4 minute read
Liigesehädade puhul tee esimesed sammud enda aitamiseks ise
Erinevad liigestega seotud probleemid on väga levinud, ent sellegipoolest tõeliselt häirivad. Mida vanemaks inimene saab, seda tülikamaks kipuvad muutuma ka liigesehädad. Õnneks saab ka ise ennast natukene aidata.
FOTO: SHUTTERSTOCK
Advertisement
Mida ja kuidas enda jaoks täpsemalt teha, on rääkinud taastusarst Eve Sooba ajakirjas Tervis Pluss. Liigesevalu korral tuleks pöörduda pegemist on artroosiga, ravib perearst. Oluline on teada, et nii artriidi- kui ka artroosihaiged vajavad taastusravi ja selleks saadab perearst patsiendi kas füsioterapeudi juurde võimlema või kompleksse taastusravi määramirearsti poole, kes teeb esmase hindamise ja artriidi ehk seks taastusarsti vastuvõtule,” selgitab Sooba. liigesepõletiku kahtluse korral ka analüüsid. See on esi- Kui tegemist on kestva kangustundega või liigeste mene oluline samm enda aitamiseks. “Kui on viiteid põ- tursega, peaks sellest kohe rääkima perearstile või peletikule, hakkab patsienti ravima reumatoloog. Kui te- reõele, sest nende probleemide korral ei kannata kaua oodata. Sooba lisab selgituPÖÖRDU LIIGESEVALU PUHUL ARSTI JUURDE, KUI seks, et Eestis on suuremates haiglastes olemas spetsiaalsed varase artriidi kabiz liigesevalud kestavad üle kahe nädala; netid, et patsient jõuaks kiiz liigesed on mitu nädalat turses või hellad; resti reumatoloogi juurde z liigesed teevad öösel valu ja valu ei lase magada; diagnoosi täpsustamiseks ja z hommikuti esineb liigeste jäikust kauem kui 5–10 ravi alustamiseks. minutit; z lisaks liigesevalule esineb ka väsimust, nõrkust, isutust või palavikku. Kuidas ravi välja näeb? Allikas: Külli Teder, Südameapteegi proviisor / Artroosi korral tuleb ravida Virtuaalkliinik peamiselt valu ning tegeleda liigeste ja lihaskonnaga. Ravi alustatakse nõrgema toimega ravimitest, nagu paratsetamool. Algstaadiumis leevendavad valu ka geelid, kreemid ja plaastrid. Seevastu mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, nagu ibuprofeen, soovitatakse kasutada lühikest aega, et vältida ravitüsistusi (haavandtõbi, kõrge vererõhk, neerukahjustus jms). Vajadusel määratakse tugevamaid narkootilisi analgeetikume, nagu tramadool. Artriidi puhul on valude vähendamine samuti oluline, kuid põhiliselt keskendutakse agressiivsele ravile, et põletik kiiresti kontrolli alla saada. Ravi alustatakse tavaliselt mitme haigust modifitseeriva ravimiga, mida hiljem vastavalt mõjule korrigeeritakse. Ravi kestab enamasti kogu elu.
Aita ennast ise Taastusravi peaks algama pärast liigesehaiguse diagnoosi ja esimese ravitulemuse saavutamist, kui valu hakkab vähenema. Füsio- ja tegevusteraapia on liigesehaiguste ravis väga tähtsad. Sooba selgitab, et alguses tehakse harjutusi koos spetsialistiga ja hiljem tuleb ise aktiivselt jätkata.
Artroosi korral sobib väga hästi soojaravi, näiteks parafiin- või mudaravi. Väga paistes liigeste korral, nagu artriit, artroosi ägenemine, podagraatakk, operatsioonijärgne turse, tuleb eelistada ainult külma. Nii sooja- kui ka külmamähiseid saab ka kodus ise teha, peaasi on vältida nahakahjustust ja rakendada õiget skeemi.
Kui liigesed on tugevalt turses, tuleks külmageelikotti peal hoida 10–20 minutit sõltuvalt taluvusest ja liigese suurusest ning vähemalt kolm-neli korda päevas. Ka soojamähist võiks peal hoida sama kaua, kuid ühest-kahest korrast päevas piisab. Mõnes taastusraviasutuses, näiteks Ida-Tallinna keskhaiglas, on valude vaigistamiseks külmakamber.
Taastusravis kasutatakse lisaks magnet- ja laserravi ning ultraheli protseduure, kuid igal neist on omad näidustused, aga ka kõrvaltoimed, sellepärast määrab ravi spetsialist. Oluline on, et taastusraviga peaks tegelema juba enne proteesimist ja ka pärast operatsiooni. Sooba sõnab, et taastusarsti poole võiks pöörduda juba kolm kuud varem, et ta õpetaks, milliseid harjutusi teha enne ja pärast operatsiooni, milliseid abivahendeid läheb vaja ning kuidas neid õigesti kasutada. Kõikide liigesehaiguste korral on liigse kaalu langetamine väga oluline. Sooba juhib tähelepanu, et ülekaalu puhul on peamine probleem põlved, millele järgnevad selg ja puusad. “Kui vanasti soovitati artroosihaigel käimist vältida, siis nüüd leitakse, et paraja distantsi läbimine on kasuks. Ei pea kohe viit kilomeetrit jutti käima, alustada võiks poolest kilomeetrist, seejärel distantsi ettevaatlikult suurendada ja kui enesetunne on jätkuvalt hea, siis ka kõnnitempot kasvatada. On uuringud, mis ütlevad, et füüsiline koormus aitab valu vähendada. Jalgade koormamisel on tähtis kasutada häid kannast toetavaid jalatseid ja vajadusel ka tallatugesid. Rusikareegel on, et artriidiga peaks liigest säästma, algstaadiumis artroosiga tuleks aga mõelda, et äkki on koormust olnud vähe.”
Reumatoloogid soovitavad lisaks regulaarsele ravimite võtmisele järgida tervislikku eluviisi ehk vältida suitsetamist, toituda korralikult (proovida näiteks Vahemere dieeti), liikuda, piisavalt puhata ja ohjata stres-
Millal taastusravi vajalikuks saab?
si. Kõik see aitab artriidi tüsistusi ennetada.
VALI ÕIGE SPORDIALA, KUID ÄRA ÜLE PINGUTA
Tihti võivad liigesehädad ilmneda ka pärast sportlikku pingutust, näiteks pärast jooksmist. Selleks et spordist tulenevaid liigesehädasid vältida, pea meeles järgmist.
Vali sobilik sport. Kui oled ülekaaluline, ära mine jooksma ega palli mängima. Liigeste seisukohast on parimad spordialad sellised, kus ei ole hüppeid ega järske pöördeid, vaid toimub dünaamiline liikumine, nagu ujumine, rattasõit, sõudmine, kõndimine. Treenigplaani juures tuleb arvestada ka muud igapäevast liikumist.
Liigu vähemalt tunnike. Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Kusjuures arvesse ei lähe mitte ainult trenn, vaid kogu päevane liikumine, ka jalgsi poeskäik või aiatööd.
Eelista mitmekülgsust. Kui täna käisid jooksmas, siis mine homme näiteks rattaga sõitma. Mitmekülgne liikumine tuleb sulle kasuks.
Puhka. Ära unusta puhkust ja kui liigesed annavad tunda, võta sügisest kevadeni D-vitamiini.
Allikas: Kristina Traks, 10/2015 Tervis Pluss