KINDLUSTUS
Kodukindlustus pakub kindlustunnet ootamatuste eest Heaperemehelik suhtumine oma varasse on kõige alus, kuid õnnetusjuhtumite ja endast sõltumatute halbade üllatuste eest pole keegi täielikult kaitstud. Sel puhul astub mängu kodukindlustus. Millest see koosneb, mida katab ja mida mitte? Tekst: Uku Adrian Ilves︱Foto: Shutterstock
Kodukindlustus võimaldab murekoormat oluliselt vähendada ja harjuda paratamatusega, et kõike polegi võimalik iseenda käitumisega täielikult ära hoida. Teatud puhkudel pole kodukindlustus aga mitte ainult kasulik ja soovituslik, vaid ka kohustuslik, tavaliselt kodulaenuga soetatud eluaseme puhul, kuna pangad nõuavad laenu tagatise kindlustamist. Sellisel juhul piirneb kohustus ehitise ehk korteri või majaga, jättes selles oleva vara ning kolmandatele isikutele tekitatava vara- ja isikukahju kindlustamise küll soovituslikuks, kuid siiski vabatahtlikuks.
Kindlustuslepingu kolm osa
Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks selgitab, et koguriskikindlustuse puhul kehtib põhimõte, et kõik, mis pole välistatud, kuulub kindlustuskaitse alla. Swedbanki kodukindlustusleping koosneb kolmest osast: ehitise kindlustus, koduse vara kindlustus ja vastutuskindlustus. Ehitis ehk maja või korter on kindlustatud taastamisväärtuse peale, mis tähendab, et kindlustusjuhtumi puhul kuulub hüvitamisele kogu samaväärse ehitise taastamiseks kuluv summa. Mõistlik on kindlasti riskid kaardistada ning leida enda ja pere vajadustele vastav lahendus. "Näiteks kui ma elan viiekorruselise maja MINU UUS KODU KEVAD 2022
viiendal korrusel ja minu peres kasvab väike laps ning koer, hõlmavad võimalikud riskid muu hulgas nii katusest läbi jooksvat vett, veetoru lõhkemisest põhjustatud alumiste korruste veekahjustusi kui ka seda, kui laps mänguhoos palli telerisse viskab või koer külalise kallid nahast saapad ära rikub."
Peamised valearusaamad
Mõnikord eeldatakse kodukindlustuselt kas liiga palju või hoopis liiga vähe. Nii Liina Laks Swedbankist kui ka PZU Kindlustuse varakahjude grupi juht Marge Habakukk rõhutavad, et kindlustuslepingu sõlmimine siiski inimest täielikult vastutusest ega tegutsemisest ei vabasta. "Kindlustus on finantsasutus, kes aitab kahju tagajärjel tekkinud vara taastada nõu ja finantsiga, küll aga on olukordi, kus tuleb näiteks hoone põrandale kogunenud vee koristus kiiremas korras ise organiseerida, vältimaks suuremaid kahjusid," ütleb Habakukk. Laksi sõnul võib kodukindlustuse osas leida nii suhtumist, et ise hoolas olles ei juhtu üldse õnnetusi, kui ka suhtumist, et kui õnnetus juhtub, siis kindlustus kas hüvitab kogu kahju või ei hüvita üldse. "2021.
aastal maksti kahjuhüvitisena välja üle 15 miljoni euro."
Millal teha värskenduskuur?
"Mõistlik on kindlustustingimused ja -summad üle vaadata kindlasti siis, kui soetatakse mõni uus ja kallim ese või kui peres toimuvad muutused, näiteks on oodata juurdekasvu," kommenteerib Laks, viidates asjaolule, et kindlustus ning selle tingimused peaksid olema seotud võimalikult konkreetselt koduomaniku vajadustega. "Kuna kodukindlustusega on kindlustatud samal aadressil elavad pereliikmed, siis pere suurenedes vajadused ja riskid muutuvad. Isegi kui suuremaid muutusi vara ega perega seoses pole toimunud, tasub kindlustusleping üle vaadata igal aastal enne uue kindlustusperioodi algust, veendumaks, et see vastab jätkuvalt pere vajadustele." Ka Habakukk rõhutab vajadust iga poliisi uuendamisega asi üle vaadata. "Paraku näeme oma igapäevatöös seda, et teadmine enda puudulikust kaitsest saabub sageli koos kindlustusjuhtumiga. Pärast ootamatut kahju avastatakse, et vastutuskindlustuse summa pole piisav katmaks naabritele tekkinud kahjusid jne."
33
