Kui imetamine on raske ja abi kuskilt ei leia

Imetamine on midagi nii loomulikku, et kui see ei õnnestu, tundub, nagu terve maailm oleks ema ja lapse vastu. Imetamisnõustajaid Eestis küll on, ent alati ei pruugi õigel ajal sobiva spetsialistini jõuda.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU

Pooleaastase Arya Melodi ema Kaja (32) teadis juba ammu enne tütre sündi, et rinnapiim on beebile parim ja iga laps on oma ema piima väärt. “Minu suurim soov oli, et mu beebi kasvaks üles rinnapiimal. Samas tundsin imetamise osas ka muret, sest minu emal ei õnnestunud mulle rinnapiima anda, samuti olid lähisuguvõsas teistelgi imetamisega pigem konarlikud kogemused,” teab Kaja.

Keeruline algus

Esmakordse sünnitajana sai ta kõigepealt juba lapse ilmale toomisestki enda sõnul täieliku šoki. Sünnitus oligi väga raske, kestes ligi 23 tundi ja lõppedes erakorralise keisriga. “Tuhuvalude intensiivsus ja operatsioon viisid mind endast nii välja, et sellepärast ei laabunud meil esimesest hetkest ka rinnaga toitmine,” arvab Kaja. Beebi ise oli väga tubli ja tundis rinna vastu huvi. Nii nad siis muudkui katsetasid, aga üha enam sai selgeks, et laps piima kätte ei saa.

“Kui palusin haiglas olles ämmaemandatelt abi, siis öeldi, et toovad rinna stimuleerimiseks pumba, aga seda me ei saanudki. Kuna sünnitajaid oli palju, olid kõik haiglas olevad pumbad juba kasutuses,” kirjeldab Kaja kahetsusega. “Kui teisel päeval nutsin, et mul ei tule imetamisest ikka midagi välja, nähvas valves olnud ämmaemand, et tal pole minu jaoks jälle aega ja et parasjagu on teise patsiendi väljakirjutamine käsil.”

Kuna beebi rinnast ikkagi midagi kätte ei saanud ja tema kaal langes liiga palju, soovitasid ämmaemandad piimasegu. Kuna mure oli suur ja lisaks piinas süütunne, andiski Kaja lapsele seda. “Haiglas ei üritanud mitte keegi meie murele kaasa mõelda ja julgustada, et usaldaksin iseennast. Käis ainult üks kaalunumbri tagaajamine, sest kui beebi kaalus juurde ei võta, siis haiglast välja ei saa!” on Kaja õnnetu.

Teadmatus ja segased juhised

Kunstpiimaga võttis Arya Melodi kiiresti kaalus juurde ja juba kolmandal päeval lubas lastearst nad koju. “Meile öeldi, et nüüd toidate beebit süstla abil piimaseguga edasi ja iga päevaga peab kogus olema 10 ml suurem. Lisaks, et beebit tuleb toita iga kahe tunni tagant, alustada ikka rinnale panemisega ning kindlasti kaaluda last enne ja pärast rinnaga toitmist,” loetleb Kaja arstilt koju kaasa antud juhiseid. “See oli väga kole aeg, sest võtsin beebit kogu aeg rinnale, rinna vastu tal enam huvi polnud ja juba oligi kaks tundi täis tiksunud ning minul vasardas peas mõte, et ta peab sööma! Ja andsingi jälle piimasegu.” Olgugi et samal ajal kasutas Kaja muudkui rinnapumpa stimuleerimaks piima teket ja jõi selleks ka liitrite viisi apteegitilliteed.

“Sattusin olukorda, kus enda teadmatusest ja arsti segasest juhendamisest sai minu vaevu kahenädalane imik 120 ml kunstpiima, mis on kahekuuse beebi soovituslik kogus! Minu pisike beebi oli ületoidetud ja tahtis vaid magada. Mina muudkui paaniliselt äratasin teda, pakkusin rinda, lapsel huvi rinna vastu puudus, mina andsin lõpuks talle jälle suure koguse piimasegu ja nii iga kahe tunni tagant,” kirjeldab noor ema ahastusse ajavat nõiaringi.

Emapiim on parim, mida ema saab lapsele anda

PersonalFit Flex™ lehter

Pehme, sujuv, loomulik Unikaalne ovaalne kuju, 360° pöörlev 105° avatud nurk, 11% rohkem piima Professionaalse rinnapumba rent Invaru ITAK Pärnu Tervisekauplus

Swing Maxi™ Solo™ Harmony™

Mai lõpuni rinnapumbad mediq24.ee veebipoes -15%

Ühel ööl, kui Kaja oli end jälle äratuskellaga üles ajanud, et beebile süüa anda, siis laps lihtsalt ei ärganud! Ükskõik kuidas lapsevanemad koos ka ei proovinud, ei reageerinud beebi mitte millelegi. “Tundsin kohutavat süüd, et mul ei õnnestu oma tütart imetada ja et minu pärast on tal tekkinud näljast juba ka suured neuroloogilised kahjustused. Helistasin ämmaemandate nõuandeliinile, kust soovitati imetamisnõustajaga konsulteerida ja rahustati mind maha. Samal ajal oli abikaasa viinud lapse jalgupidi külma duši alla ja beebi ikkagi ärkas,” saab Kaja isegi selle loo tragikoomilisusest aru, ehkki tol hetkel oli asi naljast kaugel.

Esimene imetamisnõustaja

Arya Melodi Kaja

Teine imetamisnõustaja

Kaja ei kaotanud aga eesmärki silmist. Kuna esimese imetamisnõustajaga neil head klappi ei tekkinud ja abi kokkuvõttes ei saanud, proovis ta edasi juba teist nõustajat. Seekord arvas ta, et kindlam oleks leida keegi, kes tuleks tema juurde koju ja kellele ta ka motiveerivat tasu saaks maksta. “Teine imetamisnõustaja oligi oma tüübilt hoopis teistmoodi. Ta oli rahulik ja soe ning kiitis mind, et ma proovin olukorrale lahendust leida. Ka tema vaatas üle meie imetamisvõtte ja ei leidnud samuti, et midagi valesti oleks. Soovitas, et kui beebi imemise ajal on rinnas valus, vabastaksin beebi haardest ja paneksin ta uuesti rinnale. Aga kuna mul oligi kogu aeg valus, siis läbi selle tekkis beebil komme ise ka pärast igat paari tõmmet rinnast lahti lasta. Ja kuna minu rind oli pidevalt soojas beebi suus ja siis jälle ümbritsevas jahedamas õhus, tekkis rinda vasospasm.

Juba järgmisel päeval läks ta Pelgulinna sünnitusmajja imetamisnõustaja konsultatsioonile. “Nõustaja oli nördinud, et arst piimaseguga toitmise osas mulle segased juhised andis ning ütles, et nõnda suure piimakoguse seedimine ongi nii pisikese beebi jaoks väga kurnav ja sellepärast ta pidevalt nõnda sügavas unes ongi.” Nõustaja andis kaasa valemi, mille alusel arvutada beebi kaalu järgi soovituslik toidukorra kogus, vaatas üle Kaja imetamisvõtte ja leidis, et sellega on kõik korras. Siit algas aga järgmine etapp: noor ema jätkas ÜKSKI BEEBI POLE SAMASUGUNE JA IGAÜKS VAJAB ERINEVAT LÄHENEMIST Tegemist on veresoonte ahenemisega rinnanibus, nibud muutuvad kõvaks ja rinnast käib pidevalt läbi elektrilöögilaadne valu.” Nüüd oli Kaja ise pidevas valus ja see muutis tema vastumeelsust imetamise suhtes veelgi. Samal ajal näris teda süütunne, et ta ei suutnud oma last ise sünnitada ja nüüd ei suuda ka rinnapiimaga tal kõhtu täis sööta. Nii ta muudkui nuttis ja imetas. “Samal ajal suhtlesin imetamisnõustajaga telefoni ja sõnumite teel. Aga kuna beebi tahab pidevalt tegelemist, siis mõjus see pidev konsulteerimine pigem kurnavalt. Jälgisin väga agaralt kõiki nõuandeid, mis nõustaja jagas, aga midagi paremuse poole ei liikunud. Sel hetkel kadus minu usk ka imetamisnõustajatesse,” tunneb Kaja. kodus imetamisega ja otsustas piimasegu beebile rohkem mitte anda. Nüüd oli ta beebiga aina magamistoas ja tegeles imetamisega. Nii kui tütreke rinna otsas ei olnud, siis nuttis ta haledalt ja paistis, et ta ei saanud kordagi rinnast kõhtu täis. Vaadates oma magamata ja näljast nutvat last, oli mõistagi ka neid hetki, mil tunde ja tunde imetamist siiski kunstpiimaga päädisid, et mõlemad vahepeal puhata saaksid.

Iseenda usaldamine

Kuna noor ema oli ebaõnnestuvast imetamisest suures stressis, tõusis tal ka vererõhk väga kõrgeks. Mitmel korral oli tal tunne, et saab kohe südamerabanduse. Nii läks ta perearsti juurde, kust sai kogu loo ära rääkides soovituse pöörduda raseduskriisinõustaja poole, et lahti harutada kõik see sasipundar, milles ta oli end beebi esimese elukuu lõpuks leidnud.

“Raseduskriisinõustaja oli

esimene inimene, kes ütles mulle, et ükski beebi pole samasugune ja igaüks vajab erinevat lähenemist. Ja et ainus inimene, kes beebit kõige paremini tunneb, on tema ema. Nii soovitaski ta mul eelkõige iseennast ja oma beebit usaldada: kui beebi tahab magada, las ta magab; kui tahad beebi enda kaissu võtta, siis võta; kui soovid anda endale natukene puhkust ja abiks võiks olla näiteks lutt, siis anna beebile lutt,” on Kaja tänulik.

Tugi teistest emadest

Samuti oli talle suureks abiks Facebookis olev beebigrupp, kus teised emad jagasid oma reaalseid muresid ja rõõme seoses imetamisega. See andis Kajale palju jõudu juurde ja tekitas kergendustunde, et ta ei ole ainuke. “Kui imetamisnõustajad jätsid pigem mulje, et tegemist on spetsialistidega, kes teatud materjalide abil üritavad suunata, siis beebigrupis olevate emade kogemused olid niivõrd palju siiramad ja kõnetasid mind rohkem.” Tänu teiste emade kogemusele sai Kaja teada, et ka ainuüksi juba teelusika suurune kogus rinnapiima on beebi tervisele hea. Lisaks andis ta siis ka piimasegu, et laps saaks kõhu täis – nii nagu tegid mitmed teisedki beebigrupi emmed.

Kui Arya Melodi sai viiekuuseks, loobus ta rinnast lõplikult. “Ma arvan, et ta tunnetas mu vaimset kurnatust ja kui õnnetuks see tegevus mind teeb. Ma proovisin kõikvõimalikke erinevaid poose, imetamist läbi une, imetamist kõndimise ajal – nimeta aga! –, ent ta ei tahtnud enam kuidagi. Ta ainult naeratas mulle ja andis märku, et aitab sellest nüüd küll. Jõudsin ka ise arusaamisele, et beebile saab lähedust ja armastust ka muudmoodi pakkuda kui ainult rinna kaudu,” on Kaja nüüd kindel.

Tagantjärele tarkus

Praeguseks pooleaastane tütreke on Kaja parim sõbranna, kes teeb palju nalja, jutustab beebikeeles oma lugusid, sööb isukalt püreesid, armastab vanniskäike ja basseinis ujumist ning magab öösel hästi. “Kui ma vaid saaks, siis teeksin kõik algusest peale teistmoodi! Oleksin imetamisel esilekerkivateks takistusteks valmis, hangiksin omale ja võtaksin juba sünnitusmajja kaasa rinnapumba, imetamispadja, piima teket stimuleerivad teed jne. Usaldaksin iseennast ja oma instinkte!” teab Kaja nüüd ning lisab, et teiste soovitusi võib alati arvesse võtta, kuid sellegipoolest tuleb lähtuda ikka enda beebist – milline on tema temperament ja kas pakutud lahendus on tema puhul pädev.

Imetamisnõustajatele soovitab Kaja aga rohkem mõistmist, et iga beebi ei ole näide õpikust. “Kõigest hoolimata on ikkagi kõige tähtsam, et ema on vaimselt heas kohas, sest kui ema tass on tühi, siis hoolimata kõigist pingutustest ei pruugi soovitatud tegevused vilja kanda.”

Julgustav ja turvaline raamat, mis aitab uskuda, et loomulik sünnitus on võimalik. Kõik, mida pead teadma imetamise alustamisest ja õnnestumisest.

Imetamise ebaõnnestumisel OTSI KOHE ABI

REET RAUKAS, LASTEARST

Kaja lugu algab olukorraga, millesse ei tahaks ükski sünnitaja sattuda. Pika sünnituse järel tuleb laps ilmale keisrilõikega. Tavaliselt on emad operatsiooni järel väga väsinud, lapsele rinna pakkumiseks tuleks leida asend, et emal oleks võimalikult mugav ja laps ei ulatuks operatsioonihaavani. Sellises olukorras vajab äsjasünnitanu abi just sobiva asendi leidmiseks ja lapsele võimalikult pikalt nahk-naha kontakti pakkumiseks. Kui laps saab olla kogu aeg emaga koos, saab ema leida hetke, kui lapsel on huvi imemiseks. Ema on lõõgastunum, mis aitab kaasa piima tekkele. Rinnapiima kogused suurenevad 72.–96. sünnitusjärgsel tunnil. Kui laps ei ole rinnal hästi imenud, võiks ema rindu lüpsta käsitsi. Sel juhul ei lähe väikesed rinnapiima kogused kaduma ja iga piisakest on võimalik lapsele anda. Kui laps ei imenud rinnal ja tekkis kaalukadu, on mõistlik lapsele pakkuda lisatoitu, kuid piimasegu ja rinnapiimaga toitmine on veidi erineva rütmiga. Kuni rinnapiima on vähe, saab sagedama toitmisega, rütmiga 12 korda ööpäevas, suurendada lapseni jõudvat kogust. Samas piimasegu seedimine võtab kauem aega, mistõttu seda poleks põhjust paaritunniste vahedega anda. Laps on ülesöönud ega ärka uueks toidukorraks. Piimasegu tuleks anda võimalikult väikeses koguses, et lapsel säiliks huvi rinna imemise vastu.

Kui Kaja oleks suunatud imetamisnõustaja juurde kohe pärast haiglast lahkumist, oleks võib-olla õnnestunud ema piima koguseid suurendada. Kui pärast kaht nädalat liigseid kunsttoidu koguseid sai Kaja imetamisnõustajalt soovituse piimasegu pakkumine lõpetada, ei saanud laps aru, miks ta korraga nälga jäeti. Siin oleks tulnud üleminekut sujuvamaks teha, piimasegu vähendada ettevaatlikult, lapse kaaluiivet jälgides. Imetamisnõustajad ei hinnanud Kaja ja tema lapse koostööd söömisel ning selle tõttu tekkisid ka vastuolulised soovitused. Seepärast on äärmiselt oluline, et imetamisnõustaja on saanud teaduspõhise ettevalmistuse. Õnneks alates eelmisest aastast pakutakse Eestis ka põhjalikku imetamisnõustaja väljaõpet.

Kuna Kaja tundis, et ta on läbikukkunud, ei lasknud stressihormoonid nautida lapsega koosolemist, piima rinnast väljutamist. Lisaks imetamistehnikate õpetamisele on oluline, et nõustaja oskaks ema empaatiliselt kuulata, mõista ja toetada. Just sellepärast on varem mainitud imetamisnõustaja väljaõppes muu hulgas suurt rõhku pandud naise vaimse tervise toetamisele ja erinevatele nõustamistehnikatele. Väga suur psüühiline pinge takistab imetamist, valu kas rinnal või mujal organismis (näiteks operatsioonijärgne valu) takistab piima väljavoolu rinnast ja lapsel jääb kõht tühjaks. Neljakuune väike inimene teab, mida tahta – kui tagasihoidliku koguse piima kättesaamiseks peab rinnal palju tööd tegema, loobub laps, sest on olemas kergemad võimalused.

Imetamine on küll lapsele piima pakkumine, kuid selles protsessis on väga suur roll läheduse, turvatunde pakkumisel lapsele. Ka olukorras, kus laps sööb kunsttoitu, tuleb teda süles, rinna juures hoida. Rinnapiima tekkele aitavad kaasa piisava sagedusega rinnal imemine ja ema hea enesetunne. Imetava ema teedel või mõnel spetsiaalsel söögil on selles protsessis tagasihoidlik roll. Sünnituse järel ja imetades peab ema tarbima piisavalt vedelikke, kuid selleks ei pea olema imetava ema tee, apteegitillitee vm, vaid vedelik, mis emale endale meeldib. Kõige lihtsam on juua vett.

Mul on hea meel, et pooleaastase lapse emana on Kaja leidnud olukordi, mis aitavad tal oma lapsest rõõmu tunda. Loodan, et järgmisel korral sujub imetamine paremini. Probleemide tekkel tuleks abi leida kohe ja kindlasti usaldada oma last. l

Nüüd saadaval BABYCOOL.EE e-poes.