Menopaus meeldivaks Kuidas üleminekuaja ebameeldivused seljatada?

MENOPAUS MEELDIVAKS!

Kuidas üleminekuaja ebameeldivused seljatada?

Menopaus võib tuua kaasa mitmeid vaevusi ja terviseriske, kuid need on õigete võtete ja ravivahenditega täiesti välditavad.

TEKST: MAARJA PAKATS FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kõik naised jõuavad oma elus varem või hiljem menopausini – naissuguhormoonide tootmine väheneb ja lõppeb naise viljakas aeg. Umbes 40-aastaselt hakkab munasarjades toodetavate naissuguhormoonide ja ovulatsioonide hulk vähenema, kuigi menstruatsioonid on endiselt regulaarsed. Mõned aastad enne menopausi muutub menstruatsioonitsükkel ebakorrapäraseks ja lõpuks kaob üldse.

Menopaus saabub tavaliselt 50. eluaastate alguses või keskel, enamasti jääb viimane menstruatsioon 46.–56. eluaasta vahele. Üleminekueaks nimetataksegi perioodi ajast, mil muutused tekivad, kuni aastani pärast viimast menstruatsiooni. Varaseks menopausiks loetakse, kui menstruatsioonid jäävad ära enne 45. eluaastat.

Menopausiga võivad kaasneda mitmed ebameeldivad vaevused: kuumahood, südame pekslemine, öised higistamised, peavalu, unetus, ärrituvus, masendus, meeleolu kõikumine, väsimus, mälu halvenemine, seksuaaltungi vähenemine, tupekuivus, liigese- ja lihasevalu. Kuna selles vanuses võivad esimest korda avalduda ka kroonilised haigused, võib menopausiga seotud muutuste eristamine haiguse sümptomitest olla keerulisem.

Triin Terasmaa

Foto: erakogu

Kuulsad kuumahood ja teised hädad

Tervel naisel aga ei peaks üldse sümptomeid olema. Peab tegelema nende leevendamise ja ennetamisega, ütleb tervise- ja toitumisterapeut Triin Terasmaa. Ta rõhutab, et kõige olulisem on olla aktiivne ja järgida tasakaalustatud toitumise põhimõtet.

Vaevused, mis on peamiselt seotud naissuguhormoonide vähenemisega, on vägagi individuaalsed. Osa naisi ei tunne sel perioodil midagi erilist, ei füüsilises ega vaimses mõttes. Varasema stressirohke elu ja suurte elumuutustega kipuvad üleminekuea sümptomid tugevamad olema. Samuti saab arvestada, et emadel-tütardel kordub sarnane muster ehk menopausi algus on samas vanuses, samuti võivad sar-

MENOPAUSI STAADIUMID

Premenopaus. Juba aastaid enne menopausi hakkab munasarjades toodetavate naissuguhormoonide ja ovulatsioonide hulk vähenema, menstruatsioonid on endiselt regulaarsed. Perimenopaus. Mõned aastad enne menopausi (35.–45. eluaastatel) muutub menstruatsioonitsükkel ebakorrapäraseks. Menopaus. Algab siis, kui viimane menstruatsioon on ära olnud (keskmiselt 51. eluaastal). Postmenopaus. Algab, kui viimasest menstruatsioonist on möödas 12 kuud.

naneda sümptomid ja nende intensiivsus. Tüütuid sümptomeid soodustavad ka vähene liikumine, ebapiisav uni, suitsetamine ja ülekaal.

Levinuimad on veresoontega seotud probleemid – nende väljenduseks on kuumahood ja higistamissööstud, millele järgneb sageli südame pupardamine, ärevus. Sellised sümptomid võivad igapäevaelu väga kiiresti ja tõsiselt häirima hakata. Eri allikate alusel kogeb selliseid sümptomeid 60–80% naistest ja need kestavad keskmiselt viis kuni seitse aastat. Eestis on neid täheldatud pea pooltel 50–64-aastastel naistel, elukvaliteedi tõsist häiritust esineb umbes viiendikul.

Kuumahoog on üsna ebameeldiv kaaslane, mis võib põhjustada stressi ja on ka teistele nähtav. Kuumahoog võib kesta mõnest sekundist koguni terve tunnini, aga tavaliselt kolm-neli minutit, on naistearstid kirjeldanud. Öised kuumahood võivad häirida und.

Üks asi on vaevused, aga teine on reaalsed tervisemured, mis võivad üleminekuajal tekkida. Terasmaa loetleb probleeme, mis võivad naisi ohustada ja mille pärast tuleb menopausi ajal tekkivate vaevustega tegeleda: ateroskleroosi, osteoporoosi, depressiooni risk ning kaalutõus.

Südame ja veresoonkonna haiguste, näiteks ateroskleroosi ehk arterite lubjastumise risk tekib seoses sellega, et östrogeeni kaitsev toime kaob. Osteoporoos tekib, sest pärast menopausi hakkab luumass järsult vähenema – östrogeen mängib luumassi reguleerimises olulist rolli. Uuringute järgi kogevad naised üleminukueas kaks

Kuumahoog on korda rohkem depressiooni, sest on väga üsna ebameeldiv haavatavad hormonaalsete kõikumiste kaaslane, mis võib põhjustada stressi tõttu. Lisaks on neil viis korda suurem risk ülekaalule: hormoja öösiti naalsed muutused, aeglane ainevahetus – unehäireid. 50. eluaastates naistel hakkab ainevahetus aeglustuma –, depressiivne tuju mängivad kõik siin oma rolli. Nagu öeldud, alati ei oska naised muutusi kehas seostada üleminekuperioodiga ja pöörduvad oma muredega mitmesuguste eriarstide poole. Kõik need probleemid on aga tingitud naissuguhormoonide östrogeeni ja gestageeni taseme järsust langusest.

Ole aktiivne ja söö korralikult

Terasmaa ütleb, et tegelikult tasub igal naisel menopausi hakule jõudes küsida: kuidas oma enesetunnet ise parandada, mida mina ise teha saan? Sest lahendused on üsna lihtsad. "Füüsiline aktiivsus, see on kõigeks hea! See võib vähendada kuumahoogusid. Kindlasti vähendab stressi ja tõstab tuju! Kui on rõõmus meel ja võtta elu kergusega, siis on ka tervis parem," kinnitab ta.

Terasmaa viitab, et uuringute järgi saab 51% naisi menopausi vaevustele leevendust ka n-ö alternatiivravist: kasutatakse vaimsete praktikate abi, mindfulness-tehnikaid, nõelravi või isegi hüpnoosi. Hea on teha hingamisharjutusi, mediteerida, tegeleda jooga ja refleksoteraapiaga. Abi saab kindlasti ka günekoloogi määratud hormoonasendusravist, aga ainult siis, kui muud abinõud ei ole tulemust andnud.

Toitumisterapeudina peab Terasmaa oluliseks rõhutada: toitumine olgu regulaarne ja täisväärtuslik, menüü hõlmaku kõiki toiduainerühmi. Näiteks sobib südame ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks eriti palju häid rasvu ja kiudaineid sisaldav Vahemere dieet.

Jälgida tuleks oma veresuhkrut ja see tasakaalus hoida, muidu tekib lisaks väsimus, ärevus ja tujukõikumised, lisab Terasmaa.

Eriti tasub süüa fütoöstrogeene ehk taimseid östrogeene. Neil on östrogeeniga sarnane keemiline struktuur ja seetõttu võib ta ka edukalt jäljendada selle hormonaalset käitumist kehas. Fütoöstrogeene leidub pähklites, seemnetes, kuivatatud puuviljades, sojas, täisteras, kaunviljades.

MILLISED VITAMIINID AITAVAD?

Kaltsium on oluline, et hoida veresuhkru taset ja südame tööd korras, tugevdada luid ja hambaid, parandada närviimpulsside edastamist ja vere hüübimist, reguleerida ainevahetuse kiirust. Vitamiin D3 on hea kaltsiumi luudesse viija, koos aitavad osteoporoosi vastu. Vitamiin K2 on oluline kaasfaktor D-vitamiini jaoks, töötavad koos, et luid tugevdada. Oomega-3-rasvhapped toetavad üldiselt südame ja veresoonkonna tööd. Oomega-7 (astelpajuõli) aitab limaskestade, sh tupe kuivuse vastu Koensüüm Q10 on tõhus antioksüdant, mis pärsib vananemise protsesse, vajalik südame ja veresoonkonna normaalseks talitluseks. Vanusega väheneb selle tootmine, 40+ vanuses võiks kindlasti toidulisandina juurde tarbida. Seleen on emotsionaalse heaolu mineraal, aitab depressiooni vältida või leevendada. Kroom aitab stabiliseerida veresuhkrut, alandada kolesterooli, tugevdada luid ja ennetada osteoporoosi.

Alati ei oska naised muutusi kehas seostada üleminekuperioodiga ja pöörduvad oma muredega eriarstide poole. Kõik need probleemid on aga tingitud naissuguhormoonide taseme langusest.

Vitamiinidest ja mineraalainetest tasub kõigil üleminekuikka jõudnud naistel kasutada toidulisanditena D-vitamiini, kaltsiumi, oomega-3-rasvhappeid, antioksüdante, näiteks Q10, seleeni, kroomi ja B-grupi vitamiine.

Samuti leiab apteegist mitmeid vaevusi leevendavaid ravimtaimi: ženšenn ja naistepuna on head tujukõikumiste vastu, linaseemned leevendavad öist higistamist, head teevad veel kobar-lursslill, punane ristik, jamsijuur.

Kokkuvõtvalt aitavad üleminekuea vaevustega toime tulla eluviisi muutus, stressi maandamine ja lisaks on oluline piisavalt magada. Vältida tuleks stimulante: liigset kohvi tarbimist, suitsetamist, alkoholi.

Lääne kultuuriruumi stigma

Menopausi on alati saatnud teatud negatiivne stigma, kus mõnikord räägitakse sellest kui naise normaalse elu lõpust ja hullude hädade algusest. Tegelikult on menopaus loomulik protsess, mis, nagu juba mainitud, juhtub kõigi naistega. Kas menopaus peab siis olema eos meie mõtetes ebameeldiv? "Lääne kultuuriruumis on uskumus pigem, et jah," vastab Terasmaa ja toob esile, et tihtipeale väärtustatakse rohkem nooremaid naisi, noorust. Ning valitseb püüd olla iga hinna eest võimalikult kaua noor. Menopaus, millega lõppeb ka naise viljakas iga, toob vanuse passis jälle esiplaanile.

Aga vaade menopausile on teistes kultuurides hoopis erinev. Näiteks toob Terasmaa maiade juures tehtud terviseuuringud: neil puudusid üldse menopausi vaevused ja osteoporoosi-hädad. "Euroopas on need levinud. Aga kehalised hormonaalsed muutused naistes on ju samad. Maiadele on aga menopausi tähendus kultuuriliselt teine – tunnustus lugupeetud vanemale inimese, kes saab nüüd oma elutarkust jagada. Lisaks kergendus lapsekandmise perioodist vabanemisest," räägib ta. "See on üleminekuaeg hoopis paremasse aega. Peame ka lääne kultuuriruumis muutma suhtumist menopausi!"

Füüsiline aktiivsus, hea uni, tervislik toit ja stressi maandamine on üldise tervise seisukohast küll äärmiselt tähtsad, aga kui sümptomid on tugevamad, segavad normaalset elu ega leevendu käsimüügis olevate abivahenditega, tuleb kindlasti pöörduda perearsti või günekoloogi poole.

Kõige enam hirme menopausi ees põhjustab tegelikult teadmatus, ettevalmistamatus – kogeme naistena seda ju vaid korra elus. Oluline on, et ükski naine ei jätaks terviseprobleemide tekkimisel ja püsimisel abi otsimata, sest tänapäeval ei peaks pidevas stressis ja ebamugavuses elama, kui on võimalik leida üleminekuea probleemidele leevendust ja elada täisväärtuslikku elu. Teadmised menopausi ja leevendust pakkuvate võimaluste kohta aitavad naise elu paremaks muuta.