Beebide esmaabi

Kaugeltki mitte hirmutamiseks, vaid selleks, et saaksime beebiga toimetades olla võimalikult rahulikud ja enesekindlad, vastas meie esmaabiküsimustele Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht Kairi Eliisabet Vald, kes sai isegi hiljuti emaks.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Milliseid õnnetusi juhtub beebidega kõige rohkem?

Enam levinud õnnetused on kukkumised mähkimislaualt, diivanilt ja voodilt. Väga sage on ka põletus ja mürgistused.

Kuidas muuta kodu beebile võimalikult ohutuks?

Kogu kodu tuleks üle vaadata lapse silmade kõrguselt ja eemaldada kõik ohuallikad. Pane nii kodukeemia kui ka ravimid lukustatud uste taha, kinnita riiulid seina külge ning hoia terariistu ja tikke kindlas kohas. Väikeste laste puhul pane trepi ette väravad ja uste külge stopperid. Aknad olgu kindlalt suletud.

Alla 3-aastastel lastel ei tohiks olla nii väikeseid mänguasju, mis võiksid suhu pistetuna sattuda hingamisteedesse. Mänguasjade, sealhulgas näiteks nukkude silmade ja nööpide kinnitusi tuleb aeg-ajalt kontrollida ning vajadusel tugevdada. Ka pikad nöörid mänguasjade küljes on ohtlikud, sest need võivad keerduda ümber lapse kaela, surudes kokku hingamisteed. Samuti tuleb kilekotid hoida lastele kättesaamatus kohas, kuna pähetõmmatuna või suhu sattudes võivad need põhjustada lämbumist.

Beebit ei tohi hetkekski jätta üksi mähkmislauale, diivanile, imikutooli vms kohta, kust ta võiks kukkuda. Ka siis, kui teate, et beebi ei oska veel ennast pöörata, võib ta ootamatult teha oma esimese katsetuse. Pealegi võib beebi nihkuda ka siputamise ja libeda aluse tõttu. Samuti ei tohi beebit jätta hetkekski üksinda vanni. Väikesed lapsed võivad uppuda ka vees, mille sügavus on vaid 10 cm.

Kairi Eliisabet Vald tööpostil veel enne, kui ise lapsepuhkusele jäi.

Milliste ohtudega arvestada eelkõige suvisel ajal? Mida teha, kui beebi...

Uppumisrisk on väga suur kuni koguni 10. eluaastani. Kui olete basseinis või mõne veekogu juures, siis tuleb lapsi kogu aeg jälgida, isegi kui lastel on täispuhutavad rõngad ümber keha või käte. Paadis olles tuleks kindlasti kanda päästevesti ja kanda hoolt selle eest, et see oleks seljas ka kõige pisematel.

Last ei tohi mitte kunagi üksi autosse jätta. Suvel kuumal ajal tuleks olla aga eriti ettevaatlik ning jahutada eelnevalt auto alati maha, sest palavas autos on beebil ja väikelapsel suur kuumarabanduse oht. Kuumal suvepäeval last autosse turvatooli pannes võiks igaks juhuks kontrollida ka tooli metallosade temperatuuri – mõnikord lähevad need nii kuumaks, et võivad lapse naha ära kõrvetada.

Rästikuhammustuse korral pange laps lamama, katke soojalt ja hoidke teda liikumatult. Jäset kõrgemale tõsta ei tohi, samuti ei tohi kasutada vanaaegseid meetmeid, nagu mürgi väljaimemine, kuna see süvendab koekahjustust. Valu vaigistamiseks võib beebile pärakusse panna paratsetamooliküünla ning kindlasti tuleb kohe kutsuda kiirabi.

Ka mesilaste ja herilaste hammustustega tasub olla ettevaatlik. Kui hammustus on näol või suus, tuleb viivitamatult haiglasse pöörduda ja helistada kiirabisse, kui lapsel esineb allergiat. Kui mesilase nõel jääb naha sisse, tuleb see välja võtta ja valusat kohta millegi külmaga jahutada. Abi on taas paratsetamooliküünlast, samuti sobivad allergiarohud.

Kui laps saab päikesepiste, siis tuleb ta viia varju või jahedasse tuppa. Pane ta pikali, ava riided ja anna rohkesti juua, eriti hea on ilma gaasita mineraalvesi, mis aitab taastada vedelikukaotust. Keha jahutamiseks kasuta jahedat niisket rätikut.

… KUKUB?

Kui beebi kukub kõrgemalt kui 1,5 enda pikkust, siis tuleb kindlasti kutsuda kiirabi telefoninumbril 112. Hoia last ärkvel, räägi HOIA LAST temaga ja püüa teda rahustada. Kindlasti

ÄRKVEL, ei tohiks last liigutada ega sülle võtta, kuna tal

RÄÄGI võib esineda lülisamTEMAGA JA bavigastus. Samal ajal jälgi lapse seisundit: kas PÜÜA TEDA esineb oksendamist, RAHUSTADA uimasust, teadvushäireid, teisi muutusi lapse käitumises, verevalumeid ümber silmade, ninaverejooksu, verejooksu kõrvadest jms. Kukkumine võib olla ohtlik ka madalamalt ja ka sellisel juhul tuleb jälgida beebi seisundit. Kui on tegemist peatraumaga ning tekib pidev oksendamine, teadvushäire, loidus, krambid, siis tuleb kohe kutsuda kiirabi. Ka teiste muutuste korral on kindlam pöörduda arsti poole. Põrutuste peale pane külma ja kasuta selleks kas külmakotte või sügavkülmast külmutatud juurviljapakki. Naha ja külmaaplikaatori vahele aseta käterätik, et beebi ei saaks külmakahjustust.

… ON OSALENUD AUTOAVARIIS, EHKKI ON KORRALIKULT TURVAHÄLLI KINNITATUD?

Kindlasti võiks lasta kiirabil laps üle vaadata ja jälgida tema edasist seisundit. Kui turvahäll on vale kaldenurga all, siis avarii korral võib laps vigastada kaela või pead. Turvahäll tuleb pärast avariid välja vahetada – isegi juhul, kui tegemist oli vaid väikese müksuga. Turvatoolid ja -hällid on nagu jalgrattakiivrid, nad on ette nähtud pakkuma optimaalset kaitset vaid ühes avariis.

… HINGAMISTEEDESSE SATUB VÕÕRKEHA?

Vaata lapse suhu. Kui näed võõrkeha, siis eemalda see nimetissõrme ja pöidlaga. Lämbuv laps pane üle oma põlvede nii, et lapse pea oleks rinnakust madalamal. Löö lahtise käega viis korda abaluude vahele, kuid väiksema jõuga kui täiskasvanutel. Imik võta oma käsivarrele ratsaasendisse, nägu allapoole, ja löö viis korda abaluude vahelisele alale, aga mitte liiga tugevalt. Kui võõrkeha ei eemaldu, võta imik käsivarrele, nägu ülespidi, ja aseta kaks sõrme sõrmelaiuse võrra rinnanibust allapoole rinnakule. Suru rinnakule viis korda – suunaga suu poole.

Suurema lapse puhul seiske tema selja taha, pange käed tema ümber nii, et üks käsi on rusikas vahetult nabast ülevalpool vastu kõhtu, ja haarake teisega sellest kinni. Tõmmake kätt nõksatusega enda poole, suunaga abaluude poole. Kui võõrkeha ei eemaldu, hakka tegema kunstlikku hingamist – võõrkeha võib liikuda ühte kopsu poolde ja teine pool saab hakata hingama. Kui need võtted ei toimi ja laps kaotab teadvuse, siis hakka elustama (vt artikli lõppu) ja helista 112. Isegi juhul kui võõrkeha õnnestus edukalt eemaldada, peab arstil laskma kontrollida, kas lapse hingamisteed on vabad ja pole kahjustatud.

… ON SÖÖNUD SISSE MIDAGI MÜRGIST (NT RAVIMID, PESUVAHEND) VÕI ALLA NEELANUD MÕNE PATAREI, PISIKESE MÄNGUASJA VÕI MÜNDI?

Mürgistuse korral helista kohe mürgistusteabekeskusesse numbril 16 662 – väikeste laste vanemad võiksid selle numbri salvestada kiirvalimisse. Sealt saab kohe infot, mida mingisuguse mürgistuse korral teha.

Kui laps on alla neelanud kemikaali, vaata suhu, eemalda suus oleva aine jäägid ja seejärel loputa suu. Ära püüa lapsel oksendamist esile kutsuda, sest see võib põhjustada enam kahju kui head. Mõnikord on laps pärast mürgi neelamist muutunud uniseks, kaotab teadvuse, tekivad krambid või esineb tugev oksendamine. Sellisel juhul tuleb kohe kutsuda kiirabi.

Nahale sattunud mürgi puhul eemalda kiiresti saastunud riided ja pese piirkond veega puhtaks. Söövitava pulbri puhul pühi see enne nahalt maha, kui veega pesema hakkad. Silma sattunud kemikaal loputa kehasooja veega silmast vähemalt 15 minuti jooksul, söövitava aine puhul 30 minuti jooksul, silma hoia sealjuures avatuna.

Kui laps neelab alla patarei, tuleb samuti viivitamatult kutsuda kiirabi või pöörduda EMOsse. Kontaktil soole limaskestaga võib patarei tekitada söövitust. Kui laps neelab alla pisikese mänguasja või mündi, tuleb jälgida lapse seisundit: kui hingamine on vaba, ei esine pidevat köhimist, laps neelab vedelikku probleemideta, siis jälgi paari päeva jooksul väljaheidet, sest võõrkeha peaks väljuma ise. Kui aga tekib kõhuvalu, iiveldus või oksendamine, pöördu lapsega EMOsse.

… ON SAANUD LAHTISE HAAVA?

… SAAB PÕLETADA?

Väikesed marrastused puhasta veega, võib panna peale ka plaastri. Suuremad haavad tuleb kinni suruda, esmalt kasvõi suvalise riideesemega, kui sidet käepärast pole. Võõrkehasid ei tohiks MÜRGISTUSE iseseisvalt eemaldada, vaid kohale tuleks kut-

KORRAL suda kiirabi, sest võõrHELISTA KOHE keha võib olla mõne suurema veresoone

NUMBRIL sees ja selle eemalda16 662 mine võib põhjustada tugeva verejooksu. Arstiabi oodates aseta üks sidemerull ühele poole võõrkeha, olgu selleks siis klaasikild, nuga vm terav ora, ja teine sidemerull teisele poole ning seo siis kinni.

Põletuse korral eemalda kiirelt lapse riided ja jahuta nahka, hoides kahjustatud kohta külma voolava 15–20-kraadise vee all 10–15 minuti jooksul. Mida kiiremini põletatud piirkonda jahutada, seda parem, sest nii väldid kudede kahjustust. Kindlasti võiks olla kodus olemas põletusjärgne geel, näiteks Burnshield, mis sobib ka päikesepõletuse korral. Pane rohkesti geeli kahjustatud kohale ja hoia seda vähemalt 12 tundi peal, võid katta õrnalt ka sidemega. Põletuse peale ei tohi määrida võid, hapukoort, rasvaseid kreeme ega ka pantenooli, sest need takistavad põletushaavast kuumuse väljumist ja tulemuseks on põletuse süvenemine. Kui põletusest on tekkinud villid, siis neid avada ei tohi, kuna võib tekkida infektsioon. Kui põletuse saanud nahapind ületab 5% lapse kehapinnast ehk lapse viie peopesa suuruse, kutsu kindlasti kiirabi või pöördu viivitamatult EMOsse.

Kui tegu on elektrilise või keemilise põletusega, siis tuleb kohe kutsuda kiirabi. Keemilise põletuse puhul tuleb kahjustatud kohta pikka aega voolava vee all loputada. Seda tuleks teha vähemalt 20–30 minutit, et söövitav hape või leelis saaks korralikult maha pestud.

… SILMA ON MIDAGI SATTUNUD?

Kui silma satub kodukeemia vahend või mõni muu mürgine vedelik, siis tuleb silma kiiresti veega loputada. Seda tuleks teha vähemalt 30 minutit jooksva kehasooja vee all. Kui silm on vigastatud, tuleb kinni siduda mõlemad silmad ja minna EMOsse või kutsuda kiirabi. Silm on paarisorgan ja tegutseb sünkroonis. Kui silma satub võõrkeha ja loputamise käigus ei

eemaldu see täielikult, esineb tugev pisaravool ja sagenenud pilgutamine, nägemine ei normaliseeru, esineb tugev valu, siis pöörduge silmaarstile. Silmade hõõrumist tasub vältida.

… KÕRVA ON MIDAGI SATTUNUD?

Kui kõrvast mingil põhjusel verd jookseb, siis tuleb lasta sellel välja valguda ja arsti juurde pöörduda. Kui kõrva satub võõrkeha, siis ära ise seda eemaldama asu, vaid pöördu lapsega EMOsse, sest oskamatul tegutsemisel võib võõrkeha sattuda kuulmekäigu luulisse ossa, vastu trummikilet ning sellisel juhul on arstil raske võõrkeha kätte saada. Kui putukas satub kõrva, siis see võib tekitada ebamugavust, lärmi ja tugevat valu. Kalla putuka surmamiseks kõrva natuke toiduõli ja pöörduge seejärel arstile, kes loputab putuka kõrvast välja.

… EI HINGA?

Siis tuleb teha beebile elustamist: suust suhu hingamist, südamemassaaži ja helistada 112. Kui laps kaotab teadvuse, tuleb vaadata lapsele suhu, et seal ei oleks võõrkeha, ja kontrollida hingamist.

Kui hingamine puudub, tuleb kohe alustada elustamisega. Beebide hingamisteede avamiseks tuleb

HÄIREKESKUSE TELEFONINUMBRILT 112 SAAB ELUSTAMISEL KA

REAALAJAS JUHISEID

kuni 3. eluaastani pea panna sirgjooneliselt kehaga, mitte kuklasse, sest kuklasse panekuga sulged nii väikestel hingamisteed. Alla aastase lapse puhul kaetakse suust suhu hingamisel oma suuga tihedalt nii beebi nina kui ka suu ja tehakse 5 sissepuhumist, jälgides, et lapse rindkere tõuseks. Laste puhul on võimalik, et pärast 5 korda sissepuhumist võib laps hakata hingama ja teadvus võib taastuda, mistõttu on oluline alustada suust suhu hingamisega, mitte südamemassaažiga.

Seejärel kontrollitakse, kas beebi hakkas hingama. Kui ei, järgneb kohe kaudne südamemassaaž 15 korda 120 korda minutis. Südamemassaaži tehakse kuni aastasele lapsele kahe sõrmega, soovitatavalt kahe pöidlaga, vanematele lastele ühe käega. Sõrmed aseta nibudega ühele joonele rindkere keskele. Jätkates suhtega 15 : 2 (15 korda massaaži ja 2 korda suust suhu hingamist) kuni kiirabi saabumiseni. Umbes 2 minuti tagant võiks kontrollida, kas on tekkinud hingamine. Kui oled üksinda, siis häirekeskusesse helistades pane telefon valjuhääldile, et saaksid kohe tegutsema hakata ja käed oleksid vabad. Aeg on elu. Kui laps hakkab köhima või oksendama, siis tuleb ta kohe külili keerata, et hingamisteed oleksid võimalikult vabad. l

Miks teha NIPTIFY test?

Eestis tehtav I trimestri tasuta sõeluuring ehk Oscar test on küll kõige soodsam, kuid mitte kõige täpsem uuring loote kromosoom haiguste tuvastamiseks. Kõige täpsem sõeluuring on NIPT test, mis analüüsib loote päritolu DNAd ema vereproovist. See on ka põhjus, miks paljud perekonnad teevad riiklikule sõeluuringule lisaks kodumaise NIPT testi nimega NIPTIFY.

Tekst: KAAREL KRJUTŠKOV PhD, Täppismeditsiini labori juhataja, Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessor

Terve laps on perekonna kõige suurem kingitus. Kindlustundele, et sünnib terve laps, saab perekond ise kaasa aidata. Vältimaks olukorda, kus lapse sünniga kaasneb negatiivne üllatus, valivad paljud perekonnad riiklikule sõeluuringule lisaks NIPT testi, mida saab teha juba 10+ rasedusnädalast. NIPT vereproovi võib anda ka peale Oscar testi ja hiljemgi.

Ainukene Eestis tehtav NIPT test on NIPTIFY – Eesti arstide ja teadlaste koostöös valminud täppismeditsiini test, mida tehakse Tartus. Test keskendub neljale peamisele kromosoomhaigusele – Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri sündroomile. Lisaks analüüsib test tervet loote genoomi ehk kõiki kromosoome, mille käigus ei jää ka teised olulised kõrvalekalded leidmata.

NIPTIFY vastab kõrgetele kvaliteedinõuetele – labor on akrediteeritud genoomika valdkonnas ja test on CE-IVD markeeringuga in vitro diagnostikaseade. Viimane kinnitab, et test on ELi direktiivi nõuete kohaselt registreeritud, tõenduspõhiselt valideeritud ja testi võib müüa Euroopa Liidus.

LOOTE SUGU

DNA-põhise analüüsi võlu on, et DNA ei valeta. Kui NIPT test tuvastab tulevase ema veres Y-kromosoomi olemasolu, siis ootab naine poissi. Kui Y-kromosoom puudub, on oodata tüdruku sündi. NIPTIFY on loote kromosomaalse soo määramisel 100% täpsusega ning seda juba väga varases raseduses.

KELLELE NIPTIFY SOBIB?

NIPT sobib põhimõtteliselt kõigile üksik- ja kaksikrasedustele. Samuti on NIPT rangelt soovituslik kõigile viljatusravi tulemusel rasedaks jäänud naistele. Kuna Eestis on kaksikuid väga vähe, siis kodumaine NIPTIFY on kliiniliselt valideeritud ainult üksikrasedustele. Kaksikrasedusega peredele vahendame Panorama või MaterniT NIPT testi, mille jaoks saadame vereproovid Ameerika Ühendriikidesse.

MIKS USALDADA NIPTIFY TULEMUST?

NIPTIFY test leiab kromosoomhaigusega loote üles enam kui 99,9% juhtudest. 2021. aastal tuvastati NIPTIFY testiga kokku 65 kõrge riskiga loodet. Nende hulgas oli 12 patsienti, kelle loode oli Oscar testi hinnangul terve, kuid NIPTIFY tuvastas sellest hoolimata kõrge trisoomia riski. Nendel juhtudel suunati patsient täiendavale lootevee uuringule.

MILLAL TEHA NIPTIFY TEST?

Kõige parem on anda vereproov NIPT testi jaoks 10. või 11. rasedusnädalal. Oscar testi ultraheliuuring tehakse enamasti 13. rasedusnädalal – selleks ajaks on teil NIPT testi tulemus juba käes.

SEEGA, MIKS IKKAGI VALIDA NIPTIFY?

NIPTIFY säästab aega ja närve, sest annab kõige kiirema ja usaldusväärsema sõeluuringu tulemuse – juba Oscar testi ultraheliks on perekonnal olulised vastused käes ning ei pea muretsema Oscar testi vale-positiivsete või vale-negatiivsete tulemuste pärast.

Oluline teada

• NIPT on kõige täpsem loote kromosoomhaiguste sõeluuring. Testi jaoks on vaja ema vereproovi alates 10+ rasedusnädalast. NIPT testi on mõistlik teha juba enne Oscar uuringut. • Ainukene Eestis tehtav NIPT test on NIP-

TIFY. Patsientide isiku- ja geeniandmed hoiustatakse ning analüüsitakse Eestis. • NIPTIFY on akrediteeritud kvaliteedistandardi ISO 15189:2012 järgi Downi,

Edwardsi ja Patau sündroomide tuvastamiseks. Lisaks analüüsib test loote tervet genoomi ja tüdruk-loodetel Turneri sündroomi. NIPTIFY test on CE-IVD diagnostika-meditsiiniseadme markeeringuga. • NIPT test määrab loote soo 100% täpsusega. NIPTIFY test on kättesaadav 40+ naistekliinikus üle Eesti.

Rohkem infot NIPTIFY.ee