Beebi (suvi 2022)

VÄLJAANDJA: AS Ekspress Meedia

ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE

OSAKONNA JUHT: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

TOIMETAJA: Liisi Moosaar-Goercke, liisi.moosaar-goercke@ekspressmeedia.ee

REKLAAM:

Heldin Jegis, 504 7929, heldin.jegis@ekspressmeedia.ee

Kerly Vahur, 516 2283, kerly.vahur@ekspressmeedia.ee

Kelly Saarepera, 5816 9050, kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee

Kristianne Melanie Liit, 515 1053 melanie.liit@ekspressmeedia.ee

Jaana Rüütel, 5656 6130 jaana.ruutel@ekspressmeedia.ee

Rachel Branten, 5191 1516 rachel.branten@ekspressmeedia.ee

Merit Saribekjan, 5331 0253 merit.saribekjan@ekspressmeedia.ee

Matilda Kanarbik, 5326 4766 matilda.kanarbik@ekspressmeedia.ee

KUJUNDAJA: Riina Lestal

KEELETOIMETAJA: Helina Koldek

TRÜKK: Printall

Beebi on autorikaitse objekt. Ajakiri Pere ja Kodu on AS-i Ekspress Meedia kaubamärk. Ajakiri ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

Omas mullis

P alju õnne, sa oled nüüd ema! Või isa, vanaema või mõni teine uuele ilmakodanikule tähtis inimene. Said selleks kas päris esimest, teist või veel rohkemat korda – polegi suurt vahet, sest nii nagu iga beebi on erinev, on uus ka temaga kooskasvamise kogemus.

Hoiad käes ajakirja, millesse oleme koos emmede-isside, lastearstide ja teiste heade spetsialistidega pannud kogu oma südamest kirja kõik, mis sind beebiga toimetades aidata võiks. Kasvõi lihtsalt selleks, et mõnel raskemal hetkel leida lohutust teistegi sarnastest kogemustest – näiteks võivad nii loomulikuna tunduvad imetamine ja uinumine olla aeg-ajalt meist paljudele täielik tuumafüüsika.

Kaaneloos tunnistab kahe väikese lapse ema Isabella, et ootab päev läbi laste uneaega ja hakkab siis taas unistama nendega tegelemisest. Sama kinnitavad ka Grete ja Ragnar, kes leiutavad pisikeste poiste kõrvalt viise oma aja leidmiseks. Marili aga kirjeldab, kuidas käis terve eelmise suve beebi Jakobiga ohutult rannas, ning Anette annab oma kogemusest nõu, kuidas väikelastega reisides terve pere vajalikku puhkust ja vaheldust saab.

Uurime, kuidas aidata beebi arengule kaasa ning taastada emmede keha ja vaimu. Loetleme üle ka kõik vajaliku, mis beebi apteegis olla võiks, samuti teeme väikelaste esmaabi kiirkursuse. Tutvume väikese vapra Laura Mirteli ja tema perega ning õpime nende loost paljut.

Ajakirja koostades sai ka endale pisitütre emana eriti selgeks see, et tähtsaim ongi võtta aega olla ema. Maailm tekitab üha rohkem muret, aga meil on ainult see hetk, siin ja praegu, koos oma beebiga, omas mõnusas mullis. Naudime siis seda! Ka ajakirja ehe dokumentaalstiilis pildiseeria toetab seda mõtet hästi.

KAANEL: Naomi Olivia

Kaks last väikse vahega –polegi nii hull!

“Emad ja isad ootavad päevad läbi laste uneaega, et kohe pärast nende uinumist unistada, et huvitav, mida toredat nad homme jälle teevad,” sõnastab suunamudija Isabella Heido lapsevanemaks olemise paradoksi.

TEKST: KATARIINA LIBE

ERIKA LILLELEHT

Kohtume Isabella Heidoga (30) silmast silma alles pildistamisel, enne seda oleme aga maha pidanud mitu telefonikõnet. Ta on särav, ekstravertne ja jutukas naine, kes leiab kohe kõigiga ühise keele ning paneb kogu ruumi särama. Tema lapsed Robin Frederick (2,5) ja Naomi Olivia (1) on tõelised nunnupallid.

Plastikakirurgia residentuuris tudeeriva naise Instagrami kontol on üle 22 000 jälgija. Kas perekonna igapäevane reaalsus on sama ilus kui sotsiaalmeediakontolt nähtu? Isabella lükkab selle naerdes ümber: "Vahel on küll nii, et pildil on näha, kuidas seisan ilusa kleidiga tuules ja naeratan. Tegelikult oli mul seda pilti tehes juba väga külm ja olime sobivat kaadrit oodates peaaegu tülli läinud. Samuti on rõõmsate perepiltide taga tihti stressirohke sättimine ja vähemalt tunnike laste moosimist, et nad ikka oleksid nõus meiega pildil olema. Minult on palju küsitud, kas Naomi ongi kogu aeg nii rahulik ja naeratav. Loomulikult mitte, aga hetkedel, kui tal on mingi mure või ta on nutune, pole mul ju aega kaamerat haarata!"

Lõputud kussutamised

Mais aastaseks saav Naomi Olivia, meie ajakirja kaanestaar, on üks ütlemata armas beebi. Tõsi, mitte alati ainult naeratav ja üdini rahulik, aga ometi palju malbem kui tema vanem vend Robin. "Naomiga pole meil kunagi olnud nii raskeid öid ja uinumisi nagu Robiniga, aga eks keerulisemaid kordi on tegelikult ikka olnud. Robini esimesed neli elukuud möödusid ainult kussutades, tema magama panek võis võtta kolm tundi! Konsultee risime unenõustajaga, kui Robin oli neljakuune. Tema abiga saime asja korda ... kuni selle ajani, mil Robin avastas, et saab oma võrevoodist välja ronida," jutustab Isabella naerdes. "Ma arvan, et väga paljud emad ja isad funktsioneerivadki ainult laste uneaega oodates. Samas kui lapsed magama lähevad, mõtlevad, et huvitav, mida toredat nad homme jälle teevad," sõnastab Isabella armsalt lapsevanemaks olemise paradoksi.

Kaks last väikse vahega ei ole tema sõnul keerulisem pähkel, kui ta ette kujutas. "Inimesed kipuvad väga palju hirmutama. Sõbrannad ja jälgijad hoiatasid mind enne esimese lapse sündi, et nüüd sa ei saa enam magada ja kõik on nii raske. Enne teise lapse sündi kirjutas üks tüdruk mulle Instagramis, et nüüd on elu läbi. Robiniga oli tõesti alguses keeruline, ikkagi esimene laps. Ta oli ka võrdlemisi nõudlik beebi, kelle kõrvalt ei jõudnud endale isegi võileiba teha. Aga Naomiga on tõesti olnud palju lihtsam. Lisaks on aeg läinud nii kiiresti! Alles ta sündis ja nüüd on juba kohe aastane!" Naine möönab, et oma aega on tõesti vähe, sest kahte last korraga ta ena masti emale hoida ei anna. Hoolimata kõigest julgustab ta siiski teisigi saama lapsi väikese vanusevahega. "See

on nii lahe, kuidas nad omavahel juba suhtlevad. Kui Robin tuleb koju, ütleb ta kõigepealt, kuidas Naomi juba ootas teda, ning teeb õele kalli ja musi." Muidugi juh tub sedagi, et Robin veab Naomit sukkpükstest mööda põrandat. Tahtlikult vanem vend õekesele enamasti liiga ei tee, aga vahel võib ta suurest armastusest kallistada nii, et pigistab beebi vaat et puruks.

Jalad all, aga aru peas veel mitte Isabella leiab, et esimesed neli kuud lastega olid praegusega võrreldes lihtsamad. "Minu jaoks on kõige raskem aeg, kui lapse vanus on kaheksa kuud kuni poolteist aastat. Siis suudab ta juba parajalt ringi lii kuda, aga aru veel peas pole. Enam ei saa teda matile panna ja kõrval oma asju teha. Last peab kogu aeg jälgima ja vajadusel kinni püüdma."

Praeguseks magab Robin hästi, aga keset ööd tuleb ta alati ema-isa voodisse. Kahjuks läheb siis lahti kõvahäälne jutt sellest, mida poiss unes nägi, ja see ajab ka pisikese Naomi üles. "Oleme mõelnud, et võib-olla peaksime harjutama Robinit terve öö oma voodis maga ma, aga me ei raatsi temast lahti lasta. Tegelikult meile meeldib, kui ta meie juures magab. Lisaks on see tema suhtes natuke ebaaus –Naomi voodi on ju meie toas, miks siis tema peab eraldi tuduma."

Mõlemad Isabella sünnitused kutsuti esile, sest beebid ei tahtnud ega tahtnud sündima hakata. Kui Robinit tuli haiglas oodata ligi 14 tundi, siis Naomiga läks kiiremini. Kui paar läks haiglasse hommikul kümne ajal, siis kell 18.36 oli tita juba käes. Naine on oma sünnituslood pannud pikalt, hoogsalt ja vaimukalt kirja ka oma blogisse.

"Kuigi esimene sünnitus oli üsna raske, arvan siiski, et see on kõige lahedam kogemus, mis naise elus saab olla. Vaatan sünnitama mine vaid sõbrannasid lausa kadedusega. Just sellepärast tahaksin veel lapsi saada, et seda uuesti kogeda," mõtiskleb Isabella. Ta lisab, et lähiajal kolmandat last kindlasti ei plaani, aga tulevikus täielikult ei

SÜNNITAMINE ON KÕIGE LAHEDAM KOGEMUS, MIS NAISE ELUS SAAB OLLA

välista. "Meestel on küll lihtsam, et nad sünnitusvalu taluma ei pea, aga teistpidi on neist ka kahju, et nad midagi nii võimsat kogeda ei saa."

Rasedused jätsid veenilaiendid

Isabella tegi endale Instagrami konto kümmekond aastat tagasi, mil see platvorm oli alles uus. "Isa on mind ja õdesid lapsest peale palju pildistanud ning mulle on alati meeldinud pilte sotsiaalmee diasse panna. Õde mainis mulle kord, et on selline platvorm, kuhu ei pea fotodele midagi lisama." Esialgu oli Isabella konto kinnine ja

seda said vaadata ainult lähedased tuttavad. "Siis sain aru, et on mingi hashtag’ide süsteem ja tegin selle katsetamiseks konto avatuks. Sealt edasi on see üha kasvanud. Kui mulle seal esimest korda koostööd pakuti, olin väga segaduses, et mis ma nüüd tegema pean." Naine võttis siiski pakkumise vastu, sest mõtles sellele, kui palju häid tooteid ja elamusi on ise just tänu Instagra mile avastanud. "Ma ei reklaami kunagi midagi, mis mulle päriselt ei meeldiks."

Suure jälgijaskonnaga sotsiaal meediakonto toob kaasa palju tagasisidet. "See on kahe otsaga asi.

Ühest küljest on tore, et mulle palju kirjutatakse. Vahel läkitab mõni jälgija minu story peale pildi oma samalaadsest olukorrast. See teki tab hea tunde, et ajame sama asja. Aga kui võtan ette mõne vastuoluli sema või palju emotsioone tekitava teema, siis tuleb tagasisidet ja küsimusi nii palju, et ma lihtsalt ei jõua kõikidele vastata. Tunnen end sellepärast kehvasti, sest kui jälgijal on siiras küsimus, võiks ta saada vastuse." Just seetõttu on Isabella vahel mõne loo jätnud sootuks jagamata, teades, et tal poleks aega võimalikele küsimustele vastamiseks.

LISAKILOD POLE AINUS MURE, MIS PEALE RASEDUSI VÕIB JÄLJE JÄTTA

"Kahetsenud pole ma Instagramiga seoses kunagi midagi. Võib-olla pole ma lihtsalt veel oma vitsasid saanud."

"Kui mulle kirjutatakse, et issand, sa oled pärast sünnitust ju ideaalvormis, tunnen end tegelikult kehvasti. Ma tõesti ei taha kelleski halba tunnet tekitada. Neid, kes maadlevad beebikilodega, võib see, kui kellelgi läheb nende kaotamine kergemalt, masendada. Mul on ilmselt vedanud, sest pole pidanud kaalunumbriga palju mässama. Küll ei võrdu raseduseelne kaal minu jaoks kindlasti ideaalvormiga ning lisakilod pole kaugeltki ainus mure, mis võib pärast rasedusi endast jälje jätta," räägib noor ema. Just sel põhjusel jagas ta hiljuti oma jälgijatega, kuidas käis veeni laiendite operatsioonil.

Veenilaiendid on sünnitanud naiste seas sage mure. Isabella sõnul on suurim probleem aga see, et naised ei oska sellega kuskile pöörduda. Kuna probleem on pigem esteetiline, ei kata haigekassa enamjaolt seda ravi. "Tegelikult on nii, et kui asi ei ole väga kole, ei tasu neid pigem näppida. Minul oli üks

jalg lõpuks nii inetu, et tundsin, et see tuleks korda teha. Kui aga peaksin veel ühe lapse saama, võivad laiendid tagasi tulla."

Pildistamise päevaks hakkavad operatsioonihaavad juba parane ma, kuigi Isabella sõnul teevad need ikka veidi valu. "Aga ma murdsin vahepeal hoopis ühe roide ära, nii et jalavalu jääb selle varju!" naerab Isabella lõbusalt.

14 aastat koos

Isabella perekonnas on palju arste ja meditsiinitöötajaid. Kuigi ta kasvas selle valdkonna sees, ei oodanud keegi, et temagi just selle eriala valib. "Küllap nad suutsid selle ala minu jaoks piisavalt põne vaks teha," mõtiskleb ta. Keskkooli lõpetades ei teadnud Isabella veel sugugi, mida edasi teha soovib. Kindel oli vaid, et kontoritöö talle ei sobi. Ta tahtis midagi oma käte ga teha. Arstiteaduskonnas mõistis neiu väga kiirelt, et tegi õige valiku.

"Plastikakirurgia on väga mitmekülgne ja kõige põnevam ala. Üldjuhul on kirurgia eesmärk ter vendada ja funktsiooni taastada, aga see on üks väheseid meditsiini valdkondi, kus ka visuaalne pool on oluline. Mulle on alati meeldinud vaadata ilusaid asju ja teha oma kätega midagi ilusat."

Meditsiiniõeks õppinud Isabella ema Piia on üks Robini ja Naomi parimaid sõpru ja suurimaid fänne. Ka pildistamisel on näha, kui hea on perekonna läbisaamine – Piia on kaadritaguseks asen damatuks abijõuks, kes väsivaid lapsi lõbustab ja turgutab. "Elame minu vanematest seitsmeminuti lise autosõidu kaugusel ja käime tihedalt läbi. Kui Robin oli väike, kärutasin iga päev korra ema juurde ja tagasi."

Oma elukaaslase, juristist ettevõtja Kristjaniga (34) kohtus Isabella juba siis, kui oli 16-aastane. "Sellest on möödas 14 aastat," imestab naine ka ise. "Hakkasime tihedalt suhtlema kohe pärast tutvumist. Alguses tegime pikki telefonikõnesid. Üsna kiiresti said meist pruut ja peigmees. Eks meil gi on olnud keerulisemaid aegu,

aga alati oleme leidnud tee teine teise juurde tagasi. Kuidagi läks nii, et kohtasime enda jaoks seda õiget juba väga noorelt." Paar on olnud mitu aastat kihlatud ja sellel suvel on plaanis viimaks ka pidulikult sõrmused sõrme panna.

Isabella jutustab lõbustatult juhtumist, kui Robin oli veel beebi ja pere suundus reisile. Kristjan läks ees passikontrollist läbi ja kui Isabella jäi lapsega, kes kannab oma isa perekonnanime, ei tahetud teda esialgu läbi lasta, sest sünnitunnistust polnud kaasas. "Siis mõtlesin küll, et misasja, ma olen seda last üheksa kuud kandnud ja

ta sünnitanud. Kas te tahate järsku veenilaiendeid või venitusarme näha?" naerab Isabella. Seesugused seigad on pannud paari sagedami ni mõtlema kooselu ametlikuks tegemisele.

"Vahepeal oli minu ülikoolilõpetamine, siis tulid lapsed. Ei ole olnud aega pulmade pidamisele mõelda. Nüüd lõpuks tundus, et on paras hetk see ära teha!" l

Beebiga teatrisse

„Ega minu tibu teatrisse tulekuks veel liiga väike ole?” Üheaastane on täitsa sobivas vanuses, et saada koos vanema või vanavanemaga osa just tema jaoks lavale toodud etendustest.

Eesti Noorsooteatri mängukavast leiate lavastused 1–2-aastastele, kuid mõistagi oodatakse koos pisikestega teatrisse ka vanemaid. Esimeseks teatrielamuseks mõeldud lavastused on laste seisukohast läbi mõeldud –keskmiselt 25–30-minutilised, rahuliku liikumisega, värviküllased ja lustakad.

„Päris pisikesele vaatajale loodud lavastuste puhul on väga oluline, et lapsi ei hirmutataks. Et nende esimesed teatrikogemused oleksid võimalikult positiivsed ja rõõmsad. Seega päris pime saal ja väga valjud helid on välistatud,” ütles mitu aastakümmet lastele mänginud ja lavastanud Taavi Tõnisson.

Kui vanemad pelgavad, et üheaastane laval toimuvast veel aru ei saa, siis tasub mõelda vastupidi – teatris lapse tähelepanu ja keskendumisvõime arenevad, aju saab impulsse, mis aitavad maailma teistmoodi näha; lapse loomulik kujutlusvõime saab toitu ning empaatiavõime kasvab. Ta ei ole nagu täiskasvanu, kes tuleb „lugu” vaatama, tema meeled on palju avatumad ja vastuvõtlikumad eakohastele impulssidele.

Väikelapsel puuduvad filtrid, mille inimene ajaga omandab. Laps reageerib laval toimuvale vahetumalt ja ausamalt – kui ta rõõmustab, siis on rõõmu väljendus piiritu, kui kurvastab, siis samamoodi. Kui lapsel hakkab igav, ei ole tal oskust selle igavusega toime tulla, ta ei oska olla viisakas,

sest nii on õige. Ta tahab oma kogemust vahetult jagada, kas rühmakaaslaste või vanematega.

Noorsooteatri väikelasteetendustel on näitlejad selliste olukordadega harjunud ja enamasti ei sega väiksemate laste jutuvada mängimist kuigivõrd. Laps saab omas tempos harjuda teatrimaagia ja sobiva käitumisega vanemate juhendamise all. Ka vanemad võivad end rahulikult tunda, sest see keskkond on just laste jaoks loodud. Kui lapsel on jonnituju või tahab ta vahepeal niisama saalist välja, siis tuleb lihtsalt minna. Kui laps tahab nukkude ja teatri keskel veel kauem aega veeta, siis saab jätkata Nukuteatrimuuseumis.

Teater palub vanematelt vaid ühte –olge oma lapsega kõik see pool tundi vaimselt kaasas. Lapsele ei pea selliste etenduste puhul laval toimuvat selgitama, kuid laps õpib teie käest, kuhu vaadata, kuidas vaadata, mille üle naerda, mille üle mitte, kuidas olla. Ja et teatrisaalis ei ole kohta nutitelefoni jaoks, selle võib sootuks välja lülitada ja kotti ära panna.

Kõige sobivamad lavastused 1–2-aastastele on „Nutude salajutud” (lav. Maria Usk) ja „Vurr-vurr vurrkann” (lav. Helle Laas).

Neist esimene räägib kahest muinasjutulisel maal elavast nutust – Kurbusenutust ja Rõõmunutust. Koos kasvades õpivad nutud end inimlapse esimese keele ehk nutu kaudu väljendama ning rõõmu, kurbust, õnne ja muret jagama. Soovitame lavastust vaatama tulla väikelastel vanuses 10 kuud kuni kaks aastat koos vanema(te)ga.

„Vurr-vurr vurrkann” on lapse esimeseks etenduseks samuti ülimalt sobiv, sest kõik tegelased on pärit lapsele tuttavast maailmast – lutid, kõristid, mähkmed ja mänguasjad. Lapsel jääb vaid imestada, kuidas kõik need esemed elama hakkavad.

Etendustele

„Vurr vurr vurrkann ja Nutude salajutud“ Sooduskood: beebi Täishinnast -20% (ei kehti saatjapiletile, mis juba ongi soodus) Kehtib kevadistele etendustele.

KUI IMETAMINE ON RASKE JA ABI KUSKILT

EI LEIA

Imetamine on midagi nii loomulikku, et kui see ei õnnestu, tundub, nagu terve maailm oleks ema ja lapse vastu. Imetamisnõustajaid Eestis küll on, ent alati ei pruugi õigel ajal sobiva spetsialistini jõuda.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU

Pooleaastase Arya Melodi ema Kaja (32) teadis juba ammu enne tütre sündi, et rinna piim on beebile parim ja iga laps on oma ema piima väärt. “Minu suurim soov oli, et mu beebi kasvaks üles rinnapiimal. Samas tundsin imetamise osas ka muret, sest minu emal ei õnnestunud mulle rinnapiima anda, samuti olid lähisuguvõsas teistelgi imetamise ga pigem konarlikud kogemused,” teab Kaja.

Keeruline algus Esmakordse sünnitajana sai ta kõigepealt juba lapse ilmale toomisestki enda sõnul täieliku šoki. Sünnitus oligi väga raske, kestes ligi 23 tundi ja lõppedes erakorralise keisriga. “Tuhuvalude intensiivsus ja operatsioon viisid mind endast nii välja, et sellepä rast ei laabunud meil esimesest hetkest ka rinnaga toitmine,” arvab Kaja. Beebi ise oli väga tubli ja tundis rinna vastu huvi. Nii nad siis muudkui katsetasid, aga üha enam sai selgeks, et laps piima kätte ei saa.

“Kui palusin haiglas olles ämmaemandatelt abi, siis öeldi, et toovad rinna stimuleerimiseks pumba, aga seda me ei saanudki. Kuna sünnitajaid oli palju, olid kõik haiglas olevad pumbad juba kasu tuses,” kirjeldab Kaja kahetsusega. “Kui teisel päeval nutsin, et mul ei tule imetamisest ikka midagi välja, nähvas valves olnud ämmaemand, et tal pole minu jaoks jälle aega

ja et parasjagu on teise patsiendi väljakirjutamine käsil.”

Kuna beebi rinnast ikkagi midagi kätte ei saanud ja tema kaal langes liiga palju, soovitasid ämmaeman dad piimasegu. Kuna mure oli suur ja lisaks piinas süütunne, andiski Kaja lapsele seda. “Haiglas ei ürita nud mitte keegi meie murele kaasa mõelda ja julgustada, et usaldaksin iseennast. Käis ainult üks kaalu numbri tagaajamine, sest kui beebi kaalus juurde ei võta, siis haiglast välja ei saa!” on Kaja õnnetu.

Teadmatus ja segased juhised

Kunstpiimaga võttis Arya Melodi kiiresti kaalus juurde ja juba kolmandal päeval lubas laste arst nad koju. “Meile öeldi, et nüüd toidate beebit süstla abil piimaseguga edasi ja iga päevaga peab kogus olema 10 ml suurem. Lisaks, et beebit tuleb toita iga kahe tunni tagant, alustada ikka rinnale panemisega ning kindlasti

kaaluda last enne ja pärast rinnaga toitmist,” loetleb Kaja arstilt koju kaasa antud juhiseid. “See oli väga kole aeg, sest võtsin beebit kogu aeg rinnale, rinna vastu tal enam huvi polnud ja juba oligi kaks tundi täis tiksunud ning minul vasardas peas mõte, et ta peab sööma! Ja andsingi jälle piimasegu.” Olgugi et samal ajal kasutas Kaja muudkui rinnapumpa stimuleerimaks piima teket ja jõi selleks ka liitrite viisi apteegitilliteed.

“Sattusin olukorda, kus enda teadmatusest ja arsti segasest juhendamisest sai minu vaevu kahenädalane imik 120 ml kunst piima, mis on kahekuuse beebi soovituslik kogus! Minu pisike beebi oli ületoidetud ja tahtis vaid magada. Mina muudkui paaniliselt äratasin teda, pakkusin rinda, lapsel huvi rinna vastu puudus, mina andsin lõpuks talle jälle suure koguse piimasegu ja nii iga kahe tunni tagant,” kirjeldab noor ema ahastusse ajavat nõiaringi.

Ühel ööl, kui Kaja oli end jälle äratuskellaga üles ajanud, et beebile süüa anda, siis laps lihtsalt ei ärganud! Ükskõik kuidas lapse vanemad koos ka ei proovinud, ei reageerinud beebi mitte millelegi. “Tundsin kohutavat süüd, et mul ei õnnestu oma tütart imetada ja et minu pärast on tal tekkinud näljast juba ka suured neuroloogilised kah justused. Helistasin ämmaeman date nõuandeliinile, kust soovitati imetamisnõustajaga konsulteerida ja rahustati mind maha. Samal ajal oli abikaasa viinud lapse jalgupidi külma duši alla ja beebi ikkagi ärkas,” saab Kaja isegi selle loo tragikoomilisusest aru, ehkki tol hetkel oli asi naljast kaugel.

Esimene imetamisnõustaja

Juba järgmisel päeval läks ta Pelgulinna sünnitusmajja imeta misnõustaja konsultatsioonile. “Nõustaja oli nördinud, et arst piimaseguga toitmise osas mulle segased juhised andis ning ütles, et nõnda suure piimakoguse seedimi ne ongi nii pisikese beebi jaoks väga kurnav ja sellepärast ta pidevalt nõnda sügavas unes ongi.” Nõustaja andis kaasa valemi, mille alusel arvu tada beebi kaalu järgi soovituslik toidukorra kogus, vaatas üle Kaja imetamisvõtte ja leidis, et sellega on kõik korras.

Siit algas aga järgmine etapp: noor ema jätkas kodus imetamisega ja otsustas piima segu beebile rohkem mitte anda. Nüüd oli ta beebiga aina magamis toas ja tegeles imetamisega. Nii kui tütreke rinna otsas ei olnud, siis nuttis ta haledalt ja paistis, et ta ei saanud kordagi rinnast kõhtu täis. Vaadates oma magamata ja näljast nutvat last, oli mõistagi ka neid hetki, mil tunde ja tunde imetamist siiski kunstpiimaga päädisid, et mõlemad vahepeal puhata saaksid.

Arya Melodi Kaja

Teine imetamisnõustaja Kaja ei kaotanud aga eesmärki silmist. Kuna esimese imetamis nõustajaga neil head klappi ei tek kinud ja abi kokkuvõttes ei saanud, proovis ta edasi juba teist nõustajat. Seekord arvas ta, et kindlam oleks leida keegi, kes tuleks tema juurde koju ja kellele ta ka motiveerivat tasu saaks maksta.

“Teine imeta misnõustaja oligi oma tüübilt hoopis teistmoodi. Ta oli rahulik ja soe ning kiitis mind, et ma proovin olukorrale lahendust leida. Ka tema vaatas üle meie imetamisvõtte ja ei leidnud samuti, et midagi valesti oleks. Soovitas, et kui beebi imemise ajal on rinnas valus, vabastaksin beebi haardest ja paneksin ta uuesti rinnale. Aga kuna mul oligi kogu aeg valus, siis läbi selle tekkis beebil komme ise ka pärast igat paari tõmmet rinnast lahti lasta. Ja kuna minu rind oli pidevalt soojas beebi suus ja siis jälle ümbritsevas jahedamas õhus, tekkis rinda vasospasm.

Tegemist on veresoonte ahenemi sega rinnanibus, nibud muutuvad kõvaks ja rinnast käib pidevalt läbi elektrilöögilaadne valu.” Nüüd oli Kaja ise pidevas valus ja see muutis tema vastumeelsust imetamise suhtes veelgi. Samal ajal näris teda süütunne, et ta ei suutnud oma last ise sünnitada ja nüüd ei suuda ka rinnapiimaga tal kõhtu täis sööta. Nii ta muudkui nuttis ja imetas.

“Samal ajal suhtlesin imetamis nõustajaga telefoni ja sõnumite teel. Aga kuna beebi tahab pidevalt tegelemist, siis mõjus see pidev konsulteerimine pigem kurnavalt. Jälgisin väga agaralt kõiki nõuan deid, mis nõustaja jagas, aga midagi paremuse poole ei liikunud. Sel hetkel kadus minu usk ka imeta misnõustajatesse,” tunneb Kaja.

Iseenda usaldamine Kuna noor ema oli ebaõnnestu vast imetamisest suures stressis, tõusis tal ka vererõhk väga kõrgeks. Mitmel korral oli tal tunne, et saab kohe südamerabanduse. Nii läks ta perearsti juurde, kust sai kogu loo ära rääkides soovituse pöörduda raseduskriisinõustaja poole, et lahti harutada kõik see sasipundar, mil les ta oli end beebi esimese elukuu lõpuks leidnud.

“Raseduskriisinõustaja oli

esimene inimene, kes ütles mulle, et ükski beebi pole samasugune ja igaüks vajab erinevat lähenemist. Ja et ainus inimene, kes beebit kõige paremini tunneb, on tema ema. Nii soovitaski ta mul eelkõige iseennast ja oma beebit usaldada: kui beebi tahab magada, las ta magab; kui tahad beebi enda kaissu võtta, siis võta; kui soovid anda endale natukene puhkust ja abiks võiks olla näiteks lutt, siis anna beebile lutt,” on Kaja tänulik.

Tugi teistest emadest

Samuti oli talle suureks abiks Face bookis olev beebigrupp, kus teised emad jagasid oma reaalseid mure sid ja rõõme seoses imetamisega. See andis Kajale palju jõudu juurde ja tekitas kergendustunde, et ta ei ole ainuke. “Kui imetamisnõustajad jätsid pigem mulje, et tegemist on spetsialistidega, kes teatud mater jalide abil üritavad suunata, siis beebigrupis olevate emade koge mused olid niivõrd palju siiramad

ja kõnetasid mind rohkem.” Tänu teiste emade kogemusele sai Kaja teada, et ka ainuüksi juba teelusika suurune kogus rinnapiima on beebi tervisele hea. Lisaks andis ta siis ka piimasegu, et laps saaks kõhu täis – nii nagu tegid mitmed teisedki beebigrupi emmed.

Kui Arya Melodi sai viiekuuseks, loobus ta rinnast lõplikult. “Ma arvan, et ta tunnetas mu vaimset kurnatust ja kui õnnetuks see tegevus mind teeb. Ma proovisin kõikvõimalikke erinevaid poose, imetamist läbi une, imetamist kõn dimise ajal – nimeta aga! –, ent ta ei tahtnud enam kuidagi. Ta ainult naeratas mulle ja andis märku, et aitab sellest nüüd küll. Jõudsin ka ise arusaamisele, et beebile saab lähedust ja armastust ka muud moodi pakkuda kui ainult rinna kaudu,” on Kaja nüüd kindel.

Tagantjärele tarkus Praeguseks pooleaastane tütreke on Kaja parim sõbranna, kes teeb

palju nalja, jutustab beebikeeles oma lugusid, sööb isukalt püreesid, armastab vanniskäike ja basseinis ujumist ning magab öösel hästi.

“Kui ma vaid saaks, siis teeksin kõik algusest peale teistmoodi! Oleksin imetamisel esilekerkivateks takis tusteks valmis, hangiksin omale ja võtaksin juba sünnitusmajja kaasa rinnapumba, imetamispadja, piima teket stimuleerivad teed jne. Usal daksin iseennast ja oma instinkte!” teab Kaja nüüd ning lisab, et teiste soovitusi võib alati arvesse võtta, kuid sellegipoolest tuleb lähtuda ikka enda beebist – milline on tema temperament ja kas pakutud lahendus on tema puhul pädev.

Imetamisnõustajatele soovitab Kaja aga rohkem mõistmist, et iga beebi ei ole näide õpikust. “Kõigest hoolimata on ikkagi kõige tähtsam, et ema on vaimselt heas kohas, sest kui ema tass on tühi, siis hoolimata kõigist pingutustest ei pruugi soo vitatud tegevused vilja kanda.”

Julgustav ja turvaline raamat, mis aitab uskuda, et loomulik sünnitus on võimalik.

Kõik, mida pead teadma imetamise alustamisest ja õnnestumisest.

Imetamise ebaõnnestumisel OTSI KOHE ABI

rütmiga. Kuni rinnapiima on vähe, saab sagedama toitmisega, rütmiga 12 korda ööpäevas, suurendada lapseni jõudvat kogust. Samas piimasegu seedimine võtab kauem aega, mistõttu seda poleks põhjust paaritunniste vahedega anda. Laps on ülesöönud ega ärka uueks toidukorraks. Piimasegu tuleks anda võimalikult väikeses koguses, et lapsel säiliks huvi rinna imemise vastu.

REET RAUKAS, LASTEARST

Kaja lugu algab olukorraga, mil lesse ei tahaks ükski sünnitaja sattuda. Pika sünnituse järel tuleb laps ilmale keisrilõikega. Tavaliselt on emad operatsiooni järel väga väsinud, lapsele rinna pakkumi seks tuleks leida asend, et emal oleks võimalikult mugav ja laps ei ulatuks operatsioonihaavani. Sellises olukorras vajab äsjasünnitanu abi just sobiva asendi leidmiseks ja lapsele võimalikult pikalt nahk-naha kontakti pakkumiseks. Kui laps saab olla kogu aeg emaga koos, saab ema leida hetke, kui lapsel on huvi imemiseks. Ema on lõõgastu num, mis aitab kaasa piima tekkele. Rinnapiima kogused suurenevad 72.–96. sünnitusjärgsel tunnil. Kui laps ei ole rinnal hästi imenud, võiks ema rindu lüpsta käsitsi. Sel juhul ei lähe väikesed rinnapiima kogused kaduma ja iga piisakest on võimalik lapsele anda. Kui laps ei imenud rinnal ja tekkis kaalukadu, on mõistlik lapsele pak kuda lisatoitu, kuid piimasegu ja rinnapiimaga toitmine on veidi erineva

Kui Kaja oleks suunatud imetamis nõustaja juurde kohe pärast haiglast lahkumist, oleks võib-olla õnnestunud ema piima koguseid suurendada. Kui pärast kaht nädalat liigseid kunsttoidu koguseid sai Kaja imetamisnõustajalt soovituse piimasegu pakkumine lõpeta da, ei saanud laps aru, miks ta korraga nälga jäeti. Siin oleks tulnud üleminekut sujuvamaks teha, piimasegu vähendada ettevaatlikult, lapse kaaluiivet jälgides. Imetamisnõustajad ei hinnanud Kaja ja tema lapse koostööd söömisel ning selle tõttu tekkisid ka vastuolulised soovitused. Seepärast on äärmiselt oluline, et ime tamisnõustaja on saanud teaduspõhise ettevalmistuse. Õnneks alates eelmisest aastast pakutakse Eestis ka põhjalikku imetamisnõustaja väljaõpet.

Kuna Kaja tundis, et ta on läbikukku nud, ei lasknud stressihormoonid nau tida lapsega koosolemist, piima rinnast väljutamist. Lisaks imetamistehnikate õpetamisele on oluline, et nõustaja oskaks ema empaatiliselt kuulata, mõis ta ja toetada. Just sellepärast on varem

mainitud imetamisnõustaja väljaõppes muu hulgas suurt rõhku pandud naise vaimse tervise toetamisele ja erineva tele nõustamistehnikatele. Väga suur psüühiline pinge takistab imetamist, valu kas rinnal või mujal organismis (näiteks operatsioonijärgne valu) takistab piima väljavoolu rinnast ja lapsel jääb kõht tühjaks. Neljakuune väike inimene teab, mida tahta – kui tagasihoidliku koguse piima kättesaamiseks peab rinnal palju tööd tegema, loobub laps, sest on olemas kergemad võimalused.

Imetamine on küll lapsele piima pak kumine, kuid selles protsessis on väga suur roll läheduse, turvatunde pakkumi sel lapsele. Ka olukorras, kus laps sööb kunsttoitu, tuleb teda süles, rinna juures hoida. Rinnapiima tekkele aitavad kaasa piisava sagedusega rinnal imemine ja ema hea enesetunne. Imetava ema teedel või mõnel spetsiaalsel söögil on selles protsessis tagasihoidlik roll. Sünnituse järel ja imetades peab ema tarbima piisavalt vedelikke, kuid selleks ei pea olema imetava ema tee, apteegi tillitee vm, vaid vedelik, mis emale endale meeldib. Kõige lihtsam on juua vett.

Mul on hea meel, et pooleaastase lapse emana on Kaja leidnud olukordi, mis aitavad tal oma lapsest rõõmu tunda. Loodan, et järgmisel korral sujub imetamine paremini. Probleemide tekkel tuleks abi leida kohe ja kindlasti usalda da oma last. l

Meie algus oli klassika: suu repärased kolm esimest nädalat, mil jõudsime juba kõikidele tuttavatele rääkida, et meie beebi magab nii hästi! Ja siis hakkas asi muutuma – ta lihtsalt ei jäänud enam magama.

Kui me hakkasime teda elu kaaslasega ööunne panema, röökis

Kussuta, imeta, laula ja hüpita, aga ikka mu beebi ei maga – ise väsinud ja kurb. Noor ema Elsbet (26) on proovinud peaaegu kõike, et pooleaastane Karl Kristjan ometi tuttu jääks.

Kui uni

EI TULE EGA TULE...

pisike Karl Kristjan igal õhtul täiest kõrist. Ta ei tahtnud maga mistoas olla ja üldse tundus, nagu kõik oleks tema jaoks halvasti. Gaasimuresid pole tal kunagi olnud ja teisi põhjusi ei osanud me samuti leida. Üritasin olla beebiga rahulikult magamistoa voodil ja rinda anda, siis kussutasin teda süles, siis kõndis mees temaga juba mööda kodu ringi, aga ehkki

laps eelistas paigalseisule pigem liikumist, ei suutnud me ikkagi mitte ühelgi viisil teda uinumiseks piisavalt rahustada. Igal õhtul oli beebiga julgelt kaks-kolm, vahel koguni neli tundi möllu, kuniks ta siis tavaliselt millalgi pärast keskööd viimaks ära kustus. Siis ta magas vahelduva eduga vahel koguni keskpäevani, sest öösiti on ta meil alati ka suur virguja olnud.

ELSBETI LOO PANI KIRJA: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Paari sellise nädala pärast olid meil kõigil juba juuksed püsti ja me ei saanud ikka veel aru, miks beebil on nii raske uinuda. Ka päevased uned olid väga keeruliseks muu tunud. Ma veetsin terved päevad voodis imetades, sest see oli ainuke viis, kuidas mu laps natukenegi magas. Kui ta siis lõpuks uinus, ei saanud ma aga tema kõrvalt lahku da. Nii kui hakkasin end liigutama, hakkas tema virguma. Siis olingi kogu aeg tema juures pikutamas. See oli väga kurnav. Viimases hädas hakkasin nii perearstilt, internetist kui ka sõbrannadelt erinevaid nõu andeid otsima ja neid järjepidevalt oma lapse peal katsetama.

Pikemad päevauned õues Esimese muudatusena hakkasin beebit lõunaunne panema õues. Karl Kristjan nõustus magama küll ainult liikuvas kärus, aga sellegipoolest oli tal sedasi vähe malt üks kord päevas, mil ta mitu tundi korraga magas ja end välja puhkas, lisaks sai olulise plussina värsket õhku. Kui aga talve hakul lumi maha sadas, ei sobinud meie beebile lume krudisev hääl, mis vankrirataste alt kostus, ja taas tuli uinumisega vaid koduseinte vahel hakkama saada.

Üheks päästevestiks sai meil ka lapse kandmiseks mõeldud kõhukott. Vahepeal hakkasime Karl Kristjanit selles ööunne hüpitama, mis aeg-ajalt isegi toimis. Kan dekotiga läksime alati ka õue nii, et kõigepealt jäi beebi oma kotis magama ja siis ma libistasin ta vaikselt vankrisse, sest ärkvel olles hakkas ta kärusse sattudes kõrvu lukustavalt röökima. Minu jaoks on oluline, et ma oma beebil niisama nutta ei lase – olen üritanud alati teha nii, et mina ei põhjustaks talle kuidagi meelehärmi.

Mähkimistekk võluvitsaks

Ühe võluvitsa leidsime vahepeal veel: sõbranna soovitas omast kogemusest mähkimistekki, kuhu sai beebi käed ja jalad sisse mähki da. Esimese katsetuse tegin sellega,

Karl Kristjan

kui laps oli pooleteisekuune, aga siis ta vaid nuttis ega olnud mitte kuidagi nõus selle sees uinuma. Kolmekuuselt muutus beebi rinnal magama panemine aga juba järjest keerulisemaks, sest ta vehkis oma käte ja jalgadega üha enam, ning nende tuuleveskite keskel otsusta sin uuesti mähkimistekki proo vida. Kohe kui olin ta sinna sisse mähkinud ja tagasi oma rinnale pannud, jäi ta sekundiga magama. Ka ööuned muutusid selles tekis natuke rahulikumaks. Sellest tekkis talle hea unerutiin: kohe kui ma ta mähkimisteki peale tõstsin, hakkas ta juba haigutama ja silmi hõõruma ning sai justkui aru, et nüüd me hakkame magama minema. See toimis meil umbes poolteist kuud

Elsbet

hästi, kuni ta ühel ilusal päeval ei nõustunud enam teki sees uinuma ja olimegi tagasi alguses.

Kindel unerutiin Internetist leidsin kiiresti infot väga mitmete Eesti unenõustajate kohta ja osalesin ka nende mõnin gatel veebikursustel. Nagu ühest suust rõhutatakse neis beebi pare maks uinumiseks kindla unerutiini olulisust, et iga kord kui mingid teatud tegevused hakkavad üksteise järel toimuma, siis mõistab beebi ka uneaja saabumist. Ausalt öeldes meie ei mõelnudki Karl Kristjanile head rutiini välja, sest tuttu nõus tus ta jääma ikka ainult rinna otsas ja ka mähkimisteki rutiin lõpuks ju enam ei sobinud.

Ajagraafikud Erinevust hakkasin märkama aga siis, kui jõudsin järjega Ketlin Reisi veebikursusest osa saama. Sealt sain väga konkreetseid juhtnööre ja näidispäevakava, mis toetavad last magama jäämisel. Ma olin küll sinnamaani ka jälginud oma lapse ärkveloleku aknaid ja üritanud ära tajuda, millal on just õige aeg haka ta teda magama panema, aga ikka ei tabanud õiget hetke ära. Ketlin Reisi graafikute järgi toimetama hakates – mõningate omapoolsete mugandustega – hakkasin aga esimest korda nägema reaalseid tulemusi. Saan öelda, et ehkki meil on vahepeal ikka ka kehvemaid päevi, oskab Karl Kristjan nüüd juba päris ise oma voodis uinuda ja seda vaid paari kuni kümne minuti jooksul.

Mul on hea meel ka selle üle, et tegemist on võimalikult leebe unetreeninguga, mil ma ei pea last kuidagi traumeerima ega üksinda nutma jätma. Muidugi tuleb arves tada ka sellega, et tihtilugu saadab algajat õnn, millel on ka tagasilöö gid – ja nii ka meil, ent peamine on läbi raskuste siiski visalt jätkata, et asi päriselt töötama hakkaks.

Päevaunedega korras, ööunega ikka mitte Karl Kristjan on nüüd päeval 2 tundi üleval ja nii kui see aeg täis tiksub, lähme magamistuppa rinnapiima jooma, siis panen ta tema voodisse ja juba ta magabki oma alati maagilised 40 minu tit rahulikku und – parematel

päevadel ka kuni poolteist tundi. Eks kuulen teistelt inimestelt ikka kommentaare, et kuidas ma küll sedasi ainult kellapealt oma beebiga toimetan ning sean oma elule piiranguid, kuid ausalt öeldes mind see ei heiduta ja mina meie hästitöötavaid graafikuid enam muutma ei hakka. Ka öeldakse mulle aeg-ajalt, et minu kombel hiirvaikselt toimetamine, kui Karl Kristjan magab, pole ka normaalne, aga ma ei hakka ju kolistama, kui ma tean, et see rikub kohe tema une.

Seega omal moel, aga siiski, ole me saanud päevauned nüüd kenas ti korda, küll aga ei saa seda veel ööune kohta öelda. Karl Kristjan jääb küll ilusti oma voodis magama, aga magab taas oma 40 minutit ära ja siis ainult nutab – on unine ja kurb ning tahab oma voodist ära ja mulle sülle. Vaid oma käe tema peal hoidmisest ja temaga rääkimisest siis ei piisa. Kui saab taas rinnale, magab mul kaisus aga kohe edasi. Jätkuvalt on meie beebil kombeks ka igal ööl iga paari tunni tagant ärgata, rinda võtta ja siis jälle kaisus edasi magada. Olen mõel nud, et mis puudutab ööunesid, siis veebikursusest meile ilmselt ei piisa ja tuleks võtta ka unenõustaja individuaalne konsultatsioon.

Hea uni on võimalik

Teisi lapsevanemaid, kelle beebidel just uneraskused pihta hakkavad, julgustaksin hakata oma lapsi treenima iseseisva uinumisega võimalikult varakult, sest olen ise

näinud, kui hästi see töötab. Mina olen Karl Kristjaniga hetkel küll abi saanud vaid veebikursustest, aga mu sõbranna, kelle beebi magas päeval ainult pool tundi korraga ja ülejäänud aja oli kehvas tujus, kut sus omale pärast kolmekuust möllu koju unenõustaja. Viimane hindas olukorda, tegi neile individuaalse päevakava ja laps hakkas kolman dast elukuust saati iseseisvalt oma voodis uinuma, tegema pikki päevaja ööunesid ning nüüd juba aasta sena pole neil endiselt magamisega suuremaid muresid olnud. Samas ka sõbranna ütleb, et järgmise lapse ga pöörduks ta unenõustaja poole juba varem – ei ole tarvis kannatada ka kolme esimest kuud.

Küll aga on minu arvates ka unenõustajate veebikursused igal juhul kasulikud, sest annavad palju infot beebi une kohta. Lisaks saab ise vaadelda, kas ma olen üldse oma beebile heaks uinumiseks vajalikud tingimused loonud. Võib-olla paistab mu lapsele päike silma ja toas on liiga palav ning ta ei saagi rahulikult magama jääda. Või on beebi üleväsinud, sest ma pole osanud tabada ära seda õiget magama panemise hetke. Kuna Karl Kristjan on muidu väga rõõmsameelne, tore ja rahulik laps, siis sellest saime juba varakult aru, et mured uinumisega seisnevad kindlasti milleski muus kui pelgalt lapse iseloomus. Et lihtsalt meie jaoks pole magamine just leiva number ja seetõttu tuleb seda talle leebete võtetega õpetada. l

Ühte ja õiget viisi beebi magamiseks polegi

KETLIN REIS, sertifitseeritud beebide ja väikelaste unenõustaja ning nelja lapse ema

edasi minna ja teisi lahendusi proovida. Iga kord, kui su beebi ärkab, saad juba alustada sellega, et järgmine uni tuleks võimalikult kosutav:

1. Paku lapsele võimalust tegeleda nende tegevustega, mille vastu tal hetkel kõige suurem huvi on – olgu see haaramine, keeramine, jalgadele püsti ajamine vm uus oskus.

eesmärgiga saada voodiga sõbraks ehk harjutada voodis uinumist ja liikuda selles suunas, et sealsed uned oleksid võimalikult pikad ja rahulikud, kuid ka see ei ole ainuõige viis. Praegustes magamiskorraldustes tasuks muudatusi teha siis, kui sina lapsevanemana näed, et miski ei toimi, kas siis sinu lapse või sinu enda jaoks. Ette ei tasu muretseda.

Beebi sünd on lapsevanemale kui ise uuesti sündimine. Kõik algab nullist ja see võib olla nii heldimust kui ka ärevust tekitav aeg. Beebi uni võib kindlasti kõiki neid emotsioone vallandada.

Kuigi Elsbeti pere lugu on sarnane sellele, millega tihtipeale minu poole pöördutakse, ei ole ma kunagi saanud ühelegi perele anda täpselt samasuguseid soovitusi. Ka Elsbet tõi nii ilusti välja, et kohandas kursuselt saadud soovituslikke päevakavasid ja sedasi tulekski iga jagatud nõuannet võtta – kui soovitust. Kui ikka 3–5 päevaga muutust paremuse suunas ei näe, siis järelikult tasuks otsingutega

2. Tee kindlaks, et laps saaks ärkveloleku ajal vähemalt ühe korraliku kõhutäie.

3. Päris päevavalgus on tõeline unerohi!

4. Hakka last magama panema, kui oled virila oleku puhul välistanud nälja, igavuse või läheduse vajaduse.

5. Nüüd on küll õige aeg magama minna!

6. Kui uni jäi lühikeseks, välista lapse jaoks ebasobivast magamiskeskkonnast tingitud segajad.

Kindlasti ei ole ühte õiget viisi, kuidas või kus sinu laps magama peaks. Minu kursused vanusele 4–36 kuud on

Kui oled enda arvates kõik võimaliku teinud või tegelikult ei olegi jaksu uurida, mida kõike saaksid oma lapse toetamiseks veel teha, siis parim variant on personaalne unenõustamine. Ei ole ka harvad juhused, kus nõustamise käigus selgub, et saadud tulemused ei ole sellised, nagu võiks oodata, ja arsti juures tulebki välja mõne aine puudus või muu terviseprobleem. See ei ole aga kindlasti õige väide, et beebid ei magagi ja tuleb lihtsalt ära kannatada. Kui enda sisetunne ikka ütleb, et midagi on paigast ära, siis usalda seda ja otsi lahendusi.

Vaata lisa: www.beebiuni.ee.

MATCHSTICK MONKEY

Ergonoomiline disain aitab arendada lapse motoorikat juba varakult

Närimislelul on pehmest kummist nupud, mis masseerivad igemeid Lelu, mis aitab igemegeeli peale kanda

Monkey lelu kuju võimaldab lapsele varakult tutvustada hammaste harjamist

Ta sai meilt mõlemalt VIGASE GEENI

„Temast võib saada laps, kes käib tavakoolis, aga ka laps, kes veedab kõik päevad voodis ega õpi kunagi rääkima...,“ kirjeldab Keiti tütre diagnoosi, mida on vaid kuuel inimesel Eestis.

Keiti (27) on Laura Mirteli (5 k) ja Georg Martini (2) ema ning Jüri (30) elukaaslane. Üheskoos moodustavad nad armsa ja kokkuhoidva pere, kus aega ja lähedust jagatakse võimalikult võrdselt mõlemale väikesele lapsele ning elurõõmu säilitatakse raskuste kiuste. Just viimane paneb seda peret eriliselt imetlema.

Pisikese Laura Mirteli elu kümnendal päeval läks Georg Martin oma vanaemaga õue jalutama, Jüri läks tööle ja

Keiti jäi Laura Mirteliga kahe kesi koju. “Olin beebile just süüa andnud ja ta jäi mu süles magama. Istusin voodil poolpüstises asendis. Siis järsku hakkas Laura Mirtel oksendama. Ta oksendas suure kaarega piima välja ja järsku pigis tas suu kõvasti kinni. Tema silmad olid suured, justkui paanikas. Keha tõmbus krampi ja tundus, nagu ta tahaks ahmida õhku, aga ei saa,” kirjeldab Keiti oma elu üht raskei mat hetke.

“Mul käis peast läbi miljon mõtet. Kas ta hingab? Miks ta ei hinga? Mis asendis ma teda hoidma pean? Kellele ma helistama pean? Kiirabisse? Aga kui ta kohe uuesti hingama hakkab, on see ju mõttetu paanikaväljakutse? Kas ma helis tan Jürile? Oh, Laura Mirtel nutab! Ei! Jälle on tal suu kinni?! Mida ma ometi tegema pean? Mis asendis tal kõige parem on? Kas ma helistan ämmale? Mida tema teha saab? Kiirabi?” Õnneks see pikk mõtte käik võttis Keitil vähem kui minuti ja juba ta helistaski kiirabisse. Kiirabi oli kahe minuti kaugusel ja

ta jooksis neile kortermaja trepist alla vastu.

Laura Mirtel oli endiselt teadvu sel, kuid hoidis oma suud kramp likult kinni. Ta ei nutnud, vaid proovis õhku ahmida. Silmad olid pärani lahti ja näha oli, et ta otsis võimalusi nutmiseks. Umbes iga 10 sekundi tagant mõni nutuvääksatus siiski tuli. Keiti ei mäleta täpselt, mida kiirabi tegi. Nad imesid mingi asjaga beebi ninast veidi vedelikku ja järgmisel hetkel ütles kiirabiarst juhile: “Lastehaiglasse. Ja kiiresti.”

“Nii me sõitsime vilkurite saatel haiglasse. Ma olin endiselt oma kodustes retuusides ja piimapleki lises särgis. Laura Mirtel ei olnud minu, vaid kiirabiarstide süles. Nad muudkui korrutasid mulle: “Ema, sa oled väga tubli!” ja mina proovi sin edutult pisaraid tagasi hoida,” meenutab Keiti.

Lastehaiglas

Selliste juhtumite korral jäetakse beebi haiglasse paariks päevaks

jälgimisele. Keiti ja Laura Mirtel olid seal kokku neli ööd. Lastearst märkas Laura Mirtelil paari eripära ja seetõttu läbiti igaks juhuks väga palju uuringuid – aju, südame, puusade ja kõhukoopa ultrahelid sealjuures. Mainiti ka võimalust vajadusel geneetilised analüüsid teha. Üks puus oli veidi “toores”, aga paari nädalaga oli see korras. Kõik muu oli ka korras, peale maksanäita jate, mis olid veidi tasakaalust väljas, ent selles ei olnud midagi ohtlikku.

“Enne haiglast välja saamist pidime nii mina kui Jüri läbima beebi esmaabi koolituse. Jüri proovis nuku peal elustamist ka praktiliselt järele. Saime soovitu sed hoida pikemad söögivahed, et laps vähem piima välja ajaks, ning vajadusel söögikordade vahel hoopis lutti kasutada. Saime mõne päeva pärast koju ja pidime kuu aja pärast minema vastuvõtule Laura Mirtelit uuesti üle vaatama,” selgitab Keiti, kuid on kogu looga tegelikult alles alguses.

Teine kord haiglas

Kuna lapsevanemad maadlesid mitu kuud nõutult ka beebi väike se kaaluiibega, sai see piisavaks probleemiks, nii et lastehaiglasse järelkontrolli jõudes kutsuti neid koguni paaripäevasele jälgimisele. Siis selgusid ka mured lihaste ja silmadega. Silmaarst mõõtis Laura Mirtelil silmade nägemistugevu seks –6/–7.

“Nutsin ühe peatäie ja siis tuli edasi tegutseda. Kõhukoopa ultrahelis tuvastati refluks, mis oli ka põhjuseks, miks Laura Mirtel ka pärast esmast hirmutavat intsiden ti pidevalt palju toitu välja ajas. Aga see ei olnud veel kõik. Meid ootasid ees ka geneetilised uuringud, aju MRT ja silmaarst,” jätkab Keiti. “Geneetiku esimesel visiidil vaadati Laura Mirtel üle, joonistati üles minu ja Jüri sugupuu ning küsiti kõikvõimalike suguvõsas esinevate haiguste kohta. Meie sugupuud on päris põnevad, aga pärilike haiguste poolest tühjad. Beebile tehti ka

Haapsalu külje all on rajamisel väike külakene, kuhu on planeeritud 30 ca 60 m² suurust kodu. Kaugus Haapsalu kesklinnast vaid 9 km ning Tallinnast ca 100 km. Registreeri oma huvi ning saadame Sulle täpsema info.

vereanalüüs, mille vastuseid tuli oodata paar kuud.”

Diagnoos

Laura Mirteli diagnoosiks osutus glükosüülimishäire, millega tuleb Eestis rinda pista koos temaga kokku vaid kuuel inimesel. “Lihtsus tades tähendab see seda, et kehal on ülesanne ehitada valkudele antenne, aga Laura Mirteli keha sai kaasa vigase kasutusjuhendi. No ütleme, et pead kokku panema köögimööbli, aga kasutusjuhendi üks lehekülg on täielikult tšehhikeelne ja ilma piltideta,” suudab Keiti keerulise haiguse igaühele mõisteta vaks teha.

Nii Keitil kui Jüril on olemas terve geeni kõrval ka vigane PMM2 geen. Georg Martinil õnnestus saada vähemalt ühelt vanemalt täiesti terve geen ja tema keha sellest mõjuta tud ei ole. Laura Mirtel sai aga mõlema vanema retsessiivseid geene. Seega tervet õige kasutusjuhen diga geeni tema kehal ei olegi. “Nii see keha proovib. Muudkui ehitab ja ehi tab neid antenne. Vahel õnnestub, vahel õnnestub poolenisti, vahepeal ei õnnestu üldse,” teab Keiti.

Mis edasi?

Ühest küljest said vanemad diag noosi näol vastuse, aga teisest küljest täiesti määramatu tuleviku. Selle diagnoosiga on lapsi, kes käivad tavakoolis, liiguvad ise, kõik on justkui hästi, lihtsalt hilinemise ga. Samas on selle diagnoosiga lapsi, kes veedavadki oma päevad voodis ega õpi kunagi isegi rääkima. Samuti on võimalikud ka kõik vahepealsed variandid. Ka on selle diagnoosiga lastel esimese eluaasta jooksul suremus ligi 20%. Seda suuresti just seetõttu, et erinevad organid ei saa hästi funktsioneerida või on immuunsüsteem nõrgem ega pea viirustele vastu.

“Tõsiasi, et Laura Mirtel sündis ise, on juba väga suur näitaja. See, et meid sünnitusmajast muredeta

koju lasti, on väga hea näitaja. See, et me jõudsime diagnoosini, sest Laura Mirtel sattus kümnepäevaselt ekspertide pilgu alla, mitte suurema intensiivravi vajava mure pärast, on väga hea näitaja!” leiab Keiti mit meid põhjuseid, miks uskuda Laura Mirteli lootusrikkasse tulevikku. Viiekuune Laura Mirtel pöörab end küljelt küljele ja vanemad treenivad teda ka kõhuli olles pead tõstma –milles ta on juba samuti päris osav.

“MRT-uuringul selgus, et natuke on muresid väikeajuga, mis ena masti tähendab just tasakaalu- ja nägemishäireid. Aga siiski keegi

talle antud võimalustele.”

Laura Mirteli haigus praegu se seisuga ravitav pole. Küll aga algavad varsti raviuuringud täiskas vanute peal ja kui kõik läheb hästi, hakatakse ravi katsetama ka lastega. Praegu on kogu glükosüülimishäire kogukond üle maailma väga elevil eesootavate ravikatsetuste pärast ja see annab ka Laura Mirtelile lootust.

Tänulik

Keiti on tänulik, et otsustas kutsuda kiirabi hetkel, kui ta tegelikult selles kahtles. Haiguse varajane avasta mine andis Laura Mirteli vanematele korraliku edumaa, et olla tema tervise suhtes tähelepanelikumad ja teadlikumad. Lisaks on Keiti tänulik Eesti suure pärastele arstidele, kes pole jätnud neid kordagi üksi ega infosulgu.

midagi kindlat öelda ei saa, sest aju on tänaseni müstiline asi, mis võib õppida mingeid asju kompenseeri ma kuidagi teistmoodi. Hea uudise na on suuraju areng täiesti normi pärane,” selgitab Keiti ja lisab, et ka silmanägemine on beebil kasvades paranenud, ehkki silmaehitus on eriline ning pole veel teada, kui hästi ja eelkõige kui teravalt ta tulevikus nägema hakkab.

“Igapäevaelus ta siiski vaatab oma mustvalget raamatut, naeratab, kui näeb lähedal olevaid inimesi, ja proovib haarata asju, mis satuvad tema vaatevälja. On näha, et ta panustab rohkem kuulamisele. Naeratab kohe, kui kuuleb venna kest talle laulmas, ja kuulatab, kui kusagil on uue inimese hääl. Tema jaoks on tema praegused meeled sellisel kujul normaalsus ja nii ta õpibki maailma kogema vastavalt

“Kuigi Laura Mirtel on Eestis kuues selle diagnoo siga inimene, on meil siin kaks sellele haigusele spet sialiseerunud arsti. Lisaks kõigele muule on nad aidanud meil luua kontakti teiste sama diagnoosiga peredega. Tänu neile võttis meiega ühendust ka harvik haiguste keskus, kes andis juhised informeerida Laura Mirteli seisun dist koduvalda, rääkis, millised on erinevad võimalused rahastuseks, kui midagi spetsiifilist peaks vaja minema, ning pakkus meile ka psühholoogi,” ei jõua Keiti kogu süsteemi ära kiita. Lastehaiglas külastavad lapsevanemaid regulaar selt ka psühholoog ja hingehoidja, kellega lapsevanem saab rääkida kõigest, mis tal meelel sel ajal, kui ta on lapsega koos haiglas.

“Kogu diagnoosiga kaasas käiv asjaajamine on tehtud võimalikult lihtsaks, et pere saaks keskenduda oma lastele. Nii saamegi rahulikult tegeleda Laura Mirteliga, jälgida teda ja ravida teda kohe, kui tema kehal seda vaja on,” on Keiti tänulik. l

Laura Mirteli käekäigul saab silma peal hoida Keiti blogis keiti.blog.

Tüvirakkudest saab LAPSE TERVISEGARANTII

Paljud vanemad ei tea, et neil on võimalik oma lapse tervise huvides teha erakordselt oluline otsus ainult kahel korral: kui laps sünnib ja kui lapsel vahetuvad hambad. Miks just sel ajal? Sest just siis on võimalik võtta säilitamiseks unikaalseid tüvirakke, mis annavad võimaluse ka pärast rasket haigust elu tervena jätkata.

ÕIGEL

HETKEL TEHTUD OTSUS

Lapse tulevase tervise garantiiks tasub tüvirakkude säilitamise vajalikkus läbi mõelda juba lapseootuse ajal, sest tüvirakkude võtmiseks on ideaalne hetk just sünnitus. Ainult isiklikud tüvirakud sobivad inimesele täiuslikult. Inimese genoomist lähtuv ravi on organismile kõige loomulikum ja nabaväät, mida pikka aega täiesti kasutuks peeti, sisaldab universaalset tervisekindlustust. Nimelt on nabaväädiverest ja nabaväädikoest saadud tüvirakkudel võime parandada haigestunud või kahjustunud kudesid ja isegi seni veel ravimatuks peetud haigusi.

Lastel, kes praegu sünnivad, on võimalik osa saada väga kiiresti arenevast personaalsest meditsiinist. Kusjuures on väga tõenäoline, et külmutatud tüvirakud võivad sobida ka vanemate ja õdede-vendade raviks. Juba praegu kasutatakse tüvirakke vähiravis, näiteks leukeemia korral, aga ka teiste verehaiguste ja immuunsüsteemi haiguste ravis.

Tähtis

Praegu on nabaväädi tüvirakke võimalik Eestis koguda ainult Ida-Tallinna Keskhaiglas. Haiglal on nabaväädivere ja -koe võtmiseks vajalik litsents. Materjali võtavad vastava väljaõppe ja tunnistusega ämmaemandad. Ida-Tallinna Keskhaigla on Future Health Biobanki ametlik koostööpartner.

Paljusid elu jooksul tekkida võivaid raskeid haigusi ja traumasid, nagu 2. tüübi diabeeti, seljaajukahjustust, maksakahjustust, insulti, Alzheimeri tõbe, põletusi jm, on võimalik tüvirakkude abil ravida. Võib öelda, et tüvirakud on võimelised ravima ka neid haigusi, mis on seni olnud praktiliselt ravimatud. Ja kuna tüvirakud säilivad tõepoolest väga kaua, võib nende abile loota ka elu teises pooles ette tulla võivate haiguste puhul.

TEINE VÕIMALUS

Aga mida teha siis, kui beebi on juba sündinud ja info tüvirakkude säilitamise võimalusest jõudis lapsevanemateni liiga hilja? Tegelikult pole ka siis veel päris hilja. Isiklike tüvirakkude saamiseks sobib veel üks sündmus: lapse hammaste vahetumine. Piimahamba tüvirakud paiknevad hamba keskel olevas pehmes sidekoes ehk hambasäsis. Sealsetelgi tüvirakkudel on võime paljuneda ja muutuda

organismis spetsii�ilisteks rakkudeks, nagu näiteks luu-, kõhre-, närvirakkudeks. Tänu sellele saab neid kasutada taastavas ravis kudede uuendamiseks ja asendamiseks*.

Kui vanemad otsustavad lapse tüvirakud säilitada, siis Future Health Biobankis säilitatakse neid esmalt 25 aastat ja tulevikus võib täiskasvanuks saanud laps ise säilitamisaega pikendada.

* Praegu ei saa Eestis veel hambasäsi tüvirakke raviks kasutada.

Rohkem infot tüvirakkude säilitamise kohta: elumus.ee

Tulevikumeditsiini hüved võivad olla lähemal, kui aimame. Märksõnadeks on siinkohal personaalne meditsiin, tüvirakud, informeeritus ja ajastus.

Beebide ESMAABI

Kaugeltki mitte

hirmutamiseks, vaid selleks, et saaksime beebiga toimetades olla võimalikult rahulikud ja enesekindlad, vastas meie esmaabiküsimustele Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht Kairi Eliisabet Vald, kes sai isegi hiljuti emaks.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE

FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Milliseid õnnetusi juhtub beebidega kõige rohkem?

Enam levinud õnnetused on kukku mised mähkimislaualt, diivanilt ja voodilt. Väga sage on ka põletus ja mürgistused.

Kuidas muuta kodu beebile võimalikult ohutuks?

Kogu kodu tuleks üle vaadata lapse silmade kõrguselt ja eemaldada kõik ohuallikad. Pane nii kodukeemia kui ka ravimid lukustatud uste taha, kinnita riiulid seina külge ning hoia terariistu ja tikke kindlas kohas. Väikeste laste puhul pane trepi ette väravad ja uste külge stopperid. Aknad olgu kindlalt suletud.

Alla 3-aastastel lastel ei tohiks olla nii väikeseid mänguasju, mis

Kairi Eliisabet Vald tööpostil veel enne, kui ise lapsepuhkusele jäi.

võiksid suhu pistetuna sattuda hingamisteedesse. Mänguasja de, sealhulgas näiteks nukkude silmade ja nööpide kinnitusi tuleb aeg-ajalt kontrollida ning vaja dusel tugevdada. Ka pikad nöörid mänguasjade küljes on ohtlikud, sest need võivad keerduda ümber lapse kaela, surudes kokku hinga misteed. Samuti tuleb kilekotid hoida lastele kättesaamatus kohas, kuna pähetõmmatuna või suhu sattudes võivad need põhjustada lämbumist.

Beebit ei tohi hetkekski jätta üksi mähkmislauale, diivanile, imikutooli vms kohta, kust ta võiks kukkuda. Ka siis, kui teate, et beebi ei oska veel ennast pöörata, võib ta ootamatult teha oma esimese katsetuse. Pealegi võib beebi nih kuda ka siputamise ja libeda aluse tõttu. Samuti ei tohi beebit jätta hetkekski üksinda vanni. Väikesed lapsed võivad uppuda ka vees, mille sügavus on vaid 10 cm.

Milliste ohtudega arvestada eelkõige suvisel ajal?

Uppumisrisk on väga suur kuni koguni 10. eluaastani. Kui olete bas seinis või mõne veekogu juures, siis tuleb lapsi kogu aeg jälgida, isegi kui lastel on täispuhutavad rõngad ümber keha või käte. Paadis olles tuleks kindlasti kanda päästevesti ja kanda hoolt selle eest, et see oleks seljas ka kõige pisematel.

Last ei tohi mitte kunagi üksi autosse jätta. Suvel kuumal ajal tuleks olla aga eriti ettevaatlik ning jahutada eelnevalt auto alati maha, sest palavas autos on beebil ja väikelapsel suur kuumarabanduse oht. Kuumal suvepäeval last autos se turvatooli pannes võiks igaks juhuks kontrollida ka tooli metall osade temperatuuri – mõnikord lähevad need nii kuumaks, et võivad lapse naha ära kõrvetada.

Rästikuhammustuse korral pange laps lamama, katke soojalt ja hoidke teda liikumatult. Jäset kõr gemale tõsta ei tohi, samuti ei tohi kasutada vanaaegseid meetmeid, nagu mürgi väljaimemine, kuna see süvendab koekahjustust. Valu vai gistamiseks võib beebile pärakusse panna paratsetamooliküünla ning kindlasti tuleb kohe kutsuda kiirabi.

Ka mesilaste ja herilaste hammustustega tasub olla ette vaatlik. Kui hammustus on näol või suus, tuleb viivitamatult haiglasse pöörduda ja helistada kiirabisse, kui lapsel esineb allergiat. Kui mesilase nõel jääb naha sisse, tuleb see välja võtta ja valusat kohta millegi kül maga jahutada. Abi on taas parat setamooliküünlast, samuti sobivad allergiarohud.

Kui laps saab päikesepiste, siis tuleb ta viia varju või jahedasse tuppa. Pane ta pikali, ava riided ja anna rohkesti juua, eriti hea on ilma gaasita mineraalvesi, mis aitab taastada vedelikukaotust. Keha jahutamiseks kasuta jahedat niisket rätikut.

Mida teha, kui beebi...

… KUKUB?

Kui beebi kukub kõrgemalt kui 1,5 enda pikkust, siis tuleb kindlasti kutsuda kiirabi telefoninumbril 112. Hoia last ärkvel, räägi temaga ja püüa teda rahustada. Kindlasti ei tohiks last liigutada ega sülle võtta, kuna tal võib esineda lülisam bavigastus. Samal ajal jälgi lapse seisundit: kas esineb oksendamist, uimasust, teadvushäi reid, teisi muutusi lapse käitumises, verevalu meid ümber silmade, ninaverejook su, verejooksu kõrvadest jms. Kukkumine võib olla ohtlik ka madalamalt ja ka sellisel juhul tuleb jälgida beebi seisundit. Kui on tegemist peatraumaga ning tekib pidev oksendamine, teadvus häire, loidus, krambid, siis tuleb kohe kutsuda kiirabi. Ka teiste muutuste korral on kindlam pöörduda arsti poole.

Põrutuste peale pane külma ja kasuta selleks kas külmakotte või sügavkülmast külmutatud juur viljapakki. Naha ja külmaaplikaatori vahele aseta käterä tik, et beebi ei saaks külmakahjustust.

… ON OSALENUD

AUTOAVARIIS, EHKKI ON KORRALIKULT TURVAHÄLLI KINNITATUD?

Kindlasti võiks lasta kiirabil laps üle vaadata ja jälgida tema edasist seisundit. Kui turvahäll on vale kaldenurga all, siis avarii korral võib laps vigastada kaela või pead. Turvahäll tuleb pärast avariid välja vahetada – isegi juhul, kui tegemist oli vaid väikese müksuga. Turvatoolid ja -hällid on nagu jalgrattakiivrid, nad on ette nähtud pakkuma optimaalset kaitset vaid ühes avariis.

… HINGAMISTEEDESSE SATUB VÕÕRKEHA?

Vaata lapse suhu. Kui näed võõrke ha, siis eemalda see nimetissõrme ja pöidlaga. Lämbuv laps pane üle oma põlvede nii, et lapse pea oleks rinnakust madalamal. Löö lahtise käega viis korda abaluude vahele, kuid väiksema jõuga kui täiskas vanutel. Imik võta oma käsivarrele ratsaasendisse, nägu allapoole, ja löö viis korda abaluude vahelisele alale, aga mitte liiga tugevalt. Kui võõrkeha ei eemaldu, võta imik käsivarrele, nägu ülespidi, ja aseta kaks sõrme sõrmelaiuse võrra rin nanibust allapoole rinnakule. Suru rinnakule viis korda – suunaga suu poole.

Suurema lapse puhul seiske tema selja taha, pange käed tema ümber nii, et üks käsi on rusikas vahetult nabast ülevalpool vastu kõhtu, ja haarake teisega sellest kinni. Tõmmake kätt nõksatusega enda poole, suunaga abaluude poole.

Kui võõrkeha ei eemaldu, hakka tegema kunstlikku hingamist – võõrkeha võib liikuda ühte kopsu poolde ja teine pool saab hakata hingama.

Kui need võtted ei toimi ja laps kaotab teadvuse, siis hakka elustama (vt artikli lõppu) ja helista 112. Isegi juhul kui võõrkeha õnnestus edukalt eemal dada, peab arstil laskma kontrollida, kas lapse hingamisteed on vabad ja pole kahjustatud.

… ON SÖÖNUD SISSE MIDAGI MÜRGIST (NT RAVIMID, PESUVAHEND) VÕI ALLA NEELANUD MÕNE PATAREI, PISIKESE MÄNGUASJA VÕI MÜNDI?

Mürgistuse korral helista kohe mürgistusteabekeskusesse numbril 16 662 – väikeste laste vanemad võiksid selle numbri salvestada kiirvalimisse. Sealt saab kohe infot, mida mingisuguse mürgistuse korral teha.

VALIKUST LEIAD:

(meriino

õhemad puuvillased)

luksuslikud beebitekid

Kui laps on alla neelanud kemi kaali, vaata suhu, eemalda suus ole va aine jäägid ja seejärel loputa suu. Ära püüa lapsel oksendamist esile kutsuda, sest see võib põhjustada enam kahju kui head. Mõnikord on laps pärast mürgi neelamist muu tunud uniseks, kaotab teadvuse, tekivad krambid või esineb tugev oksendamine. Sellisel juhul tuleb kohe kutsuda kiirabi.

Nahale sattunud mürgi puhul eemalda kiiresti saastunud riided ja pese piirkond veega puhtaks. Söö vitava pulbri puhul pühi see enne nahalt maha, kui veega pesema hakkad. Silma sattunud kemikaal loputa kehasooja veega silmast vähemalt 15 minuti jooksul, söövi tava aine puhul 30 minuti jooksul, silma hoia sealjuures avatuna.

Kui laps neelab alla patarei, tuleb samuti viivitamatult kutsuda kiirabi või pöörduda EMOsse. Kontaktil soole limaskestaga võib patarei tekitada söövitust. Kui laps neelab alla pisikese mänguasja või

mündi, tuleb jälgida lapse seisundit: kui hingamine on vaba, ei esine pidevat köhimist, laps neelab vedelikku probleemi deta, siis jälgi paari päeva jooksul välja heidet, sest võõrkeha peaks väljuma ise. Kui aga tekib kõhu valu, iiveldus või oksendamine, pöördu lapsega EMOsse.

… SAAB PÕLETADA?

Põletuse korral eemalda kiirelt lapse riided ja jahuta nahka, hoides kahjustatud kohta külma voolava 15–20-kraadise vee all 10–15 minu ti jooksul. Mida kiiremini põletatud piirkonda jahutada, seda parem, sest nii väldid kudede kahjustust. Kindlasti võiks olla kodus olemas põletusjärgne geel, näiteks Burn shield, mis sobib ka päikesepõ letuse korral. Pane rohkesti geeli kahjustatud kohale ja hoia seda vähemalt 12 tundi peal, võid katta

õrnalt ka sidemega. Põletuse peale ei tohi määrida võid, hapukoort, rasvaseid kreeme ega ka pantenooli, sest need takistavad põletushaavast kuumuse väljumist ja tulemuseks on põletuse süvenemine. Kui põletusest on tekkinud villid, siis neid avada ei tohi, kuna võib tekkida infektsioon. Kui põletuse saanud nahapind ületab 5% lapse kehapinnast ehk lapse viie peopesa suuruse, kutsu kindlasti kiirabi või pöördu viivitamatult EMOsse.

Kui tegu on elektrilise või kee milise põletusega, siis tuleb kohe kutsuda kiirabi. Keemilise põletuse puhul tuleb kahjustatud kohta pikka aega voolava vee all loputada. Seda tuleks teha vähemalt 20–30 minutit, et söövitav hape või leelis saaks korralikult maha pestud.

… ON SAANUD LAHTISE HAAVA?

Väikesed marrastused puhasta veega, võib panna peale ka plaast ri. Suuremad haavad tuleb kinni suruda, esmalt kasvõi suvalise riideesemega, kui sidet käepärast pole. Võõrkehasid ei tohiks iseseisvalt eemaldada, vaid kohale tuleks kut suda kiirabi, sest võõr keha võib olla mõne suurema veresoone sees ja selle eemalda mine võib põhjustada tugeva verejooksu. Arstiabi oodates aseta üks sidemerull ühele poole võõrkeha, olgu selleks siis klaasikild, nuga vm terav ora, ja teine sidemerull teisele poole ning seo siis kinni.

… SILMA ON MIDAGI SATTUNUD?

Kui silma satub kodukeemia vahend või mõni muu mürgine vedelik, siis tuleb silma kiiresti vee ga loputada. Seda tuleks teha vähe malt 30 minutit jooksva kehasooja vee all. Kui silm on vigastatud, tuleb kinni siduda mõlemad silmad ja minna EMOsse või kutsuda kiirabi. Silm on paarisorgan ja tegutseb sünkroonis. Kui silma satub võõrkeha ja loputamise käigus ei

eemaldu see täielikult, esineb tugev pisaravool ja sagenenud pilguta mine, nägemine ei normaliseeru, esineb tugev valu, siis pöörduge silmaarstile. Silmade hõõrumist tasub vältida.

… KÕRVA ON MIDAGI SATTUNUD?

Kui kõrvast mingil põhjusel verd jookseb, siis tuleb lasta sellel välja valguda ja arsti juurde pöörduda. Kui kõrva satub võõrkeha, siis ära ise seda eemaldama asu, vaid pöördu lapsega EMOsse, sest oska matul tegutsemisel võib võõrkeha sattuda kuulmekäigu luulisse ossa, vastu trummikilet ning sellisel

juhul on arstil raske võõrkeha kätte saada. Kui putukas satub kõrva, siis see võib tekitada ebamugavust, lärmi ja tugevat valu. Kalla putuka surmamiseks kõrva natuke toiduõli ja pöörduge seejärel arstile, kes loputab putuka kõrvast välja.

… EI HINGA?

Siis tuleb teha beebile elustamist: suust suhu hingamist, südame massaaži ja helistada 112. Kui laps kaotab teadvuse, tuleb vaa data lapsele suhu, et seal ei oleks võõrkeha, ja kontrollida hingamist. Kui hingamine puudub, tuleb kohe alustada elustamisega. Beebide hingamisteede avamiseks tuleb

kuni 3. eluaastani pea panna sirg jooneliselt kehaga, mitte kuklasse, sest kuklasse panekuga sulged nii väikestel hingamisteed. Alla aasta se lapse puhul kaetakse suust suhu hingamisel oma suuga tihedalt nii beebi nina kui ka suu ja tehakse 5 sissepuhumist, jälgides, et lapse rindkere tõuseks. Laste puhul on võimalik, et pärast 5 korda sissepu humist võib laps hakata hingama ja teadvus võib taastuda, mistõttu on oluline alustada suust suhu hinga misega, mitte südamemassaažiga.

JUHISEID

Seejärel kontrollitakse, kas beebi hakkas hingama. Kui ei, järgneb kohe kaudne südamemassaaž 15 korda 120 korda minutis. Südame massaaži tehakse kuni aastasele lapsele kahe sõrmega, soovitatavalt kahe pöidlaga, vanematele lastele ühe käega. Sõrmed aseta nibudega ühele joonele rindkere keskele. Jätkates suhtega 15 : 2 (15 korda massaaži ja 2 korda suust suhu hingamist) kuni kiirabi saabu miseni. Umbes 2 minuti tagant võiks kontrollida, kas on tekkinud hingamine. Kui oled üksinda, siis häirekeskusesse helistades pane telefon valjuhääldile, et saaksid kohe tegutsema hakata ja käed oleksid vabad. Aeg on elu. Kui laps hakkab köhima või oksendama, siis tuleb ta kohe külili keerata, et hingamisteed oleksid võimalikult vabad. l

Miks teha NIPTIFY test?

Eestis tehtav I trimestri tasuta sõeluuring ehk Oscar test on küll kõige soodsam, kuid mitte kõige täpsem uuring loote kromosoomhaiguste tuvastamiseks. Kõige täpsem sõeluuring on NIPT test, mis analüüsib loote päritolu DNAd ema vereproovist. See on ka põhjus, miks paljud perekonnad teevad riiklikule sõeluuringule lisaks kodumaise NIPT testi nimega NIPTIFY.

Tekst: KAAREL KRJUTŠKOV PhD, Täppismeditsiini labori juhataja, Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessor

Terve laps on perekonna kõige suurem kingitus. Kindlustundele, et sünnib terve laps, saab perekond ise kaasa aidata. Vältimaks olukorda, kus lapse sünniga kaasneb negatiivne üllatus, valivad paljud perekonnad riiklikule sõeluuringule lisaks NIPT testi, mida saab teha juba 10+ rasedusnädalast. NIPT vereproovi võib anda ka peale Oscar testi ja hiljemgi.

Ainukene Eestis tehtav NIPT test on NIPTIFY – Eesti arstide ja teadlaste koostöös valminud täppismeditsiini test, mida tehakse Tartus. Test keskendub neljale peamisele kromosoomhaigusele – Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri sündroomile. Lisaks analüüsib test tervet loote genoomi ehk kõiki kromosoome, mille käigus ei jää ka teised olulised kõrvalekalded leidmata.

NIPTIFY vastab kõrgetele kvaliteedinõuetele – labor on akrediteeritud genoomika valdkonnas ja test on CE-IVD markeeringuga in vitro diagnostikaseade. Viimane kinnitab, et test on ELi direktiivi nõuete kohaselt registreeritud, tõenduspõhiselt valideeritud ja testi võib müüa Euroopa Liidus.

LOOTE SUGU

DNA-põhise analüüsi võlu on, et DNA ei valeta. Kui NIPT test tuvastab tulevase ema veres Y-kromosoomi olemasolu, siis ootab naine poissi. Kui Y-kromosoom puudub, on oodata tüdruku sündi. NIPTIFY on loote kromosomaalse soo mää-

ramisel 100% täpsusega ning seda juba väga varases raseduses.

KELLELE NIPTIFY SOBIB?

NIPT sobib põhimõtteliselt kõigile üksikja kaksikrasedustele. Samuti on NIPT rangelt soovituslik kõigile viljatusravi tulemusel rasedaks jäänud naistele. Kuna Eestis on kaksikuid väga vähe, siis kodumaine NIPTIFY on kliiniliselt valideeritud ainult üksikrasedustele. Kaksikrasedusega peredele vahendame Panorama või MaterniT NIPT testi, mille jaoks saadame vereproovid Ameerika Ühendriikidesse.

MIKS USALDADA NIPTIFY TULEMUST?

NIPTIFY test leiab kromosoomhaigusega loote üles enam kui 99,9% juhtudest. 2021. aastal tuvastati NIPTIFY testiga kokku 65 kõrge riskiga loodet. Nende hulgas oli 12 patsienti, kelle loode oli Oscar testi hinnangul terve, kuid NIPTIFY tuvastas sellest hoolimata kõrge trisoomia riski. Nendel juhtudel suunati patsient täiendavale lootevee uuringule.

MILLAL TEHA NIPTIFY TEST?

Kõige parem on anda vereproov NIPT testi jaoks 10. või 11. rasedusnädalal. Oscar testi ultraheliuuring tehakse enamasti 13. rasedusnädalal – selleks ajaks on teil NIPT testi tulemus juba käes.

SEEGA, MIKS IKKAGI

VALIDA NIPTIFY?

NIPTIFY säästab aega ja närve, sest annab kõige kiirema ja usaldusväärsema sõeluuringu tulemuse – juba Oscar testi ultraheliks on perekonnal olulised vastused käes ning ei pea muretsema Oscar testi vale-positiivsete või vale-negatiivsete tulemuste pärast.

Oluline teada

• NIPT on kõige täpsem loote kromosoomhaiguste sõeluuring. Testi jaoks on vaja ema vereproovi alates 10+ rasedusnädalast. NIPT testi on mõistlik teha juba enne Oscar uuringut.

• Ainukene Eestis tehtav NIPT test on NIPTIFY. Patsientide isiku- ja geeniandmed hoiustatakse ning analüüsitakse Eestis.

• NIPTIFY on akrediteeritud kvaliteedistandardi ISO 15189:2012 järgi Downi, Edwardsi ja Patau sündroomide tuvastamiseks. Lisaks analüüsib test loote tervet genoomi ja tüdruk-loodetel Turneri sündroomi. NIPTIFY test on CE-IVD diagnostika-meditsiiniseadme markeeringuga.

• NIPT test määrab loote soo 100% täpsusega.

NIPTIFY test on kättesaadav 40+ naistekliinikus üle Eesti.

Rohkem infot NIPTIFY.ee

Suveapteek BEEBILE

D-VITAMIIN. Kuna beebi organism ei tooda veel ise piisava aktiivsusega melaniini, tuleks anda iga päev juurde D-vitamiini, olenemata sellest, kas laps on vaid rinnapiimatoidul või piimasegu saav beebi. Vitamiin on saadaval kas tilkade või spreina. Vaid rinnapiimatoidul olevale imikule on keskmine igapäe vane soovitatav annus 400 IU (10 mcg), piimasegude kasutamise puhul tuleb kindlasti arvestada ka piima segust saadavat D-vitamiini kogust ja ülejäänu anda juurde. Igapäevane annustamine on vajalik beebidele alates teisest elunädalast kuni teise eluaastani.

l FÜSIOLOOGILINE VÕI MERESOOLALAHUS. Sobib hästi nii silmade, nina, nabaköndi kui ka väiksemate haavade puhastamiseks, lisaks on

TOIMETAS: LIISI MOOSAAR-GOERCKE

FOTOD: SHUTTERSTOCK

tegemist inhalatsiooniaparaadi sisse lisatava vahendi ga. Kasutada võib mitmeid kordi päevas. Nohu korral annab lahust ninna pihustada, teha inhalatsiooniapa raadiga sellest auru või tilgutada ninna ettevaatusega, väike kogus korraga. Silmade, haava või beebiaknega nahapiirkonna puhastamiseks kasuta lahust kosmeeti lise vatipadjakesega pühkides.

l KÕHUGAASIDE VASTASED SUUKAUDSED TILGAD SIMETIKOONIGA. Enne tarvitamist ära unusta loksutada! Vajadusel anna sisse vähese vedelikuga segatuna enne iga toidukor da. Piimasegu andmise korral võib lisada tilgad otse piimasegule. Kõhugaaside väljutamisel võib abi olla ka kummeli- või apteegitilliteest (anna beebile ette vaatlikult lusikaga) ning ettevaatlikult beebi kõhu

Mida tasub apteegist varuda enne beebi koju saabumist ja enne suurt suve? Nõu annab Apotheka proviisor Margit Karileet.

masseerimisest. Abi võib olla ka laktaasiensüümiga suukaudsetest tilkadest, mis aitavad piimasuhkrul peensoolest seeduda, sest beebi enda soolestik alles areneb.

l PROBIOOTIKUMID. Ehkki alla kuuekuustele beebidele ei soovitata mõnede uuringute põhjal pro biootikume veel anda, et beebil kujuneks välja eluko hale omane mikrofloora, siis on lapsevanemad neist abi saanud beebide kõhugaaside ja seedimisproblee mide puhul. Saadaval on tilgad ja vees või piimasegus lahustatavad pulbrid. Kindlasti tasub jälgida ka seda, kas probiootikumid sisaldavad lisaks näiteks D-vita miini. Sellisel juhul tuleks suukaudselt juurde antava D-vitamiini kogust korrigeerida.

l HAMBAGEELID LÕIKUVATELE

HAMMASTELE. Võivad sisaldada desinfitseerivat, tuimestavat ja/või taimseid põletikuvas taseid komponente. Kanna igemetele puhta sõrmega mitu korda päevas. Abiks võivad olla lisaks ka närimisrõngad (kas tavalised või jahutavad) ning tugeva valu ja pala viku või paistetuse korral ka paratse tamooli või ibu profeeni sisaldavad siirupid.

l PALAVIKUALANDAJAD.

Apteegis on saadaval paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad siirupid, mida manustatak se enamasti kehakaalu järgi. Lapsed on erinevad ja mõnel töötab paremini üks, teisel teine siirup. Paratsetamooliga on saadaval ka pärasoolde paigalda tavad küünlad näiteks lastele, kellele suukaudne manustamine ei ole võimalik. Jälgi kindlasti hoolega, et korraga ei kasutataks nii paratsetamooli sisaldavat siirupit kui ka küünlaid. Üle kolme kuu vanustel imikutel vajab langetamist palavik üle 38,5 oC kaenla alt või 39 oC pärakust mõõtes. Arsti poole pöördu, kui palavik on kestnud üle kolme päeva või ei allu palavikulangetajatele. Alla kolme kuu vanuse lapsega pöördu palaviku korral kohe arsti poole.

l TERMOMEETER. Valikus on tavapärased (galliu mi või ka muud sisaldavad) ja digitaalsed termomeetrid ning palavikujälgijad. Pea meeles, et tavatermomeeter tuleb n-ö alla lüüa soojana, sest jahtununa ei ole see

võimalik. Ka digitaalne termomeeter soovitatakse esmalt panna paariks minutiks kaenla alla, alles siis sis se lülitada ja pärast signaali jätta kaenla alla veel paariks minutiks. Sellisel juhul on mõõtmistulemus üsna täpne. Imiku puhul on aga mugavaim ilmselt kas otsmikult temperatuuri mõõtev termomeeter või lutt-termomee ter. Otsmikult mõõtva termomeetriga on mugav mõõta näiteks ka lutipudelis oleva piimasegu või vannivee temperatuuri. Selle olemasolul pole vaja ka eraldi vannitermomeetrit juurde muretseda. Palavikujälgijat saab kasutada temperatuuri pidevaks jälgimiseks kuni 48 tundi, kleepides vahendi lapse otsmikule. See näitab temperatuuri täiskraadides.

l NINAPUMP VÕI ASPIRAATOR.

Need on asendamatud beebi nohu korral ja saadaval on nii mehaa nilisi kui ka elektrilisi varian te. Nendega saab imeda beebi ninast välja tekkiva sekreedi ja/või loputada nina füsioloogilise või meresoola lahusega.

l INHALAATOR.

Köha ja nohu korral on inhalaator nii imikule kui ka väikelapsele hea abiline. Valikus on nii ultraheli kui ka kompressori tüüpi töötava mehaanika ga inhalaatoreid. Kui arst ei ole määranud teisiti, siis kasutatakse neid koos füsioloogilise või meresoolalahusega mitmeid kordi päevas. Korraga on hingamiseks sobiv umbes 2,5–3 ml lahust. Tegemist on nn jaheda auruga aparaadiga, mis sobib ka suvel kasutamiseks. Kui lapsel ei ole palavikku ja ilm on jahedam, saab alla aasta vanusel lapsel kasutada köha raviks veel rinnale ning jalataldadele määritavaid eakohaseid eeterlike õlidega salve.

l ANTISEPTIKUMI LAHUS. Asepti lahus sobib hästi väikeste haavade desinfitseerimiseks, aga ka üksi kutele sääse- või beebiakne punnidele määrimiseks. Kui naba ei parane hästi, võib seda puhastada samuti Asepti lahusega või saialilletinktuuriga ja kindlasti tuleks konsulteerida ka arstiga.

l HAUDUMISVASTASED SALVID BEEBI PEPULE. Jagunevad laias laastus tsinki sisaldava teks ja seda mitte sisaldavateks salvideks. Tegemist on rasvaste salvidega, mis katavad beebi pepu nii, et väljaheited seda kokkupuutel võimalikult vähe ärritaks.

Siiski vajavad nii mähkmed vahetamist kui ka pepu kor ralikult pesemist pärast iga väljaheidet ja soovitatavalt võimalikult kiiresti! Vahel kasutatakse ka puudreid.

l PÄIKESE EEST KAITSEKS. Alla kolme kuusele beebile ei ole spetsiaalseid peale määritavaid päikesekaitsevahendeid olemaski. Kuna beebi mela niini tootmine ei ole veel piisava aktiivsusega, on päikesepõletuste teke sellises eas väga suureks ohuks. Seetõttu ei tohi jätta beebit intensiivse päikese kätte kunagi katmata. Katta tuleks beebi õhku läbi laskva kergest materjalist rõivastega või UV-kindlate rõivas tega. Alates kolmandast elukuust saab määrida riiete alt väljaulatuvat keha vastavate kaitsevahenditega, ent sellegipoolest on beebi intensiivse päikese kätte jätmine endiselt ohtlik.

l PUTUKATE- JA PÕLETUSEVASTASED VAHENDID. Eelkõige on soovituslikud õhku korralikult läbi laskvad putukakaitsevõrgud. Kui tõstad beebi murule, pane talle alla hele tekike ja selga heledad riided, et saaksid hiljem korralikult nii riided kui ka beebi nahavoldikesed üle kontrollida, et sinna poleks mõni putukas kinnitunud. On ka üksikuid beebidele lubatavaid putukaid ennetavaid vahendeid, kuid kind lasti tuleb jälgida toodete kasutusjuhiseid ja pakenditel olevaid kasutusvanuseid, samuti seda, kas vahendit võib kasutada otse nahal või peale kanda hoopis riietele. Ka nahale lubatavaid vahendeid ei soovitata beebile otse peale pihustada, pigem võiks lapsevanem pihus tada vahendi enda käele ja siis kanda see beebile. Kuna tänapäeval on palju allergikuid, võiks vahendit alustu seks proovida mõnel väikesel kehapinnal (sealjuures mitte näol ega kehatüvel), et teada saada, kas toode ikka sobib. Kui sobib, siis võib kanda seda ka suuremale kehapinnale.

Kui alla kolmekuusel beebil esineb putukaham mustusega mõni mure, tuleb konsulteerida kõigepealt arstiga. Kui ka üle kolmekuust beebit nõelab näiteks herilane näkku, siis on vaja kohe helistada kiirabisse. Kui putukas nõelab last mujale (näiteks kätte või varbasse), siis tuleb eemaldada nõel, desinfitseerida, paik jahutada ning jälgida, kas ja kui tugev turse tekib. Jahutamiseks sobivad sääsehammustusegi puhul mit med jahutavad geelkotikesed. Kui on tõsisem probleem, tuleb ikkagi arstiga ühendust võtta.

Eeterlike õlidega randmepaelad putukate tõrjumi seks sobivad alates kuuendast elukuust. Aaloegeele kasuta ettevaatusega: jälgi ka nende puhul kasutusju hiseid ja lubatud vanuseid. Ettevaatlik tasub olla ka näiteks teepuuõlidega põletusejärgsete vahenditega. Otsest keeldu nendel geelidel ja spreidel küll beebidele pole, kuid kuna on palju allergikuid, tasub neid kasuta ma hakata väga ettevaatlikult. Pealegi on alguses lapse keha nii väike, et kui vaatame, et kehal on lapseva nema enda peopesa suurune kahjustus, võib tunduda, et see pole ju suur pind, kuid lapse keha kohta on see siiski suur. Seega võivad väikelapsel olla kahjustused suure mad, kui me tegelikult arvame.

TERVIXI HANERASVASALVI

kasutatakse peamiselt kergemate külmetushaiguste korral, määrides õhukese kihina rindkerele ja jalataldadele 2–3 korda päevas (eriti efektiivne enne magamaminekut). Nagu kõik Tervixi tooted, on ka see 100% looduslik ega sisalda sünteetilisi aineid, seega sobib ka väikelastele ja allergikutele. Lisaks hanerasvale on koostises ka nuluõli ja mesilasvaha. Hanerasv, mesilasvaha ja nuluõli on tugevad abimehed viirushaiguste (eriti köha) vastu võitlemisel. Hanerasv pehmendab ka kuiva nahka ning kaitseb külma eest. Nulu eeterlik õli sisaldab 35 bioloogiliselt aktiivset ainet, stimuleerides organismi kaitsevõimet ning parandades nahaalust vereringet. Müügil e-poes www.tervix.ee, apteekides ja suuremates Coopi, Selveri ning Prisma poodides.

l VAHENDID IGAPÄEVAHOOLDUSEKS.

Beebi vajab kindlasti ka mähkmeid, beebi küünekääre, kammi, peagi ka esimest hambaharja (kas näpu otsa pan davat või lapsele “närimiseks” mõeldud harja). Vatitikud beebide naba või kõrvade puhastamiseks võivad olemas olla, aga ei pea tingimata olema. Rinnapump, lutipudel, lutt, vannitermomeeter muudavad emme elu kindlasti lihtsamaks. Kõike seda leiab nii apteekidest kui ka palju dest teistest kauplustest.

l OLULISED VAHENDID EMMELE. Vastsel emal võiks olla juba eelnevalt koju varutud rinnanibukreem (valik on väga lai) või kompressid, rinnapadjad, sünnitusjärgselt suurema imavusega hügieenilised sidemed (näiteks võrkpükstega kandmiseks), loomulikul teel sünnitanutele lahkliha massaažiõli, venitusarmidele kreem või õli, elastikvöö vöökoha toetuseks ja rinnapii ma teesegud emmele joomiseks, mis vähendavad beebil gaase ning aitavad emmel rohkem rinnapiima toota.

Apteekrina soovitan beebi probleemidega pöörduda alati oma arsti poole ja kindlasti suhelda täpsema info saamiseks ka oma koduapteegiga. Soovin jõudu kõikide le värsketele lapsevanematele! Palun ära unusta, et kuigi see on füüsiliselt raske, on see ka väga ilus ja positiivseid emotsioone täis aeg! l

VITAMIN D3 PRO EXPERT 2500IU NAISTELE

Mugavad ja efektiivsed D-vitamiini õlikapslid naistele biotiini, A- ja E-vitamiiniga. D-vitamiin tugevdab immuunsust ja toetab luude ning hammaste head tervist, biotiin aitab hoida juuksed terved, naha siidise ja küüned tugevana. A-vitamiin soodustab normaalset rauaainevahetust ja toetab limaskestade head tervist. Pro Expert 2500IU naiste D-vitamiin paneb särama Sinu loomuliku ilu!

TERVE SUVE HEAKS!

Ka soojal suvepäeval võib tülitada mõni väiksem tervisemure ning sellisel juhul on ikkagi hea, kui ollakse valmistunud. Toome välja mõned tooted, mis aitavad tõsta nii meie pisemate kui ka suuremate pereliikmete organismi vastupanuvõimet, aga ka leevendada kergemaid terviseprobleeme.

VITAMIN D3 PRO EXPERT 400IU TILGAD BEEBIDELE

Tõhusad D-vitamiini tilgad külmpressitud mustköömneõliga. D3-vitamiin aitab hoida luude ja hammaste tervist, aitab kaasa kaltsiumi imendumisele ja ärakasutamisele organismis ning immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Mustköömneõli ergutab seedimist ja aitab seega vähendada riski seedehäiretest tingitud kõhugaasideks. Mustköömneõliga Pro Expert D-vitamiini tilgad toetavad Sinu lapse kasvu ja arengust ja ergutavad seedimisprotsessi – et kõhugaasid ei segaks Sinu beebi magusat und. Vaata lisaks: www.dlastele.ee

MEELDIVA LÕHNAGA TERVIXI SÄÄSEPISTESALV

on täielikult looduslik ja sobilik ka õrnale nahale ning väikelastele. Ette nähtud naha hoolduseks enne ja pärast kokkupuudet sääskedega. Salvi tuleks määrida nahale, silmaümbrust vältida. Parima tulemuse saavutamiseks korrata tunni möödudes või vastavalt vajadusele – et mõju püsiks. Koostis: eestimaine saialilleekstrakt, oliiviõli, eestimaine mesilasvaha, teepuu eeterlik õli, tsitronella eeterlik õli, piparmündi eeterlik õli, lavendli eeterlik õli, eestimaine saialilletinktuur. Tervixi tooted ei sisalda sünteetilisi aineid ega ole testitud loomadel! Müügil e-poes www.tervix.ee.

saialilleekstrakt,

SOBIV TERVIXI NINASALV, MIS SOBIB KA ALLERGIKUTELE JA VÄIKELASTELE

Tervixi ninasalv koosneb oliiviõlist ja käsitööna kodumaisest maheastelpajust valmistatud astelpajuõlist, millele on lisatud kodumaist mesilasvaha ja taruvaiku ning kontrollitud kvaliteediga eeterlikke õlisid. Salv niisutab efektiivselt limaskesta, kergendab hingamist, pehmendab koorikuid ja vähendab ebamugavustunnet ninas. Määrida vatipulgaga õhukese kihina ninna vastavalt vajadusele. Kindlasti manustada toodet ka ööseks, et ninaärritus ei häiriks und. Müügil e-poes www.tervix.ee, apteekides ja suuremates Coopi, Selveri ning Prisma poodides.

VITAMIN D PRO EXPERT 800IU NÖÖBIKOMMID LASTELE

Pro Expert Nööbikommid on mõnusad Tutti-Frutti-maitselised suhkruvabad nööbikommid ksülitooliga. Pro Expert Nööbikommid on head immuunsusele ja hammaste tervisele ning annavad jõudu Sinu lapsele säilitada mängulisus ja energia terveks päevaks.

Vaata lisaks www.dlastele.ee ja kuula nööbikommi laulu:

LAULAME

Mis oleks, kui piiluks beebide elude sisse korraks kohe päris päriselt? Eesti perede seas üha hinnatum dokumentaalfotograafia võimaldab seda rohkem kui ei kunagi varem!

Beebide

Nädalase Huberti issil on beebide pepupesu selge, suuresti tänu pisipoja vanemale vennale Johannile (2).

Mõnus hommikune piima ja pudru luusse laskmine õdede moodi ehk Annabel (1 k) ja Emili (1 a 10 k) pärast hommikusööki.

dokumentaal

Need beebide varbad kohe kutsuvad musitama! Pisipoiss Airon on hellalt hoitud ja valvatud oma õe Amirella (4) ja kutsu Eedu poolt.

Kohustuslik

kätepesu pärast igat suuremat söögikorda. Lisandra (11 k) emmega.

11-kuusel Lisandral on isu nii suur nagu suu, nii et enamasti ei jõua ta oma järge kaksikvend Kristeni ja vanema venna Kermo (4) järel ära oodatagi.

Musi, pai ja kallistus – esimene „Tere!”. Minutivanune Aron emme, issi ja vend Arni (3) seltsis.

„Uskuge mind, sündimine teeb kõhu tühjaks!” Pooletunnine Aron emme rinnal.

„Oh seda õnnist und ja armastust emme ja piima vastu!” Aron on juba 14 päeva päikese all tiirelnud.

Siis kui kodus sünnitamiseks läks, puges kiisu diivani alla peitu. Kaks nädalat hiljem on beebi Aron kodukass Katu poolt aga päris omaks võetud.

Küll on lõbus, kui emmega nalja saab! Kolme lapse ema, joogat ja talisuplust armastav Saale ja beebi Evan (9 k) oma koduõuel ja täiesti omas elemendis.

Need segasummasuvila hetked enne õue minemist, kui pere suuremad lapsed Uko (4) ja Maite (6) on laua all peidus ja pisike Säde (11 k) teeb proovi, kas hammas hakkab papule peale või ei.

Seda

Aastaste

Oma aegKOOS LASTEGA!

Leia omale lastehoiuks tugigrupp ja võta aega iseendale – kõlab juba kuuldud soovitusena. Kui aga tuge käepärast pole ja oma aeg tähendab seda, et üks magab süles ja teine laob kõrval klotse?

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE

FOTOD: TARMO KUUSE

Grete (34) ja Ragnar (39) kasva tavad Tallinna ühe looduskau neima linnaosa kolmetoalises korteris kahte imearmast poissi –Richardit (3 k) ja Robertit (1,5). Nad on näinud palju vaeva, et luua just selline kodu, millest sai koos pikalt unistatud, ja just selline pere, millest nad oma lapsepõlves puu dust tundsid. Seda teades on ka lihtsam mõista, kust tuleb nende entusiasm ollagi poistega palju kodus ja leida “oma aega” just lastega koos – ise gi kui kahe pisikesega on tihti päris raske.

Robert

Ragnar

Richard

Unistused ja nende täitmine

“Meie mõlema kohta kehtib küll see, et oleme pärit katkis test peredest,” ütleb Grete otse. “Sellepärast me ka teadsime täpselt, millise pere me endale tulevikus luua tahame. Mul tõusevad siiamaani ihukarvad püsti, kui meenutan, kuidas ma elus esimest korda ühe kooliõe käest kuulsin, et võibki päri selt olla nii nagu tema vane matel, kes käisid mõlemad samas klassis, hakkasid käima põhikooli lõpus, abiellusid pärast keskkooli, said lapsed ja on siiamaani õnnelikult koos. Ma ei suutnud kuidagi oma kõrvu uskuda – mina, kes ma elasin kahekesi vanaemaga.

KAHE VÄIKESE

SAAMINE

ELU

PEA

Aga vat siis ma otsustasin, et mina tahan ka tulevikus nii ja kui ma nii ei saa, siis ma ei taha üldse. Selle õige leidmine võttis küll natuke kauem aega, aga kokkuvõttes ongi nüüd minul ka nii!” rõõmustab ta. Ragnar jätkab raskel teemal imekspandava kergusega: “Mina olen näiteks kutsunud oma isale seitsmeaastaselt politsei ja oskan nüüd vägagi väärtustada seda peret, mis meil Gretega on. Samas saan ma öelda, et olin ikkagi lapse põlves õnnelik laps. Kui sa jälgid enda ümbruskonda, oskad sellest järeldusi teha ja õpid sellest, siis see on juba pool võitu.” – “Ja siis on siin see pisikene, kes naeratab sulle oma hambutut naeratust ning see võtab kohe kõik paha ära – kõik halvad mõtted ja mälestused,” osutab Grete oma põlvedel naeratavale kolmekuusele Richardile. Samal ajal istub Ragnar koos pooleteiseaas tase Robertiga elutoavaibal ja näitab ette, kuidas krõpsu ga kinni käivaid plastmassist porgandi- ja saiaviile kõige paremini lahti saab.

Kuna nii Grete kui Ragnar on mõlemad kasvanud ka ilma õdede-vendadeta, oli neil algusest peale kindel soov saa da kaks last. Nüüd nad aga selliseid numbrilisi piiranguid endale enam ei sea. “Kui see esimene igatsetud laps ei tulnud ega tulnud ja kui siis ka esimene kauaoodatud rasedus meil katkes, oli läbielatut nii palju, et viimaks uuesti lapseootele jäädes ning seekord õnnelikult Robertki ilmale tuues, tekkis tunne, et nüüd ma võtan vastu kõik, kes tulevad,” on Grete selleski otsuses kindel ja muigab siis vahelduseks kurbadele teemadele: “Aga nüüd võiks lastele siiski natuke rohkem vanusevahet jääda! Keha võiks saada vahepeal puhata, et oleks ka jaksu rohkem. Kui ma pärast esimest sünnitust ei saanud keha taastumisest või mittetaastumisest eriti midagi aru, sest kõik oligi kuidagi nii lihtne ja hästi, siis nüüd tunnen ikka päris selgelt ka veel täna, et kahest jär jestikusest rasedusest taastumine võtab palju rohkem aega.” – “Kuna

esimese lapse saamine oli üsnagi keeruline, ei osanud me arvatagi, et teine laps võib tulla nii kiiresti! Aga nüüd, kui tuleks ka kolmas ja neljas või kasvõi kolmikud, siis kindlasti on kõik teretulnud,” on ka Ragnar veendunud.

Kahe pisikese tubane logistika

Grete sõnul oli tal kabuhirm, kui sai põhimõtteliselt üks beebi süles tea da, et teine on juba tulekul, ja arvab, et küllap samasugune hirm tabaks teda ka siis, kui kolmaski nõnda pisikese ajavahega saabuks – samas mängiksid siis vanemad lapsed ehk juba omavahel rohkem ja oleks võib-olla lihtsamgi, loodab ta. “Eks see nii väikese vanusevahega kahe pisikese lapse saamine pööras elu ikka korralikult pea peale. Mõtled ju küll, et üks laps on juba ees, kui raske see siis teisegagi olla saab, aga see on ikka tõesti keeruline. Eriti alguses, ja eks see asi vajab meil siin veel natukene paika loksumist.”

“Logistika on see, mis kahe pisikese lapsega pidevalt korralda mist vajab. Et mõlemaid on tarvis tihtilugu samal ajal riietada, toita, magama panna, mõlematel mähk meid vahetada või meelt lahutada. Ideaalis läheb selleks vaja ikka kahte täiskasvanut. Ehkki olen saanud tihti ka kodukontorit teha, on teatud perioode, mil pean siiski hommikul tööle minema ja saabun alles õhtul ning Gretel tulebki siis üksi mõlema poisiga hakkama saada,” mõistab Ragnar olukorra keerulisust hästi.

Kui Grete esimene kord koos kahe pisikesega hommikul Ragnari tööle saatis ja üksinda koju jäi, istus ta keset elutuba lastega maha ning mõtles, et nii, mis nüüd siis saab?! Aga üsna pea sai talle selgeks, et näiteks beebide lamamistool on täiesti asendamatu asi – paneb aga kõige pisema sinna peale, mängu asjad külge rippuma, mida laps hea meelega vaatab ja haarata proo vib, ning nii ta siis ise ühe käega

muudkui kiigutab seda tooli ja teise käega laob suurema pojaga näiteks torni või aitab tal lusikaga süüa.

“Minu kõige suurem hirm oli see, et kui ma jään kahe väikese lapsega üksinda koju ja kui muidu hästi kerge unega Robert jääb lõunaunne ning kui Richard hakkab samal ajal kõva häälega nutma ja ma pean talle rinda andma, et kuidas ma siis jooksen unesegasena ärganud Robertit lohutama. Üsna varsti sai aga selgeks, et rinnapiima Richardil saada ei õnnestugi ja ainuke pluss selle suure mure juures on see, et piimapudeliga on lihtsam kahe rinde vahet joosta. Lisaks mõistsin ruttu ka seda, et nad nutavadki meil tihti sünkroonis ja see ongi para tamatus. Ja et pisem on ju veel nii pisike, et ta on praegu lamamistoo lis või voodis ilusti turvaliselt kinni, las ta siis natuke karjub, kuniks ma suuremat rahustan, tema kakase pepu puhtaks pesen või ta hoopis kuskilt kapi otsast alla toon. Sest oi mul oli see hirm ka, et mis saab

väsimusenoodiga hääles.

“Õhtuti peab ka Roberti arvates olema see alati just issi, kes temaga tegeleb. Tal käib lausa nii, et kui ta kuuleb televiisorist “Aktuaalse kaamera” tunnusmuusikat, siis ta annab meile igati märku, et tähe lepanu-tähelepanu, nüüd algavad tema õhturituaalid!” naerab Grete ja täpsustab: “Siis ta läheb juba ise vannitoaust lahti kangutama, tahab, et issi tal hambad puhtaks peseks ja pidžaama selga paneks, pärast seda ronib ise voodisse ja soovib, et issi kõrval istuks nii kaua, kuni tema tuttu jääb. Mina olen samal ajal bee biga elutoas, panen televiisori hääle vaikseks, vaatan mõnda subtiitri tega naistefilmi, annan Richardile viimast õhtupiima ning kussutan ja hüpitan ta siin vetruva diivani peal oma süles magama.”

siis, kui ma pean beebiga tegelema, aga suurem poiss samal ajal midagi ohtlikku ette võtab.” Grete sõnul on Robert praegu just selles eas, et ta võib ronida kahe sekundi jooksul köögilaua peale ja toppida näpud rösterisse ning järgmise kahe sekundi pärast joosta tahatuppa ja minna sinna kassi torkima. Pealegi on kiisu siiani häiritud, et lapsed tema koju elama tulid, ja on vahel seda ka küüntega väljendanud. “Ausalt öeldes pole väga suurt vahet, kas sul on kodus kass või pooletei seaastane laps – nad teevad täpselt samu asju!” naerab Grete.

Ragnar pöörab tähelepanu sellelegi, et ühe ja sama pere beebid võivad olla vägagi erinevad ja ega uut elukorraldust enne ette ennus tada saagi, kui uus laps on sündi nud: “Meie esimene poeg Robert ei nutnud beebina peaaegu üldse mitte – meenuvad ainult mõned teatud situatsioonid, kui ta endast välja läks, suurema osa ajast oli ta väga rahulik ja vaikne väikemees. Richard pistab aga kisama kohe, kui tal natukenegi kõht tühjaks või

mähe märjaks läheb. Samas võib ta järgmisel hetkel juba naeratada ja unustada igasuguse põhjuse, miks ta üldse täiest kõrist lärmi tegi.”

Tööjaotus ja “püha aeg” Grete ja Ragnar jagavad omavahel võrdväärselt ära nii kodutööd kui ka toimetused lastega. Praegune kokkulepe on see, et hommikuti hoolitseb vanema poja eest Ragnar. “Ma vahetan Robertil mähkmeid, panen ta riidesse ja söödan teda ning seda ikka ka siis, kui tegemist on nende tööpäevahom mikutega, mil pean kontorisse minema. Lõunatoidu söötmine ja lõunaunne panemine sõltub juba sellest, kas saan teha tööd kodust või mitte, aga õhtuun ne panen Roberti ka alati ja igal juhul mina,” ütleb Ragnar pigem uhkuse- ja muuseas kaugeltki mitte

ON TÄIELIK

TAEVANE ÕNNISTUS, KUI MÕLEMA

UNEAJAD ÜHELE HETKELE

Mõlemad lapsed magavad öösiti hästi. Robert küll teeb aeg-ajalt Ragnari sõnul voodis tund aega enne magama jäämist joogat, aga nuttu sealjuures pole, talle piisabki uinumiseks vaid sellest, et issi on kõrval. Mõlemad lapsed magavad hommikul kella 8–9ni, vaid pisike Richard väljendab varahommikuti iga tunni tagant nohisemisega soovi, et talle lutt suhu aidataks, natuke käest kinni hoitaks või piima too daks, ja uinub siis taas. “Kuna meile meeldib endalegi hommikuti kauem magada, paneme lapsigi magama alles kella üheksast, mitte päris seitsmest, nagu mõned soovitavad. Meil töötab poiste magamapanek niipidi paremini,” on Ragnar veendunud.

Kui aga Ragnar on vanema poja maga ma pannud ja tuleb magamistoast välja, siis algab neil “püha aeg”, nagu nad Gre tega seda naljatades nimetavad. “Siis vaatame telekast multifilmidele vahelduseks just seda, mida meie tahame. Järelvaa tamine on väga hea asi – meil seal salvestuses on pidevalt umbes 7–8 lemmikut saadet ootel. Richard on

seni ikka meil siin samas diivanil kõrval tudumas, et saaksime tal vajadusel silma peal hoida,” on Grete ka sellise oma aja üle õnne lik. “Meie puhul töötavad puhku sena telesaated hästi – siis saab nii-öelda jõude olla. Mõnusad on aga ka need õhtud, kui otsustame televiisori asemel hoopis vara kult voodisse minna – mõlemad lapsed nohisevad vaikselt kõrval, Roberti voodi kohal on meie magamistoas tähtede ja kuuga lakke paistev lamp ning siis lihtsalt vaatame seda ja pikutame ning arutame koos erinevaid asju ja teeme plaane.”

Päeviti sõltub oma aja leidmine Ragnari sõnul kõige enam sellest, millal vanem poeg lõunaund teeb. “Väike poiss on veel nii väike, et kui sa ta kuskile paned, siis seal ta ka on, ning kui talle on mingisugune tegevus ka ette organiseeritud koos rippuvate mänguasjade või muu põnevaga, on tal elu juba mõneks

ajaks ilus!” Kui kodukon toris Ragnar silmanurgast ikka jälgib, et Robert millegi ohtlikuga hakkama ei saaks, siis unehetkedel saab ta kõige rahulikumalt oma veebiaren duse palgatööd teha ja puhke päeviti erialastele lisatöödele pühenduda, et jõuaks ka gaa si- ja elektriarve ära maksta. Küll aga on see tal pigem naljaga pooleks öeldud, sest tegelikult ta ongi üks neist õnnelikest, kes teeb tööd, mis päriselt meeldib ja mida teeb hea meelega ka vabal ajal. “Noh kui ei pea vabal hetkel just poodi minema, nõusid pesema, kassikemp su puhastama või kodu koristama,” muigab ta.

“Minu jaoks on siis täielik taevane õnnistus, kui vahel ka päevasel ajal langevad mõlema poisi uneajad ühele hetkele!” naerab Grete. “Ja kui ma

sooviksid

Luba oma beebile parimat!

Anna meile märku, millisest tootest

puudust ning püüame

sinu

siis just perele söögitegemisega hõivatud pole, vat siis mina näiteks söön ise hea meelega – niimoodi, et ikka naudin ka protsessi. Või võtan korraks arvuti välja ja saadan paar e-kirja, või valin välja fotosid, mida perealbumisse välja printida. Või lähen näiteks duši alla ja pesen nii juuksed kui ka keha koos samal ajal ära ning kui teen veel maski ka juustele, siis see on nagu kirss tordil! Vat selliseid väikeseid asju ma täielikult naudin nüüd.”

Abipalve kõige raskemal ajal Neid lähedasi, keda annaks igal vajalikul hetkel laste hoidmisel appi kutsuda, Gretel ja Ragnaril pole. Headel sõpradel on peaaegu kõigil omal samas eas lapsed ning teised on oma elu ja töökohustus tega mõistagi hõivatud. Lisaks on viimastel aastatel pidevalt olnud koroonaoht, mis teeb inimeste koju kutsumise keerulisemaks. “Poiste ühed vanavanemad elavad Saksamaal ja ehkki teine vanaema elab meie tänava lõpus ning on abi pakkunud küll, on temal tegelikult omad käimised ja graafik päris tihe.

Lisaks on keeruline see, kui põr kuvad vanavanemate ja vanemate arusaamad lastekasvatamisest ning nii tundub kohati lihtsamgi ise hakkama saada kui abi vastu võtta,” selgitab Ragnar veel teisigi murekohti.

Abipalumisega paistabki Gretel ja Ragnaril kõige enam raskusi olevat. Nad tahavad ise hakkama saada ja tegelikult ju saavadki. Küll aga muutus Grete olukord teise lapse kandmise viimasel trimestril nii keeruliseks, et ei jäänudki enam mitte midagi

emal Saksamaalt Eestisse appi tulla. Seda mõtet jõudis ta aga oma peas veeretada mitu kuud, kuni lõpuks julguse kokku võttis ja küsis.

“Kui ma Robertit ootasin, siis ma olin nagu diivanikaunistus. Kuna töötasin koolis, siis sain koroonaaja tõttu ka juba varem koduseks jääda ning suure kõhuga oli väga mõnus muudkui kududa ja pikutada siin. Nii ei olnud terve raseduse aja ka ühtki muret kurta. Richardit oodates tuli aga pidevalt Robertit tõsta, kes suurema osa ajast siis veel omal jalal ei kõndinud. Nii hak kas mul juba üsna kiirelt alakõht järjest rohkem valu tegema ning kolmanda trimestri alguseks olin omadega juba seal maal, et ma enam tõesti füüsili selt ei jaksanud ja nutt tuli peale. Kõige enam nutma ja ahastusse ajas teadmine, et ema on nii kaugel ja kedagi teist mul ju tegelikult polegi. Sest sellises olukorras ei ole enam abi sellest, kui keegi tuleb vaid paariks tunniks või mõneks päevaks

appi – ma vajasin seda abi iga päev, kui Ragnar pidi kontoris olema,” räägib Grete ja mainib siis, et ka magamisega tekkisid tal teist last oodates enneolematud probleemid. Ta lihtsalt ei jäänud enam magama ja kruttis end siis öösiti voodis veel enam üles, hakates muretsema, kuidas ta unise ja jõuetuna sedasi järgmisel päeval rasedana ja pisike se lapsega üksi hakkama saab.

“Aga sellel hetkel, kui sul on une tusest tingitud krooniline väsimus, füüsiliselt on juba väga raske, kogu keha valutab, kõhus kasvab laps, teine laps tahab tulla kõhu peale trampima ja mees läheb hommikul tööle ära, siis on ka depressioon kiire saabuma,” võtab Grete kogu olukorra kokku. “Käisin ka Ida-Tal linna Keskhaigla kliinilise psüh holoogi juures ning konsulteerisin sealsete arstide ja ämmaemandate ga. Sain teada, et magamatuse mure võib olla tingitud ka rasedusaegsete hormoonide teistsugusest talitu sest. Tarvitasin siis ka rasedatele sobivaid taimseid unesegusid ja melatoniini, ent kõige enam abi sain ikka sellest, kui võtsin viimaks julguse kokku ja palusin emal tulla Saksamaalt nii kauaks Eestisse appi, kuniks laps sünnib,” on Grete oma otsuse üle uhke, sest vanaema saabudes kadus raskus õlgadelt ja sellega koos mitmed mured.

Aeg endale koos lastega Praeguseks on Grete avastanud, et ehkki kahe pisikese riidessepanek ja suure topeltkäruga kortermajas navigeerimine ei ole kõige lihtsam, annab talle lastega õues värskes õhus viibimine endalegi palju rõõmu ja energiat juurde. Vahel võtab ta ka võileiva õue kaasa ja kui poisid kärus magavad, naudib pargipingi peal seda. Selleks, et end jalutuskäikudeks veel enam moti veerida, tellib ta näiteks e-poo didest kaubapakid mitte enam kulleriga koju, vaid pakiautomaati, kuhu saab käruga hoogsalt kohale rallida. Igasse päeva tasub tema sõnul sisse tuua mingisugunegi seiklus, kasvõi selline!

“Kui me lähme ka näiteks kõik koos poodi ning saan riiulilt

saiapätsi ja piima võtta – ka see on mulle juba mega meelelahutus,” naerab Grete. “Või on aeg-ajalt tarvis suuremale poisile jalanõusid või endale pesu, mida e-poest valida on raskem, siis on ka kohe vaheldust üks väljasõit teha! Vahel tuleb ka mõni sõbranna koos oma lastega külla ja ka selline teise täiskasva nuga kohtumine annab vaimule taas palju juurde.” Otseselt sõbran nadega välja kohvi või veini jooma minema Grete ei kipugi – ta leiab, et tulevikus, kui pojad juba suuremad, saab ta seda niikuinii veel küll ja küll teha.

Enne laste saamist meeldis Gre tele ja Ragnarile tihti koos sõprade ga lauamänge mängida ning Ragnar käis iga nädal korra oma sõprade juures ka pokkerit mängimas. Nüüd on need ajad kaugeks jäänud, sest tegelikult ütlevad mõlemad otsekui ühest suust, et praegu lihtsalt pole selleks õige aeg.

siis ma vaatan nendele kahele otsa ja elu ongi ilus – ma sain siukeste asjadega hakkama!” lisab Ragnar omalt poolt.

Grete leiab rõõmu juba ka sellest, kui ta saab paar minutit istuda diivani peal nii, et suurem laps ei tormagi kohe tema juurde, vaid mängib juba natukest aega ka ise omaette ja nii iga päevaga üha rohkem. “See kõik on ka minu oma aeg – ma saan korraks selga toetada ega pea kõva põranda peal küüru tama. Muidugi, kui meil oleks see võimalus, et lapsed oleksid hästi hoitud, siis läheksin hea meelega paariks tunniks juuksurisse või koos Ragnariga kinno, aga hetkel me hindamegi kasvõi mõnda vaik set viit minutit veel palju rohkem kui muidu,” on Grete veendunud.

LASTEGA ÕUES KÄIMINE ANNAB ENDALEGI PALJU RÕÕMU JA ENERGIAT

Ragnar käis viimati pokkerit mängimas siis, kui Grete ema neil abiks oli, aga ka tol korral leidis ta põhjuse hoopis pisut kurvastada. “Ta oli hommikul vara tööle läinud, sealt otse sõpradega kohtuma ja jõudis koju hetk enne seda, kui Robert oli magama jäänud. Siis ta seisis seal võrevoodi ees õnnetu näoga ja ütles kurvalt, et ma ei näinudki sind täna,” heldib Grete. “Sama hästi võin meelelahutuseks vaadata õhtul kodus “Perepead”. Mind ei kisu praegu kuskile mujale ja ma ei tunne millestki muust puudust. Ma tean, et mul on siin kodus kaks pisikest toredat põnni, keda ma pole päev otsa näinud. Kui ma tahan end inimesena tunda,

Ragnar unistab nendest hetke dest, kui saab koos poistega juba kõike teha: “Me ise Gretega oleme ka üsna lapsemeelsed. Näiteks ootame, millal lapsed on juba nii suured, et ka neil on tore, kui koos Legolandi läheme või näiteks laua mänge mängime! Paari aasta pärast saame taas korraldada sõpradega lauamänguõhtuid nii lastele kui vanematele ja palju muud põnevat. Selleks suveks on meil juba ka eri nevaid seiklusi, mida oodata: peagi plaanime minna terve perega koos spaasse ning veel sõidame auto ja laevaga läbi Rootsi ja Taani vana vanematele Saksamaale külla.”

Ragnari sõnul on üha toredam lastega võimalikult palju koos olla ja näha, kuidas suurem laps järjest iseseisvamalt hakkama saab ja väiksema venna eest hoolitseda tahab. “See aeg on ju tegelikult nii lühike, kui lapsed on nii pisikesed, et nad tahavad sinuga aega veeta,” mõtiskleb ta ja lisab: “Praegu tuleb ikka täiel rinnal seda aega nautida. Mitte nii, et ühel hetkel avastad, ah sa oled juba 10-aastane või? Ma ei veetnudki sinuga koos aega! Aga lähme nüüd loomaaeda? Legolan di? Mängime autodega? Aa, sa ei taha enam.” – “Nad on ju väikesed just praegu ja nad ei ole täna enam nii pisikesed, kui nad olid eile,” võtab Grete mõlema mõtted kenas ti kokku. l

Lapse närvisüsteemi areng ja rahulik uni –MIKS B 12 -VITAMIINIL ON NII TÄHTIS ROLL?

B12-vitamiin on vesilahustuv vitamiin, mille imendumine ja ainevahetus erineb suures osas teistest vesilahustuvatest vitamiinidest (B-rühma vitamiinidest ja C-vitamiinist). B12-vitamiin osaleb aminohapete normaalses ainevahetuses, koos folaadiga vere punaliblede moodustumises ning närvikoe normaalses töös.

V iimaste aastate jooksul on B12 -vitamiin saanud väga palju tähelepanu just imikute ja väikelaste uneprobleemide tõttu –miks B12 -vitamiini madal tase põhjustab uneprobleeme ning mis on selle vitamiini piisav tase puuduse välistamiseks? Miks tekib imikutel ja väikelastel B12 -vitamiini puudus?

UNI JA B 12 -VITAMIIN

Väga paljudel imikutel ja väikelastel on uni rahutu, uinumine ja unes püsimine raske ning korduvad ärkamised häirivad nii lapse enda kui ka täiskasvanute und. Ka söögiisu võib olla kehvavõitu. Üks põhjus, miks B12-vitamiin aitab uneprobleemide korral, on selle vitamiini otsene mõju melatoniini ehk meie unehormooni moodustumisele. Me teame, et melatoniinil on tähtis roll nii uinumisel kui ka unes püsimisel. Melatoniini kasutavad palju näiteks vanurid, kellel vanusega unehor mooni süntees väheneb, ning teame kindlasti vanaemasid-vanaisasid, kes ärkavad mitu korda öösel, käivad vetsus, uni ei tule – see kõik on paljuski seotud just melatoniiniga, mida toidulisandiga sellisel juhul juurde võetakse. Lastel melatoniini ei kasutata, see on vanurite ”unerohi”. Väga paljud imikud ja väike lapsed on abi saanud B12-vitamiinist –tavaliselt võib tulemusi näha juba paari nädalaga. Järjest rohkem kuuleme ka klien tide kaudu, et arstid soovitavad imikutele B12-vitamiini uneprobleemide korral.

Enne B12-vitamiiniga alustamist oleks hea kontrollida B12-vitamiini taset. B12-vitamiini puuduse korral on doos tavaliselt 5 korda suurem võrreldes profülaktilise kasutamisega.

MIDA PEAKS

KONTROLLIMA

B12-vitamiini taseme määramine peaks kuuluma lapseootel naise vereana lüüside hulka . B12-vitamiini puuduse varajaseks avastamiseks on parim analüüs holotranskobalamiin ehk aktiivne B12-vitamiin . Vaid 10–30% veres olevast B12-vitamiinist on aktiivse vormina, mis on vitamiini kasutamise seisukohalt oluline. Holotranskobalamiini analüüs on täpsem, sest ei mõõdeta haptokorrii niga seotud inaktiivse vitamiini sisaldust. Haptokorriiniga seotud inaktiivse B12-vitamiini sisaldus võib tavalise B12-vitamiini analüüsi korral peita tegeliku B12-vitamiini puuduse.

MIS ON HEA

B 12 -VITAMIINI TASE

B12-vitamiini aktiivse vormi holotrans kobalamiini soovituslikuks tasemeks peetakse >100 pmol/l ning defitsiidi välistamiseks >70 pmol/l. Väärtustega <70 pmol/l on B12-vitamiini puudus veel võimalik. B12-vitamiini tavalise analüüsi puhul kuuluvad väärtused <250 pmol/l kohta „halli piirkonda“ ehk B12-vitamiini puudus on võimalik.

MILLEST TEKIB B 12 -VITAMIINI PUUDUS?

B12-vitamiini puudust esineb imiku- ja väikelapseeas palju rohkem, kui varasemalt on arvatud, sõltumata toiduvalikust (taimetoitlane või segatoiduline). Piisav B12-vitamiini saamine raseduse ajal vähendab B12-vitamiini puuduse riski vastsündi nutel ja imikutel ning on nii ema kui ka lapse seisukohalt väga tähtis.

Rinnapiimalastel on kõige tavalisem põhjus rinnapiima vähene B12-vitamiini sisaldus . Loode saab B12-vita miini varud emalt, seega on B12-vita miinil tähtis roll juba raseduse ajal. On leitud, et nabaväädi B12-vitamiini sisaldus korreleerub ema rasedusaegse vere B12-vitamiini sisaldusega.

B12-vitamiini saame loomsest toidust ja B12-vitamiiniga rikastatud taimsest toidust (nt kaltsiumi ja vitamiinidega rikastatud kaerajook). Kuigi lisatoiduga alustatakse tavaliselt 6 kuu vanuses, on loomse toidu osakaal 1. eluaastal pigem väike. Paljud väikelapsed on väga valivad sööjad, seega võib B12-vitamiini saamine toidust olla ebapiisav. Harva on lastel B12-vitamiini puuduse põhjuseks imendumishäired.

MIS PÕHJUSTAB RINNAPIIMA VÄHEST B 12 -VITAMIINI SISALDUST

Terviseteadlikumad inimesed vähen davad loomse toidu osakaalu, millega vähenevad ka B12-vitamiini saadavad kogused. Emal võib esineda ka (ilma sümptomiteta) atroofiline gastriit,

mis põhjustab B12-vitamiini ja ka teiste vitamiinide ja mineraalainete imendumis häireid. Atroofilise gastriidi üks põhjustajatest on Helicobacter pylori infektsioon, mille suure levikuga maade hulka kuulub ka Eesti. Teatud ravimid (maohappesust vähendavad ravimid, metformiin, metotreksaat, fenütoiin), sisemise faktori puudulikkus, atroofi line gastriit, Helicobacter pylori infekt sioon, krooniline stress, alkohol, suitsetamine, söömishäired, teatud sooleparasiidid põhjustavad samuti B12-vitamiini puudust. Nimekiri ei ole kindlasti lõplik.

PROFÜLAKTILINE KASUTAMINE

Osa teadlasi on arvamusel, et raseduseaegne B12-vitamiini tarbimine on tugevam imiku B12vitamiini varude määraja kui ema rasedusaegsed B12-vitamiini varud. B12-vitamiin on turvaline vitamiin, millel puudub maksimaalne päevane tarbimiskogus. Lapseootel naistele sobib profülaktiliseks koguseks raseduse ja imetamise ajal 100–200 µg päevas või 500 µg 2–3 korda nädalas. Imikutele, lastele, rasedatele ja imetavatele naistele soovituslik B12-vitamiini vorm on puhas metüül kobalamiin . Enne B12-vitamiini kasutamist on aga kõige targem kontrollida tase – puuduse korral profülaktiline kogus ei ole piisav.

B12-vitamiini, holotranskobalamiini

optimaalne väärtus on >100 pmol/l, puuduse välistamiseks >70 pmol/l.

Lapsevanemate soovitused

mida arvestada beebitarvete koti valikul?

Beebiga tekib sul paratamatult palju vajalikku kraami, mida endaga kaasas kanda. Seda nii arsti visiidil, poes, kohvikus, rannas, jalutuskäigul loomaaias kui ka looduses – eriti nädalavahetuse väljasõidul või pikemal puhkusereisil.

K odust väljumine koos beebi ja kõige tema jaoks vajalikuga võib olla paras peavalu. Asjade pakkimine, nende kotist üles leidmine ja kaasas kandmine võib tekitada omajagu stressi ning muuta seiklused lapsega hoopiski kaoseks.

Kõige vajaliku mahutamiseks on vaja ruumi. Kuid mitte ainult ruumi, vaid sobivat ruumi. Just beebiga on sul vaja leida asju kiiresti ja kohe. Olgu selleks siis salvrätik ja kuiv mähe või suupühkimise lapike hädaolukorras, lemmiklelu nutuhoogudeks või autovõtmed ja telefon.

Tõsi, asju saab kaasa pakkida ka tavalisse kotti, isegi kõige lihtsamasse Selveri kilekotti. Mida aga värsked lapsevanemad tegelikult vajavad, on kott, mis nende elu lihtsamaks teeb. Õige beebitarvete kott on lapsevanema parim sõber. Kuhu iganes sa lähed, on tema sinuga kaasas ja sulle toeks.

3 kõige olulisemat nüanssi, mida juba kogenud lapsevanemad beebitarvete koti puhul oluliseks peavad:

1. Mahutavus ja taskud – asju on palju ja erinevaid. Seetõttu on hea paigutada kõik süsteemselt ning selleks on vaja erinevaid taskuid – suuremaid ja väiksemaid, lukuga ja lukuta. Siis on kindel, et igal asjal on oma koht. Väga head on termotaskud, kuhu saab asetada näiteks beebitoidu ja piima-veepudeli ning mis hoiab kas külma või sooja, nii nagu parasjagu vaja on. See-

ga, mida rohkem erinevaid taskuid, seda parem.

2. Lihtsasti hooldatav materjal – beebiga toimetades võiks kott nii seest kui ka väljast olla lihtsasti puhastatav, sest äpardused ikka juhtuvad. Beebitarvete kott ei tohiks olla materjalist, mis igapäevast erihoolt vajab. Hea kott võiks olla puhastatav niiske lapiga ning veidi tõrksama mustuse puhul on abiks näiteks niisked beebisalvrätikud. Seega vali kott, mida saad hõlpsalt puhastada.

3. Mugavus ja kergus – üks olulisemaid nüansse on mugavus, sest beebitarvete kotist saab su igapäevane kaaslane. Kott peaks olema disainitud ergonoomiliselt ja materjal peaks olema pehme. Kuna asju on palju, siis kott ise ei tohiks olla raske. Seega koti enda tühikaal on oluline. Arvesta ka sellega, et lisaks beebitarvete kotile on tihti vaja kanda ka turvahälli, poekotti või last süles. Heaks valikuks on seljakott, millega käed jäävad vabaks, näiteks kallistamiseks. Seega vali kott, mis on pehme, mugav ja kerge.

Kõige aktiivsemalt kasutatakse beebitarvete kotti lapse esimestel eluaastatel. Küll aga on väärt kotil kindlasti pikem eluiga ning tasuks valida kott, mis on kvaliteetne ning sobilik kaaslane ka edaspidi.

Älly stiilsed ja nutikad beebitarvete kotid on loodud erilistele lapsevanematele, kes väärtustavad kvaliteeti, stiili ja mugavust.

ÄLLY BEEBITARVETE SUUREL SELJAKOTIL ON

• 14 erinevat taskut, sh 2 termotaskut ning täies ulatuses avanev esikülg,

• kvaliteetsed ja lihtsasti hooldatavad materjalid nii koti sees kui ka väljas,

• mugavad pehmendusega ergonoomilised seljarihmad,

• koti tühikaal on vaid 1 kg ning

• lisaks nutikad detailid nagu eemaldatavad vankri külge riputamise rihmad, võtmehoidja ja kaasas on ka pehme mähkimisalus.

Vaata Älly kotte lähemalt

www.allyscandic.ee

Ally_Scandic Allyscandic

REISILE KOOS BEEBI JA VÄIKELAPSEGA

Vennad Aston Amandus (1,5) ja Aaron Leonardo (3,5) on kahepeale kokku reisinud juba 12 välisriigis. Kuidas see tehtav on, kirjeldab nende ema Anette (30) otse Austria suusa- ja perereisilt.

Millistesse riikidesse olete lastega reisinud? Koos lastega oleme käinud Kreekas Santorini saarel, Itaalias Sitsiilia saarel, Austrias suusareisil, Araabia Ühendemiraatides Dubais ja Abu Dhabis, korduvalt Hispaanias – nii Tenerifel, Barcelonas kui ka Sierra Nevadas suusareisil. Veel oleme reisinud lastega Soome Muumi maale, Rootsi, Suurbritanniasse Šotimaale, Iirimaale, Islandile, Saksamaale ja Türki.

Milline välisreis oli lastel see päris esimene?

Esimese lapsega läksime esimest korda reisile Santorini saarele, kui

ta oli kahekuune. Pelgasin väga! Aga kuna olime enne lapse sündi piletid juba ära ostnud, siis minemata ka ei saanud jätta. Kuna teine laps sündis koroonaajal, siis tema esimeseks lennureisiks oli alles seitsme kuuselt Hispaaniasse suusatama minek.

Kas reisite ka Eestis? Muidugi reisime palju ka Eesti-si seselt ringi. Korra aastas käime kindlasti talvel Tartus ja Otepääl ning suvel Pärnus. Eelmisel aastal tegime ühe pikema nädalase Lõu na-Eesti ringreisi ja Hiiumaa reisi. Olen ise suur Lõuna-Eesti fänn – Tartu ja nüüd ka Võru linn on mu lemmikud! Ning Eesti reisidel

teeme lastega põhimõtteliselt samu asju, mis välismaalgi reisides.

Mida te lastega reisidel tavaliselt teete?

Meie päevad on tegevustega alati tihedalt täidetud: käime spaades, rannas, muuseumites, mänguväl jakutel, mängutubades, ekskur sioonidel. Kui vähegi võimalik, siis ujume basseinis, mängime minigolfi, külastame lõbustus-, vee- ja loomaparke. Kuna lapsed armastavad väga ka purskkaevusid, tänavakunsti ja kujusid, siis otsime ja külastamegi ka neid! Peaaegu alati teeme ka ühe pikema matka, võimalusel kuskile mäe tippu. Ning muidugi meeldib meile väga suusa tada, sellepärast oleme lastega juba ka mitmel suusareisil käinud.

Millised reisid on olnud teie lemmikud?

Koos lastega ette võetud reisidest on olnud minu lemmikud Türgi ja Dubai kõrb, sest mulle meeldib

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU

soojus ja päike ning seda seal oli. Ka Island jättis kustumatu mulje: voolavat laavat näha, maa sees oleva geisri soojusel valminud leiba süüa, kuumaveeallikates mõnuleda ja imehead toitu nautida olid vaid killud kogu muljetavaldavast komp lektist. Islandi loodus on hämmas tav! Ja kevadised suusareisid oma ereda päikesega mõjuvad lastega pärast pikka pimedat Eesti talve ka alati eriti värskendavalt.

Mille järgi te sihtkohti valite?

Esialgu, kui lapsed olid päris pisikesed, lähtusime sihtkohtade valikul sellest, et reis jääks Euroopa piiridesse, sest raske on väikese lapsega tundide viisi lennukis olla. Paar tundi peab vastu, aga üle nelja tunni lennukis lapsele meelelahu tust pakkuda on minu jaoks ikka paras kannatus – isegi kui mehega kordamööda lapsele tegevust paku me ja laps vahepeal ka magab.

Millist transpordivahendit oma reisidel eelistate?

Välismaal oleme omale enamasti auto rentinud, sest väikestega reisi des on meil alati palju asju kaasas ja sageli liigume autoga ka pikemaid vahemaid. Viimase planeerime küll alati laste uneajale.

Millised tingimused seate majutusele?

Majutuskoha valikud teeb enamasti abikaasa, sest tal on suuremad nõudmised kui mul, ent samas mul le ei meeldi ka ekstreemsused. Üksinda võib ju veel erinevaid majutusvariante katsetada, aga väikeste lastega tahan ikka, et oleks olemas elekter ja vesi ning mõistagi peab olema turvaline. Näiteks ei ole meeldinud mulle mõte puuonnis ööbimisest ega ka telkimisest.

Millal ja millises koosseisus te puhkusereise ette võtate?

Kuna reisime enamasti koos mehe vanemate ja õega, kes on kooli laps, siis ajastame sageli reisid

koolivaheaegadele. Laiendatud perega reisimine on super võimalus anda ka vanavanematele rohkem võimalusi lapselapsi tundma õppida ja nii saab ka ise kahekesi abikaasaga välismaal põnevaid asju teha. Näiteks meeldib meile käia stand-up-etendustel ja eri riikide põgenemistubades.

Kas mõnel reisil on midagi nihu ka läinud? Toidumürgituse oleme saanud korra vaid Eestis reisides ning seegi juhtus vaid minul ja suuremal lapsel, sest me sõime sama toitu. Alatasa läheb lastega reisides ka mõni asi kaduma, sest kogu tähelepanu on lastel. Nii on jäänud mul näiteks kahel korral lennukisse oma lemmikjakid, mida ma hiljem kätte ei saanudki.

Mõnikord osutuvad ka pikad ootamised lastega keeruliseks. Näiteks kulus meil Hispaanias mitu tundi sellele, et rentida lennult saa budes auto. Lõpuks saime auto kell 2 öösel. Selliste hetkede tarbeks on hea, kui lapsele on varusööki kaasas ja lapse uneaegade osas võttagi reisipäeval asja vabalt.

Eks tuleb ette teisigi eba mugavusi: küll unustatakse tuua tuppa võrevoodi isegi pärast korduvat küsimist, või ei lubata lapsi sauna, või on hotellituba seadis tatud konditsioneeriga jääkambriks, või on hotellis toimumas vali pulmapidu,

või on lastele mõeldud turvatoolide turvalisus tõsiselt kaheldav, või siis näiteks jõudis Islandil meie kodust kaasa võetud turvatool kohale alles reisi lõpuks. Või kui Tenerifelt tulles sai 6,5 tundi kestvast lennu sõidust kehvade ilmaolude tõttu hoopis 9,5 tundi kestev lend! Või kui esimene lend hilineb ja mate maatiliselt on loogiline, et jääme ka järgmisest lennust maha. Beebi süles mööda lennujaama jooksmist nii kiiresti, nagu lõvi ajaks taga, on juhtunud rohkem kui korra. Imekombel oleme aga alati lennule jõudnud.

Milliseid ettevalmistusi te enne puhkusereisi teete?

Kuna reisime palju, siis oleme teinud lastele ka mitmeid vaktsiine, mis Eesti riiklikus kavas puuduvad, näiteks ajupõletiku ja ka A-hepa tiidi vastu. Aga eks see sõltubki ka palju riigist, kuhu täpsemalt reisida. Nakkushaiguste arstid on õnneks alati väga abivalmid nõuga aitama, et kuhu reisides mis vakt siini võiks lisaks teha.

Island

Sitsiilia

Oleme teinud lastele enne esimest reisi ka passid ja kindlasti on meil alati ka reisikindlustus, kuhu kuulub ka tervisekindlustus, lisaks on meil Euroopa ravikind lustuskaart. Näiteks Austrias reisil olles, kui läksime lapsega arsti juurde, siis tänu Euroopa

ravikindlustuskaardi ettenäita misele ei pidanud me arstivisiidi eest ise maksma ja määratud ravimid kompenseeris hiljem reisikindlustus.

Millega te lastega reisi planeerides veel arvestate?

Eelkõige arvestame, et pikad sõi dud toimuksid laste uneaegadel, sest mul läheb autoga sõites süda kohe pahaks, kui pean lastega autos tegelema. Ka suuremal lapsel tekib autos muid tegevusi tehes kiiresti iiveldus. Seetõttu ärkvel olevate lastega päevasel ajal üle 20 minuti kestvaid sõite me ei tee. Pikad sõidud ajastamegi kas lõuna- või koguni ööunele.

Viimasel ajal valime isegi söögikohad suures osas enne reisi ette ära. Tundub ülemõtlemisena, aga tegelikult on see lastega reisides ülimõnus, et ei pea näljasena toidukohta valima. Küllap teavad kõik reisijad, et just sellisel näljasel hetkel paistavad läheduses olevat

vaid ebatervislikud kiirtoiduketid. Pealegi on ju ka uute toidumaitsete avastamine üheks oluliseks põhju seks, miks üldse reisida.

Milline on reisides teie laste söögilaud? Enamasti teeme enne reisile mine kut koduseid pirukaid sõidupäevaks kaasa, sest esimesel reisipäeval ei tea kunagi täpselt ette, millal ja mis toitu süüa saame. Juba kohapeale jõudes sööme aga ikka seda toitu, mida kohalikudki. Oleme lastele väikesest peale andnud sama toitu, mida isegi sööme, ja üldjuhul söö gikohtades laste menüüst valimist väldime. Ka tuleb endale ikka meel de tuletada, et isegi reisil olles ei ole lastel iga päev magusa päev.

Veel olen ise suur imetamise fänn. Usun, et beebieas imetami ne on muutnud meie reisimise lihtsaks: ei mingit muret beebi toidu pärast, sest tal on alati soe ja värske toit olemas. Nii on ka hea last maga ma panna kus iganes kohas ja lisaks sisaldub rinnapiimas veel ka ema

Hispaania suusareis

kaitsesüsteemi abi beebile. Teadmi ne, et minu immuunsüsteem aitab last haiguste korral, on kindlasti muutnud mind reisides julgemaks.

Samas on rinnalapsed tihti väga tundlikud sellele, mida ema ise sööb – minu laste puhul oli see just nende 3.–9. elukuul nii. Seega tuleb imetava emana olla valmis tegema valikuid – vajadusel loobuda mõni päev mõnest toiduelamusest, teine kord jälle rahulikust ööunest.

Milliseid tarbeid te laste jaoks reisile kaasa võtate?

Kohustuslikuks tarbeks lastele on nende mänguasjad. Sageli võtame reisile kaasa just uusi mänguasju, et lastel oleks nii lennukis kui ka hom mikuti hotellitoas põnevust. Ajaga on hädavajalik pagas muutunud: vahepeal võtsime alati kaasa lapse turvatooli ja reisivoodi ning sellele pehme madratsi. Kahe lapsega on olnud hädavajalikuks käru, aga ka kandelina ja kandekott on reisidel saanud palju kasutust. Alati võtame lastele ka nende tekid kaasa ja kokkupakitav reisipott on samuti väga vajalik.

Millega soovitate teistel beebi ja väikelapsega reisivatel vanematel arvestada?

Raske on anda soovitusi, mis sobiksid kõigile, sest inimesed on erinevad. Näiteks meile sobib, kui päev on tihedalt tegevusi täis planeeritud, samas kui mõnele meeldib just pigem vaba kulgemine ja spontaanselt valikute tegemine. Meie kogemuse järgi on lastega nii palju lihtsam, kui neil on päev pla neeritud ja põnev. Siis ei kakle keegi ja pole vaja venna asja endale saada. Ongi pidevalt uus huvitav keskkond, mida lapsel avastada, ja lapsevane mana on iga võimalus lihtsamaks olemiseks väga hinnas.

Lisaks tavatseme me lastega reisil olles ärgata sama vara nagu kodus. See võimaldab hoida päeva rütmi samasugusena ja lastel tuju hea. Mis tähendab aga seda, et õhtul läheme ka üheskoos varem magama. Teinekord teeme veel

abikaasaga enda asju. Enamasti magame siiski kõik koos samas toas, vajadusel paneme põrandale madratsid: oleme nagu Kruudid koos! Siis pole ka seda hirmu, et keegi ennast keset ööd voodist maha keeraks.

külmal ja pimedal ajal päikest näha? Kui enda jaoks on see “miks” läbi mõeldud, siis on reisima minek palju lihtsam ja ka rahulolu pärast kordades suurem.

Kuhu te järgmisena plaanite lastega puhkama minna?

Imetava emana reisimine ei seisa vaid julguse taga. Enamasti on küsi mus planeerimisvõimes – miski, mida laste kõrvalt emana on kee rukas teha. Seetõttu meie reiside juhtfiguuriks on ikkagi mu abikaasa või äi, kes kõike planeerivad ja läbi mõtlevad. Kodust välja astumine on kõige raskem samm, sest muga vustsoonist välja ongi raske astuda, aga kui juba uues sihtkohas oleme, siis olen alati nii rõõmus, et ikka kodust välja saime. Eriti kui seal on rohkem valgust, soojust ja päikest kui meil. Aga beebiga reisimine on tegelikkuses siiski lihtne, ei tasu seda karta, et beebi kuidagi takistusena mõjuks.

Ma arvan, et üldse on hästi oluline enne reisima minemist enda jaoks välja mõelda, miks reisima minnakse. Kas seepä rast, et kõik teised käivad, või on mingisugune konkreetne riik või koht, mida tahad näha. Või soovid

Juba nüüd kevadel läheme kaheks nädalaks Itaaliasse. Mees pole Veneetsias käinud ja tuli välja, et seal lähedal on veel palju põnevat, mida teha ja näha. Näiteks pidavat Garda järve ääres olema väga ilus, lisaks on seal palju lõbus tusparke ning isegi Peppamaa, mis kindlasti lastele meeldib. Rooma läheme ka, sest kumbki meist pole seal varem käinud! Veel mahuvad meie selle aasta plaanidesse kuu pikkune reis Singapuri, Balile ja Katarisse, lisaks väljasõit Narva ja Viljandisse ning terve nädal meie oma ilusal Saaremaal. l

Hispaania

Dubai

Mida ütleksid emale, kes tahaks oma beebiga puhkama sõita, aga ei julge?

RINNAPIIM –parim valik beebile

„Imetamine ja emaks olemine on õpitav ning ema parimaks õpetajaks on tema laps,” ütleb imetamisnõustaja Agnes Selin. Kui imetamine osutub raskeks, tasub koos ITK imetamisnõustajatega probleemile otsa vaadata, sest perele parim lahendus on alati olemas.

Imetamise

tähtsusest rääkides alustab nõustaja rinnapiima unikaalsest koostisest. „Emapiim on keeruline ja rohkem kui 200 komponendist (hormoo nid, kasvufaktorid, antikehad, vitamiinid jne) koosnev muutlik produkt. Rinnapiim katab enamiku imikute energia- ja valguvajaduse kuue elukuu jooksul, lisaks annab lapsele loomuliku kaitse nakkuste vastu.” Nõustaja selgitab, et emapiim muutub vastavalt lapse kasvamisele. „Rinnapiimal on alati sobiv temperatuur ja õige koostis, mis on sõltumata ema menüüst suhteliselt konstantne. Rinnapiim sisaldab kõike vajalikku inimlapse eakohaseks arenguks ning on üheaegselt kättesaadav ja odav.”

IMETAMINE ON HEA NII EMA KUI KA LAPSE TERVISELE

„Imetav ema on tervem ja imetava ema laps on tervem,” ütleb Selin. Nõustaja selgitab, et lapse rinnapiimaga toitmine on kasulik ka laiemalt, sest imemine arendab lapse lihaseid ja toetab mitmete elundite arengut. „Lisaks väheneb rinnapiima saaval lapsel ülekaalu ja diabeedi risk. Ka imetava ema sünnitusjärgne taastumi ne on kiirem. Kui naine on elu jooksul imetanud 12 kuud, siis esineb tal vähem kõrgvererõhku,

diabeeti, südame-veresoonkonnahaigusi, rinna- ja munasarjavähki,” loetleb Selin kasutegureid. Vähem tähtsaks ei pea ta ka seda, et imetamine soodustab ema ja lapse kiindumussuhte teket.

MILLAL PÖÖRDUDA IMETAMISNÕUSTAJA POOLE?

Sagedasemad teemad, millega pöördutakse imetamisnõustajate poole, on valusad nibud ja nibulõhed. Ka see, et laps ei võta kaalus juurde ja on rahutu. Mõnikord ema rind valutab pärast imetamist või rinda on tekkinud tükk. Samuti küsitakse nõu lusikatoiduga alustamisel.

Parim ema õpetaja on tema laps.

„Imetamise nõustamise kabinetti võib pöörduda kogu imetamise ajal, alustades esimeste asendite otsingutest ja lõpetades rinnast võõrutamisega,” julgustab imetamisnõustaja. „Oleme emale sellel teel ühiselt toeks.”

Imetamisnõustaja vastuvõtule ja telefoninõustamisele saad registreeri da tööpäeviti telefonil 666 1900.

Nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles.

Keskhaigla naistekliinikus töötab ka heksa imetamisnõustajat, kelle poole saad pöörduda kui soovid nõuandeid ja praktilist abi imetamisega seoses.

Lisainfo: www.sunnitusmaja.ee/ sunnitus/sunnitusosakond/ imetamisnoustamine

AGNES

vajalik

Beebiga RANDA!

Rannailmade saabudes võib tulla kiusatus muuta vankrisõidu trajektoori ja suunduda harjumuspärase asemel hoopis mere äärde. Kui beebi heaolu on sealjuures tagatud, on see kosutav vaheldus mõlemale.

FOTOD: ERAKOGU

Saaremaalt pärit Marili (29) beebi Jakob oli vaid kolmekuune, kui veetis eelmise suve kuumuses palju päevi rannas, ja mis veel kõige vahvam: kohalike saarlaste seas teada-tun tud Titerannas. “See on meie kodust vaid lühikese vankrisõidu kaugusel asuv rand Kuressaare los si juures. 30-kraadise leitsakuga ei tahtnud Jakob vankris üldse pikalt olla ega hetkekski magama jääda, ka toas olid tema uned hoolimata pidevalt huugavast ventilaatorist ki lühikesed. Rannas saime aga mõlemad olemist paremini nautida – seal polnud nii kuum kui mujal, õhk liikus, samas oli mõnusalt soe ja beebi oli ka palju rahulikum,” rõõmustab Marili.

Rannas otsisid nad alati varjulise koha, Jakob pandi kas teki peale või vankrikorviga maha vilusse. Kui sõideti autoga mõnda kaugemasse Saaremaa randa, sai beebi rannas magada turvahällis näiteks suure ma puu kaitsvas varjus. “Ärkvelole ku ajal köitsid Jakobi tähelepanu kaasa võetud kõrinad. Vahepeal sai talle vahelduseks ka süles ümbrust näidatud ja pisikesed varbadki vette pistetud! Jakobil oli rannas ikka alati ka müts peas ja pikkade varrukatega rannariided seljas, kasutasime ka beebidele mõeldud päikesekreemi. Kuna meie beebi oli siis veel rinnapiimal, polnud ka söögiga muret ning rinda sai ta ran nas tihti ka lihtsalt janu kustutami seks,” loetleb Marili mitmeid olulisi tegureid, mis tuleb enne beebiga randa minekut läbi mõelda.

Tihti oli Jakobiga lisaks emmele rannas kaasas ka issi, keegi tädidest või vanaemadest. “Nii sain palju ka ujuda, kui seda parajasti soovisin! Esialgu kartsin küll hirmsasti rinnapõletikku, kuna imetasin ju parasjagu. Siis aga uurisin imeta misnõustajalt selle kohta ja sain näpunäiteid, nagu näiteks mitte olla pärast ujumist märgade bikii nidega tuule käes, vaid vahetada märjad riided kohe kuivade vastu,” on Marili tänulik.

Samas annab ka beebiga kahe kesi rannas käimine emmele

vajalikku vaheldust. Marili sõnul sai ta Jakobiga rannas olles nautida lihtsalt suvepäikest, värsket mere õhku ja kodust väljas olemist. Väga pruuniks ta küll ei saanud, sest läks beebiga randa peale lõunat, kui päike ei olnud enam nii inten siivne, ent see ei olnudki eesmärk. “Kui beebi magas, pikutasin ka ise ega teinud suurt mitte midagi. Võib kõlada küll igavalt, aga pärast katkendlikku ööund kulub päevane lihtsalt puhkamine ära ja miks mitte teha seda rannas. Nii väikese beebiga on tegelikult üsna lihtne igal pool käia – kui tema põhivaja dused on kaetud, siis pole tal vahet, kus ta pikutab ja ringi vaatab,” teab Marili ja naerab siis: “Kujutan juba ette, et tulev suvi seal rannas enam

Marili

nii väga rahulik ei ole, aastasega on juba rohkem toimetamist!”

Jakobiga sai rannas pärastlõu nati veedetud vähemalt paar tundi. Beebi sai vahepeal oma uned teha ja tihti sätiti äraminek nii, et uus uni langeks auto- või vankrisõidu ajale. Emmele oli piisavalt vett ja snäkke kaasas ning nii ei olnud vaja ka kuskile kiirustada. Marili lisab: “Tavaliselt jõudsime rannast koju tagasi kella 5–6 ajal õhtul, kui pereisa töölt tuli. Mõnikord läksime mere äärde aga hoopis just pärast tema töölt koju saabumist, vahel koguni päris hilja õhtul. Jakob magas turvahällis rahulikku und ja emme-issi said pärast kuuma suve päeva end vette kasta, kordamööda beebit valvates.”

Meelespea päikeselisteks suvepäevadeks

Püsi beebiga varjus. Päike on meie laiuskraadil küll igatsetud D-vitamiiniallikas, ent alla pooleaastase lapsega ei soovitata päikese kätte veel minnagi ja juba vanemale beebile piisab vaid 5–10 minutist päikesest päevas. Põhjus on vägagi lihtne: beebide nahk on palju tundlikum täiskasvanu omast ja alla nelja kuu vanustel lastel puudub keha üks olulisemaid mehhanisme –higistamine – sootuks. Nii on beebid kah juks altid päikesepõletusele ja ülekuume nemisele ning mõlemad võivad osutuda neile koguni eluohtlikuks. Salakaval on ka kevadine päike, mis paitab jahedama ilmaga mõnusasti põski, ent võib beebi nahale kergesti põletuse tekitada.

Veendu, et vankris poleks kuum. Isegi kui beebi magab vankris või turvahällis ja otsene päike talle endale peale ei paista, jälgi ka seda, et vanker või turvahäll seisaksid mõlemad varjus –vastasel juhul muutuvad needki päikese käes beebile kiiresti liiga kuumaks. Samal põhjusel ei tohiks ka rannas või muidu palava ilmaga lapsevankri avaust teki, rätiku või mõne muu kangaga kinni katta – ja seda isegi mitte varjus. Ka nii võib temperatuur vankris kiiresti tõusta ja põhjustada beebi ülekuumenemise. Vankri kaarvari soovitatakse tõmmata võimalikult madalale ja vajadusel katta vanker vaid putukavõrguga. Palavaga sobib beebile uneajaks peale panna vaid õhuke lina ja ka lapse selja all võiks olla mõne sünteetilise materjali asemel loo duslik, mis reguleerib kehatemperatuuri paremini ega aja higistama.

Anna beebile rohkem juua. Päikeselise suveilmaga vajab beebi rohkem vedelikku kui tavaliselt, seega tuleks teda ka tihemini imetada ja leida selleks need vajalikud hetked ka rannas või mujal õues viibides. Rinnapiimalaps vajab nii söögiks kui ka joogiks ainult emapiima. Kui teda kimbutab vaid janu, siis piisab beebile söögikordade vahel ka ainult mõnest lonksust. Kui laps saab piimasegu, mis on vägagi toitev, võib talle joogiks anda ka keedetud vett.

Katsu beebi kuklavolti.

Selle asemel, et ise sulle kurta, kui tal juba liiga palav on, võib su beebi muutu da hoopiski loiuks ja uniseks. Sellepärast tasub imikuga sooja ilmaga väljas olles katsuda aeg-ajalt tema kaelavolti. Kui

see on niiske ja kuum, on tema jaoks tegelikult juba liiga palav ja last tasuks jahutada. Hea on viia bee bi kohe jahedamasse kohta, vahetada tal riided ja anda rinda või keedetud vett.

Väldi imikuga õueminekul keskpäevast aega.

Kui vähegi võimalik, tasub sooja ilmaga beebiga päikese kätte minekul vältida keskpäevast kella 11 ja 15 vahelist aega, mil ultraviolettkiirgus ja õhutempera tuur on imiku jaoks kõige ohtlikumad.

Pane beebile pähe laia äärega müts.

Palava ilmaga võib beebil mütsiga vankris pikutades hakata liiga palav, küll aga tasub müts pähe tõmmata nendeks hetkedeks, kui tõstad oma pisikese seikleja vankrist välja maailma avastama. Nii kaitseb see beebit eelkõige päikese, aga ka võimaliku tuule eest. Kõige paremini sobib laiaääreline müts, mis kaitseb päikese eest ka lapse nägu, kaela ja kõrvu. Kuna beebi naha kaitse mehhanismid pole veel välja kujunenud, võib kergesti tekkida päikesepõletus ka huultel, ninal ja kõrvadel. Väga head on spetsiaalsed UV-kaitsega mütsid, ent kasu on kahtlemata ka mõnest teisest õhulisest peakattest.

Riieta beebit õhku hästi läbilaskva pika rõivaga.

Ehkki beebit riietades soovitatakse panna talle alati üks kiht rohkem riideid selga kui iseendale, siis palava suveil maga see ei kehti ja reegliks võiks saada hoopis: pigem vähem kui rohkem. Kui ilm on nii palav, et ise läheks õue hea meelega ilma ühegi rõivakihita, piisab beebile kindlasti vaid ühest õhukesest riideesemest. Palava ilmaga võiksid beebil seljas olla õhemad, heledad ja mittesünteetilisest, õhku hästi läbi laskvast materjalist – siidist, puuvillasest, linasest – riided. Näiteks siid on väga hea temperatuuri tasakaalustaja, mis kuuma ilmaga jahutab ja külmema ilmaga säilitab keha sooja temperatuuri. Lisaks imab siid niiskust ja kuivab ruttu. Tänapäeval kaitsevad beebi nahka päikese eest hästi ka spetsiaalsed UV-kaitsega riided, mis kuivavad samuti ruttu ja sobivad eriti hästi suurematele beebidele, kes juba natuke veerõõmegi

Jakob

naudivad. Heledat värvi riided peegel davad kuumust ja jahutavad nahka paremini. Rõivad võiksid seljas istuda vabalt ning olla pikkade varrukate ja säärtega, et ka beebi käed ja jalad oleksid päikese eest kaetud. Kaasa tasub võtta ka vahetusriided, mida saab lapse le selga panna, kui ta on higistanud. Veel üks lisakiht riideid kulub ära ka selleks hetkeks, kui lapse vankrist välja võtad ja mõni tuuleiil teda tervitab.

Kanna lapse katmata kehaosadele päikesekreemi.

Pooleaastase beebiga saab juba päriselt päikest tervitama minna. Päikese põletuse kaitseks kanna siis lapse kätele ja teistele katmata kehaosadele vaid spetsiaalselt beebidele mõeldud päikesekaitsekreemi, mis oleks loodus puhas ja mille kaitsefaktor on vähemalt 30. Mõnedes kaitsekreemides olevad keemilised ühendid imenduvad kergesti läbi beebi õrna naha ja võivad tekitada terviseprobleeme, näiteks allergiat või nahaärritust. Arvestada tuleb ka sellega, et beebide sõrmed ja rusikad käivad tihti suhu ning seetõttu ei saa vältida kreemi sattumist organismi. Kõige kindlam on hankida oma beebile päikesekreemi seega kas apteegist või looduspoest. Kreemi peaks nahale määrima vähemalt 30 minutit enne päikese kätte minekut, sest kreemi imendumine ja kaitseefekti toimima hakkamine võtab natuke aega.

Ära jäta last hetkekski seisvasse autosse.

Päikeselise ilmaga ei tohi beebit het kekski seisvasse autosse jätta, sest auto muutub minutitega talumatult kuumaks ja lapse ülekuumenemine tekib veel kiiremini kui täiskasvanul. Autosõidul arvesta aga sellega, et ehkki palavust on oi kui ahvatlev peletada kiirelt huugava konditsioneeriga, siis koos beebiga sõites ei tohiks konditsioneeri temperatuur olla jahedam kui 20 soojakraadi. Kõik ikka selleks, et su beebi saaks olla terve ja rõõmus! l

Tagasi raseduseelsesse vormi

Suur protsent naisi ei suuda pärast lapse sündi oma raseduseelset kaalu tagasi saada ajaks, kui laps on aastane. Kas rahvasuus imevahendiks tituleeritud kiudaine glükomannan võib olla lahendus?

MIS ON GLÜKOMANNAN?

Glükomannan kuulub kiudainete hulka. Tegemist on veeslahustuva kiudainega, mida saadakse Aasia riikidest konjaki taime juurtest, aga ka Kreekas ja Türgis kasvavatest teatud sorti orhidee juurtest. Samuti leidub glükomannanit osas okaspuudes. Peamiselt kasutatakse glükomannani allikana aga konjaki taime. Varasemalt on glükomannanit müüdud ka kui toidulisandit, mis aitab kõhukinnisuse vastu, ning kui kolesteroolitaseme alandit. 2010. aastast alates on sellele omistatud ka kaalulangetavat mõju.

KIUDAINED JA NENDE KASULIKKUS

Kiudaineid on väga erinevaid. Suures plaanis võib neid jaotada polüsahhariidseteks ja mittepolüsahhariidseteks. Polüsahhariidsed kiudained jaotuvad omakorda kaheks – vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Lahustuvad kiudained imavad endasse vett ja

moodustavad viskoosse geeli, mis pikendab seedimise aega. Geel seob ka teatavaid toidu komponente, takistades nende imendumist. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist verre, olles suurepärased veresuhkru taseme kontrollijad.

Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on tselluloos. Seda ei suuda inimorganism seedida, kuid see suurendab toidu mahtu, kiirendab selle edasiliikumist peensooles ja soodustab lima eritumist jämesooles. Lahustumatud kiudained seovad endaga palju vett, suurendades toidumassi ja tekitades täiskõhutunde, mis vähendab söödava toidu hulka. Kiudained ergutavad ka mao ja soolestiku motoorikat ning aitavad vältida kõhukinnisust. Lahustumatuid kiudaineid leidub eeskätt seemnetes ja puuviljades, samuti täisteraviljas.

Liigse kiudainete tarbimisega seondub vaid üks oht. Suur hulk, pikaajaliselt päevas üle 50–60 g, võib häirida mõnede mineraalainete imendumist, tekitades organismis nende puuduse. Eeskätt kehtib see kiudainelisanditega liialdamise või kliide tarvitamise

puhul. Normaalsetes annustes aga kiudained või neid sisaldavad toidulisandid toitainete imendumist ei mõjuta. Lääneliku toitumisstiiliga inimestel on peamiselt probleemiks pigem kiudainete igapäevane de�itsiit. Igapäevaselt võiks olenevalt vanusest tarbida 25–35 grammi kiudaineid, on aga üsna tavapärane, et sellest saadakse kätte alla poole. Tihti jääbki edukas kaalulangus just kiudainete de�itsiidi taha.

KUIDAS GLÜKOMANNAN TOIMIB?

Glükomannanile omistatakse kaalulangetavat efekti enim kiudainetest just selle eriliselt võimsa vett imava võime tõttu. Ta võib imada endast 50 korda rohkem vedelikku. Kui panna klaasi vee sisse vaid pisut glükomannanit, suudab ta selle geeljaks muuta. Nii toimib ta ka maos, tekitades kiiresti täiskõhutunde, aidates seeläbi vähem süüa ning lükates edasi kõhutühjenemise tunnet.

a. Igapäevaste oluliste toitainete optimaalne tasakaal

c. Aitab hoida energiataset stabiilsena

e. Vähem magusaisusid, muud näksimist ja ülesöömist

d. Pikendab täiskõhutunnet

b. Madala kalorsusega ja madala glükeemilise indeksiga

Koodiga „Beebi2022“ saad e-poest soodustust 22% ja tasuta transpordi

REZTART ON FUNKTSIONAALNE KIUDAINE- JA VALGURIKAS TOIT!

Reztart sisaldab rikkalikult looduslikke kõrgekvaliteedilisi toitaineid puhtast Põhjamaade loodusest! Reztart FIT tervisejoogid sisaldavad konjakijuurt (glükomannaan) – kliiniliselt tõestatud kaalulangusprogramm

FB ReztartEesti IG reztarteesti

BEEBIGA

SUVE NAUTIMA!

Suviste päikesepaisteliste ilmadega tahaks viibida koos perega võimalikult palju õues ning nautida päikesepaistet rannas. Kuidas aga mõjub päike beebi õrnale nahale? Tema nahk on palju tundlikum kui täiskasvanutel ning selle eest tuleb eriti hästi hoolt kanda. Lisaks päikesekaitsele tuleb kindlasti mõelda ka päikesejärgsele nahahooldusele. Leidke endale sobivad tooted ning nautige suve täiel rinnal!

PÄIKESEKAITSE

BEEBI ÕRNALE NAHALE

BioNike Defence Sun SPF 50+ pihustatav päikesekaitsepiim lastele on loodud spetsiaalselt beebide ja laste õrna naha kaitsmiseks. Lihtsasti nahal hajutatav ja mittekleepuv ihupiim tagab kolmekordse kaitse: aitab kaitsta UV-kiirguse põhjustatud lühiajalise kahjustuse eest tänu laia spektriga UVA-UVB päikesekaitsefiltrite süsteemile; aitab kaitsta infrapunakiirguse põhjustatud vabade radikaalide eest; aitab kaitsta DNA bioloogilise kahjustuse eest. Väga veekindel ja liivakindel, lõhnaaineteta, säilitusaineteta, dermatoloogiliselt testitud. 125 ml 22,29 €

Müügil Apotheka ja Südameapteekides, Stockmannis, Tradehouse’is ning e-poodides apothekabeauty.ee, loverte.com, mylook.ee ja purecosmetics.ee

Spetsiaalselt kõige tundlikuma ja haavatavama naha vajadustele välja töötatud Avène Sun Intense Protect päikesekaitseemulsioon SPF 50+ kaitseb ka kõige intensiivsemate tingimuste korral (mägedes, troopikas, kõrge õhuniiskus jne) ning vastab nii naha kui ka keskkonna kõrgeimatele standarditele. Ülimalt kerge, erakordselt vee- ja higikindel tekstuur hoiab naha niisutatuna kuni 8 tundi, imendub ülikiiresti nahka (3 sekundit) ega jäta valgeid jälgi. Kasutamiseks nii näol kui ka kehal, ka kõige tundlikumal nahal. Koostis on välja töötatud selliselt, et minimeerida allergiliste reaktsioonide tekkeriski ning mõju keskkonnale. Mittekomedogeenne. Sobilik beebidele (al 6. elukuust), lastele, täiskasvanutele.

150 ml 27,06 €

Avène tooted on müügil Apotheka Beauty e-poes, apteekides, Tradehouse’is, Stockmannis ja mactabeauty.com.

KAITSE ÕRNALE NAHALE

Babé Pediatric päikesekaitsekreem SPF 50+ on loodud beebide (alates 6. elukuust) ja väikelaste õrnale nahale. Kreem annab näole ja kehale väga tugeva ning laia spektriga kaitse UVA- ja UVB-kiirguse eest. Sisaldab laia spektriga füüsikaliste, keemiliste ja looduslike filtrite kombinatsiooni. Ideaalse imendumisega kerge kreem on väga veekindel ning rikastatud antioksüdantsete, rahustavate ja pehmendavate toimeainetega. Sobib ka päikeseallergia korral. Dermatoloogiliselt testitud, Eesti Allergialiit tunnustab. 100 ml 29,10 €

Müügil apteekides, e-apteekides, Tradehouse’is ning e-poodides apothekabeauty.ee, loverte.com, mylook.ee ja mactabeauty.com

VÄRSKENDA JA NIISUTA

BioNike Defence Sun päevitusjärgne niisutav losjoon lastele Niisutava koostisega losjoon on ideaalne imikute ja laste õrna ning tundliku naha värskendamiseks. Sisaldab nahka rahustavaid ja värskendavaid koostisaineid ning on sobiv päikesest põhjustatud naha punetuse ja ärrituse vähendamiseks. Jätab nahka pehmeks ja niisutatuks. Eriline PRO-REPAIR kompleks aitab võidelda päikese poolt põhjustatud kahju vastu isegi pärast päikese käes viibimist, stimuleerides naha loomulikke taastumismehhanisme. Lõhnaaineteta, säilitusaineteta, dermatoloogiliselt testitud.

13,33

Müügil Apotheka ja Südameapteekides, Stockmannis, Tradehouse’is ning e-poodides apothekabeauty.ee, loverte.com, mylook.ee ja purecosmetics.ee

A-Derma Exomega Control kehasprei atoopilisele nahale aitab kontrolli all hoida naha kuivusest tingitud ärritustunnet. Sprei imendub kohe ning tagab leevenduse kuivale ja ekseemile kalduvale nahale. Toote koostisosad on 97% looduslikku päritolu ning välja töötatud selliselt, et minimeerida allergiliste reaktsioonide tekkeriski. Sobilik sünnist alates, igas vanuses, nii näole kui ka kehale.

200 ml 26,53 €

Müügil Apotheka Beauty e-poes ja apteekides.

ÕRN JA HOOLITSEV VANNISKÄIK

Babé Pediatric vannigeel on ideaalne igapäevane hügieenitoode beebide ja väikelaste õrnale nahale. Vannigeel hoolitseb naha eest pehmelt ja pakub vajalikke toitained. Stabiliseerib ja taastab naha loomuliku kaitsekihi, mõjub rahustavalt ja niisutavalt, säilitab loomuliku niiskuse nahas ja kaitseb õrna naha pH-d. Kui beebil pole juukseid, võib sellega pesta ka peanahka. Dermatoloogiliselt testitud, Eesti Allergialiit tunnustab.

500 ml 15,77 €

Müügil apteekides, e-apteekides, Tradehouse’is ning e-poodides apothekabeauty.ee, loverte.com, mylook. ee ja mactabeauty.com

A-Derma Exomega Control 2in1 pesemisgeel puhastab õrnalt näo, keha ja juuksed. Toidab ja rahustab kuiva, atoopiale kalduvat nahka. Kasutamiseks duši all või vannis. Õrna vahu ja kerge tekstuuriga toodet on kerge maha loputada. Ei ärrita silmi. Seebivaba. Füsioloogiline pH. Õrnalt lõhnastatud. Biolagunev koostis. Testitud dermatoloogilise ja pediaatrilise kontrolli all. Sobilik sünnist alates.

200 ml 15,09 €

Müügil Apotheka Beauty e-poes ja apteekides.

PEA PUHTAKS NAHKA JA SILMI ÄRRITAMATA

BioNike Triderm Baby eriti õrn šampoon puhastab õrnalt vastsündinute ning imikutele õhukesi juukseid ja tundlikku peanahka. Ideaalne peanaha ärrituse, sh titekõõmast põhjustatud ärrituse rahustamiseks. Väga hea talutavusega, ei ärrita silmi ja sobib sagedaseks pesemiseks. Hüpoallergeense lõhnaainega, säilitusaineteta, dermatoloogiliselt testitud. Eesti Allergialiit tunnustab.

200 ml 12,34 €

Müügil Apotheka ja Südameapteekides, Stockmannis, Tradehouse’is ning e-poodides apothekabeauty.ee, loverte.com, mylook.ee ja purecosmetics.ee

HOIAB NAHA KUIVANA

Babé Pediatric mähkmelööbe kreem on parim beebi punetavale tundlikule nahale. Tänu pehmele tekstuurile on seda kerge peale kanda ja eemaldada. 10% tsinkoksiidi sisaldusega kreem leevendab nahaärritust, rahustab ja pehmendab lööbes nahka, kaitseb nahka ärritavate ainete ja haudumise eest, soodustab naha loomulikku taastumist ning taastab naha hüdrolipiidse barjääri. Dermatoloogiliselt testitud, Eesti Allergialiit tunnustab.

100 ml 14,95 €

Müügil apteekides, e-apteekides, Tradehouse’is ning e-poodides apothekabeauty.ee, loverte.com, mylook.ee ja mactabeauty.com

TOETA OMA BEEBI ARENGUT

2. elukuu

Jätka harjutusi, et soodustada sümmeetrilise asendi arengut. Aseta lapse jaoks huvitavaid mänguasju tema keha kesk joonele, rinnaku kohale ja käte ulatusse. Väga hea on pea keskjoonel hoidmise treeninguks kasutada tegelustekki või mängukaart, kus saab asetada mänguasju rippuma lapse keha keskjoonele. Selleks, et vältida poole-eelistuse teket, jäl gi, et kasutad beebit sülle võttes ja teda süles hoides mõlemat oma kehapoolt. Aseta laps magama vahelduvalt paremale ja vasakule küljele. Kui märkad, et su beebi vaatab enamjaolt ühele küljele või tema üks käsi on aktiivsem kui teine, siis kindlasti konsulteeri oma perearsti või füsioterapeudiga.

Tee harjutusi lapse kätega. Kõige lihtsamad harjutused on tihti kõige olulisemad. Tee beebi kätega sirutus- ja kalli-kalliharjutust või hoopis poksimisliigutust selleks, et õpetada last käsi keskjoonele tooma. Keskmiselt hakkavad lapsed tahtlikult käsi keskjoonele tooma umbes teise ja kolmanda elukuu vahel.

Teisel elukuul hakkavad ka beebi kaelalihased tugevamaks muutuma. Kindel peahoid areneb lapsel välja samuti teise ja kolmanda elukuu vahel. Et tugevdada lapse kaela painutajalihaseid, võta teda sülle läbi külje ja tee lapsega õlgadest või kätest üles tuleku harjutust. Selleks, et saaksid tugevaks beebi kaela sirutajalihased, on tarvis last asetada kõhuliasendisse maailma avastama.

1. elukuu

Esimese elukuu number üks märksõna on kindlasti lähedus. Laps vajab palju nahk-naha kontakti ja lapseva nema sooja embust, et harjuda uue elukeskkonnaga. Nii areneb beebis turvatunne ja tekib kiindumussuhe lap sevanemaga. Lisaks saame juba esimesel elukuul oma lapse arengule kaasa aidata selliste väikeste tegevustega nagu aluselt läbi külje sülle võtmine ja lapsega keskjoo nel suhtlemine. Nimelt läbi külje last sülle võttes aitame lapsel tugevdada tema kaela painutajalihaseid ja valmis tame last ette pööramisliigutuse õppimiseks. Ära unusta beebit sülle võtta nii paremalt kui ka vasakult küljelt, et mitte soodustada poole-eelistuse teket. Sündides on imikute kehaasend asümmeetriline. See tähendab seda, et lapse pea on pööratud kas paremale või vasakule kül jele. Umbes teiseks elukuuks saavutab laps oma esimese oskuse – sümmeetrilise kehaasendi. Ehk teiseks elukuuks suudab beebi hoida pead kehatüvega ühel joonel ja vaadata sulle otsa nii, et tema pea ei vaju enam külge dele. Juba esimestel elupäevadel alusta lapsega suhtlust nii, et tood tema pea õrnalt keskjoonele. Väga hea asend on selle oskuse harjutamiseks ka poollamavas asendis vanema jalgadel olemine – siis jääb beebi pea sinu reite vahele ja nii soodustame sümmeetrilise asendi arengut.

Iga elukuuga üllatab laps sind mõne uue oskusega. Alljärgnevate nippide ja soovitustega saad ka ise oma beebi motoorsele arengule kaasa aidata.

3. elukuu

Kolmanda elukuu kõige suuremaks saavutuseks lapsel on lühiajaline küünarvarstoetus kõhu liasendis. Kõhuliasendisse võid beebit asetada alates tema sünnist. Esialgu aseta last kõhuli oma rinnale ja hiljem, kui nabakönt on eemaldunud, võid hakata last kõhuliasendisse asetama maha matile, tegelustekile, voodile või võimlemispallile. Beebit kõhuliasendisse asetades pea meeles, et kui lapse ülakeha on kõrgemal kui tema pepu, siis on tal kõhuliasendis lihtsam pead tõsta. Selleks pane tema rinnaku alla rullikeeratud saunalina ja jälgi, et laps toetab oma keharaskuse küünarvartele.

4. elukuu

Neljandal elukuul hakkab laps aktiivselt tugevdama oma kehatüve painuta jalihaseid ja alustab seljalt kõhule pööramise õppimisega. Kehatüvelihaste tugevdamiseks tutvusta beebile tema varbaid. Painuta jalad aluselt ja too lapse käed tema varvastele ning rulli last aeglaselt, käed-jalad koos, paremale ja vasakule küljele. Tee lapsega harjutusi pööramisliigutuse õppimiseks. Kindlasti harjuta pööramist nii paremale kui ka vasakule küljele võrdselt, et vältida asümmeetria teket. Pööramisliigutuse saavad lapsed selgeks keskmiselt neljandal-viiendal elukuul.

Neljandal elukuul võib sinu beebi hakata poollamavast asendist ennast ettepoole kangutama – just nagu tahaks ta istuma tulla. Esimesel eluaastal tulevad beebid istuma vaid läbi külje: külglamangu või toengpõlvituse. Seega ära eelda, et nüüd on aeg hakata istumist harjutama – kindlasti mitte! Laps kangutab ennast ettepoole seetõttu, et veelgi tugevdada oma kõhulihaseid pööramisliigutuse sooritamiseks. Viiendal elukuul on beebid võimelised ka aluspinnalt pead üles tõstma ja ikka selleks, et oma kehatüvelihaseid tugevdada.

Kõhuliasendis võivad lapsed neljandal elukuul teha “ujumisliigutusi”. Beebi tõstab käed ja jalad aluselt ning jääb piltlikult öeldes kõhule “ujuma”. Kui “ujumisliigutuste” tegemine vaheldub toetusega, siis pole muretsemiseks põhjust – see on lapse normaalne arengu osa. Kui aga sinu laps on kogu kõhuli olemise aja käed-jalad aluselt tõstetud asendis, siis võib selline asend viidata lihasepingetele lapse kehatüve sirutajalihastes. Mure korral konsulteeri kindlasti oma perearsti või füsioterapeudiga.

Ka peenmotoorses arengus toimub neljandal elukuul suur läbimurre – laps õpib tahtlikult

5. elukuu

Seliliasendis mängib beebi oma varvastega ja tõstab aluselt pead – ikka selleks, et oma kehatüve painutajalihaseid tugevdada. Ja kuna laps on nüüd suuteline veetma rohkem aega kõhuliasendis, siis hakkab tugevnema tema õlavööde. Beebi suudab kõhuliasendis toetada randmetele ja viia keharaskust kõhuliasendis kül jelt küljele selleks, et haarata tema ees asetsev mänguasi. Viiendal elukuul hakkab laps kõhuliasendis ringselt ümber enda telje liikuma ehk pivotee rima. Selle oskuse harjutami seks meelita last mänguasjaga külje suunas liikuma ja tee maas matil, tegelustekil või pallil harjutusi selleks, et õpetada teda viima keharas kust kõhuliasendis paremale ja vasakule küljele. Kui laps on kõhuliasendis keharaskuse siirdamise selgeks saanud, siis nüüd on ta võimeline pöörama iseseisvalt ka kõhult seljale.

6. elukuu

Kuuendal elukuul oskab sinu beebi pöörata seljalt kõhule ja kõhult seljale. Ta oskab kõhuliasendis ringselt liikuda ümber oma telje nii paremale kui ka vasakule ja kesk miselt kuuendaks elukuuks õpivad lapsed selgeks ka labakäsitoetuse kõhuliasendis.

Nüüd tekib beebil huvi edasiliiku mise vastu. Mõni laps valib liikumi seks kõht vastu alust roomamise, mõni pöörates ehk rullides liikumise ning mõni laps kasutab mänguasjadeni liikumiseks tagurdamist – lapsed on väga leidlikud selleks, et luua võimalused kaugemal asetseva mänguasja kätte saamiseks või oma uudishimu rahuldamiseks. Kõht vastu alust roomamise harjutamiseks aseta beebi ette u 10–15 cm kaugusele mänguasi, seejärel painuta lapse üks jalg põlvest ja aseta nii painutuses kui ka sirutuses olev jalg siseküljega vastu aluspinda. Lase lapsel painutuses olev jalg sirutusse lükata ja korda harjutust teise jalaga, kuni su beebi on mänguasja kätte saanud.

KAHEKSANDAL ELUKUUL SAAVAD LAPSED SELGEKS KÄPULIASENDIS LIIKUMISE

EHK KÄPUTAMISE

7. elukuu

Keskmiselt seitsmendaks elukuuks saavad lapsed selgeks kõht vastu alust liikumise ehk roomamise. Kõhuliasendis suudab laps ennast lükata juba labakäsi toetusesse ja võib siirduda ka toengpõlvitusse ehk käpuliasendisse. Kui sinu beebi siirdub käpuliasendisse, siis õpeta talle keharaskuse viimist vahelduvalt kätele ja jalgadele teda õrnalt ette-taha kiigutades. Ka suudab laps säilitada juba lühiajalist stabiilset istumisasendit nii, et selg ei ole enam istudes kumer. Istumisasendisse minek saab beebil selgeks umbes seitsmendal-kaheksandal elukuul. Istumis asendisse minekut võid lapsega harjutada nii läbi külgtoengu kui ka käpuliasendi, olenevalt sellest, kas sinu laps püsib käpuliasendis hästi või mitte. Kui sinu beebi ei suuda veel käpuliasendit hästi säilitada, siis alusta istuma siirdumise õpetamist talle läbi külgtoengu. Aseta laps selili matile, pane oma vasak käsi tema paremale reiele ja oma parema käega haara lapse vasakust käest. Pööra beebi küljele ja suuna teda istumisasendisse siirduma nii, et laps tõukaks ennast vasaku käega aluselt külgistesse. Korda harjutust võrdselt mõlema kehapoolega.

8. elukuu

Keskmiselt kaheksandal elukuul saavad lapsed selgeks käpuliasen dis liikumise ehk käputamise. Käputamise harjutamiseks aseta lapse ette umbes 20 cm kaugusele huvitav mänguasi ning too tema kätt ja jalga vahelduvalt edasi, kuni laps jõuab mänguasjani. Käputami se harjutamiseks võid kasutada ka salli või lina. Aseta see beebi kõhu alla ja lase lapsel käpuliasendis ees asetseva mänguasjani liikuda nii, et ei lase lapse kõhul vastu maad vajuda.

Kaheksandal elukuul avastab nii mõnigi laps enda jaoks ka toe najal põlvitusse ja püsti tuleku. Kui sinu laps on enda jaoks avastanud juba vertikaalasendi, siis jälgi, et ta tuleks püsti läbi poolpõlvituse.

9. elukuu

Üheksandal elukuul on laps juba väga aktiivne. Ta käputab, läheb ise istuma ja tuleb istumisasendist käpuliasendisse. Toe najal suudab laps tulla põlvitusse ja ka püsti. Kui sinu laps on alles alustanud püsti tulemist, siis jälgi, et ta tuleks toe najal püsti läbi poolpõl vituse – ehk asetab ühe jala täistallaga maha ja siis tõukab ennast üles. Mitte ei kasuta käte abi, et sikutada ennast püsti nii, et mõlemad jalad sirutuvad korraga. Samuti ei oska laps veel iseseisvalt püstisest asendist ära tulla. Selleks, et abistada teda vertikaalasendist ära tulema, põlvita toe najal seisva lapse selja taga. Haara lapse puusadest ja ütle käsklus “kükki” ning lase lapsel istuda oma põlvedele. Seejä rel meelita teda mänguasjaga jälle toe najal püsti tulema ja kasuta käsklust “püsti”. Mõne aja möödudes, kui käsklused on selged ja laps laseb julgemalt kükki, siis liigu oma põlvedega veidi tahapoole ja korda harjutust nii, et laps tuleb käskluse “kükki” ajal täiskükki ega istu enam sinu põlvedele.

11. elukuu

On aeg alustada otsesammude õppimist. Väldi lapsega tipa-tapa tegemist! Last kätest kõnnitades ei kummardu me tavaliselt piisavalt madalale, et ta saaks kasutada kõnnil õiget kõnnimustrit – kand ja varvas. Pigem soo dustame last päkkadele toetuma ja selle tagajärjel võib tekkida lihasepingeid tema jalalihastes ning kinnistuda ebakorrektne kõnnimuster. Ka ei pea laps sedasi tegelema tasakaalu säilitamisega vertikaalasendis – seega tema keha on suhteliselt passiivne ja nii võib iseseisev kõndima minek hoopis oodatust kauem aega võtta. Muidugi ei tasu siinkohal mainimata jätta ka koormust lapsevanema seljale ja piinavaid seljavalusid.

Lase lapsel otsesamme iseseisvalt harjutada, kasutades toeks ratastel mänguasjakasti, käimistuge, lükatavat autot, pappkasti, tumbat vms. Kindlasti hoia esialgu eset kiiresti eest libisemast! Nii ei teki lapsel hirm iseseisva otsesammude harjutamise ees. Kui laps on otsesamme tehes juba kindlam ja suudab paremini tasakaalu hoida, siis võid lasta tal iseseisvalt koos toega liikuda.

10. elukuu

Toe najal suudab laps juba päris osavalt seista ja ka iseseisvalt alla tulla. Kümnendal elukuul teeb laps toe najal külgsamme. Külgsammude harjutamiseks meelita teda toe najal mänguasja ga paremale ja vasakule küljele liikuma. Aktuaalseks muutub ka ronimine – laps tahab näiteks diivanile või voodile ronida. Kuid ka sealt ei oska ta iseseisvalt turvalisel viisil alla tulla. Iseseisvalt tuleks laps diivanilt ja voodilt alla pea ees, kuid turvaliseks alla tulekuks peame õpetama teda jalad ees alla tulema. Pööra lapse alakeha diivani ääre poole ning too üks jalg maapinna lähe dusse ja kasuta käsklust “jalad ees”. Seejärel lase lapsel tuua ka teine jalg maapinnale. Jäta meelde, et laps vajab selle oskuse kinnistamiseks mitmeid ja mitmeid kordi ettenäitamist, ühest korrast ei piisa.

Rohkem arendavaid harjutusi beebile leiad Maarja Säde raamatust

“Minu aktiivne beebi. Arendavad harjutused sünnist esimese sammuni”.

12. elukuu

Aastane laps on väga liikuv. Ta käputab, siirdub iseseisvalt istuma ja istumisasendist käpu liasendisse. Ta suudab säilitada pikaajaliselt istumistasakaalu. Kui laps istumisasendis tasakaalu kaotab, siis oskab ta kõikides suun dades (ette, taha, külgedele) ennast kukkumise eest kaitsta käe maha panekuga. Ta matkib lapsevanema tegevusi, nagu kammimine, lapiga pühkimine jne. Laps oskab plaksutada ja lehvitada. Ta oskab iseseisvalt kõndida – mõni laps veel toe najal. Lapse iseseisev kõnd võib olla veel kohmakas, võib esineda palju kukku misi ja jalad on tal laias toepinnas, et paremini tasakaalu säilitada. Ära muretse, kui sinu aastane laps veel iseseisvalt ilma toeta ei kõnni – iga asi omal ajal.

Kõik lapse motoorsed oskused on siia kirja pandud keskmise vanuse järgi. Lapsed on aga väga erinevad – nii iseloomult kui ka arengutempolt. Pole midagi hullu, kui sinu beebi saab mõne oskuse selgeks natukene varem või hiljem. Lapse areng võib kõikuda ühe-kahe kuu piires. Oluline on mitte võrrelda oma last teiste samaealistega ja kiirustada uusi oskusi omandama, sealjuures jättes vahele olulisi motoorseid verstaposte. Kui oled siiski mures oma lapse arengutempo pärast, siis konsulteeri oma perearsti või füsioterapeudiga. l

Minu aktiivne beebi Õpetatakse eakohaseid tegelusi imikuga ja seletatakse, miks need on selles eas vajalikud. Beebiga võimlemine kujundab õigeid liigutusmustreid ja soodustab lapse füüsilist arengut.

Beebimassaaž ja -jooga Harjutused aitavad kaasa lapse füüsilisele arengule, heade emotsioonide loomisele, parandavad unekvaliteeti, kiirendavad vereringet ja ainevahetust ning leevendavad gaasivalusid.

Aeg taastada

KEHA JA VAIMU

Emaks saades kipub enda heaolu ununema.

Küll aga tunneb beebi end turvaliselt just endaga heas kontaktis oleva, terve ja õnneliku emmega ning jooga toetab seda hästi.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU

Jooga tähendab palju rohkemat kui vaid võim lemine. See tähendab eelkõige eneseteadvuse märkamist, mis ei pea toimuma joogamatil, vaid lihtsate tehnikatega ka igapäevatoimetuste vahel: beebiga suheldes, imetades, õues kärutades, isegi nõusid pestes!

Ka emadele mõeldud joogatundi saab minna koos beebiga ja lisaks heale vaheldusele saada mit mekülgset nõu nii rasedusest ja

sünnitusest taastumiseks kui ka tasakaalu leidmiseks uues emaks olemise rollis.

„Emarolliga tuleb harjuda üha uuesti – saad sa siis emaks esimest, teist või kolmandat korda,” teab doula, Studio108 joogaõpetaja ja imetamisnõustaja Aale-Triinu Sonn hästi omastki kogemusest.

„Ja siis on tähtis, et ma ei kaotaks endaga kontakti. Ema ja beebi joo gatundides õpime selleks iseenda teadvust avardama, sealjuures

teadvustades oma last. Mu laps vajab mind kõige enam just enese teadliku, tervikliku ja tervena.”

Joogaõpetaja raseda ja emana Aale-Triinu on tegelenud joogaga 29 aastat, neist 17 olnud kriya hatha jooga õpetaja.

Tegemist on ühe kõige algupära sema joogaliiniga, mida Aale-Triinu nimetab õigeks joogaks, sest teised on juba nn hilisemad leiutised.

Hetk ema ja beebi joogatunnist

„Õpetajakursused läbitud, visati mind õige pea vette, et hakata ka rasedate joogat õpetama. Ma väga kartsin seda alguses, sest rasedatele joogat andes on vastutus mõistagi suur, küll aga sai üsna pea selgeks, et lapseootel naised on niivõrd naturaalselt juba ise sellises jooga olemises ja tõesti süvenevad endas se,” kiidab Aale-Triinu oma õpilasi. Ema ja beebi jooga juurde jõudis ta aga pärast oma teise lapse sündi 2014. aastal. „Andsin kogu teise lapse raseduse aja lõpuni välja ka ise joogatunde, sealhulgas rasedate joogat, ning sain kohe enda nahal tunda, milliseid harjutusi ma tegeli kult teha ei saa ega tohikski teha.

Siis oli ka teise lapse sünni järel loomulik, et hakkasime edasigi koos beebiga tunde andma ning ka temast sai omamoodi õpeta ja,” rõõmustab Aale-Triinu ja tunnistab samas, et tollal tegi ta isegi tundides teatud vigu, mida ka paljud teised õpeta jad ema ja beebi joogatundi des ikka veel aeg-ajalt teevad. Juba aasta pärast läbis ta aga ka eraldi ema ja beebi jooga kursused ning õppis juurde veel palju vajalikku, sealjuures diastaasi ehk kõhu sirglihase lahk nevuse kohta, mis paljusid emasid kimbutab – sealjuures omal ajal Aale-Triinut ennastki.

ENAMIK SPORDIALASID EI TOETA MEID EMADUSE PROTSESSIS

Diastaas – sportlike naiste mure

„Peamised spordialad, mida tänapäeval naisedki entusiastlikult harrastavad, on meie patriarhaal ses maailmas algupäraselt hoopis meestelt meestele loodud ega toeta meid emaduse protsessis. Näiteks treenib kergejõustik meid pigem sõdalaseks kui emaks. Kui mehel on tarvis tugevat kõhu sirglihast ehk rahvakeeli six pack’i, mis oleks tal justkui kilbina kaitseks ees, siis nai se kõhus kasvab laps ning selleks on kasulik treenida hoopis teisi kõhu lihaseid,” selgitab joogaõpetaja.

Tema sõnul on kõhutants ainuke füüsiline ala, mis on naistelt naistele loodud ja mida võib teha kogu raseduse aja ning kasvõi kohe pärast sünnitust. „Kõhutants tree nibki just neid kõhulihaseid, mida on tarvis emaduse juures: kõhu süvalihaseid, põik- ja ristilihast. Treenitud kõhu sirglihasega naine on aga vastupidiselt just diastaasi riskigrupis ja kui seda kõhulihast hakata veel ka rasedana treenima ning ka pärast sünnitust esimese kuue kuu jooksul, siis diastaas on suure tõenäosusega garanteeritud,” hoiatab Aale-Triinu, kes õppis ema ja beebi jooga õpetajate koolitusel ka diastaasi manuaalset sulgemist ning aitab sellega oma joogatun dides vajadusel diastaasi ravida, lisaks iseseisvalt tehtavatele har jutustele. Kui on plaanis veel lapsi saada, siis on tema sõnul vaja teha kõhu sirglihase lahknevuse vastu ka ennetavat tööd.

Mitmeid joogaharjutusi saab teha koos lapsega

Kõhuhingamine taastab

„Spordis on põhirõhk just pingu tusel ja sealjuures saavad teeni matult vähe tähelepanu lõdvestus ja venitus. Nii jäävad kõhulihased meil hoopis jäigad. Selliselt on ka hingamine pärsitud – kõht ei liigu hingates piisavalt kaasa, hingamine pole piisavalt sügav ega vajaliku amplituudiga, hingame rohkem rindkeresse ja nii tulevad kergemalt ka psüühilised probleemid,” selgi tab Aale-Triinu ning annab hea nipi sünnitusest taastumiseks: „Kasvõi kohe pärast lapse sündi võiks alus tada kõhuhingamisega. Nii saab taastada normaalse füsioloogilise hingamise ja sellega ka oma vaimse tasakaalu.”

Eks joogaõpetajagi mõistab, et tänapäeval on selline mood, et kõhul ei tohi lasta liiga ette paisuda, aga millal siis veel kui mitte nüüd, raseda ja emana! Tehnika on selleks väga lihtne: hingan sisse ja lasen kõhul ette tulla, hingan välja ja lasen kõhu sissepoole tagasi.

Iseendaga kontaktis „Eesti keeles öeldakse „endast välja minema”, mis rahvakeeli tähendab küll närvi minemist, aga noorte emade mõttes tähendab see samas ka seda, et fookus liigub enda keskmest kellegi teise sisse. See võib juhtuda väga kergesti lapsega, aga ka partneriga. Näiteks kui naine on oma partnerisse väga kiindunud ja üritab talle meele järele olla, siis asetab ta fookuse mehe sisse. See on suhte seisukohast tegelikult üks kõige valemaid asju, mida teha, sest naine kaotab siis ka atraktiivsuse selle mehe silmis,” on Aale-Triinu kindel.

Samamoodi on tema sõnul lapse jaoks turvaline just see ema, kes on iseendaga kontaktis, kelle poole vaadata, kellelt õppida ja kes on hea eeskuju. „Ja see ei ole egoism, kui ma asetan tähtsuse punkti enda sis se, see on eluterve enda vajadustega kontaktis olemine, mitte omaka supüüdlikkus – need on erinevad asjad. Mehe jaoks on atraktiivne ja lapse jaoks on turvaline just see naine, kellel on otsesuhe mina – elu.

Naine, kes ei kontakteeru endaga mitte lapse või mehe kaudu, vaid kellel on endal kogu maailmaga ja inimeseks olemisega oma isiklik suhe.”

Emade meditatsioon „Kui ema tunneb, et on kaotamas ennast, soovitaksin tal kõhuhin gamist teha ja küsida endalt: kas ma päriselt tean, et ma praegu olen olemas? Üks on see, et ma teoreeti liselt tean, et olen olemas, aga teine on see, et ma ise kogen oma ole masolu,” õpetab ta. Psühholoogias nimetatakse seda eneserefleksioo niks, joogas eneseteadvustamiseks. Samal ajal võib joogaõpetaja sõnul jalutada õues käruga või pesta kas või nõusid – oma mõtteratta pealt tasub maha tulla ikka ja teadvusta da endale sealjuures ka seda, et see on praegu selline eriline hetk minu elus, mida varem pole olnud – et iga hetk on ju tegelikult esimest korda.

„Mingit rutiini tegelikult ei ole. Kõik muutub ja elu kingib sulle kogu aeg uusi väljakutseid, millest õppida. Lapsed kasvavad hästi kiiresti ja ka magamata ööd beebiga mööduvad ruttu. Nii ei tasugi eneseteadvustamiseks võtta vaid väikest pausi, vaid võttagi terve see aeg emaduseks ja tead velolekuks oma elus, kui lapsed on veel väikesed. Beebiga toimetades õnnestub selle praktiseerimine ka palju kergemalt kui näiteks arvuti ga tööd tehes. Seega ei pea kaugeltki mitte vaid joogamatil istuma ja mediteerima – emadel pole selleks aegagi!” teab Aale-Triinu kolme lapse emana hästi.

Suhted partneri ja teistegagi on tema sõnul väikese lapse kõrvalt tihtilugu raskemad. Tavaline on ju ka see, et siis pidevalt mõeldakse suhtlemisest tingitud pingete peale, tegeletakse samal ajal oma beebi ja teiste koduste toimetustega

Ema ja beebi joogas saavad tähelepanu kõik

ning ollakse ise kogu aeg justkui lõhestunud. „Selliselt muresid ja stressiallikaid üleval hoides tunneb beebigi neid. Nii ei olegi mõistlik beebiga toimetades oma mõtetega teistesse kohtadesse minna, nagu mis partner või näiteks ämm mulle eile ütles, mida ta sellega mõtles jne,” naerab ta ega väsi kordamast, et beebi jaoks on kõige turvalisem ikka see ema, kes on päriselt kohal.

Ema ja beebi jooga

Aale-Triinu annab ema ja beebi joogatunde hetkel Karina jooga stuudios Tallinnas, ent ta on valmis teinud ka mitmeid videoid harju tustest, mis emasid nii vaimses kui ka füüsilises taastumises aitavad.

Ta peab oma missiooniks hoolit seda selle eest, et naised ei kaotaks end ema duses: täpsemalt, et emaduse roll oleks kogu oma imelisuses küll väärtustatud, aga naine ise oleks selle keskmes.

on möödas kaks või enam kuud. Siis on just see aeg, mil keha on füüsi liselt tagasi enam-vähem samas olekus nagu enne rasedust ja teatud harjutused on juba lubatud.

Ema ja beebi joogatundides peab kogenud joogaõpetaja kõige täht samaks tasakaalustada oma keha ja vaimu, sealhulgas tugevdada alakeha: „Töötame kõhu süvalihas tega, vaagnapõhjalihastega, reite ja tuharatega. Ülakeha on lapse hoidmisest niikuinii liiga pinges –seda me hoopis lõdvestame, teeme erinevaid masseerivaid harjutusi ja avame rindkeret.” Aale-Triinu jaoks on kõige olulisem anda emadele tundidest kaasa arusaa mine, mida peaks äsjasünnitanuna ja emana jälgima – nii vaimselt kui ka füüsiliselt, sealjuures näiteks mõne tavalise

spordiala juurde tagasi pöördudes.

„Kindlasti ei ole hea lapse sünnist veel enne kuue kuu möö dumist teha paljusid harjutusi, mida tavalistes trennides tehakse: näiteks treenida kõhu sirglihast jms. Kui ka beebi pooleaastaseks saades on emal diastaas või muud ebamugavused kehas alles, ei ole alati mõistlik ka siis veel oma harjumuspärase spordiala juurde tagasi pöörduda, vaid enne veel soovitaks külastada füsioterapeu ti, osteopaati, kiropraktikut või leida endale sobiv doula. Doulad tegelevad lisaks sünnitoetaja rollile sünnituse ajal väga edukalt ka sünnitusjärgse taastumise nõustamisega,” selgitab Aale-Trii nu. Rohkem infot leiab selle kohta Eesti Sünnitoetajate Ühenduse veebilehelt www.doula.ee. l

Aale-Triinu oma pesamunadega

VÕTA AEGA EMADUSEKS JA

Nõu jagub tema joogatun dides nii vaimu le kui ka kehale ja kõik tunnid on erinevad, sõltudes palju ka lastest. Ehkki tõhusam on keskenduda harjutustele üksi olles, siis emadel pole see enamasti võimalik ja nii arvestataksegi tun nis igati ka beebidega. Fookus on küll emadel, aga mitmeid harjutusi saab sooritada koos lapsega. Lisaks õpetavad tunnid beebidele sotsia liseerumist ja õpetaja kogenud pilk oskab tähele panna ka lapse aren gut ning vajadusel toetada sedagi erinevate mängude ja harjutustega.

„Kui beebid on parasjagu rahulikud, vaatan mina treenerina lapsi ja emad saavad paremini oma kehaga tegeleda. Näiteks saavad harjutada turiseisu või adraasendit, mis on ühed väga head sünnitusest taastumise asendid,” kirjeldab Aale-Triinu, sealjuures täpsusta des, et ema ja beebi joogatundi on oodatud naised, kelle sünnitusest

ELUS

SEMPER EKO UUED TOOTED

Semper EKO sarjas on orgaanilised valmispudrud, orgaanilised puuviljasmuutid teraviljadega ning orgaanilised k aunviljade ja köögiviljadega valmistoidud tuubides ja purk ides!

Lisaks orgaanilistele koostisainetele on kõik EKO sarja tooted k a rik astatud vitamiinide ja mineraalidega ning ilma lisatud suhkruta.

Semper EKO uued tooted on müügil Selveri ja Maxima kauplustes.

M UUM I B A BY PÄI KES ELIS E D UU D ISE D!

Muumi Baby mähk meid toodetakse päikeseenergia baasil, k asutades energiat Muumi Baby tehase kõr val olevast energiapargist.

Lisaks päikeseenergiale k asutatakse mähk mete valmistamiseks vee energiat – nii on Muumi Baby mähk med valmistatud taastuvate energiaallik atega!

K as tead, et Muumi Baby mähk mete roheline ümbriskott on tehtud biolagunevast materjalist, millesse võid koguda näiteks biojäätmed ja visata selle biojäätmete konteinerisse või komposti?

Õ NN I L AST E TO ITUD E SA R J A LISAN D U S K AK S UU T TUUBI TO OD E T!

Põnni uus, mahetoorainest valmistatud k reemja tekstuuriga k aerapuder ploomi, musta sõstra ja kookosega on beebile mõnus maitseelamus. Uus puder on toitev kooslus koduse maitsega k aerahelvestest, puuvilja- ja marjapüreedest ning eksootilisest kookosest. Toode on laktoosivaba ning sisaldab traditsioonilise lehmapiima asemel kookost, mis annab võimaluse toodet tarbida k a nendel beebidel, kes on piimavalgu suhtes tundlikud. Pudrus sisalduvad koduse maitsega puuvilja- ning marjapüreed teevad kõhule pai ning puder sobib suurepäraselt põnnidele hommikusöögiks! Põnni teine uus toode, parimast mahetoorainest valminud pirnivirsiku-k iivismuuti, on suurepärane maitsekooslus mahlasest pirnist, lõunamaisest virsikust ja hapuk ast k iivist. Gluteeni- ja laktoosivaba smuuti sobib ideaalselt vahepalaks või kergeks ent toitvaks toidukorraks

Mõlemad tooted sisaldavad ainult rangelt kontrollitud ökoloogilisi tooraineid, pole lisatud suhk rut, soola ega muid lisaaineid. Soovitame imikutele pärast 6. elukuud. Kõik Põnni lastetoidud on valminud koostöös lastearst Reet Rauk asega ning testitud Eesti beebide poolt.

K AI TS E L A P S E NAH K A

Novaclear Urban Sunblock SPF 50+ päikesekaitsekreem lastele pakub laia spektriga väga tugevat k aitset k ahjuliku UVA-, UVB- ja infrapunak iirguse eest ning k aitseb k a linnakesk konna õhusaaste eest. Koostises olevad aaloeekstrakt ja hüdromaniil tagavad nahale niisutava ning rahusta toime. K reem imendub k iiresti, jätmata nahale valgeid jääke. Lõhnaaineteta, dermatoloogiliselt testitud Sobib k asutamiseks üle 3-aastastel lastel

K anna piisavas koguses k reemi lapse näole ja kehale 30 minutit enne päikese k ätte minekut. Uuenda k aitset iga k ahe tunni järel ja pärast kok kupuudet veega.

Müügil Apotheka Beauty e poes, Apotheka apteekides ja e -apteegis, mylook.ee ning purecosmetics.ee.

MUU V VÕI M L E MIS K AAR D I D

UU E D VA H VA D E E S TIK E ELS E D TM

M ÄNGU LO O M A D S U H TL E VA D O M AVA H E L!

Uus eestikeelne Link imalsTM sõbralik siil pakub rohkelt mänguvõimalusi! Väiksemad beebid saavad oma uue sõbra peal nuppe keerata, nihutada või vajutada. Lapse k asvades saab siili enda ees lük ata või järele tõmmata ning sellega k aasnevad lõbusad helid ja muusik a. Link imalsTM mänguloomad õpetavad lapsele laule, tähestik ku, loendamist, vär ve ja fraase eesti keeles Kui kolm Link imalsTM sõpra saavad kok ku, loovad nad sünk roniseeritud muusik a- ja valgusetenduse

Tooted on müügil eraldi ning sobivad vanusele alates 9. elukuust.

Muuv võimlemisk aardid on abiks noor tele lapsevanematele, kes oma lapse liigutuslik ku arengut igakülgselt toetada soovivad Muuv võimlemisk aar tide hulgas on palju arendavaid harjutusi, mis sobivad kuni aastastele beebidele või lastele, kes veel ei kõnni. Harjutused on lihtsad, neid on mugav sooritada koduses kesk konnas ning need toetavad beebide füüsiliste oskuste arengut esimesel eluaastal. Muuv võimlemisk aar tidele on oma heaksk iidu andnud Eesti Füsioterapeutide Liit.

Kasuta sooduskoodi PERE JAKODU10 ja saad Muuv võimlemiskaar tidele ww w.muuvbaby.com lehel soodustust 10%.

K aardid sobivad suurepäraselt k a k atsikuk ingituseks!

ENE R GI AG A

ÜKS

VÕI KAKS LAST?

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ALEKSANDRA HELK SHUTTERSTOCK

Kaks last oli kindel soov

L iisi (33) ja Steni (34) peres kasvavad kaks last – peagi nelja-aastaseks saav Loree ja poole teiseaastane Sanne Tüdrukud hoolivad teineteisest väga, väiksemale on tähtis teha kõike vanema õe järgi ja vanemal õel pole kodune elu olnud kunagi varem nii lõbus kui nüüd!

Sõber omast käest võtta

Liis ja Sten on isegi mõlemad kahelapselises peres kasvanud ja mõlemal on kaks aastat nooremad vennad, kellega ollakse lähedased siiani. Kraaklemist ja kaklemist oli vendadega küll omajagu, aga ka pal ju rõõmu omaealisest seltsilisest. „Mängukaaslane oli kogu aeg kohal

ja valmis tegutsema! Ainuke asi oli ehk oma tuba, millest puudust tundsin, aga ema oli meil leidlik ja ühel hetkel saime kapi oma ühisele toale vahele pandud ning asi lahe nes!” meenutab Liis.

Ka Stenil on lapsepõlvest meeles pigem ikka rõõm, kuidas maal elades sai oldud palju õues ja vend oli alati seltsis – nagu sõber, kes on omast

Levib ütlus, et kolmanda lapsega elu enam oluliselt ei muutu, küll on aga suur erinevus, kas peres kasvab üks või kaks last. Oma kogemusi jagavad kaks erinevat peret.

käest võtta. „Eks lastele omaselt tuli vahepeal ka jonn peale – eriti kui vanemate tähelepanu oli vennal. Küll aga lahenes alati seegi,” mäletab ta.

Alguses kaks korda raskem, pärast topelt lõbusam Nii Liis kui ka Sten on oma ühiselt loodud pere üle väga õnnelikud – saada kaks väikese vanusevahega last oli mõlema kindel soov. Sten arvab, et 40-aasta selt unetuid öid enam nii hästi ei taluks ka, samas unistab Liis vahel isegi natuke veel suuremast perest.

Hoolimata suure soovi täitumisest oli teise lapse koju saabudes algus siiski keeruline. „Olukord muutus täielikult ja see vajas koha nemist, tuli leida uus ühine rutiin. Kui varem olime ühe lapsega ela nud pigem enda rütmis, tuli nüüd hakata elama rohkem laste rütmis,” selgitab Liis. Mõlema vanavanemad elavad neist kaugel ja tagantjärele tarkusena näevad lapsevanemad kõige suuremat puudust selles, et nad ei leidnud iseendale ega ka teineteisele piisavalt aega.

„Stress, ärevus ja teised negatiivsed tunded on niimoodi lihtsad tulema. Vastsetele kahe lapse vanematele soovitaks hoida tugigrupp võimalikult lähedal või selle puudumisel leida lapsehoidja, kes vahel aitab ja annab emale-isale aega teha ka midagi kahekesi koos,” teab nüüd Liis. Kui aga beebiiga läheb mööda, siis tundub elu nii Liisi kui ka Steni arvates kahe lapsega veel lihtsam ja lõbusam kui ühe lapsega.

Kooskasvamise plussid

Olulise plussina näeb Liis õde de-vendadega üles kasvamises lisaks mängukaaslase olemasolule ka seda, et esimesed suhtlemiseks vajalikud õppetunnid ja sealhulgas konfliktide lahendamised saab kõik juba koduseinte vahelt kätte. Nii saab edasi ellu minna juba pagasi jagu targemana.

„Teine laps areneb ka kiiremini, kui suurem õde on eeskujuks. Loo dan, et koos kasvades õpivad lapsed ka teineteisega rohkem arvestama ja olema lahked. Lisaks leiavad lapsed koos tegevust, mis annab vanematele rohkem ka oma aega,” loetleb Sten veel positiivseid külgi, mis mitme lapsega peredes on.

„Lapsevanemana on oluline pluss mitmest lapsest veel ka see, et kui ma kunagi vana olen ja kõik

mu lapsed ning lapselapsed külla tulevad, on ju rõõm sedasi veel tosina jagu suurem!” unistab Liis.

Murekohad ja lahendused

Lisaks omavahelise aja leidmisele on Liisi ja Steni jaoks üks tähelepanu vajav koht seegi, kuidas pakkuda mõlemale lapsele üks ühele aega. „Katsume päe vas kasvõi 15 minutit teha segamatult lastega eraldi seda, mida nad soovivad –nii emme kui ka issiga. Käime ka koos kohvi kus, poes, mänguvälja kutel, rattaga sõitmas, teatris, huviringides ja mujalgi,” loetleb Liis erinevaid variante ka lastele kvaliteetaja pakkumiseks.

Laste omavaheliste heade suhete hoidmine vajab ka lapsevanematelt pidevat tähelepanu. „Eks kadedust ja ka armukadedust tuleb meil siin ikka aeg-ajalt ette, aga sellele vastu kaaluks püüame lapsi igati tunnus tada ning leida viise, kuidas muuta väikesed õed veelgi lähedasemaks ja üksteist toetavamaks. Kindlasti on abiks ka mõned lihtsamad reeglid: näiteks üksteisele ruumi andmine, et kui keegi joonistab või tegeleb omaette millegi muuga, siis ma ei lähe teda segama; ja kui soovin teise asju, siis ma kõigepealt küsin; kui ka paljud asjad on neil siiski kahepeale, siis kuidas me neid jagame jne,” arutavad noored lapsevanemad koos. Kõige olulisem on nende sõnul peres teiste tunne tega arvestamine ja heatahtlikkus.

Ühele lapsele jagubrohkem tähelepanu

Eva (39) peres kas vab üks laps – suvel 4-aastaseks saav tütar Eliisa (nimed muude tud). Tegemist on väga sotsiaalse tüdrukutirtsuga, kellele piisab vaid eemalt teise lapse nägemisest, kui ta juba kõhkluseta ligi tormab. „Veel mõni aeg tagasi jooksis ta hüüdes, et see laps tahab kindlasti minuga mängida! Nüüd olen suutnud teda nii palju taltsuta da, et ta läheb rõõmsalt küsima: kas sa tahad minuga mängida? Siis ei ehmu potentsiaalsed mängukaasla sed päris ära,” naerab Eliisa ema.

Unistus vanemast vennast Eva mäletab omagi lapsepõlvest hästi, kuidas käis muudkui emal sabas seletamas, et mängukaaslast oleks vaja, ja peagi oskas ta omale juba ka spetsiaalselt õde või venda küsida. Eva oli samuti oma peres ainuke laps. „Kolisime, kui käisin esimeses klassis. Siis tekkisid kodukandis uued sõbrannad ja neil olid vanemad vennad. Seega kõige enam oleksin soovinud tol hetkel ise ka üht vanemat venda, et teiste ga korralik kambaline olla,” on Eval siiani hästi meeles.

Ise suureks õeks

Kui Eva sai kümneaastaseks, sündis perre lõpuks ka kauaooda tud teine laps. Ja unistus vanemast vennast asendus hoopis rõõmuga väikesest õest. Ise suureks õeks saades oli tema jaoks suurimaks muutuseks vastutuse ja teistega arvestamise õppimine just kõige paremas mõttes. „Mul oli kindlasti

oluliselt lihtsam olla suur õde kui praegu levinud mudeli järgi, kus lastel on väga väike vanusevahe ning tihti peab paariaastane laps tulema toime tunnetega, millega on tolles vanuses väga keeruline toime tulla,” leiab ta.

Ajapikku sai muidugi selgeks, et päris oodatud mängukaaslast väikesest õest nii suure vanusevahe puhul ei tulnud. „Mäletan, kuidas istusime oma hoovi liivakastis. Õde pakkus mulle hõrke liivakooke ja ehitas uhkeid liivalosse, mina aga mõtlesin, et ei tea, mis sõbrad tee vad, kas neil on mahti täna ka siia liivakastiservale natukeseks istuma tulla,” on Eval tagantjärele kahju ja piinlik, ent ta annab endalegi aru, et mis sa sest kümneaastasest ikka tahad. „Tänasel päeval olen aga maruuhke, et mul on nii ilus, ande kas ja imeline õde,” on Eva õnnelik.

Plussid ja miinused

Väiksena unistas Eva noorelt emaks saada. Et kuskil kaheküm nendates saaks kaks last, kellest saaksid head mängukaaslased, ning siis nii kümmekond aastat hiljem saaks veel kaks last, et ka nendel oleks omavahel lõbus. „Ehkki see tundus tol ajal väga hea plaan, on mul täna üks laps ja teoorias veel mõni aasta otsustamiseks, kas ta jääb ainsaks või mitte,” arutleb Eva ja lisab: „Lapse beebieas sai mulle selgeks, et kui mul kunagi peaks olema kaks last, siis väikese vanu sevahega ei saa nad mitte olema. Eks kõigi kogemused on erinevad ja kõik lapsed on erinevad, kuid mina mõistsin, et kogu pere heaolu nimel on pikem vahe meile sobivam.”

Hetkel ei oska Eliisa veel endale õdesid-vendi igatseda, kuid Eva teab, et see aeg kindlasti tuleb. „Mul

on kahju, kui mu tütar hakkab kurvastama, et tal pole kellegagi kodus mängida, ning ka hilise mas elus arvan, et õed-vennad on teineteisele ikkagi toeks ja rõõmuks. Isegi kui vanusevahe on suur ja igapäevane elu väga tihti kokku ei vii, siis sa tead, et ta on olemas,” arvab Eva ja tun nistab: „Nii tundub mulle mõni kord isekas võtta oma lapselt see võimalus. Samas annan endale aru, et tuleb ka ise õnnelik olla ja ka enda soovidega arvestada. Siis on ka laps õnnelikum – olgu ta siis üksik laps või suure pere laps. Põhiline on ikkagi pakkuda talle armastust, turvatunnet ning ilusat ja helget lapsepõlve.”

Kui peres kasvab üks laps, näeb Eva ühe olulise plussina lapsevanemale seda, et on võimalik oma tähelepanu ühele lapsele pöörata: „On ehk rohkem aega süveneda ja märgata oma last. Enda puhul arvan, et ühega on kindlasti ka vähem stressi. Ennast tundes ma tean, et mind ajaks päris kiiresti hulluks, kui iga päev ripuks mul mitu tegelast

jala otsas, nõuaks minu kohest tähelepanu ning seda väga häälekalt. Mõnikord saab sellega hakkama ka üks aktiivne piiga!”

Sõbrad ja huviringid

Suurt peret kompenseerib Eva arvates üsna hästi see, et mitmed tema lähimad sõbrannad said samal ajal emadeks. Sõpruskonna lastel on vähem kui nelja-aastane vanusevahe ja tänu sellele saab kõiki varases nooruses algata tud traditsioone jätkata nüüd kahe põlvkonna traditsioonidena. „Sel talvel juba küpsetasid lapsed koos väga entusiastlikult piparkooke, varsti hüppavad jaanipäeval üle minilõkke ning väntavad oma väikestel jalgratastel mööda meie kaunist kodumaad ringi,” kirjeldab ta vaid mõningaid neist. Veel annab Eva arvates aktiivse lapse puhul õdede-ven dade puudumist veidi kompen seerida kõikvõimalike huvirin gidega. l

PERE HEAOLU ON TÄHTSAM KUI LASTE ARV

MARKO JÄÄGER, lastepsühholoog ja Saku Gümnaasiumi koolipsühholoog

Tuleb tõdeda, et küsimusele, kas on parem kasvada üles üksiku lapsena või koos vendade-õde dega, ei ole olemas õiget vas tust. Nagu ka kahe pere koge musloost selgus, on mõlemal oma rõõmud ja väljakutsed. Kahe või enama lapsega pere de puhul on hea see, et lastel on n-ö tagataskust võtta mängukaaslased, kelle peal harjutada erinevaid sotsiaalseid oskusi: kuidas asju jagada, teiste soovidega arvestada, õppida emotsioone tundma jpm. Kuna lapsevanemate tähelepanu on jagatud mitme lapse vahel, õpivad lapsed ka varakult iseseisvuma, sealjuures areneb enesekindlus üksi tulevikus probleemidele vastu astuda.

Samas on mitmelapseliste perede puhul suuremateks raskuskohtadeks tihti suurem finantskoormus, mitme lapse vahel tähelepanu jagamisest tulenev stress ja pere dünaamika muutus: ema põhifookus on väikesel lapsel, nii vanemad õed-vennad kui ka abikaasa võivad jääda üpris pikaks ajaks tagaplaanile. Kahe või enama lapse kõrvalt on ka vanematel keerulisem ükstei sele aega leida, mis võib omakorda tekitada probleeme paarisuhtes.

Mõistagi pole ka ühe lapsega peredes kõik eespool mainitud murekohad garan teeritult väiksemad – näiteks ka vaid ühe lapse saamine võib mõjutada vanemate omavahelist paarisuhet väga tugevalt. Veel võib tekkida lapsel ärevusega seotud muresid vanemaks saades, sealjuures lasteaeda või kooli minnes, kui väiksena on ta harjunud vanemate pideva tähelepanu all olemisega.

Ainsaks lapseks olemise üks üllatav eelis on aga võimalus omaette loovaid tegevusi harrastada. Lapsed kipuvad ennast muga vamalt tundma üksi olles, kui neil on soov harjutada joonistamist, laulmist, tantsimist vms. Mitmelapselise pere puhul ei pruugi lastel alati seda võimalust olla ja laps võib oma loovtegevuse vastu huvi kaotada.

Õnneks ei saa öelda ka seda, et ainsa lapsena kasvades jääks laps ilma teatud sotsiaalsete oskuste õppimisest. Sotsiaalseid oskuseid on võimalik õppida ka koduseinte vahelt väljaspool, samamoodi on ka või malik kahe või enama lapse vahel jagada vanemate tähelepanu nii, et keegi ei tun neks ennast välja jäetuna. Laste kasvatami ne – on neid siis üks või mitu – on keeruline ja sellepärast soovitaks igal lapsevanemal leida just enda perele sobiv lähenemine, et säiliks nii laste kui ka lastevanemate heaolu.

VAHVA EESTIKEELNE ÕPIROBOT KUTSUB MÄNGIMA!

Eestikeelne Fisher-Price® õpirobot koosneb kolmest väiksemast robotist. Laps saab nendega eraldi mängida või ehitada ühe suure interaktiivse sõbra, kes rõõmustab oma liikumise, muusika, helide ja eestikeelsete fraasidega. Õpirobot motiveerib beebit roomama ja liikuma. Sisu on kohaldatav lapse vanusele ja arengutasemele. Mängimiseks alates kuuendast elukuust.

Iga väike robot pakub erinevaid mänguvõimalusi.