Beebiga randa

Rannailmade saabudes võib tulla kiusatus muuta vankrisõidu trajektoori ja suunduda harjumuspärase asemel hoopis mere äärde. Kui beebi heaolu on sealjuures tagatud, on see kosutav vaheldus mõlemale.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU

Jakob

Saaremaalt pärit Marili (29) beebi Jakob oli vaid kolmekuune, kui veetis eelmise suve kuumuses palju päevi rannas, ja mis veel kõige vahvam: kohalike saarlaste seas teada-tuntud Titerannas. “See on meie kodust vaid lühikese vankrisõidu kaugusel asuv rand Kuressaare lossi juures. 30-kraadise leitsakuga ei tahtnud Jakob vankris üldse pikalt olla ega hetkekski magama jääda, ka toas olid tema uned hoolimata pidevalt huugavast ventilaatoristki lühikesed. Rannas saime aga mõlemad olemist paremini nautida – seal polnud nii kuum kui mujal, õhk liikus, samas oli mõnusalt soe ja beebi oli ka palju rahulikum,” rõõmustab Marili.

Rannas otsisid nad alati varjulise koha, Jakob pandi kas teki peale või vankrikorviga maha vilusse. Kui sõideti autoga mõnda kaugemasse Saaremaa randa, sai beebi rannas magada turvahällis näiteks suurema puu kaitsvas varjus. “Ärkveloleku ajal köitsid Jakobi tähelepanu kaasa võetud kõrinad. Vahepeal sai talle vahelduseks ka süles ümbrust näidatud ja pisikesed varbadki vette pistetud! Jakobil oli rannas ikka alati ka müts peas ja pikkade varrukatega rannariided seljas, kasutasime ka beebidele mõeldud päikesekreemi. Kuna meie beebi oli siis veel rinnapiimal, polnud ka söögiga muret ning rinda sai ta rannas tihti ka lihtsalt janu kustutamiseks,” loetleb Marili mitmeid olulisi tegureid, mis tuleb enne beebiga randa minekut läbi mõelda.

Tihti oli Jakobiga lisaks emmele rannas kaasas ka issi, keegi tädidest või vanaemadest. “Nii sain palju ka ujuda, kui seda parajasti soovisin! Esialgu kartsin küll hirmsasti rinnapõletikku, kuna imetasin ju parasjagu. Siis aga uurisin imetamisnõustajalt selle kohta ja sain näpunäiteid, nagu näiteks mitte olla pärast ujumist märgade bikiinidega tuule käes, vaid vahetada märjad riided kohe kuivade vastu,” on Marili tänulik.

Samas annab ka beebiga kahekesi rannas käimine emmele vajalikku vaheldust. Marili sõnul sai ta Jakobiga rannas olles nautida lihtsalt suvepäikest, värsket mereõhku ja kodust väljas olemist. Väga pruuniks ta küll ei saanud, sest läks beebiga randa peale lõunat, kui päike ei olnud enam nii intensiivne, ent see ei olnudki eesmärk. “Kui beebi magas, pikutasin ka ise ega teinud suurt mitte midagi. Võib kõlada küll igavalt, aga pärast katkendlikku ööund kulub päevane lihtsalt puhkamine ära ja miks mitte teha seda rannas. Nii väikese beebiga on tegelikult üsna lihtne igal pool käia – kui tema põhivajadused on kaetud, siis pole tal vahet, kus ta pikutab ja ringi vaatab,” teab Marili ja naerab siis: “Kujutan juba ette, et tulev suvi seal rannas enam nii väga rahulik ei ole, aastasega on juba rohkem toimetamist!”

Jakobiga sai rannas pärastlõunati veedetud vähemalt paar tundi. Beebi sai vahepeal oma uned teha ja tihti sätiti äraminek nii, et uus uni langeks auto- või vankrisõidu ajale. Emmele oli piisavalt vett ja snäkke kaasas ning nii ei olnud vaja ka kuskile kiirustada. Marili lisab: “Tavaliselt jõudsime rannast koju tagasi kella 5–6 ajal õhtul, kui pereisa töölt tuli. Mõnikord läksime mere äärde aga hoopis just pärast tema töölt koju saabumist, vahel koguni päris hilja õhtul. Jakob magas turvahällis rahulikku und ja emme-issi said pärast kuuma suvepäeva end vette kasta, kordamööda beebit valvates.”

Marili

Jakob