3 minute read

BodyBallet – graatsiline kevadtrenn

BodyBallet –

graatsiline kevadtrenn

Advertisement

Balletist inspireeritud rühmatreening hoiab keha vormis, annab hea enesetunde ja rühi nagu kaunil baleriinil.

TEKST: MAARJA PAKATS FOTO: SHUTTERSTOCK

BodyBallet on rühmatreening, mis põhineb klassikalise balleti positsioonidest inspireeritud liikumisel, sekka tavalised fitnessitreeningute harjutused-venitused. See on põnev ja ebatavaline trenn, mis erineb tavapärastest jõusaali- või rühmatreeningutest. "BodyBallet on balleti elementidega sportlik balletitund," kirjeldab treener Olga Grib. Tema käe all saab BodyBallet’ rühmatrennis käia spordiklubis Golden Club ja peagi loodetavasti ka MyFitnessis.

Mida BodyBallet endast kujutab ja mis seda n-ö tavaballetist või näiteks BodyBalance’i trennist eristab? Lühike vastus – balleti käsipuu, mille abiga paljusid balletist inspireeritud harjutusi tehakse. Tund algab soojendusega, millele järgneb tantsuline balletiosa: sirutused-painutused-tantsusammud. Tunni teises pooles on harjutused matil ja lõpuks tehakse lõõgastav venitus. Harjutusi saadab mõnus muusika. Nii et tunni lõpuks on tõepoolest hea enesetunne. "Tunnis tehakse aktiivseid harjutusi lihtsa skeemi järgi. Harjutusi tehakse igale lihasrühmale ja tund lõpeb venitusega. Tunnis on harjutusi, mida tehakse mõõduka pulsiga – see on hea nii südamele (kardio) kui ka figuurile – sellise pulsiga põletame rasva," räägib Grib. Seega on BodyBallet suurepärane võimalus vabaneda liigsest kehakaalust ja koos tervisliku toitumisega on see hea trenn, et oma figuur naiselikult kumeraks vormida. Kindlasti paraneb regulaarselt BodyBallet’ga tegeledes ka rüht – midagi, mis on näiteks arvuti taga istuva töö puhul ohus.

Balleti- ja spordiharjutuste koosmõjul võib viia oma keha uuele füüsilisele tasemele: BodyBallet’s on oma osa vastupidavusel, graatsilisel liikumisel, tasakaalul, painduvusel, lihasjõul. Mikroliikumised, mida kasutatakse paljudes balletikäsipuu harjutustes, treeni-

vad intensiivselt lihaseid, nii et märkad juba mõne tunni pärast, et su keha muutub tugevamaks, kirjeldab Grib.

Ülesanded käsipuu juures ja põrandal on keerulisemad, kui esialgu tunduvad, ja võtavad keha üsna läbi. Tunnis treenitakse kõiki lihasgruppe: hea koormuse saavad käed, jalad, kõht ja selg. Balletiharjutused võimaldavadki töötada läbi kõiki keha lihaseid, alates väikestest jalalihastest, lõpetades suurte seljalihastega. Eriliselt saavad treenitud ka meie keha süvalihased. Üks eesmärk on tugevdada harjutustega keha keskosa, korsetilihaseid, see aitab säilitada ilusat kehahoiakut. Aga treening on alati korraldatud nii, et igaüks suudab harjutusi kaasa teha, ütleb treener Grib.

Oma osa on trennis kindlasti sirutustel: pikaks läheb nii kael kui ka käteulatus, sirutus läheb sõrme- ja varbaotsteni välja. Sellepärast toimub ka tund paljajaalu või sokkides – et ikka treener näeks, kas kõik oma varbad korralikult sirgu ajavad. Ja kaelasirutus on oluline, et topeltlõuga ei tekiks, naerab Grib. Üldiselt tasubki BodyBallet’ trenni tulla võimalikult mugava riietusega, milles saab teha nii balletisamme kui ka matil maas harjutusi.

Sobib igale inimesele

Kellele BodyBallet siis mõeldud on? Kas algajal peaksid olema mingid eeldused BodyBallet’ trenni tulla, näiteks hea koordinatsioon ja painduvus? Või on see neile, kes on lapsepõlves tahtnud minna balletitrenni ja saavad nüüd lõpuks selle unistuse täita? Grib ütleb, et päris üks ühele balletitrenn see ei ole. "BodyBallet on hea vaheldus balletitundidele ja sobib igale inimesele," lausub ta ja toob näiteks, et ka mehed n-ö otse jõusaalist on BodyBallet’ trenni astunud ja sellega väga rahule jääud.

Olga Grib on balletitaustaga personaal- ja rühmatreener juba kümme aastat. Mullu lisandus töö Eesti iluuisutamise koondise juures, kus ta on koreograafia ja venituse treener. "Mul on teadmisi ja kogemusi jõusaalitreeningus ning otsin pidevalt võimalusi spordi ja kunsti ühendamiseks," ütleb ta.

KUULSATE NÄITLEJANNADE LEMMIKTRENN

BodyBallet’ aluseks võib pidada pärast sõda Londonis elanud saksa baleriini Lotte Berki välja mõeldud treeningut. Berk tahtis pärast seda, kui ta oli seljavigastuse tõttu sunnitud suuremast trennist loobuma, luua balletiga sarnast treeningut, mida võiks kasutada ka taastusraviks. Ta avas oma esimese stuudio 1969. aastal ja see sai nii populaarseks, et paljud kuulsad inimesed, näiteks näitlejatarid Joan Collins ja Barbra Streisand, käisid regulaarselt tema tundides. Berki n-ö meetodi idee oli segu balletiliigutustest, kardiost ja lihastrennist, et vormida naise keha samal ajal lihaseid tugevdades.

This article is from: