RITA RÄTSEPP: stress on tänapäeval igapäevaeluga kaasas käiv paratamatus

RITA RÄTSEPP:

stress on tänapäeval igapäevaeluga kaasas käiv paratamatus

Stress on keha märguanne, et midagi tuleb ette võtta, ütleb näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp. Stressi tuleb teadlikult leevendada ja üks olulisemaid mooduseid selleks on värskes õhus liikumine. Hea retsept tööstressi vastu on igas tunnis viis minutit, igas päevas tund kuni kaks ja igas nädalas päev kuni kaks kindlasti mitte tegeleda tööga, soovitab ta.

TEKST: MAARJA PAKATS FOTOD: ANU HAMMER

Kui inimesel on näiteks tööl

pikem stressiperiood, siis kuidas sellega toime tulla?

Kui stress on väga pikalt kestnud ja sellega ei ole midagi ette võetud, siis ühel hetkel annab keha lihtsalt järele. Siis on midagi juba maha magatud. Aga kui on teadlikult pikem stressiperiood, siis see on veidi erinev.

See juba iseenesest aitabki stressiga toime tulla, kui tean, et ühel hetkel saab see stressirohke periood läbi?

Jah. Stressi puhul ongi üks näitaja määramatus – ma ei tea, millal ja kuidas see lõppeb. Üks stressirohke asi lõppeb ja teine kohe algab ja lõppu ei paista. Aga kui ma tean, et mul on kuskile konverentsile ette valmistada suur ettekanne või mõni suur projekt, siis ma tean, et see periood on minu jaoks stressav periood ja et see lõppeb ära.

Stress on tänapäevases maailmas igapäevaeluga kaasas käiv paratamatus. Stress on ka keha märguanne, et midagi tuleb ette võtta. Me vajame stressi, et elus olla.

Kui me ei tea, millal stressiperiood lõppeb, siis see tähendab, et stressitase on kogu aeg kõrge ja inimene tegelikult ei taju hetke, millal see krõps käib ja stress muutub läbipõlemiseks. Stressi me tajume, aga läbipõlemine hiilib märkamatult. Kõike on kuhjunud nii palju ja me ei ole seda märganud, me ei ole olukorra lahendamiseks midagi teinud.

Millised on stressi füüsilised ilmingud – tekib meil näiteks külmetushaigus või mõni veel hullem tervisehäda?

Kui meil juba haigused tekivad, siis on keha immuusnüsteem saanud kannatada ja stress mõjutab nii meie vaimset kui ka füüsilist tervist. Haigus tuleb ja ütleb, et sa oled ise rumal olnud ja ma võtan su rajalt maha, sul on puhkust vaja!

Selge on see, et kui inimesel on näiteks pikaajaline tööstress, siis keha lihtsalt väsib. Keha hakkabki märku andma sellise väsimusena, mida ei saa ka ööunega välja puhata. Me ärkame juba hommikul mittepuhanuna üles. Kindlasti tekitavad unehäired, kas raskused uinumisega või ärkame tihti üles. Või oleme varahommikul üleval ega suuda uuesti uinuda.

Pinged võivad väljenduda ka erinevate valudena, pinge peavaludena, alaselja- või turjavaludena, liigesevaludena. Haigus otsib kehas välja kõige nõrgema koha. Mõnedel tekivad seedeprobleemid, hingamisprobleemid. Vererõhk läheb kõrgemale, süda hakkab kiiremini lööma. Võivad tekkida meeleoluhäired: ma ärritun kergelt, paugutan uksi, hakkan kergesti nutma, tunnen ennast tohutult kurvana – mitte miski mind ei aita. Olen kas liiga emotsionaalne või liiga abitu. Kõik sellised tavapärasest teistsugused asjad, mis on kestnud vähemalt kaks nädalat, viitavad sellele, et inimese stressitase on kõrge.

Kui mul need stressi sümptomid on, mis ma siis tegema peaksin? Kas lihtsalt puhkusest aitab?

Kui stress on läinud liiga kaugele, siis tegelikult ka ainult puhkus enam ei aita. Stressihormooni kortisooli tase on läinud nii kõrgele, stressifoon on nii kõrge. Siis tuleb juba arstide poole pöörduda ja võib-olla psühholoog appi võtta. Aeg puhkuseks tuleb aga võtta igal juhul.

On oluline olla justnimelt teadlik. Hakata varakult sümptomeid märkama, et me ei jõuaks olukorrani, kus keha ise hakkab reageerima. Tuleb teadlikult hakata stressi leevendama. Üks kõige olulisemaid asju on värskes õhus liikumine. Ükskõik kus sa oled, arvuti taga, kuskil ruumis, objektil – oluline on minna sellest kontekstist välja, korraks viia fookus mujale. Aju muidu

Stress on ka keha märguanne, et midagi tuleb ette võtta. Me vajame stressi, et elus olla.

Näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp lõpetas 1984. aastal lavaka, psühholoogiaõpinguid alustas ta 2001. aastal Professionaalse Psühholoogia Erakoolis, 2008. aastal omistati talle Akadeemia Nord sotsiaalteaduste (psühholoogia) magistrikraad.

ei puhka välja ja hoiab stressifooni kõrgel. Minna välja, minna kasvõi korraks välja. Käia kasvõi keset päeva trennis. Või teha õhtuti üks mõnus lõõgastav jalutuskäik. Hea retsept on igas tunnis viis minutit, igas päevas tund kuni kaks, igas nädalas päev kuni kaks kindlasti mitte tegeleda tööga. Kui inimene on väga pinges, siis aju on kogu aeg keskendunud pingeseisundis ja ta lihtsalt lülitub välja. Ja siis langeb ka tööefektiivsus.

Hea on viia mõtted töölt eemale, võtta tunnis see viis minutit, panna silmad kinni – sest silmadega me haarame väga palju informatsiooni –, toetada pea lauale või lihtsalt istuda kuskil silmad kinni ja teha sügavaid hingamisharjutusi. Ja välja hingates hästi pikalt lõdvestuda. Stressiperioodil muutub inimestel hingamine pinnapealseks, see annab kehale märku, et tegemist on ohuga ja nüüd on vaja keha maha rahustada, anda ajule signaal, et oht on möödas.

Pauside võtmine on hästi oluline: tõusta püsti, minna korraks kabinetist välja, kui päris õue ei saa, siis kasvõi treppidest üles-alla käia. Lihtsalt korraks olla, see on selline Fred Jüssi mõtlemine: aeg-ajalt molutamine on väga hea.

Pauside võtmine on hästi oluline: tõusta püsti, minna korraks kabinetist välja, kui päris õue ei saa, siis kasvõi treppidest üles-alla käia.

Et siis laisklemine on täiesti okei, ka meile, eestlastele, kõrge tööeetikaga inimestele?

Absoluutselt. Selle kohta võib öelda, et lõpuks võidavad need, kes oskavad paremini lõdvestuda.

Kui nüüd stressifoon on nii suur, et ise ei saa enam sellega hakkama, siis kust alustada abi otsimisega? On jäänud justkui mulje, et psühholoogi abi on raskesti kättesaadav ja/või kallis.

See on müüt, et abi pole kättesaadav või on kallis. Eks meil on ka järjekorrad, aga mitte igal pool. Meil on näiteks peaasi.ee lehekülg, kus on kompetentsed, koolitatud nõustajad, kelle poole pöörduda. Ise olen ka seal vabatahtlik. Meie juures on võimalik teha video vahendusel viis tasuta seanssi. On ka tasuta nõuandeliinid, kust abi saab. Samamoodi

annavad pereastid vaimse tervise teemal saatekirjasid, et saaks mitte väga kalli raha eest erinevatesse kliinikutesse abi saamiseks pöörduda.

Igal juhul tuleb abi otsida. Minu kogemus – ja ma töötan psühholoogina juba aastast 2007 – ütleb, et pöördumiste teadlikkus ja julgus on selle ajaga väga palju suurenenud. Mida teadlikumaks inimene endast ja oma vajadustest saab, seda paremini oskab ta ka ennast ise aidata või õigel ajal abi küsida. Me saame lugeda stressi kohta, me saame kuulata podcast’e, saame vaadata YouTube’ist videoid, rääkida inimestega. Me saame tegelikult ennetada stressi. Stressi tekitavad erinevatel inimestel erinevad asjad, aga pea alati on see seotud justnimelt muutustega elus.

Mida saan teha mina olukorras, kus mu lähedane on hästi stressis, aga ta ei oska ise ennast aidata?

Stressi tajumine on igal inimesel absoluutselt individuaalne. Ja ka stressorid on inimestel väga erinevad. Tihti on see, et stressi ei tekita mingi olukord, vaid see, kuidas inimene seda tõlgendab. Ja see tuleneb ka sellest, millised on tema probleemi lahendamise oskused. Kui me läheme ja ütleme stiilis: "Kuule, misasja, see pole ju mitte midagi, mis sa siin stressad..." See kindlasti inimest ei aita. Inimene läheb kaitsesse ja hakkab vastu ründama. Nii võib hoopis konflikt tekkida.

Oluline on kasutada mina-sõnumi lahendust: "Mulle tundub, et sa oled viimasel ajal teistsuguse käitumisega, kas sa oled ka ise seda märganud?" Ja see "viimasel ajal" on see kaks nädalat siis. Või kui kolleeg tuleb tööle ja tal on kodus meeletud pinged – me võtame nii tööstressi koju kui ka koduse stressi tööle. Me oleme ju üks ja sama inimene, me kanname seda infot kaasas kogu aeg – siis küsida temalt: "On sul kodus kõik hästi?"

Aitab see äraleierdatud lause: "Tahad sa sellest rääkida?" See tähendab, et ma annan inimesele võimaluse rääkida, kui ta tahab. Ja annan talle teada, et ma olen valmis teda kuulama. Ega me muud teha ei saagi. Iga inimene peab ikka oma probleemi ise ära lahendama, keegi teine ei saa seda tema eest teha.

Kõik sellised tavapärasest teistsugused asjad, mis on kestnud vähemalt kaks nädalat, viitavad sellele, et inimese stressitase on väga kõrge.

Ütlesite, et võtame nii tööstressi koju kui ka koduse stressi tööle. Naiste puhul veel eriti – on justkui teatud ühiskondlik ootus olla nii hea naine, abikaasa, ema kui ka hea töötaja, hinnatud spetsialist. Kuidas kõigi nende ootustega toime tulla ja mitte vaimse tervise kriisi sattuda?

Nagu ma ütlesin, siis stressi ei tekita kunagi olukord ise. Oluline on see, kuidas me olukorda enda jaoks tõlgendame. Mis on meie jaoks oluline? Vanasti põhjustas pingelisi olukordi, stressi, võib-olla lausa depressioonini välja see, et "ma pean" tegema. Tänases maailmas on olukord veidi muutunud, me tahame vastata kogu aeg mingitele nõuetele. Ja nõuetele mittevastavus tekitab inimeste sees palju konflikti. Ma pean olema parim igas mõttes, lapsevanem, abikaasa, töötaja, parim majanduslikult, hästi toimetulija. Viimase aja slogan on mitte "ma pean", vaid "ma suudan". Ja see ajab väga paljud inimesed error’isse. Kust see "ma suudan" tuleb? Üsnagi palju sotsiaalmeediast ehk võrdlemisest. Me ei pea vastama kellegi teise ootustele. Mina teen seda, mida mina tahan. Aga kõigepealt ma pean aru saama, mida mina tahan.

Naistel on oluline hakata märkama esimesi stressi sümptomeid. Miks mina pean kõik ise tegema, alati mina, keegi ei kiida mind, teised saavad paremin – kõik sellised negatiivse stigmaga laused, mida me iseendale ütleme, on see, mida oma mõtetega endas toodame. Nii me hakkame seda palli kasvatama, stressi tekitama. Oma mõtetega kujundame enda elu kvaliteedi!

Eesti Naise podcast "Vaimse tervise heaks"

Rita Rätsepp juhib ajakirja Eesti Naine podcast’i "Vaimse tervise heaks". Kaks korda kuus ilmuvas saates plaanib Rätsepp lähiajal käsitleda selliseid teemasid nagu teismelised, sotsmeedia mõju, trauma, mõtted ja mõtlemine (Rätsepp: "Kuidas me oma mõtetega ennast hulluks ajame"), aja planeerimine. "Mul on hea meel, et saan seda saadet teha, teemad ja esinejad ise valida. Enamasti näen oma kabinetis ära, mis teemad õhus on, millega tuleb tegeleda. Ja muidugi kui avatud silmade-kõrvade-südamega ringi käia, siis need teemad tulevad," ütleb Rätsepp. Podcast’i üheks olulisemaks osaks peab ta seda, et saab anda kuulajatele harjutused, mõttesuuna, kuidas teatud vaimne tervise muredega ise tegeleda. "Anname kuulajale õnge, mitte kala. Mitte keegi teine ei saa meid terveks teha peale meie enda. Saame kasutada välist abi, et iseenda sees hakata paremaid lahendusi leidma, lahendusi, mille peale me ei ole veel tulnud. Et saavutada parem elukvaliteet."

Podcast’i kõik saated on kuulatavad Eesti Naise kodulehel, aga ka Spotifyst, Apple’i rakendusest Podcasts ja Soundcloudist.

Rita Rätsepp veab Eesti Naise podcast’i.