Reisile koos beebi ja väikelapsega

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU

Vennad Aston Amandus (1,5) ja Aaron Leonardo (3,5) on kahepeale kokku reisinud juba 12 välisriigis. Kuidas see tehtav on, kirjeldab nende ema Anette (30) otse Austria suusa- ja perereisilt.

Millistesse riikidesse olete lastega reisinud?

Koos lastega oleme käinud Kreekas Santorini saarel, Itaalias Sitsiilia saarel, Austrias suusareisil, Araabia Ühendemiraatides Dubais ja Abu Dhabis, korduvalt Hispaanias – nii Tenerifel, Barcelonas kui ka Sierra Nevadas suusareisil. Veel oleme reisinud lastega Soome Muumimaale, Rootsi, Suurbritanniasse Šotimaale, Iirimaale, Islandile, Saksamaale ja Türki.

Milline välisreis oli lastel see päris esimene?

Esimese lapsega läksime esimest korda reisile Santorini saarele, kui ta oli kahekuune. Pelgasin väga! Aga kuna olime enne lapse sündi piletid juba ära ostnud, siis minemata ka ei saanud jätta. Kuna teine laps sündis koroonaajal, siis tema esimeseks lennureisiks oli alles seitsmekuuselt Hispaaniasse suusatama minek.

Kas reisite ka Eestis?

Muidugi reisime palju ka Eesti-siseselt ringi. Korra aastas käime kindlasti talvel Tartus ja Otepääl ning suvel Pärnus. Eelmisel aastal tegime ühe pikema nädalase Lõuna-Eesti ringreisi ja Hiiumaa reisi. Olen ise suur Lõuna-Eesti fänn – Tartu ja nüüd ka Võru linn on mu lemmikud! Ning Eesti reisidel teeme lastega põhimõtteliselt samu asju, mis välismaalgi reisides.

Mida te lastega reisidel tavaliselt teete?

Meie päevad on tegevustega alati tihedalt täidetud: käime spaades, rannas, muuseumites, mänguväljakutel, mängutubades, ekskursioonidel. Kui vähegi võimalik, siis ujume basseinis, mängime minigolfi, külastame lõbustus-, vee- ja loomaparke. Kuna lapsed armastavad väga ka purskkaevusid, tänavakunsti ja kujusid, siis otsime ja külastamegi ka neid! Peaaegu alati teeme ka ühe pikema matka, võimalusel kuskile mäe tippu. Ning muidugi meeldib meile väga suusatada, sellepärast oleme lastega juba ka mitmel suusareisil käinud.

Millised reisid on olnud teie lemmikud?

Koos lastega ette võetud reisidest on olnud minu lemmikud Türgi ja Dubai kõrb, sest mulle meeldib

soojus ja päike ning seda seal oli. Ka Island jättis kustumatu mulje: voolavat laavat näha, maa sees oleva geisri soojusel valminud leiba süüa, kuumaveeallikates mõnuleda ja imehead toitu nautida olid vaid killud kogu muljetavaldavast komplektist. Islandi loodus on hämmastav! Ja kevadised suusareisid oma ereda päikesega mõjuvad lastega pärast pikka pimedat Eesti talve ka alati eriti värskendavalt.

Mille järgi te sihtkohti valite?

Esialgu, kui lapsed olid päris pisikesed, lähtusime sihtkohtade valikul sellest, et reis jääks Euroopa piiridesse, sest raske on väikese lapsega tundide viisi lennukis olla. Paar tundi peab vastu, aga üle nelja tunni lennukis lapsele meelelahutust pakkuda on minu jaoks ikka paras kannatus – isegi kui mehega kordamööda lapsele tegevust pakume ja laps vahepeal ka magab.

Millist transpordivahendit oma reisidel eelistate?

Välismaal oleme omale enamasti auto rentinud, sest väikestega reisides on meil alati palju asju kaasas ja sageli liigume autoga ka pikemaid vahemaid. Viimase planeerime küll alati laste uneajale.

Millised tingimused seate majutusele?

Majutuskoha valikud teeb enamasti abikaasa, sest tal on suuremad nõudmised kui mul, ent samas mulle ei meeldi ka ekstreemsused. Üksinda võib ju veel erinevaid majutusvariante katsetada, aga väikeste lastega tahan ikka, et oleks olemas elekter ja vesi ning mõistagi peab olema turvaline. Näiteks ei ole meeldinud mulle mõte puuonnis ööbimisest ega ka telkimisest.

Millal ja millises koosseisus te puhkusereise ette võtate?

Kuna reisime enamasti koos mehe vanemate ja õega, kes on koolilaps, siis ajastame sageli reisid või on lastele mõeldud turvatoolide turvalisus tõsiselt kaheldav, või siis näiteks jõudis Islandil meie kodust kaasa võetud turvatool kohale alles reisi lõpuks. Või kui Tenerifelt tulles sai 6,5 tundi kestvast lennusõidust kehvade ilmaolude tõttu hoopis 9,5 tundi kestev lend! Või kui esimene lend hilineb ja matemaatiliselt on loogiline, et jääme ka järgmisest lennust maha. Beebi süles mööda lennujaama jooksmist nii kiiresti, nagu lõvi ajaks taga, on juhtunud rohkem kui korra. Imekombel oleme aga alati lennule jõudnud.

koolivaheaegadele. Laiendatud perega reisimine on super võimalus anda ka vanavanematele rohkem võimalusi lapselapsi tundma õppida ja nii saab ka ise kahekesi abikaasaga välismaal põnevaid asju teha. Näiteks meeldib meile käia stand-up-etendustel ja eri riikide põgenemistubades.

Kas mõnel reisil on midagi nihu ka läinud?

Toidumürgituse oleme saanud korra vaid Eestis reisides ning seegi juhtus vaid minul ja suuremal lapsel, sest me sõime sama toitu. Alatasa läheb lastega reisides ka mõni asi kaduma, sest kogu tähelepanu on lastel. Nii on jäänud mul näiteks kahel korral lennukisse oma lemmikjakid, mida ma hiljem kätte ei saanudki.

Mõnikord osutuvad ka pikad ootamised lastega keeruliseks. Näiteks kulus meil Hispaanias mitu tundi sellele, et rentida lennult saabudes auto. Lõpuks saime auto kell 2 öösel. Selliste hetkede tarbeks on hea, kui lapsele on varusööki kaasas ja lapse uneaegade osas võttagi reisipäeval asja vabalt.

Eks tuleb ette teisigi ebamugavusi: küll unustatakse tuua tuppa võrevoodi isegi pärast korduvat küsimist, või ei lubata lapsi sauna, või on hotellituba seadistatud konditsioneeriga jääkambriks, või on hotellis toimumas vali pulmapidu,

Milliseid ettevalmistusi te enne puhkusereisi teete?

Kuna reisime palju, siis oleme teinud lastele ka mitmeid vaktsiine, mis Eesti riiklikus kavas puuduvad, näiteks ajupõletiku ja ka A-hepatiidi vastu. Aga eks see sõltubki ka palju riigist, kuhu täpsemalt reisida. Nakkushaiguste arstid on õnneks alati väga abivalmid nõuga aitama, et kuhu reisides mis vaktsiini võiks lisaks teha.

Sitsiilia

Island

Hispaania suusareis

ravikindlustuskaardi ettenäitamisele ei pidanud me arstivisiidi eest ise maksma ja määratud ravimid kompenseeris hiljem reisikindlustus.

Oleme teinud lastele enne esimest reisi ka passid ja kindlasti on meil alati ka reisikindlustus, kuhu kuulub ka tervisekindlustus, lisaks on meil Euroopa ravikindlustuskaart. Näiteks Austrias reisil olles, kui läksime lapsega arsti juurde, siis tänu Euroopa

Millega te lastega reisi planeerides veel arvestate?

Eelkõige arvestame, et pikad sõidud toimuksid laste uneaegadel, sest mul läheb autoga sõites süda kohe pahaks, kui pean lastega autos tegelema. Ka suuremal lapsel tekib autos muid tegevusi tehes kiiresti iiveldus. Seetõttu ärkvel olevate lastega päevasel ajal üle 20 minuti kestvaid sõite me ei tee. Pikad sõidud ajastamegi kas lõuna- või koguni ööunele.

Viimasel ajal valime isegi söögikohad suures osas enne reisi ette ära. Tundub ülemõtlemisena, aga tegelikult on see lastega reisides ülimõnus, et ei pea näljasena toidukohta valima. Küllap teavad kõik reisijad, et just sellisel näljasel hetkel paistavad läheduses olevat vaid ebatervislikud kiirtoiduketid. Pealegi on ju ka uute toidumaitsete avastamine üheks oluliseks põhjuseks, miks üldse reisida.

Milline on reisides teie laste söögilaud?

Enamasti teeme enne reisile minekut koduseid pirukaid sõidupäevaks kaasa, sest esimesel reisipäeval ei tea kunagi täpselt ette, millal ja mis toitu süüa saame. Juba kohapeale jõudes sööme aga ikka seda toitu, mida kohalikudki. Oleme lastele väikesest peale andnud sama toitu, mida isegi sööme, ja üldjuhul söögikohtades laste menüüst valimist väldime. Ka tuleb endale ikka meelde tuletada, et isegi reisil olles ei ole lastel iga päev magusa päev.

Veel olen ise suur imetamise fänn. Usun, et beebieas imetamine on muutnud meie reisimise lihtsaks: ei mingit muret beebi toidu pärast, sest tal on alati soe ja värske toit olemas. Nii on ka hea last magama panna kus iganes kohas ja lisaks sisaldub rinnapiimas veel ka ema

kaitsesüsteemi abi beebile. Teadmine, et minu immuunsüsteem aitab last haiguste korral, on kindlasti muutnud mind reisides julgemaks.

Samas on rinnalapsed tihti väga tundlikud sellele, mida ema ise sööb – minu laste puhul oli see just nende 3.–9. elukuul nii. Seega tuleb imetava emana olla valmis tegema valikuid – vajadusel loobuda mõni päev mõnest toiduelamusest, teinekord jälle rahulikust ööunest.

Milliseid tarbeid te laste jaoks reisile kaasa võtate?

Kohustuslikuks tarbeks lastele on nende mänguasjad. Sageli võtame reisile kaasa just uusi mänguasju, et lastel oleks nii lennukis kui ka hommikuti hotellitoas põnevust. Ajaga on hädavajalik pagas muutunud: vahepeal võtsime alati kaasa lapse turvatooli ja reisivoodi ning sellele pehme madratsi. Kahe lapsega on olnud hädavajalikuks käru, aga ka kandelina ja kandekott on reisidel saanud palju kasutust. Alati võtame lastele ka nende tekid kaasa ja kokkupakitav reisipott on samuti väga vajalik.

Millega soovitate teistel beebi ja väikelapsega reisivatel vanematel arvestada?

Raske on anda soovitusi, mis sobiksid kõigile, sest inimesed on erinevad. Näiteks meile sobib, kui päev on tihedalt tegevusi täis planeeritud, samas kui mõnele meeldib just pigem vaba kulgemine ja spontaanselt valikute tegemine. Meie kogemuse järgi on lastega nii palju lihtsam, kui neil on päev planeeritud ja põnev. Siis ei kakle keegi ja pole vaja venna asja endale saada. Ongi pidevalt uus huvitav keskkond, mida lapsel avastada, ja lapsevanemana on iga võimalus lihtsamaks olemiseks väga hinnas.

Lisaks tavatseme me lastega reisil olles ärgata sama vara nagu kodus. See võimaldab hoida päeva rütmi samasugusena ja lastel tuju hea. Mis tähendab aga seda, et õhtul läheme ka üheskoos varem magama. Teinekord teeme veel abikaasaga enda asju. Enamasti magame siiski kõik koos samas toas, vajadusel paneme põrandale madratsid: oleme nagu Kruudid koos! Siis pole ka seda hirmu, et keegi ennast keset ööd voodist maha keeraks.

Mida ütleksid emale, kes tahaks oma beebiga puhkama sõita, aga ei julge?

Imetava emana reisimine ei seisa vaid julguse taga. Enamasti on küsimus planeerimisvõimes – miski, mida laste kõrvalt emana on keerukas teha. Seetõttu meie reiside juhtfiguuriks on ikkagi mu abikaasa või äi, kes kõike planeerivad ja läbi mõtlevad. Kodust välja astumine on kõige raskem samm, sest mugavustsoonist välja ongi raske astuda, aga kui juba uues sihtkohas oleme, siis olen alati nii rõõmus, et ikka kodust välja saime. Eriti kui seal on rohkem valgust, soojust ja päikest kui meil. Aga beebiga reisimine on tegelikkuses siiski lihtne, ei tasu seda karta, et beebi kuidagi takistusena mõjuks.

Ma arvan, et üldse on hästi oluline enne reisima minemist enda jaoks välja mõelda, miks reisima minnakse. Kas seepärast, et kõik teised käivad, või on mingisugune konkreetne riik või koht, mida tahad näha. Või soovid külmal ja pimedal ajal päikest näha? Kui enda jaoks on see “miks” läbi mõeldud, siis on reisima minek palju lihtsam ja ka rahulolu pärast kordades suurem.

Kuhu te järgmisena plaanite lastega puhkama minna?

Juba nüüd kevadel läheme kaheks nädalaks Itaaliasse. Mees pole Veneetsias käinud ja tuli välja, et seal lähedal on veel palju põnevat, mida teha ja näha. Näiteks pidavat Garda järve ääres olema väga ilus, lisaks on seal palju lõbustusparke ning isegi Peppamaa, mis kindlasti lastele meeldib. Rooma läheme ka, sest kumbki meist pole seal varem käinud! Veel mahuvad meie selle aasta plaanidesse kuu pikkune reis Singapuri, Balile ja Katarisse, lisaks väljasõit Narva ja Viljandisse ning terve nädal meie oma ilusal Saaremaal. l

Hispaania

Dubai

RINNAPIIM –

parim valik beebile

„Imetamine ja emaks olemine on õpitav ning ema parimaks õpetajaks on tema laps,” ütleb imetamisnõustaja Agnes Selin. Kui imetamine osutub raskeks, tasub koos ITK imetamisnõustajatega probleemile otsa vaadata, sest perele parim lahendus on alati olemas.

AGNES SELIN

Imetamise tähtsusest rääkides alustab nõustaja rinnapiima unikaalsest koostisest. „Emapiim on keeruline ja rohkem kui 200 komponendist (hormoonid, kasvufaktorid, antikehad, vitamiinid jne) koosnev muutlik produkt. Rinnapiim katab enamiku imikute energia- ja valguvajaduse kuue elukuu jooksul, lisaks annab lapsele loomuliku kaitse nakkuste vastu.” Nõustaja selgitab, et emapiim muutub vastavalt lapse kasvamisele. „Rinnapiimal on alati sobiv temperatuur ja õige koostis, mis on sõltumata ema menüüst suhteliselt konstantne. Rinnapiim sisaldab kõike vajalikku inimlapse eakohaseks arenguks ning on üheaegselt kättesaadav ja odav.”

IMETAMINE ON HEA NII EMA KUI KA LAPSE TERVISELE

„Imetav ema on tervem ja imetava ema laps on tervem,” ütleb Selin. Nõustaja selgitab, et lapse rinnapiimaga toitmine on kasulik ka laiemalt, sest imemine arendab lapse lihaseid ja toetab mitmete elundite arengut. „Lisaks väheneb rinnapiima saaval lapsel ülekaalu ja diabeedi risk. Ka imetava ema sünnitusjärgne taastumine on kiirem. Kui naine on elu jooksul imetanud 12 kuud, siis esineb tal vähem kõrgvererõhku, diabeeti, südame-veresoonkonnahaigusi, rinna- ja munasarjavähki,” loetleb Selin kasutegureid. Vähem tähtsaks ei pea ta ka seda, et imetamine soodustab ema ja lapse kiindumussuhte teket.

MILLAL PÖÖRDUDA IMETAMISNÕUSTAJA POOLE?

Sagedasemad teemad, millega pöördutakse imetamisnõustajate poole, on valusad nibud ja nibulõhed. Ka see, et laps ei võta kaalus juurde ja on rahutu. Mõnikord ema rind valutab pärast imetamist või rinda on tekkinud tükk. Samuti küsitakse nõu lusikatoiduga alustamisel.

„Imetamise nõustamise kabinetti võib pöörduda kogu imetamise ajal, alustades esimeste asendite otsingutest ja lõpetades rinnast võõrutamisega,” julgustab imetamisnõustaja. „Oleme emale sellel teel ühiselt toeks.”

Parim ema õpetaja on tema laps.

Imetamisnõustaja vastuvõtule ja telefoninõustamisele saad registreerida tööpäeviti telefonil 666 1900.

Nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles.

Keskhaigla naistekliinikus töötab kaheksa imetamisnõustajat, kelle poole saad pöörduda kui soovid nõuandeid ja praktilist abi imetamisega seoses.

Lisainfo: www.sunnitusmaja.ee/ sunnitus/sunnitusosakond/ imetamisnoustamine