Enneta südameveresoonkonnahaigusi

Eestlaste hulgas on südame-veresoonkonnahaigused üks peamisi surma põhjustajaid, kuid südamehaiguste vältimine on otseses seoses inimese teadlikkusega.

Doktor Margus Viigimaa sõnab südameter- te elukvaliteet on parem ka pärast 50. eluaastat ja samuti visele pühendatud trükises “Õnnelik süda. pensionipõlves, mis muudab aktiivse elu võimalused palKuidas vältida haigestumist südame-ve- ju laiemaks. Suitsetamisest loobumine pole kunagi ohtlik. resoonkonnahaigustesse?”, et kõige efek- Esimese kolme suitsetamisvaba kuuga peaksid ebameeltiivsemad vahendid südame-veresoonkonnahaiguste divad aistingud mööduma ja ilmnema positiivsed küljed. ärahoidmiseks on meie endi kätes. Selleks tuleb järgida tervislikku elustiili, mis kaitseb meie südant ja veresoo- Igapäevane liikumine ni ning aitab kaasa pika ja nauditava elu kujundamisele. Regulaarne trenn ja liikumine tulevad kasuks nii tervi-

Toome välja olulised tõed, mida meeles pidada. sele kui ka välimusele. On kindlaks tehtud, et füüsiliselt aktiivsetel keskealistel on kardiovaskulaarse suremuEi suitsule se ja haigestumise risk väiksem. Oluline on aga meeSuitsetamine on üks südame-veresoonkonna- les pidada, et siinkohal ei piisa üksikutest juhushaiguste suurim ja ohtlikuim riskitegur ning likest treeningutest, vaid trenn peaks olema ühtlasi ka südame isheemiatõve ehk sü- elu loomulik osa. dame puudulikust verevarustusest tingitud episoodilise valu riskitegur. EriSuitsetamine Südamele sobiva koormuse annab näiteks igapäevane 30 minuti pikkune ti ohustab see suitsetajaid, kes tõm- on üks südame- kiire kõnd või 2–3 korda nädalas tunbavad päevas üle 20 sigareti, lisaks veresoonkonnahai- ni aja pikkune kiire kõnd. Oluline on on suitsetajal mittesuitsetajast väiksemad šansid südameatakk üle elada. guste suurim ja ka mõõduka intensiivsusega katkematu liikumine, nagu jooksmine, ujuKuid kas teadsid, et kui suitsetamisest ohtlikuim mine, suusatamine, tantsimine. On loobunud inimene on suutnud endale riskitegur. tõestatud, et vähene liikumine on seoka kaks aastat hiljem kindlaks jääda, on tud südame-veresoonkonnahaigustesse südameinfarkti risk võrdne inimesega, kes haigestumise, II tüüpi diabeedi, rasvumipole kunagi suitsu teinud? se, luude hõrenemise, jämesoolevähi, alasel-

Suitsetamisest loobumine aitab lisaks oma tervi- ja- ja liigesevalude, üleliigse kehakaalu tekke ning se kaitsmisele muuta kodu ja lähiümbrus tervislikumaks vähenenud stressitaluvusega. Liikumine aitab neid asju ka teiste pereliikmete jaoks, peale selle peatub kopsu- ennetada ja treenib südame-veresoonkonna vastupidafunktsiooni langus, mis tähendab, et kopsude töövõi- vust, keha lihasjõudu, painduvust ja tasakaalu. me vähenemine aeglustub tasemeni, mis on seotud loo- Südametervisele on kasulik, kui liigutakse või spordimuliku vananemisega. On tõestatud, et mittesuitsejata- takse mõõduka intensiivsusega, mis on 60–75 protsen-

ti maksimaalsest ealisest pulsisagedusest. Alustada tasub argihetkedest, näiteks ühistranspordiga sõites tulla mõni peatus varem maha, et saaks rohkem kõndida, autoga sõites parkida auto kaugemale ja lifti asemel kasutada treppe.

Söö päevas viis portsjonit puu- ja köögivilju Puu- ja köögiviljad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid ning on tervaviljatoodete järel parimad kiudainete allikad. Soovitatav kiudainete hulk on 25 grammi päevas. Kiudained aitavad tekitada

Täis- täiskõhutunnet ja parandada kasvanud ainevahetust, ühtlasi väheninimesel on õlavarrelt mõõdavad nad ka vere kolesteroolitaset, mõjudes seeläbi südamehaigusi ärahoiddetuna valt. Kõige rohkem kiunormaalne daineid on teraviljatooülemine vererõhk detes, näiteks leivas ja < 130 mm ja alu- pudrus, kuid palju kiudmine vererõhk aineid leidub ka puu- ja < 85 mm elavhõbedaköögiviljades, eriti kaun viljades ja kuivatatud puu viljades. sambal. Kui sööd päevas vähemalt viis portsjonit (sellest kolm köögivilju ja kaks puuvilju) võimalikult erivärvilisi puu- ja köögivilju, on üpris tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid.

Normaalne vererõhk Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Süda pumpab verd veresoontesse ja selle käigus tekib veresoontes rõhk, mis on mõõdetav. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Siinkohal on oluline nii ülemine (süstoolne) kui ka alumine (diastoolne)

vererõhk. Täiskasvanud inimesel on õlavarrelt mõõdetuna normaalne ülemine vererõhk < 130 mm ja alumine vererõhk < 85 mm elavhõbedasambal. Vananedes ei peaks vererõhk tõusma.

Kõrge vererõhk on lisakoormus südamele ja kahjustab veresooni, kiirendades nende lubjastumist. Lisaks on kõrge vererõhk ka üks põhilisi tegureid, mille toimel arenevad aterosklerootilised muutused elutähtsate organite (nagu aju, südame, neerude) arterites.

Kõrge vererõhu tekkimise riskiteguriteks on liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kolesterool kontrolli alla Kolesterool on organismis rakuseinte ehituskomponent ning mitmete hormoonide ja D-vitamiini sünteesi lähteaine. Umbes kaks kolmandikku vajaminevast kolesteroolist toodab organism ise ja ühe kolmandiku saab koos toiduga. Keskmise kaaluga inimese organismis on kolesterooli umbes 60 grammi. Kui seda on rohkem, hakkab liigne kolesterool ladestuma veresoonte seintele ja suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski. Oma kolesteroolitaset peaks hakkama regulaarselt jälgima alates 30. eluaastast.

Allikas: “Õnnelik süda. Kuidas vältida haigestumist südame-veresoonkonnahaigustesse?” / Tervise Arengu Instituut

KOLESTEROOLI SISALDUSE PIIRMÄÄRAD VERES:

üldkolesterool ≤ 5,0 mmol/L, LDL-kolesterool ≤ 3,0 mmol/L, HDL-kolesterool ≥ 1,1 mmol/L. Meestel on HDL-kolesterooli piiriks 1,0 mmol/L ja naistel 1,2 mmol/L.

LDL-kolesterooli tuntakse ka halva kolesterooli nime all, sest selle ülemäärane sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintele, mida nimetatakse ka ateroskleroosiks ehk lupjumiseks ja selle tagajärjel ummistuvad veresooned, mis omakorda on stenokardia (valu rindkeres) ning südamelihase infarkti põhjuseks. Ajuinfarkti ehk insuldi põhjustab veresoonte ummistumine ajus. HDL-kolesterooli ehk hea kolesterooli ülesanne on seevastu aidata kudedel vanaeda nn halvast kolesteroolist.

OSTEOARTRIIDIGA KAASNEVA VALU UURING OSTEOARTRIIDIGA KAASNEVA VALU UURING

ÜLEVAADE OKTOOBRIS 2019 "ORTHOPAEDIC JOURNAL ÜLEVAADE OKTOOBRIS 2019 "ORTHOPAEDIC JOURNAL OF SPORTS MEDICINE" AVALDATUD UURINGUST OF SPORTS MEDICINE" AVALDATUD UURINGUST

Katherine Marino, Rachel Lee, Paul Lee Katherine Marino, Rachel Lee, Paul Lee Grantham & District Hospital, United Lincolnshire Hospitals NHS Trust, Grantham, UK. School of Sports and Exercise Science, University of Lincoln, Lincoln, UK. Grantham & District Hospital, United Lincolnshire Hospitals NHS Trust, Grantham, UK. School of Sports and Exercise Science, University of Lincoln, Lincoln, UK. Kokku 46 põlve osteoartriidiga patsienti kandsid 6 kuud Incrediwear põlvetuge. Samal ajal ei tehtud neile ühtegi muud ravi. Patsientide algne seis kseeriti ja neid hinnati kuu ajalise vahedega, kuni uuringu lõpuni. Kokku 46 põlve osteoartriidiga patsienti kandsid 6 kuud Incrediwear põlvetuge. Samal ajal ei tehtud neile ühtegi muud ravi. Patsientide algne seis kseeriti ja neid hinnati kuu ajalise vahedega, kuni uuringu lõpuni. Statistiliselt selgus, et Incrediwear põlvetoed vähendavad oluliselt 1. ja 2. astme gonartriiti põdevatel patsientidel valu, parandades samas piirkonna liikuvust, pakkudes uut alternatiivi mittekirurgilisele ravile. Statistiliselt selgus, et Incrediwear põlvetoed vähendavad oluliselt 1. ja 2. astme gonartriiti põdevatel patsientidel valu, parandades samas piirkonna liikuvust, pakkudes uut alternatiivi mittekirurgilisele ravile.

VÄHEM VALU VÄHEM VALU

STATISTILISELT OLULISED STATISTILISELT OLULISED UURINGUTULEMUSED UURINGUTULEMUSED

TAJUTAV TAJUTAV TULEMUS TULEMUS TOED, MIS ON PÕLETIKUVASTASED TOED, MIS ON PÕLETIKUVASTASED

Uuringust selgus statistiliselt järgmine: Keskmine valu vähenemine oli 63% ja kõik 1. ja 2. astme gonartriidiga patsientidest tajusid peale Incrediwear põlvetoe kandma hakkamist mingil tasemel leevendust. Uuringust selgus statistiliselt järgmine: Keskmine valu vähenemine oli 63% ja kõik 1. ja 2. astme gonartriidiga patsientidest tajusid peale Incrediwear põlvetoe kandma hakkamist mingil tasemel leevendust.