetulevate vaimse tervise murede korral pöörduda vaimse tervise spetsialistide poole, olgu need psühholoogid, psühhiaatrid või vaimse tervise õed. Siia kuuluvad ka meeskondlikud supervisioonid ja kriisinõustamised pärast keerulisi sündmusi. Päästevaldkonna teenistujate vaimse tervise teemadel on sisekaitseakadeemias kirjutatud mitu lõputööd, mis on pakkunud konkreetseid lahendusi vaimse tervise toetamiseks.
Möödunud aastaid vaadates on pigem näha, et järjest rohkem teenistujaid kasutab psühholoogi teenust. Suurenenud on teadlikkus tänu koolitustele ning seeläbi julgetakse üha rohkem abi otsida ja küsida. Päästeametis on vaimne tervis ka järgmistel aastatel fookuses. Tuleb tähelepanu pöörata säärastele teemadele nagu töökius, ahistamine ja raskete sündmuste järel nõustamine, kus on vaja luua süsteem ning põhimõtted, mille alusel tegutseda asutuseüleselt. Kriiside toimepidevuse vaates on asutusel endal vaja vaimse tervise esmaabi oskustega meeskondi, kes suudavad kriiside korral pidada inimestega esmaseid vestlusi. Samuti soovime korraldada juhtidele vaimse tervise teemalisi arutelusid, et tekitada ühine arusaam juhtide rollist vaimse tervise toetamisel ja murede märkamisel, ent anda ka suuniseid töökiusu ja ahistamisjuhtumite süsteemseks käsitlemiseks asutuseüleselt võrdse kohtlemise printsiibi alusel.
Töö selles valdkonnas ei lõpe kunagi ning meil on veel palju vaja teha, et meie teenistujate vaimne heaolu oleks tagatud ka kõige keerulisemates olukordades.
