Toeta oma beebi arengut

Iga elukuuga üllatab laps sind mõne uue oskusega. Alljärgnevate nippide ja soovitustega saad ka ise oma beebi motoorsele arengule kaasa aidata.

TEKST: MAARJA SÄDE, FÜSIOTERAPEUT WWW.ACTIVEBABY.EE FOTOD: ERAKOGU

1. elukuu

Esimese elukuu number üks märksõna on kindlasti lähedus. Laps vajab palju nahk-naha kontakti ja lapsevanema sooja embust, et harjuda uue elukeskkonnaga. Nii areneb beebis turvatunne ja tekib kiindumussuhe lapsevanemaga. Lisaks saame juba esimesel elukuul oma lapse arengule kaasa aidata selliste väikeste tegevustega nagu aluselt läbi külje sülle võtmine ja lapsega keskjoonel suhtlemine. Nimelt läbi külje last sülle võttes aitame lapsel tugevdada tema kaela painutajalihaseid ja valmistame last ette pööramisliigutuse õppimiseks. Ära unusta beebit sülle võtta nii paremalt kui ka vasakult küljelt, et mitte soodustada poole-eelistuse teket. Sündides on imikute kehaasend asümmeetriline. See tähendab seda, et lapse pea on pööratud kas paremale või vasakule küljele. Umbes teiseks elukuuks saavutab laps oma esimese oskuse – sümmeetrilise kehaasendi. Ehk teiseks elukuuks suudab beebi hoida pead kehatüvega ühel joonel ja vaadata sulle otsa nii, et tema pea ei vaju enam külgedele. Juba esimestel elupäevadel alusta lapsega suhtlust nii, et tood tema pea õrnalt keskjoonele. Väga hea asend on selle oskuse harjutamiseks ka poollamavas asendis vanema jalgadel olemine – siis jääb beebi pea sinu reite vahele ja nii soodustame sümmeetrilise asendi arengut.

2. elukuu

Jätka harjutusi, et soodustada sümmeetrilise asendi arengut. Aseta lapse jaoks huvitavaid mänguasju tema keha keskjoonele, rinnaku kohale ja käte ulatusse. Väga hea on pea keskjoonel hoidmise treeninguks kasutada tegelustekki või mängukaart, kus saab asetada mänguasju rippuma lapse keha keskjoonele. Selleks, et vältida poole-eelistuse teket, jälgi, et kasutad beebit sülle võttes ja teda süles hoides mõlemat oma kehapoolt. Aseta laps magama vahelduvalt paremale ja vasakule küljele. Kui märkad, et su beebi vaatab enamjaolt ühele küljele või tema üks käsi on aktiivsem kui teine, siis kindlasti konsulteeri oma perearsti või füsioterapeudiga.

Tee harjutusi lapse kätega. Kõige lihtsamad harjutused on tihti kõige olulisemad. Tee beebi kätega sirutus- ja kalli-kalliharjutust või hoopis poksimisliigutust selleks, et õpetada last käsi keskjoonele tooma. Keskmiselt hakkavad lapsed tahtlikult käsi keskjoonele tooma umbes teise ja kolmanda elukuu vahel.

Teisel elukuul hakkavad ka beebi kaelalihased tugevamaks muutuma. Kindel peahoid areneb lapsel välja samuti teise ja kolmanda elukuu vahel. Et tugevdada lapse kaela painutajalihaseid, võta teda sülle läbi külje ja tee lapsega õlgadest või kätest üles tuleku harjutust. Selleks, et saaksid tugevaks beebi kaela sirutajalihased, on tarvis last asetada kõhuliasendisse maailma avastama.

KÕIGE LIHTSAMAD HARJUTUSED ON TIHTI KÕIGE OLULISEMAD

3. elukuu

Kolmanda elukuu kõige suuremaks saavutuseks lapsel on lühiajaline küünarvarstoetus kõhuliasendis. Kõhuliasendisse võid beebit asetada alates tema sünnist. Esialgu aseta last kõhuli oma rinnale ja hiljem, kui nabakönt on eemaldunud, võid hakata last kõhuliasendisse asetama maha matile, tegelustekile, voodile või võimlemispallile. Beebit kõhuliasendisse asetades pea meeles, et kui lapse ülakeha on kõrgemal kui tema pepu, siis on tal kõhuliasendis lihtsam pead tõsta. Selleks pane tema rinnaku alla rullikeeratud saunalina ja jälgi, et laps toetab oma keharaskuse küünarvartele.

4. elukuu

Neljandal elukuul hakkab laps aktiivselt tugevdama oma kehatüve painutajalihaseid ja alustab seljalt kõhule pööramise õppimisega. Kehatüvelihaste tugevdamiseks tutvusta beebile tema varbaid. Painuta jalad aluselt ja too lapse käed tema varvastele ning rulli last aeglaselt, käed-jalad koos, paremale ja vasakule küljele. Tee lapsega harjutusi pööramisliigutuse õppimiseks. Kindlasti harjuta pööramist nii paremale kui ka vasakule küljele võrdselt, et vältida asümmeetria teket. Pööramisliigutuse saavad lapsed selgeks keskmiselt neljandal-viiendal elukuul.

Neljandal elukuul võib sinu beebi hakata poollamavast asendist ennast ettepoole kangutama – just nagu tahaks ta istuma tulla. Esimesel eluaastal tulevad beebid istuma vaid läbi külje: külglamangu või toengpõlvituse. Seega ära eelda, et nüüd on aeg hakata istumist harjutama – kindlasti mitte! Laps kangutab ennast ettepoole seetõttu, et veelgi tugevdada oma kõhulihaseid pööramisliigutuse sooritamiseks. Viiendal elukuul on beebid võimelised ka aluspinnalt pead üles tõstma ja ikka selleks, et oma kehatüvelihaseid tugevdada.

Kõhuliasendis võivad lapsed neljandal elukuul teha “ujumisliigutusi”. Beebi tõstab käed ja jalad aluselt ning jääb piltlikult öeldes kõhule “ujuma”. Kui “ujumisliigutuste” tegemine vaheldub toetusega, siis pole muretsemiseks põhjust – see on lapse normaalne arengu osa. Kui aga sinu laps on kogu kõhuli olemise aja käed-jalad aluselt tõstetud asendis, siis võib selline asend viidata lihasepingetele lapse kehatüve sirutajalihastes. Mure korral konsulteeri kindlasti oma perearsti või füsioterapeudiga.

Ka peenmotoorses arengus toimub neljandal elukuul suur läbimurre – laps õpib tahtlikult haarama.

5. elukuu

Seliliasendis mängib beebi oma varvastega ja tõstab aluselt pead – ikka selleks, et oma kehatüve painutajalihaseid tugevdada. Ja kuna laps on nüüd suuteline veetma rohkem aega kõhuliasendis, siis hakkab tugevnema tema õlavööde. Beebi suudab kõhuliasendis toetada randmetele ja viia keharaskust kõhuliasendis küljelt küljele selleks, et haarata tema ees asetsev mänguasi. Viiendal elukuul hakkab laps kõhuliasendis ringselt ümber enda telje liikuma ehk pivoteerima. Selle oskuse harjutamiseks meelita last mänguasjaga külje suunas liikuma ja tee maas matil, tegelustekil või pallil harjutusi selleks, et õpetada teda viima keharaskust kõhuliasendis paremale ja vasakule küljele. Kui laps on kõhuliasendis keharaskuse siirdamise selgeks saanud, siis nüüd on ta võimeline pöörama iseseisvalt ka kõhult seljale.

6. elukuu

Kuuendal elukuul oskab sinu beebi pöörata seljalt kõhule ja kõhult seljale. Ta oskab kõhuliasendis ringselt liikuda ümber oma telje nii paremale kui ka vasakule ja keskmiselt kuuendaks elukuuks õpivad lapsed selgeks ka labakäsitoetuse kõhuliasendis.

Nüüd tekib beebil huvi edasiliikumise vastu. Mõni laps valib liikumiseks kõht vastu alust roomamise, mõni pöörates ehk rullides liikumise ning mõni laps kasutab mänguasjadeni liikumiseks tagurdamist – lapsed on väga leidlikud selleks, et luua võimalused kaugemal asetseva mänguasja kättesaamiseks või oma uudishimu rahuldamiseks. Kõht vastu alust roomamise harjutamiseks aseta beebi ette u 10–15 cm kaugusele mänguasi, seejärel painuta lapse üks jalg põlvest ja aseta nii painutuses kui ka sirutuses olev jalg siseküljega vastu aluspinda. Lase lapsel painutuses olev jalg sirutusse lükata ja korda harjutust teise jalaga, kuni su beebi on mänguasja kätte saanud.

KAHEKSANDAL ELUKUUL SAAVAD LAPSED SELGEKS KÄPULIASENDIS LIIKUMISE EHK KÄPUTAMISE

7. elukuu

Keskmiselt seitsmendaks elukuuks saavad lapsed selgeks kõht vastu alust liikumise ehk roomamise. Kõhuliasendis suudab laps ennast lükata juba labakäsitoetusesse ja võib siirduda ka toengpõlvitusse ehk käpuliasendisse. Kui sinu beebi siirdub käpuliasendisse, siis õpeta talle keharaskuse viimist vahelduvalt kätele ja jalgadele teda õrnalt ette-taha kiigutades. Ka suudab laps säilitada juba lühiajalist stabiilset istumisasendit nii, et selg ei ole enam istudes kumer. Istumisasendisse minek saab beebil selgeks umbes seitsmendal-kaheksandal elukuul. Istumisasendisse minekut võid lapsega harjutada nii läbi külgtoengu kui ka käpuliasendi, olenevalt sellest, kas sinu laps püsib käpuliasendis hästi või mitte. Kui sinu beebi ei suuda veel käpuliasendit hästi säilitada, siis alusta istuma siirdumise õpetamist talle läbi külgtoengu. Aseta laps selili matile, pane oma vasak käsi tema paremale reiele ja oma parema käega haara lapse vasakust käest. Pööra beebi küljele ja suuna teda istumisasendisse siirduma nii, et laps tõukaks ennast vasaku käega aluselt külgistesse. Korda harjutust võrdselt mõlema kehapoolega.

8. elukuu

Keskmiselt kaheksandal elukuul saavad lapsed selgeks käpuliasendis liikumise ehk käputamise. Käputamise harjutamiseks aseta lapse ette umbes 20 cm kaugusele huvitav mänguasi ning too tema kätt ja jalga vahelduvalt edasi, kuni laps jõuab mänguasjani. Käputamise harjutamiseks võid kasutada ka salli või lina. Aseta see beebi kõhu alla ja lase lapsel käpuliasendis ees asetseva mänguasjani liikuda nii, et ei lase lapse kõhul vastu maad vajuda.

Kaheksandal elukuul avastab nii mõnigi laps enda jaoks ka toe najal põlvitusse ja püsti tuleku. Kui sinu laps on enda jaoks avastanud juba vertikaalasendi, siis jälgi, et ta tuleks püsti läbi poolpõlvituse.

9. elukuu

Üheksandal elukuul on laps juba väga aktiivne. Ta käputab, läheb ise istuma ja tuleb istumisasendist käpuliasendisse. Toe najal suudab laps tulla põlvitusse ja ka püsti. Kui sinu laps on alles alustanud püsti tulemist, siis jälgi, et ta tuleks toe najal püsti läbi poolpõlvituse – ehk asetab ühe jala täistallaga maha ja siis tõukab ennast üles. Mitte ei kasuta käte abi, et sikutada ennast püsti nii, et mõlemad jalad sirutuvad korraga. Samuti ei oska laps veel iseseisvalt püstisest asendist ära tulla. Selleks, et abistada teda vertikaalasendist ära tulema, põlvita toe najal seisva lapse selja taga. Haara lapse puusadest ja ütle käsklus “kükki” ning lase lapsel istuda oma põlvedele. Seejärel meelita teda mänguasjaga jälle toe najal püsti tulema ja kasuta käsklust “püsti”. Mõne aja möödudes, kui käsklused on selged ja laps laseb julgemalt kükki, siis liigu oma põlvedega veidi tahapoole ja korda harjutust nii, et laps tuleb käskluse “kükki” ajal täiskükki ega istu enam sinu põlvedele.

11. elukuu

On aeg alustada otsesammude õppimist. Väldi lapsega tipa-tapa tegemist! Last kätest kõnnitades ei kummardu me tavaliselt piisavalt madalale, et ta saaks kasutada kõnnil õiget kõnnimustrit – kand ja varvas. Pigem soodustame last päkkadele toetuma ja selle tagajärjel võib tekkida lihasepingeid tema jalalihastes ning kinnistuda ebakorrektne kõnnimuster. Ka ei pea laps sedasi tegelema tasakaalu säilitamisega vertikaalasendis – seega tema keha on suhteliselt passiivne ja nii võib iseseisev kõndima minek hoopis oodatust kauem aega võtta. Muidugi ei tasu siinkohal mainimata jätta ka koormust lapsevanema seljale ja piinavaid seljavalusid.

Lase lapsel otsesamme iseseisvalt harjutada, kasutades toeks ratastel mänguasjakasti, käimistuge, lükatavat autot, pappkasti, tumbat vms. Kindlasti hoia esialgu eset kiiresti eest libisemast! Nii ei teki lapsel hirm iseseisva otsesammude harjutamise ees. Kui laps on otsesamme tehes juba kindlam ja suudab paremini tasakaalu hoida, siis võid lasta tal iseseisvalt koos toega liikuda.

10. elukuu

Toe najal suudab laps juba päris osavalt seista ja ka iseseisvalt alla tulla. Kümnendal elukuul teeb laps toe najal külgsamme. Külgsammude harjutamiseks meelita teda toe najal mänguasjaga paremale ja vasakule küljele liikuma. Aktuaalseks muutub ka ronimine – laps tahab näiteks diivanile või voodile ronida. Kuid ka sealt ei oska ta iseseisvalt turvalisel viisil alla tulla. Iseseisvalt tuleks laps diivanilt ja voodilt alla pea ees, kuid turvaliseks allatulekuks peame õpetama teda jalad ees alla tulema. Pööra lapse alakeha diivani ääre poole ning too üks jalg maapinna lähedusse ja kasuta käsklust “jalad ees”. Seejärel lase lapsel tuua ka teine jalg maapinnale. Jäta meelde, et laps vajab selle oskuse kinnistamiseks mitmeid ja mitmeid kordi ettenäitamist, ühest korrast ei piisa.

Rohkem arendavaid harjutusi beebile leiad Maarja Säde raamatust “Minu aktiivne beebi. Arendavad harjutused sünnist esimese sammuni”.

12. elukuu

Aastane laps on väga liikuv. Ta käputab, siirdub iseseisvalt istuma ja istumisasendist käpuliasendisse. Ta suudab säilitada pikaajaliselt istumistasakaalu. Kui laps istumisasendis tasakaalu kaotab, siis oskab ta kõikides suundades (ette, taha, külgedele) ennast kukkumise eest kaitsta käe maha panekuga. Ta matkib lapsevanema tegevusi, nagu kammimine, lapiga pühkimine jne. Laps oskab plaksutada ja lehvitada. Ta oskab iseseisvalt kõndida – mõni laps veel toe najal. Lapse iseseisev kõnd võib olla veel kohmakas, võib esineda palju kukkumisi ja jalad on tal laias toepinnas, et paremini tasakaalu säilitada. Ära muretse, kui sinu aastane laps veel iseseisvalt ilma toeta ei kõnni – iga asi omal ajal.

Kõik lapse motoorsed oskused on siia kirja pandud keskmise vanuse järgi. Lapsed on aga väga erinevad – nii iseloomult kui ka arengutempolt. Pole midagi hullu, kui sinu beebi saab mõne oskuse selgeks natukene varem või hiljem. Lapse areng võib kõikuda ühe-kahe kuu piires. Oluline on mitte võrrelda oma last teiste samaealistega ja kiirustada uusi oskusi omandama, sealjuures jättes vahele olulisi motoorseid verstaposte. Kui oled siiski mures oma lapse arengutempo pärast, siis konsulteeri oma perearsti või füsioterapeudiga. l

Minu aktiivne beebi

Õpetatakse eakohaseid tegelusi imikuga ja seletatakse, miks need on selles eas vajalikud. Beebiga võimlemine kujundab õigeid liigutusmustreid ja soodustab lapse füüsilist arengut.

Beebimassaaž ja -jooga

Harjutused aitavad kaasa lapse füüsilisele arengule, heade emotsioonide loomisele, parandavad unekvaliteeti, kiirendavad vereringet ja ainevahetust ning leevendavad gaasivalusid.