Hüvasti, küüneseen! Tüütust kaaslasest aitab vabaneda ravipediküür

HÜVASTI, KÜÜNESEEN!

Tüütust kaaslasest aitab vabaneda ravipediküür

Klassikalise pediküüriga ilusalongis kõiki jalalaba ja varbaküünte probleeme lahendada ei õnnestu. Abi saab ravipediküürist.

TEKST: MAARJA PAKATS FOTO: SHUTTERSTOCK

Kaugel see suvi enam on ja koos sellega aeg, kui hakkame kandma lahtisi jalanõusid. Probleemid jalgadel aga võivad selle muuta ebameeldivaks. Kujutage ette – pruunikaks tõmbunud varbaküüned või lõhenenud kannad, mis tekitavad kandjas aladeadlikult häbitunnet iga kord kui kaunid rihmikud jalga panna.

Tavalised ilusalongid, kus pediküüriteenust pakutakse, võivad kliendi selliste probleemidega ukselt tagasi koju saata, sest neil puudub võimekus tõsisemaid jalamuresid ravida. Ka kodused ravivahendid või apteegis käsimüügis olevad rohud ei pruugi alati aidata – igaüks, kes on kunagi näiteks üritanud lahti saada varbaküüne seenest, teab, kui visa on see ära kaduma. Kuhu siis pöörduda?

Abi saab ravipediküürist jalaspetsialisti podoloogi juures – tema kompetentsi kuulub mitmesuguste jalalabasid vaevavate naha- ja küünehaiguste avastamine ja õigeaegne ravi. "Podoloog tunneb hästi kõiki jalgade ja varbaküünte defekte ja nende iseärasusi ning teab, mis meetodil neid kõrvaldama peaks, et patsiendile valu mitte tekitada," ütleb Eesti Jalakliiniku juhataja Olga Proskurnina.

Ravipediküür lahendab edukalt sellised probleemid nagu sissekasvanud küüned, erinevad konnasilmad või soolatüükad, sügavad kannalõhed, nahapaksendid, erinevas staadiumis seenhaigused, jalalabade liighigistamine või nende ülemäärane kuivus, küüneplaadi eri liiki deformatsioonid jne. Kui jätta nahapaksendid või konnasilmad pikema aja jooksul ravimata, võivad jala toetuspunktid muutuma hakata ja tekitada probleeme kõndimise või isegi rühiga.

Spetsiaalsed kreemid ja aparaadid

Professionaalse ravipediküüri eripäraks on spetsiaalsete kreemide ja keemiliste pehmendajate kasutamine, mis mõjuvad tõhusalt karedale nahale ning sissekasvanud ja väga jäikadele küüntele. Pärast naha pehmendamist hakkab podoloog töötlema jalgade nahka ja varbaküüsi spetsiaalsete aparaadiotsakutega, mis on eelnevalt hoolikalt steriliseeritud. Podoloog on oma töös ettevaatlik,

VIIS SAMMU

KAUNITE JALGADENI

Kui jalgade seisukord pole ikkagi nii hull, et vajaks ravipediküüri, siis siin on viis nõuannet, kuidas endale koduste vahenditega mõnus kevadine jalahooldus teha. 1. Leota jalgu. Parim aeg pediküüriks on pärast vannis või duši all käiku, mil nahk ja küüned on vees ligunedes pehmenenud. Mõistagi on ülimalt meeldiv ka spetsiaalselt jalgade jaoks tehtud jalavann. Täida jalavannikauss sooja, umbes 38-kraadise veega ja leota jalgu 15–20 minutit. Kogemuse täiustamiseks võid vannivette lisada meeldiva lõhnaga eeterlikke õlisid. 2. Eemalda paksenenud nahk. Kui nahk kandadel on tugevasti paksenenud, ei saa seda ilma pimsskivi või kannariivita eemaldada. Rakenda esmalt kannariivi abrasiivsemat poolt, seejärel siledamat. Kui nahapaksendeid pole, saab hakkama ka jalakoorijaga. Viimast võid kasutada ka pimsskivi või kannariivi kasutamise vahepealsetel päevadel. 3. Timmi küüned sobivaks. Küünte lõikamiseks kasuta roostevabast terasest küünetange. Esmalt lõika küüned sirgelt, seejärel viili küüneviiliga nurgad, et need ei jääks teravaks ega hakkaks valu tegema. Küünenahku ära lõika, tekib põletike ja vigastuste oht. Küll aga võid need puupulgakesega õrnalt tagasi lükata. 4. Niisuta tõhusalt. Jalakreemi kasutamine on siledate kandade hoidmisel esmatähtis. Varu endale kaht sorti jalakreemi: üks paksem ja tihkem ööseks (puuvillasokid peale!) ning teine kergemini imenduv ja värskendav päevaseks ajaks. 5. Värvi küüned. Mõistagi sõltub küünte värvimine sinu eelistusest, ka värvimata küüntega hästi hooldatud jalgu on ilus vaadata. Kui aga siiski värvida soovid, puhasta enne lakikasutust küüned võimalikest kreemijääkidest. Kindlasti kanna küüntele esmalt baaslakk, kuna tumedad küünelakitoonid kipuvad su küüned kollakaks muutma.

et mitte nahka sisse lõigata, nii ei ole ka ohtu tekitada kliendile traumat või infektsiooni.

Lõpetuseks tehakse kliendile kerge massaaž, mis annab üldise heaolutunde, soovi korral kantakse varbaküüntele lakk. "Podoloog tutvustab protseduuri käigus ka tõhusaid koduhoolduse meetodeid ja võimalikku edasist ravi, sest võidelda tuleb mitte ainult tagajärgede, vaid ka haiguse põhjusega," lisab Proskurnina.

Jalaspetsialisti töö on terviseteenus, mis mõjutab otseselt inimese elukvaliteeti. Seda tööd ei tohi segi ajada klassikalise pediküüriga ehk kosmeetilise jalahooldusega, mille käigus tegeletakse vaid jala esteetilise välimuse parandamisega. Ravipediküüri võib teha ainult meditsiiniharidusega spetsialist või iluteenindaja, kes on läbinud vastavasisulise süvakoolituse.

Paljajalu riskid küüneseenega nakatuda

Mis on sagedaseimad jalgade probleemid, millega podoloogi juurde pöördutakse? Üks kõige levinum on küüneseen. Seda võib kahtlustada, kui küüs muutub pruunikaskollaseks ja pehastunuks. Seenespoorid võivad pikka aega, kuid ja isegi aastaid kingades, vannitubades, duširuumides ja vannimattides säilida. Seenhaigusesse

TEEPUUÕLI TAPAB SEENED

Tõhus bakterihävitaja on teepuu eeterlik õli, mida võib baasõliga segatult (umbes 5 tilka supilusikatäie kohta) iga päev jalgadele kanda, pöörates erilist tähelepanu varbavahedele. Kui käid spordiklubis, tee endale 30 ml suurusesse klaasist spreipudelisse antibakteriaalne jalasprei, mis koosneb 20 tilgast teepuuõlist ja paarist supilusikatäiest nõiapuuveest, ülejäänud pudelisisu täida destilleeritud veega. Pritsi jalgu pärast trenni ja samuti võid selle vahendiga töödelda jalanõusid. Kuna seenhaigused armastavad niiskust, kuivata enda jalad pärast pesemist väga hoolikalt, kindlasti ka varvaste vahelt.

nakatumine toimub enamasti ühiskasutatavates pesuruumides, kus on niiske keskkond ja mida külastab palju inimesi. Sellistes kohtades paljajalu käimine suurendab nakatumise riski.

Seen levib küüne alla ja lõpuks tuleb küüs lahti. Parem on minna kahtlase küünega kohe nahaarsti juurde, sest väheste sümptomite esinemise korral võib küüs kergesti paraneda, täielikult haigestunud küüne ravi võib aga kesta aastaid. Kergema küüneseenejuhtumi raviks on olemas käsimüügiravimid. Käestlastud juhtudel kasutatakse sageli retseptiravimeid. Häid tulemusi on saavutatud ka teepuuõliga, kui seda määrida küünele üks tilk kord päevas.

Siis on veel jalaseen, mis algab peaaegu alati hauduma läinud väikese varba vahest. Kui varbavahehaudumus levib jalatallale ja sügeleb ning esinevad väikesed vesised rakud ja korbad, on põhjust kahtlustada ägedat seennakkust. Ketendamine võib esineda jalalaba äärtel, nahavoltides ja kandadel.

Kuivad kannad lõhenevad

Lõhenenud kandade peamiseks tekkepõhjuseks on kuiv nahk: keha raskuse tõttu rakendub kannale raskus, nahk pinguldub ja venib pisut. Jalatallal on nahk kuivem kui mujal kehal, sest seal pole rasunäärmeid ja seda piirkonda niisutavad ainult higinäärmed. Kui jätame jalatalla all oleva naha unarusse ega hoolitse selle eest, siis muutub nahk kuivaks, kaotab elastsuse ja kannapiirkonna nahka tekivad lõhed. Tekkinud kannalõhede eest tasub aga kiiresti hoolitsema hakata, sest lõhendite süvenedes võivad nad edasi areneda haavanditeks, mis põhjustavad valu ja, mis veelgi hullem, põletikku.

Kannanaha paksenemist, ketendamist ja sellest tulenevaid lõhesid võivad esile kutsuda näiteks seeninfektsioonid, ekseemid ja mitmed teised nahahaigused. Probleemi võib esineda ka psoriaasihaigetel, diabeetikutel, kilpnäärme alatalitlusega inimestel ja ka ülekaalulistel.

Soolatüükad või konnasilmad?

Soolatüükad esinevad enamasti noortel, konnasilmad aga täiskasvanutel ja vanematel inimestel. Soolatüügas on viirusest põhjustatud healoomuline nahakasvaja. Nende tekkimisel on oma osa hormonaalsetel muutustel ja immuunsüsteemi olekul, samuti vanusel. Viirusesse võib nakatuda üldkasutatavates pesuruumides ja spordisaalides ning tüükad tekivad peamiselt kätele ja jalgadele, need võivad esineda üksikult ja kobaratena. Jalatallal ja küünevallil tekitavad nad valu. Jalatallal, kuhu langeb koormus, on soolatüügas lame ja kasvab sissepoole. Tüüka ümber tekib valulik kõvastus.

Konnasilmi põhjustab eelkõige liiga väikeste jalanõude kandmine. Konnasilm on üsna ebameeldiv ning võib käimist päris palju segada ja tekitada valu. Kõigepealt tulekski välja vahetada pigistavad ja hõõruvad jalanõud.

Konnasilmade raviks on apteekides müügil salitsüülplaastrid, kolloodiumilisandiga nahalahus salitsüül- ja piimhappega ning salitsüülhappe ja kampriga geel, mis moodustab veekindla kaitsekihi. Survet konnasilmale aitavad vähendada viltrõngad. Kui paar-kolm nädalat hoolikalt ravida, võib konnasilmast lahti saada. Infektsiooniohu tõttu ei või konnasilmi ise välja lõigata ega nühkida.

Kui enesehooldus ei aita, tuleb juba edasi minna podoloogi või lausa nahaarsti juurde.

TEE ENDALE ISE JALAKOORIJA!

Vaja läheb:

~ 4 sl peeneteralist suhkrut või meresoola ~ 2 sl kookosõli ~ 3 tilka teepuuõli ~ Sega ained pastaks ja masseeri sellega jalgu umbes kümne minuti jooksul. Jalad jäävad pehmed ja mõnusa lõhnaga!

VÕITLEVAD EFEKTIIVSELT VIIRUSTE VASTU!

Chrisal Nordi pakutavad probiootilised vahendid on laboratoorsete katsetega tõestatult erinevaid patogeenseid mikroorganisme (sealhulgas koroonaviiruseid) efektiivselt tõrjuva toimega. Seejuures püsib antud toime pindadel päevi ja mitte tunde nagu klassikaliste biotsiididel põhinevate desovahendite puhul. Samuti ei tekita probiootilised vahendid inimestel ja loomadel allergiaid ning neid on ka puhastuspersonalil ohutu kasutada. Lähtuvalt toimemehhanismist võib meetodi jagada kolme ossa:

1. Pindade regulaarne tavapuhastus -- vastavalt mitmetele Eestis ja ka mujal tehtud laboratoorsetele uuringutele on Chrisali probiootilisi spoorbaktereid sisaldavad puhastusvahendid efektiivselt kõiki kahjulikke mikroorganisme tõrjuva toimega. Viimane põhjalikem uuring avaldati 4. novembril (MDPI, Bern; originaali viide: https://doi.org/10.3390/v13112227). Tuvastati et spoorbakterid inaktiveerivad ka koroonaviirused hCoV-229E ning SARS-CoV-2, herpesviiruse tüüp 1, inimeste ja loomade gripiviirused 99,99% ulatuses. Antud katses võrreldi probiootilise puhastusvahendi PCHS (Chrisal Probiotic Universal Cleaner) erinevate lahuste (1:10, 1:50 ja 1:100) antiviraalset toimet pindadel vastavalt kahe tavadesoaine 70% etanooli- ja 0,5% Na-hüpokloriti lahustega erinevatel ajaperioodidel.

Katsest ilmnes, et probiootiline vahend tagas ka vaid ainult 1% lahusena antud viirusetüve vastu 99,99% kaitse isegi 24 tundi peale pinnalekandmist. Võrreldud alkoholi- ning NaClO lahused kaotasid aga paraku oma antiviraalse toime juba vastavalt 1 ja 2 tunniga! (CTR on töötlemata kontrollpind. Mida madalam tulp, seda väiksem viiruste nakatumisvõime ja seda parem antiviraalne toime)

2. Õhu mikrobioloogiline kaitse automaatse pihustusseadmega Airbiotic24

Aga milleks meile need probiootikumid?!

Põhjuseid on palju, siin mõned olulisemad: -Tavaolmekeemia (puhastusvahendid ja nn. “õhuvärskendajad”) on orienteeritud kõige bioloogilise e. “bioomi” hävitamisele. Samas hävineb ka meid kaitsev loomulik mikroobifoon. Tekivad allergiad... - Ükski olmekemikaal ei hävita kõiki mikroobe 100%. Kes nn. “pahadest” ellu jäävad, on “eriti kurjad” (tekib resistentsus). - Looduslikud sõbralikud probiootilised mikroobid võtavad eluruumi meile vaenulikelt bakteritelt, absorbeerivad ka nende halvasti lõhnavaid jääke ja loovad ka allergiatest vaevatud XXI sajandi linnainimese kodu- ja tööruumidesse tõeliselt naturaalse värskuse! Tavaruumides katab antud seade kuni 60 m2 . Lisaks võimalike patogeensete aerosooliosakeste neutraliseerimisele õhus levib antud meetodi korral kaitse ka enamikule ruumi pindadele. Liitena meetodi olemust täpsemalt tutvustav link: www.airbiotic24.ee. Võib olla täiendavaks kaitsemeetmeks ka juhul, kui siiski kasutatakse puhastuseks tavakeemiat. On olemas ka suurtele, kuni 2000 m2 pindadele mõeldud otse vent. süsteemi pihustusseade.

3. Probiootiline kätegeel ja kätegeeli dispenser Võrreldes traditsiooniliste biotsiidipõhiste desovahenditega ei ole kahjulik nahale ka tiheda kasutuse korral ning on tunduvalt püsivama toimega. Looduslikud probiootilised spoorbakterid on tõhus kaitse praktiliselt kõigi patogeensete mikroorganismide (hallitused, kahjulikud bakterid ja viirused) vastu, kahjustamata seejuures meid endid! Ja seda nii pindadel, õhus kui ka kätel.