Kui uni ei tule ega tule

Kussuta, imeta, laula ja hüpita, aga ikka mu beebi ei maga – ise väsinud ja kurb. Noor ema Elsbet (26) on proovinud peaaegu kõike, et pooleaastane Karl Kristjan ometi tuttu jääks.

ELSBETI LOO PANI KIRJA: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Kui uni

EI TULE EGA TULE...

Meie algus oli klassika: suurepärased kolm esimest nädalat, mil jõudsime juba kõikidele tuttavatele rääkida, et meie beebi magab nii hästi! Ja siis hakkas asi muutuma – ta lihtsalt ei jäänud enam magama.

Kui me hakkasime teda elukaaslasega ööunne panema, röökis pisike Karl Kristjan igal õhtul täiest kõrist. Ta ei tahtnud magamistoas olla ja üldse tundus, nagu kõik oleks tema jaoks halvasti. Gaasimuresid pole tal kunagi olnud ja teisi põhjusi ei osanud me samuti leida. Üritasin olla beebiga rahulikult magamistoa voodil ja rinda anda, siis kussutasin teda süles, siis kõndis mees temaga juba mööda kodu ringi, aga ehkki laps eelistas paigalseisule pigem liikumist, ei suutnud me ikkagi mitte ühelgi viisil teda uinumiseks piisavalt rahustada. Igal õhtul oli beebiga julgelt kaks-kolm, vahel koguni neli tundi möllu, kuniks ta siis tavaliselt millalgi pärast keskööd viimaks ära kustus. Siis ta magas vahelduva eduga vahel koguni keskpäevani, sest öösiti on ta meil alati ka suur virguja olnud.

Paari sellise nädala pärast olid meil kõigil juba juuksed püsti ja me ei saanud ikka veel aru, miks beebil on nii raske uinuda. Ka päevased uned olid väga keeruliseks muutunud. Ma veetsin terved päevad voodis imetades, sest see oli ainuke viis, kuidas mu laps natukenegi magas. Kui ta siis lõpuks uinus, ei saanud ma aga tema kõrvalt lahkuda. Nii kui hakkasin end liigutama, hakkas tema virguma. Siis olingi kogu aeg tema juures pikutamas. See oli väga kurnav. Viimases hädas hakkasin nii perearstilt, internetist kui ka sõbrannadelt erinevaid nõuandeid otsima ja neid järjepidevalt oma lapse peal katsetama.

Pikemad päevauned õues

Esimese muudatusena hakkasin beebit lõunaunne panema õues. Karl Kristjan nõustus magama küll ainult liikuvas kärus, aga sellegipoolest oli tal sedasi vähemalt üks kord päevas, mil ta mitu tundi korraga magas ja end välja puhkas, lisaks sai olulise plussina värsket õhku. Kui aga talve hakul lumi maha sadas, ei sobinud meie beebile lume krudisev hääl, mis vankrirataste alt kostus, ja taas tuli uinumisega vaid koduseinte vahel hakkama saada.

Üheks päästevestiks sai meil ka lapse kandmiseks mõeldud kõhukott. Vahepeal hakkasime Karl Kristjanit selles ööunne hüpitama, mis aeg-ajalt isegi toimis. Kandekotiga läksime alati ka õue nii, et kõigepealt jäi beebi oma kotis magama ja siis ma libistasin ta vaikselt vankrisse, sest ärkvel olles hakkas ta kärusse sattudes kõrvulukustavalt röökima. Minu jaoks on oluline, et ma oma beebil niisama nutta ei lase – olen üritanud alati teha nii, et mina ei põhjustaks talle kuidagi meelehärmi.

Mähkimistekk võluvitsaks

Ühe võluvitsa leidsime vahepeal veel: sõbranna soovitas omast kogemusest mähkimistekki, kuhu sai beebi käed ja jalad sisse mähkida. Esimese katsetuse tegin sellega,

Elsbet

Karl Kristjan

kui laps oli pooleteisekuune, aga siis ta vaid nuttis ega olnud mitte kuidagi nõus selle sees uinuma. Kolmekuuselt muutus beebi rinnal magama panemine aga juba järjest keerulisemaks, sest ta vehkis oma käte ja jalgadega üha enam, ning nende tuuleveskite keskel otsustasin uuesti mähkimistekki proovida. Kohe kui olin ta sinna sisse mähkinud ja tagasi oma rinnale pannud, jäi ta sekundiga magama. Ka ööuned muutusid selles tekis natuke rahulikumaks. Sellest tekkis talle hea unerutiin: kohe kui ma ta mähkimisteki peale tõstsin, hakkas ta juba haigutama ja silmi hõõruma ning sai justkui aru, et nüüd me hakkame magama minema. See toimis meil umbes poolteist kuud hästi, kuni ta ühel ilusal päeval ei nõustunud enam teki sees uinuma ja olimegi tagasi alguses.

Kindel unerutiin

Internetist leidsin kiiresti infot väga mitmete Eesti unenõustajate kohta ja osalesin ka nende mõningatel veebikursustel. Nagu ühest suust rõhutatakse neis beebi paremaks uinumiseks kindla unerutiini olulisust, et iga kord kui mingid teatud tegevused hakkavad üksteise järel toimuma, siis mõistab beebi ka uneaja saabumist. Ausalt öeldes meie ei mõelnudki Karl Kristjanile head rutiini välja, sest tuttu nõustus ta jääma ikka ainult rinna otsas ja ka mähkimisteki rutiin lõpuks ju enam ei sobinud.

Ajagraafikud

Erinevust hakkasin märkama aga siis, kui jõudsin järjega Ketlin Reisi veebikursusest osa saama. Sealt sain väga konkreetseid juhtnööre ja näidispäevakava, mis toetavad last magama jäämisel. Ma olin küll sinnamaani ka jälginud oma lapse ärkveloleku aknaid ja üritanud ära tajuda, millal on just õige aeg hakata teda magama panema, aga ikka ei tabanud õiget hetke ära. Ketlin Reisi graafikute järgi toimetama hakates – mõningate omapoolsete mugandustega – hakkasin aga esimest korda nägema reaalseid tulemusi. Saan öelda, et ehkki meil on vahepeal ikka ka kehvemaid päevi, oskab Karl Kristjan nüüd juba päris ise oma voodis uinuda ja seda vaid paari kuni kümne minuti jooksul.

Mul on hea meel ka selle üle, et tegemist on võimalikult leebe unetreeninguga, mil ma ei pea last kuidagi traumeerima ega üksinda nutma jätma. Muidugi tuleb arvestada ka sellega, et tihtilugu saadab algajat õnn, millel on ka tagasilöögid – ja nii ka meil, ent peamine on läbi raskuste siiski visalt jätkata, et asi päriselt töötama hakkaks.

Päevaunedega korras, ööunega ikka mitte

Karl Kristjan on nüüd päeval 2 tundi üleval ja nii kui see aeg täis tiksub, lähme magamistuppa rinnapiima jooma, siis panen ta tema voodisse ja juba ta magabki oma alati maagilised 40 minutit rahulikku und – parematel päevadel ka kuni poolteist tundi. Eks kuulen teistelt inimestelt ikka kommentaare, et kuidas ma küll sedasi ainult kellapealt oma beebiga toimetan ning sean oma elule piiranguid, kuid ausalt öeldes mind see ei heiduta ja mina meie hästitöötavaid graafikuid enam muutma ei hakka. Ka öeldakse mulle aeg-ajalt, et minu kombel hiirvaikselt toimetamine, kui Karl Kristjan magab, pole ka normaalne, aga ma ei hakka ju kolistama, kui ma tean, et see rikub kohe tema une.

Seega omal moel, aga siiski, oleme saanud päevauned nüüd kenasti korda, küll aga ei saa seda veel ööune kohta öelda. Karl Kristjan jääb küll ilusti oma voodis magama, aga magab taas oma 40 minutit ära ja siis ainult nutab – on unine ja kurb ning tahab oma voodist ära ja mulle sülle. Vaid oma käe tema peal hoidmisest ja temaga rääkimisest siis ei piisa. Kui saab taas rinnale, magab mul kaisus aga kohe edasi. Jätkuvalt on meie beebil kombeks ka igal ööl iga paari tunni tagant ärgata, rinda võtta ja siis jälle kaisus edasi magada. Olen mõelnud, et mis puudutab ööunesid, siis veebikursusest meile ilmselt ei piisa ja tuleks võtta ka unenõustaja individuaalne konsultatsioon.

Hea uni on võimalik

Teisi lapsevanemaid, kelle beebidel just uneraskused pihta hakkavad, julgustaksin hakata oma lapsi treenima iseseisva uinumisega võimalikult varakult, sest olen ise näinud, kui hästi see töötab. Mina olen Karl Kristjaniga hetkel küll abi saanud vaid veebikursustest, aga mu sõbranna, kelle beebi magas päeval ainult pool tundi korraga ja ülejäänud aja oli kehvas tujus, kutsus omale pärast kolmekuust möllu koju unenõustaja. Viimane hindas olukorda, tegi neile individuaalse päevakava ja laps hakkas kolmandast elukuust saati iseseisvalt oma voodis uinuma, tegema pikki päeva- ja ööunesid ning nüüd juba aastasena pole neil endiselt magamisega suuremaid muresid olnud. Samas ka sõbranna ütleb, et järgmise lapsega pöörduks ta unenõustaja poole juba varem – ei ole tarvis kannatada ka kolme esimest kuud.

Küll aga on minu arvates ka unenõustajate veebikursused igal juhul kasulikud, sest annavad palju infot beebi une kohta. Lisaks saab ise vaadelda, kas ma olen üldse oma beebile heaks uinumiseks vajalikud tingimused loonud. Võib-olla paistab mu lapsele päike silma ja toas on liiga palav ning ta ei saagi rahulikult magama jääda. Või on beebi üleväsinud, sest ma pole osanud tabada ära seda õiget magama panemise hetke. Kuna Karl Kristjan on muidu väga rõõmsameelne, tore ja rahulik laps, siis sellest saime juba varakult aru, et mured uinumisega seisnevad kindlasti milleski muus kui pelgalt lapse iseloomus. Et lihtsalt meie jaoks pole magamine just leivanumber ja seetõttu tuleb seda talle leebete võtetega õpetada. l

Ühte ja õiget viisi beebi magamiseks polegi

KETLIN REIS, sertifitseeritud beebide ja väikelaste unenõustaja ning nelja lapse ema

Beebi sünd on lapsevanemale kui ise uuesti sündimine. Kõik algab nullist ja see võib olla nii heldimust kui ka ärevust tekitav aeg. Beebi uni võib kindlasti kõiki neid emotsioone vallandada.

Kuigi Elsbeti pere lugu on sarnane sellele, millega tihtipeale minu poole pöördutakse, ei ole ma kunagi saanud ühelegi perele anda täpselt samasuguseid soovitusi. Ka Elsbet tõi nii ilusti välja, et kohandas kursuselt saadud soovituslikke päevakavasid ja sedasi tulekski iga jagatud nõuannet võtta – kui soovitust. Kui ikka 3–5 päevaga muutust paremuse suunas ei näe, siis järelikult tasuks otsingutega edasi minna ja teisi lahendusi proovida. Iga kord, kui su beebi ärkab, saad juba alustada sellega, et järgmine uni tuleks võimalikult kosutav: 1. Paku lapsele võimalust tegeleda nende tegevustega, mille vastu tal hetkel kõige suurem huvi on – olgu see haaramine, keeramine, jalgadele püsti ajamine vm uus oskus. 2. Tee kindlaks, et laps saaks ärkveloleku ajal vähemalt ühe korraliku kõhutäie. 3. Päris päevavalgus on tõeline unerohi! 4. Hakka last magama panema, kui oled virila oleku puhul välistanud nälja, igavuse või läheduse vajaduse. 5. Nüüd on küll õige aeg magama minna! 6. Kui uni jäi lühikeseks, välista lapse jaoks ebasobivast magamiskeskkonnast tingitud segajad.

Kindlasti ei ole ühte õiget viisi, kuidas või kus sinu laps magama peaks. Minu kursused vanusele 4–36 kuud on eesmärgiga saada voodiga sõbraks ehk harjutada voodis uinumist ja liikuda selles suunas, et sealsed uned oleksid võimalikult pikad ja rahulikud, kuid ka see ei ole ainuõige viis. Praegustes magamiskorraldustes tasuks muudatusi teha siis, kui sina lapsevanemana näed, et miski ei toimi, kas siis sinu lapse või sinu enda jaoks. Ette ei tasu muretseda.

Kui oled enda arvates kõik võimaliku teinud või tegelikult ei olegi jaksu uurida, mida kõike saaksid oma lapse toetamiseks veel teha, siis parim variant on personaalne unenõustamine. Ei ole ka harvad juhused, kus nõustamise käigus selgub, et saadud tulemused ei ole sellised, nagu võiks oodata, ja arsti juures tulebki välja mõne aine puudus või muu terviseprobleem. See ei ole aga kindlasti õige väide, et beebid ei magagi ja tuleb lihtsalt ära kannatada. Kui enda sisetunne ikka ütleb, et midagi on paigast ära, siis usalda seda ja otsi lahendusi.

Vaata lisa: www.beebiuni.ee.

MATCHSTICK MONKEY AUHINNATUD NÄRIMISLELUD HAMMASTE TULEKUGA KAASNEVA VALU LEEVENDAMISEKS

Ergonoomiline disain aitab arendada lapse motoorikat juba varakult

Närimislelul on pehmest kummist nupud, mis masseerivad igemeid Lelu, mis aitab igemegeeli peale kanda Monkey lelu kuju võimaldab lapsele varakult tutvustada hammaste harjamist