Kevadele vastu säravvalge naeratusega

Millised on hammaste valgendamise põhitõed ja kas seda on mõttekam teha arsti juures või saab ka ise kodus hakkama?

TEKST: MAARJA PAKATS FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kevadele vastu SÄRAVVALGE NAERATUSEGA

Ilusate hammastega inimesi peetakse edukamateks, usaldusväärsemateks ja intelligentsemateks, näitavad uuringud. Pole siis ime, et hammaste valgendamine üha enam populaarsust kogub. Inimesed panevad oma väljanägemisele üha enam rõhku ja särav valge naeratus lisab enesekindlust.

Hammaste valgendamine hambaravikabinetis algab suuhügienisti konsultatsiooniga, mille käigus tutvustatakse protseduuri ja hinnatakse suu tervislikku seisundit. Tehakse kindlaks, ega patsiendil ole ühtegi valgendamist välistavat probleemi, näiteks igemepõletikku või parandamist vajavat hambaauku. Hammaste valgendamine ei ole soovitatav, kui hambakaelad on kulunud või inimesel on halb suuhügieen. Samuti on hammaste valgendamine vastunäidustatud raseduse ajal.

Parima tulemuse saavutamiseks tehakse 1–2 päeva enne valgendamist hammastele soodapesu – professionaalne puhastus, mille käigus eemaldatakse hammastele ladestunud pigmendid, hambakatt ja hambakivi. Korralikult puhastatud hambaemail aitab valgendamisel paremat tulemust saavutada ning tagab selle, et toon jääb võimalikult hele ja ühtlane.

Oluline on teada, et nii kodus kui ka hambaravikabinetis saab valgendada ainult oma hambaid, sest mõjusaine ei valgenda hammaste täidiseid, kroone ega laminaate. Selleks, et tagada esteetiline lõpptulemus, on vaja vanad täidised ja kroonid pärast valgendamist naeratuse ulatuses välja vahetada.

Kui tihti hambaid valgendama peaks? See on väga individuaalne ning sõltub inimese toitumisharjumustest ja suuhügieenist.

Kas valgendamine teeb haiget?

Paljusid hoiab valgendamise protseduurist tagasi hirm, et hambad lähevad väga hellaks ja on valus. Hambad muutuvad pärast valgendamist tõesti tundlikuks, sest valgendavad osakesed jõuavad emailipooride kaudu närvile lähemale. Seda tundlikkust saab aga spetsiaalsete toodetega vähendada. Väga tundlike hammastega patsiendid peaksid enne valgendamist hoolega mõtlema, kas nad on valmis mõnda aega taluma hammaste eriti suurt tundlikkust. Oluline on üldsegi välja selgitada liigse tundlikkuse põhjused: kas seda põhjustavad liiga happelised söögid-joogid, igemeprobleemid või kaaries? Mõnikord piisab väikesest muutusest toitumisharjumustes või suuhügieenis, et probleemile lahendus leida.

Kui hambad on tundlikud, ei tohiks neid liiga tihti valgendada. Liialdamise korral võib valgendamine muuta hambad liigagi tundlikuks ja teha hambaemailile pöördumatut kahju. Igapäevaselt võiks kasutada pehmete harjas-

Hambad muutuvad pärast valgendamist tundlikuks, sest valgendavad osakesed jõuavad emailipooride kaudu närvile lähemale.

MIKS HAMBAD MUUDAVAD VÄRVI?

Mõned põhjused on nii-öelda hambast tulenevad. Näiteks võib hammas värvi muuta pärast juureravi. Samuti pärast ortodontilist ravi, kui on kasutatud liiga suurt jõudu. Kolmanda põhjusena võib välja tuua traumade tagajärjed, kui hammas on saanud tugevalt põrutada. Ka aastaid tagasi pandud plommid muutuvad ajapikku tumedamaks. Üheks põhjuseks siin on kaariese teke.

Välistest teguritest saab välja tuua erinevad toidud ja joogid. Olgu siinkohal ära mainitud eelkõige punane vein, kohv ja tee. Kuid ka halvad harjumused, nagu suitsetamine ja kehv suuhügieen, muudavad hambad tuhmimaks.

tega hambaharja – kui hambaemail on õhuke ja tundlik, ei tohiks seda harjata tugevate harjaste ja jõuliste liigutustega. Tegelikult käib see hambapesu kohta üleüldse. Ja üldiselt võiks liiga kõrgetest või madalatest temperatuuridest suus hoiduda. See suurendab ebamugavustunnet veelgi.

Kodus valgendamisel tuleb ettevaatlik olla

Kas säravvalge naeratuse võib saada ka käsimüügi valgendustoodetega kodus ise pusides? Võib küll, aga valgendamine kodustes tingimustes võtab kindlasti rohkem aega ja tulemus ei pruugi olla võrdväärne hambaravikabinetis saavutatavaga. Protsessi tuleb mitu korda korrata – koduseks kasutamiseks mõeldud vahendid ei ole enamasti väga tugeva toimega ega pääse nii sügavale emaili sisse ja seetõttu on tulemus sageli lühiajaline.

Lisaks võivad hambad kodus tundmatute ainetega valgendamise tagajärjel muutuda veelgi tundlikumaks – kindlasti tuleb tähelepanelikult lugeda kõikide koduste valgendustoodete infolehte ja pidada kinni ajalimiidist, kui kaua valgendavad tooted võivad peal olla, et vältida hammaste tundlikuks muutumist.

Tasub ka teada, et käsimüügitooted on sageli standardsuurusega, mis tähendab, et konkreetselt sinu hammastele sobimatuse korral võivad näiteks valgendava geeliga kokku saada ka igemed.

Tähelepanelik tuleb olla ka valgendavate hambapastadega liialdamisel, sest need on tihti liiga tugevad ja nendega ei ole soovitatav hambaid igapäevaselt pesta, pigem tarvitada neid teise hambapastana. Valgendava hambapasta osakesed võivad pikaaegsel kasutamisel hambaemaili liialt kriipida ja seetõttu samuti hammaste tundlikkust suurendada.

Süsi, sooda, sidrun ja maasikad?

Internetist leiab kõikvõimalikke soovitusi hammaste valgendamiseks ka koduses majapidamises leiduvate vahenditega. Üks sedalaadi toode on aktiivsüsi, mis puhastab hambaid ja neutraliseerib söögi-joogi tekitatud pigmentatsiooni. Sama tuntud on ka söögisooda, väidetavalt üks tugevamaid ja ohutumaid valgendava toimega aineid, sest see neutraliseerib happeid ja eemaldab õrnalt hammastele ladestunud mustuse. Sarnasel põhimõttel toimivat ka sidrunimahl ja maasikad. Viimased aitavat hambaid heledamaks teha, kuna sisaldavad ensüümi nimega maleiinhape, mida leidub ka valgendavates hambapastades.

Kuna happelised tooted on pleegitavad, võivad need seetõttu lühiajaliselt hammastele valgema ilme anda küll. Aga valgendamisega eksperimenteerimisel peab olema ikkagi ettevaatlik: hape teeb regulaarsel kasutamisel hambaemaili pehmemaks, mis omakorda võib soodustada kaariese teket ja hambad võivad ka tundlikumaks muutuda.

Valgendamise eesmärgil ei ole mõtet näiteks iga päev õuna süüa või sidruniga jooke juua, sest pikemas perspektiivis võivad sellised happelised toiduained hambad hoopis tuhmiks muuta. Ei ole soovitatav ka oma hambaid söe või soodaga hõõruda, sest nii tekitatakse hambaemailile hoopis mikrokriime, kuhu võivad aja jooksul pigmendiosakesed kinnituda ja hammastele jäävad tumedad triibud, mida ei pruugi olla võimalik hiljem täielikult eemaldada. Lisaks muudavad sellised mikromõrad hambaemaili ka kaariesele vastuvõtlikumaks.

mikroskoobiga